Raha-tänapäeva usk Tänapäeval on olemas igasugust luksust ja delikatesse, et neid asju saada, peab maksma raha. Raha saamiseks peab tegema tööd. Töökoha saamiseks on vaja olla haritud. Elu kergendamiseks on vaja olla haritud. On olemas kahte sorti inimesi. Ühed on sellised, kes ostavad suure maja, kiire auto ja teisi asju ehk ta on raha laristaja. Nad elavad võimalikult luksuslikult ning võtavad oma elust viimast. Kui olla selline inimene, siis võiks osta suure maja, ühe maasturi ja ühe sportauto, kaatri. Tuleks hakata tegelema ka kallimate spordialadega. Kindlasti läheb söök maksma ja tuleb maksta ka maja kütte ning bensiini eest. Teised inimesed on sellised, kes ei kuluta raha, vaid hoiavad oma lastele või annetavad lastekodudele, haiglatele või teistele vaja minevatele kogudustele. Nendel on kas natuke suurem korter või keskmise suurusega maja, tavaline sõiduauto ning nad maksavad kütte eest vähem. Nad pea...
avaldavad sarnast mõju ka näiteks inglisekeelsed sarjad, kuid mitte nii hullusti. Nendest faktidest saab järeldada, et tänapäeva noorte tohutu internetis veedetud aeg on suuresti mõjutanud nende keelekasutust. Aina suurenev slängikasutus on ka üks tegur, mis on noorte keelekasutust rikkunud. Lausete mõttes moodustamisel mõeldakse liiga pikkadele sõnadele välja mingisugune lühem variant. Noored on muutunud väga laisaks ning pikema sõna ütlemine olevat suur vaev. See on alguse saanud peamiselt sotsiaalmeediatest, sest ei viitsita kirjutada liiga pikkasid sõnu, kuid lühendatud variante ja slänge on hakatud kasutama ka argielus rääkides, nagu pikema sõna ütlemisel võtaks see sinult ekstra energiat ning see on minu arvates väga imelik. Näiteks kui varem kasutati sõna „informatsioon“, siis kasutati seda ainult selle originaalkujul. Mõne ajaga on välja kujunenud sellest lühendatud versioon „info“. Nüüd on selgunud et
Sellest ka segadus ja probleemid, mis emade-isade ja nende järeltulijate vahel tekivad: Arvatavasti on kõik puutunud kokku olukorraga, kus lapsevanem võsukesele elutarkust jagama hakkab. Ja vähe sellest, läbi kogetud eluetappide, rajalt kõrvale põigeldes nind sinna jälle tagasi pöörates ollakse kindlad, et oma last tuleb kõige selle eest hoiatada. Ja mitte ainult hoolealune ei tohi isegi mitte taolistesse olukordadesse sattudagi! Järele mõeldes, südamlik on kõik see. Hool ja vaev ning naer ja pisarad, mis on läbi aastate lapsekasvatamise juurde kuulunud, sunnivad vanemaid oma ,,pisikestele" parima võimaliku elu tagama. Ei eales tohi nemad kokku puutuda maailma musta ja räpase küljega! Tõele näkku vaadates: ükski jutt, soovitus, manitsus ega hoiatus ei oma reaalselt kindlat väärtust. Inimese loomuses on juba see, et ta tahab kõik ise järele proovida. Kui kõrvetada saab, siis teab, et teinekord on targem. Kui
Paraku ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha oma tütreid õnnelikuna. Kui isa Goriot haigestub väga tõsiselt, siis soovib ta näha oma tütreid enne oma surma. Paraku on mõlemal tüdrukul ,,mõjuv" ettekääne mitte tulla. Isa Goriot saab lõpuks aru, et tema tütred on tänamatud ja ei armasta teda tegelikult. Kogu tema töö ja vaev nende nimel oli olnud asjatu. Ka matustele ei ilmu kumbki kohale. Teine haru räägib üliõpilasest Eugene de Rastignac'st, kes oli tulnud Lõuna- Prantsusmaalt Pariisi õppima. Ta oli vaesest perest, ning tahtis hariduse abil oma pere vaesusest välja aidata. Eugene asub elama samasse pansionaati kus elas ka isa Goriot. Olles aasta kõvasti õppinud taipab ta, et eduks ei piisa ainult heast haridusest, vaid on vaja ka sidemeid kõrgematel kohtadel
magasid maha väga olulise pääsemisvõimaluse. Poisid küttisid metsas loomi ja signaaltulel lasti kustuda. Samal ajal sõitis saarest mööda laev, mis oleks olnund nende pääsetee. Minu elu moto on: ,,Tee teisele seda, mida tahad, et sulle tehtaks". Arvan, et see on üks ilus mõte. Ühe laulu sõnadki ütlevad: ,,Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis ole rõõmus temaga. Jagatud rõõm on poole suurem. Kui näed, et keegi tunneb valu, siis ära mine temast mööda, vaid vaev võta jagada. See koorem on kerge." Mida ma sellega öelda tahan, on see, et me ei või kunagi teada, millal me vajame kedagi enda kõrvale, seepärast peame kogu aeg olema valvsad kedagi abistama ja aitama. Mina näiteks usun karmasse. Arvan, et kui ma kellelegi midagi head teen, siis see tuleb mulle kunagi tagasi ja keegi kindlasti aitab mind, kui ma hädas olen. Kui ma käitun kellegagi väga halvasti, siis ei jää ka see tasumata ning ma pean lausa topelt kannatama.
igatahes küll kolinal-vulinal. Eriti hinge läksid metsa ning isamaa laulud, enamikus Matvere endi kirjutatud ja mis olid minu arvates imeilusasti ja hingestatult esitatud ning oskuslikult kitarriga saadetud. Ka Margus Põldsepp ei jäänud absoluutselt Markole alla. Tema võimas hääl jättis mulle kustumatu mulje. Enim meeldis mulle lood ,,Viljandi paadimees" ning ,,Öö pime". Olen 2 päeva netis surfanud, lootes neid lugusid kusagil veel kuulata, aga see vaev on olnud asjatu. Tundub uskumatu,et üks kodumaa grupp suudab olla nii tasemel. Pärimusmuusika keskus, koht kus kontsert toimus oli kahjuks liiga väike sellise vägeva bändi jaoks. Sain jällegi teada,et eestis on olemas nii ambitsioonikaid muusikuid. Nemad moodustavad tõepoolest perfektse duo ning võin öelda,et see oli üks mu parimaid kontserdi elamusi senini
annab motivatsiooni korraldada taas midagi, mille saaks lehe näol lugejateni tuua ning uusi kaasahakkajaid leida. Samuti teeb südame soojaks kas või lihtsalt juubilari meelespidamine. Nii mõnelegi võib see tekitada ühtse kuuluvustunde, mis väiksemate kohtade puhul eriti oluline on ja mida ajalehe abil kui mitte teostada, siis mõjutada kindlasti saab. Kindlasti on ka ajalehe enese ülalhoidmise töö ja vaev märkimist väärt. Vallaleht ei toimiks, kui poleks neid inimesi, kes seda toimetaksid, materjali koguksid ning vaeva näeksid, et valla elanikele uut materjali hankida. Ma pole päris kindel, kas antud töö eest palka makstakse, kuid usun, et tänulikkus, mis lugejaid valdab, on isegi paremaks tasuks. Hea on teada, et leidub neid aktiivseid, kes viitsivad sellega tegeleda ning oma tööga ajalukku väikese märgi jätavad.
Kui nüüd natuke mõelda, siis selline allaandmine ei lahenda midagi ning siit tuleb ka minu esimene aspekt tuleb tegeleda asjadega, mis sind rõhuvad. Peaaegu kõigil on olemas omad unistused. Kellel suuremad, kellel väiksemad. Unistused panevadki meid pingutama. Ilma nendeta kaoksid kindlad sihid ning argipäev oleks üksluine. Kuid rumal on mõelda, et asjad kukuvad ise meile sülle ning et tööd ega vaeva me selle nimel nägema ei pea. Edukuse ning unistuste võti ongi töö ja vaev, mis on omakorda ka minu teine seisukoht elus. Ma usun karma olemasolu ja olen seda ka omal nahal tunda saanud. Kui olen kellegile midagi halvasti öelnud või kellegile haiget teinud, siis on see alati ka ringiga tagasi minuni jõudnud. Juba väiksest lapsest saati on mu vanemad mulle õpetanud, et ärgu ma tehku seda teistele, mida ma ei taha, et mulle tehtakse. Ning just selle tõetera järgi olen püüdnud ma ka oma enda elu sättida.
Üheks pealmiseks võimaluseks, mida õpilased kasutavad on oma õpilasfirma loomine. Mina pooldan seda, et õpilased saavad juba noorelt proovida, millised raskused ning kohustused kaasnevad oma firma loomisel, kuidas oma firmat juhtida ning milliseid otsuseid langetata. Õpilastel on ka võimalus on firmadega tulu teenida ning saada reaalset kogemust ettevõtjaks olemisel. Muidugi kaasneb sellega raske töö ning vaev, kuid minu arvates on see seda väärt. Minu aravtes peaksid tänapäeva noored kasutama rohkem ära oma võimalusi, rohkem haarama kinni uutes väljakutsetest ning olema aktiivsemad. Minu arvates on noortel niivõrd palju võimalusi, et ennast arendada ning saada kogemgemusi tulevaseks eluks. Peamine põhjus, miks inimesed rabelevad rahalistes raskustes, on see, et nad on aastaid koolis käinud, ent pole mitte midagi õppinud raha kohta. Selle
See kõik ei ole igavene. Suvi lõppeb ning tuleb sügis ning lõpuks talv. Ka see on üks märkimist väärt luuletus, oma suurepärase suvise sisuga. ,,Kõik on kokku unenägu´´, luulekogumik, kust valisin kolmanda luuletuse ,,Tõsta lipp´´, mis tekitab uhkust Eestimaa üle. Meie maa on kannatanud palju, okupeeritud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. Vaatamata kõigele sellele, ei andnud eestalsed alla säilitamaks oma riik ja rahvas. Kogu vaev ja valatud veri oli seda kõik väärt Eesti Vabariik. Selle kõige üle peame olema äärmiselt uhked, peame oma maad hoidma ning austama. See luuletus on just kõige selle kohta. Olgem uhked ning hoidkem kõrgel Eesti oma trikoloor. Nii nagu ma ennist mainisin, kirjutas Gustav Suits mitmeid luuletusi, mis kõik omavad omamoodi olulisi mõtteid ja sõnumeid, mida lugejale edasi anda. Tema luuletusi võib võrralda
White'i silmis ei sõltu ajalugu nii nagu ajaloolane seda kirjutab, ei minevikureaalsusest ega ajalooteadusele eriomastest vahenditest. Ajaloolase valik mingi struktuuri, mingi intriigistamisviisi, mingi seletusstrateegia kasuks on täiesti sarnane romaanikirjaniku valikuga. Siit Chartieri kolmas küsimus: kui intriigistatud faktide vastavus tegelikkusele ei mõjuta produtseeritud teadmisi, kas siis pole "historigraafiline operatsiooni mitte raisatud aeg ja vaev? White'i arvates on nendel toimingutel rituaalne funktsioon, mis peab andma tunnistust ajaloolase heausksusest ja meenutama midagi tõsiteadusliku protseduuri taolist. Viimaseks küsib Chartier: kas pole ajaloo kirjutamise eesmärgiks tuvastada, kuidas ajaloolased kasutavad igal konkreetsel ajalooperioodil uurimistehnikaid ja kriitikaprotseduure, mis tagavad, olgugi ebavõrdsel määral, nende diskursuse "aususe" ja "objektiivsuse"? White'i
Eesti keele säilimise eeldused ja võimalused Eesti keel on väga vana keel. Meie keel hakkas läänemere-soome keelte seas eristatavaks muutuma juba peaaegu 2500 aastat tagasi ning eesti keeleks võis nimetada seda juba eelmise aastatuhande alguses. Tollest ajajärgust alates on meie keel palju muutusi läbi teinud. Keele arengut suunavad nii välimised kui sisemised tegurid – maailmas toimuvad muutused tingivad ja eeldavad, et ka keel muutuks. Keelt ohustavad probleemid ja asjaolud on läbi aegade olnud ikka ja jälle enamvähem samad, ainsana on muutunud nende vorm. Viimastel aastakümnetel on aina suuremaks probleemiks muutunud släng. Ka see on eksisteerinud aegade algusest peale, kuid läbi ajaloo on käitumis- ja eetikareeglid olnud alati tambina peal ning släng ei ole pääsenud võimule. Tänapäeval arvavad inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis,...
Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
juba tuleviku plaane. Ta mõtles vaid rahale. Selleks, et Mari meelt muuta palus ta Jumalat, käis ka posija juures. Ta nägi mõsnikust halbu unenägusid ning sonis. Lõpuks jäi ta kogu selle suure närveerimise pärast haigeks ning ohkis, pannes Mari mõtlema. Kui Mari nõustus tema sooviga siis ta oli imestunud ning tormas kohe mõisniku juurde, et uudist teatada. Piimad enda kätte saanud, muutus ta uhkeks. Kuid kõik see vaev ei tasunud end ära, sest piimaäri ei õitsenud ning ta hakkas oma otsust kahetsema.
MSN'i vestluseid ja kui isegi loeb, siis ma tean, et ta ei räägi neid edasi ega kritiseeri mind nende põhjal. Sama lugu on mu kontode paroolidega. Ta on kõige usaldusväärsem sõber. Kui ma kutsun teisi sõpru külla ning tema kõrvale jääb, siis ta ei solvu vaid ootab, et mu sõbrad lahkuksid ja ma temaga vestleksin. Kõik mu sõbrad alati ütlevad, et ta on väga suur, pehme ja nunnu ning kallistavad teda. See meeldib talle. Ükskordm a võtsin ta isegi kooli kaasa. See oli suur vaev, sest teda on raske kaasas tassida. Talle meeldis koolis ja ta sai sealt palju uusi teadmisi. Nagu on aru saada, siis mul on väga hea parim sõber. Usalduväärne ning truu, mida veel tahta... Ma ei loobuks temast kunagi ning usun, et ta jääb mu sõbraks veel pikkadeks aastateks.
uskus, et ta viibib unenäos. Enda reaalsusesse tagasi jõudmiseks tappis naine ennast ära. Mida teevad siis inimesed, kellel ei ole kaasa antud julgust ja eneseusku? Hind, mida nemad maksma peavad, on palju kallim. Et midagi saavutada, peavad nad pingutama, võitlema ja riskima. Ja kõige selle juures ainus, mida nad vajavad, on usk. Usku iseendasse ja seda, et ka teised temasse usuksid. Nad vajavad tuge sõpradelt ning lootust, et nende töö ja vaev tasub end kunagi ära. Sellised eneseteostajad riskivad kõigega. Kuna neil pole palju raha, mida kaotada, kaotavad nad kõik muu, kõik selle, mis on nende eksisteerimiseks kõige tähtsam. Loodus aga tühja kohta ei salli ning me teame, mis saab edasi neist, kes eneseteostuse võitluses kaotajaks jäävad. Need miljardid inimesed maamunal on kõik erinevad, nad teostavad end eri viisidel ning masavad selle eest erinevat hinda. Üks on nõus riskima
Prokrustese säng sobimatu võimalus, talumatu olukord koletis, kes pakkus inimestele öömaja, pikkadele inimestele andis ta lühikese voodi ja lühikestele inimestele pika voodi ning raius siis pikkadel inimestel üle voodiääre ulatuvad kehaosad ära ning lühikesi tagus haamriga pikemaks. Sisyphose töö ränk, aga mõttetu töö Hadeses pidi Sisyphos lükkama mööda mäge üles suurt kivimürakat, mis koguaeg alla tagasi vajus. Tantalose piinad igavene piin, lõputu vaev Hadeses pidi Tantalos karistuseks oma teo eest seisma näljasena ja janusena vees, mis imbus maasse, kui Tantalos seda juua püüdis ja pea kohal puuviljad, mida ta ei ulatunud sööma. Damoklese mõõk oht, mis on alles ka siis, kui kõik tundub turvaline Dionysios kutus Damoklese pidusöögile ning lasi ta pea kohale riputada mõõga, mis rippus vaid hobusejõhviga. Kui Damokles mõõka märkas, palus ta võimalust pakutud mõnudest loobuda.
Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
· Claudiuse ja Rosencrantzi ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. e)Hamlet pidas end põhjendatult passiivseks. Jah f)Vägivalla vastu astumine toob enesega kaasa ebaõiglust ja vägivalda. · Inimesene, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam vaimus taluda ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine "olla või mitte olla" ei jäta seda inimest hetkekski. "Hamleti" teeb igavikuliseks see, et autor on tabanud üksikisiku ühiskondliku eksistentsi alusprobleemi. Shakespeare näitab, et vägivalla vastu tõusmine viib omakorda ebaõiglusele ja vägivallale.
Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis- kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
Krundi kõrval oli teine maatükike,sellel oli aurusaeveski.Krunt oli täis puuriitu,see oli tõeline labürint.Viis-kuuskümmend kitsast tänavat,tõeline poiste paradiis.Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel ja poisid kandsid kõik punaseid spordisärke.Kuna botaanimaaias ei saanud palli mängida,siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja ja võitjad pidid krundi endale saama.Pal- tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid.Kahju oli,et kõik see vaev oli asjata,kuna krundile hakati uusi maju ehitama.Ka botaanikaaia poistel läks pahasti.Nad tegid saarel suurt müra ja aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja.Saar aga suleti ja sillale tehti värav.Kurb oli ka see,et väike Nemecsek jäi peale oma mitmekordset suplust väga haigeks ja suri.
tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka, kõiki abivajajaid pole võimalik aidata, nii et vaev on asjata; milleks takistada inimesi suremast, kui surm on kord igaühele normaalne ning seaduspärane lõpp; haiged kannatavad, aga mis teha. · kuidas (kas) püüavad ümbritsevat muuta? Algul püüab Ragin haigeid võimalikult hästi ravida, võtab neid hommikust lõunani vastu, teeb operatsioone, harrastab ämmaemanda praktikat, on tähelepanelik, et haiglat paremaks muuta. Hiljem enam mitte. Gromov ei ürita midagi muuta. · kuidas novell lõpeb? Mis juhtub Raginiga? Miks?
lihtne inimmasside käitumist muuta. Sellele kõigele vaatamata on viimasel ajal suudetud teha suuri edusamme piiramaks ,,mõttetut" raiskamist. Seega võime öelda, et meie mugava ja muretu elu tagavad paratamatud (pisi-)asjad, mille vastu võitlemine on asjatu, kuid leides viisi neid parandada ilma inimeste elukvaliteeti vähendamata, võiks mõni suurem positiivne uuendus isegi toimida. Erinevate vahenditega viiside otsimine on küll ränk ja raske töö, kuid leides selle õige, tasub see vaev end ära. Probleemsemad kohad ongi inimeste ekslikud ,,põhimõtted" ja uuenduste vastasus, kas siis lihtsalt harjumustest tulenevalt või finantsspõhjustel.
anda. Kuid oma suurima soovi saavutamist ei takista ainult hirm läbikukkumise ees. Leitakse veel mitmeid põhjuseid, miks mitte oma tahtmise poole pürgida. Aga kõigi nende takistuste väljamõtlejaks on siiski inimene ise. Üks peamisi põhjuseid on hirm. Igal elusolendil on loomuses karta tundmatut asja ning teekond oma soovi juurde võib olla väga võõras. Kujutatakse ette, kuidas kõik kkku variseb ning kogu töö ja vaev läbi kukub. Keegi pole inimesele seda öelnud, isegi mitte vihjanud, et selline võimalus on, aga ikka kujutatakse seda endale ette. Hirmuga käsikäes käib ka enesekindlus. Kui pole piisavalt enesekindlust, ei julgeta ka ette võtta uusi või harjumuspäratuid samme. Oma igapäevases elus tunneme tihti, et tegemist on nii palju, et ei jõua päevaga ära teha. Kiires tempos päevast päeva tegutsedes võivad meil sootuks ununeda meie tõelised soovid ja tahtmised
sõbralikuks inimeseks.Tihtipeale näevad inimesed seda mida tahavad märgata,sest nii on neile mugav.Nad ei näe inimest nagu ta on.Näidet ei pea kaugelt otsima.Meie oma Audentese kojamehed,kes tõusevad hommiku vara,samal ajal kui teised magavad,et asuda tööle,tagades meie turvalisuse,pühkides ning puhastades kõnniteid lumest,eemaldades jääkihi teedelt,eemaldades paksu lumekihi katustelt-seda kõike,et meil oleks mugav ja turvaline kooli minna,ohutu trennis käia.Kogu see töö ja vaev ning me vaevu märkame neid.Me isegi ei vaevu neile tere ütlemast,rääkimata hea sõna soovimisest.Siit tulevnevalt võiks oma eelarvamused unustada ning teadmiseks võtta,et morni ilme ja ära väsinud jope taga võib peituda sõbralik ning heatahtlik inimene. Sellist ükskõiksust ning pinnapealsust võib leida ka koolis.Praegusel ajahetkel on väga aktuaalseks teemaks tõusnud koolivägivald ning kiusamine.Tavaliselt langevad koolivägivalla
vastukarva. Kõik tegevused ja ülesanded, mis ei pruugi olla meelt mööda, on mingist vaatenurgast ikkagi head või kasulikud. Ka kõige rängemates ja rõvedamates aiapidamistöödes on alati midagi head. Koolist kaasa antud kodused tööd, mida õpilane peab küll õpetaja kiusuks, on tegelikult head. Kui ema käsib mul sügisel õunu korjata, siis ma mõtlen, et miks ma seda teen. Ma laseks nendel õuntel seal puu all rahumeeli mädaneda. Talvel saan ma aga aru, et see sügisene vaev tasus ennast ära, sest saan ju arvuti taga istudes seda magushapukat mahla rüübata. Sel puhul taipan, et ka kõige nõmedamates töödes ja ülesannetes on ka midagi head, mis ei pruugi algul küll välja paista. Alati ei tasuks kõigel heal lasta ennast pimestada. Ka kõige ahvatlevama pakkumise ja suure headuse juures on alati mõni konks. Pakkumised, mis esialgu tunduvad vägagi täiuslikud, ei pruugi seda olla. Näiteks inimesel on rahapuudus ja ta näeb telekas sms-laenu reklaami. Ta
terveks ja viisid ta maale. Maal oli lisaks naabrikoer Timile ka uusi elanikke juurde tulnud. Teofrastus vihastas ja tahtis oma territooriumi kaitsta teiste eest. Ühel päeval kuulis kass õrna näugumist kase otsast. See oli punakas-pruuni värvi kass Punapea. Punapea tuli kase otsast alla ja koos Teofrastusega läksid jõe äärde jalutama. Punapea tonksas Teofrastus õrnalt ninaga ja neist said sõbrad. Päike paistis ning kevad oli kätte jõudnud. UUED SÕNAD: Katsumus – raskus, vaev, häda Uudistama - uudishimulikult vaatama või küsima Territoorium – maa-ala, piirkond Hulkuv – rändav, kola (hulkuja on see, kes kolab ringi, tal pole kodu) Tonksama – müksama, kergelt lööma Varjualune – katusealune, vari Kiosk – müügipunkt, kus harilikult müüakse ajalehti/ajakirju Kõuts – isane kass Suunduma - (millegi poole) liikuma
olid emast ilma jäetud ja töö oli esmatähtis. Suureks kasvades ei tahtnud nad sinna jääda, vaid lootsid suurde ilma rõõmu minna otsima. Sellega hakkas kustuma ka Andrese unistus. Ta nägi ikkagi vaeva ka seepärast, et Vargamägi pärandada hiljem oma lastele. Lootis, et hiljem lapsed mõistavad Vargamäe ilu. Andrese unistus purunes täielikult siis, kui tema poeg ütles talle, et läheb kroonu ja ei tule enam tagasi. Andres oli kurnatud ja masenduses. Ta mõistis lõpuks, et kogu see vaev oli asjata ja kõik see valmistas nii palju muresid. Vargamäed ei ole olemaski laste jaoks ning tal pole enam kedagi, kellega oma vanaduspäevi elada. Kuigi elus on olemas igal asjal kaks poolt, võib üks neist domineerivam olla. Alati pole võimalik saavutada nende vahel tasakaalu. Näha oli seda ka Vargamäel. Andres oli oma unistuses liialt kinni ja see pimestas teda. Ta muutis teiste elud raskeks ja keeruliseks. Ta sai tunda muresid mitmekordselt võrreldes rõõmudega.
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
tundus Andresele esimest korda elus ,et ta ei suuda seda enam, et tema "Vargamägi" on vaid illusioon ja selle teostamine on talle üksinda ülejõu käiv ,teostamatu. Andresele tundus ,et ta on jõuetu oma eluaseme ja tema soode ,rabade ,põldude ja metsade ees ,mis nüüd vastupidiselt temast endast üle käivad , kuigi polnud see alati niiviisi olnud ,vanasti oli tema põldude ja metsade peremees, ei takistanud teda seal tegutsemast isegi vanajumal ise. Kõike see ränk töö ja vaev mis nähtud oli läinud tühja ,arvas Andres ,sest noor Andres oli kroonus, Indrek linnas , tüdrukud mehel ,ainult väike Ants veel vanemate hoole all ,kuid kes sedagi teab ,kas temagi Vargamäele jääb. Töö ,töö ja ainult töö oli see mida lapsed Vargamäega seostada suutsid ,ei rohkem ega vähem. Vargamäe lapsed põgenevad töö eest ,mida kogu "unistuste Vargamäe" enda varasalves peidab ,tundus Andresele.
Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri vaimse toetusega suutis Iisak need ellu viia. Jõu ja tahte allikaks said ka lapsed, sest neile oli vaja luua hea elu ja nad ei tohtinud millestki puudust tunda ja samas oli sündinud keegi, kellele oma töö ja vaev ning selle tulemusel loodud talu jätta. Iisak oli ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Hoolimata raskustest ja ikaldusaastatest, suutis ta alati säilitada rahu. Ta mõtles kogu aeg, mida saaks muuta paremaks ja viis oma plaanid ka ellu. Mõtetest üksi ei piisa, et olla edukas, kuid kui lisada ka jõud ja tahe, on kõik eeldused olemas õnne saavutamiseks, siis võib hakata püüdlema edu poole ja hea tulemus on garanteeritud.
ega jää kellegi juurde asumagi, vaid käib esmalt Narvas, pärast Haljalas söömas ja magamas. Seal ta naine asumas. Kirik hakkab valmima. Tallinna elanikkude hirm kasvab. Keegi ei saa ehitaja nime teada. Kust kullatündrid meistri palgaks välja võtta? Ei teata enam muud abinõu kui saadetakse salakuulaja välja ehitaja naise juurde. Ehk juhtub sellel kuidagi korda minema nime kuulda saada. Esiotsa salakuulaja vaev asjata. Ühel päeval läheb Tallinna mees ehitaja naise korteri juurest mööda. Kuuleb, naine kusutab sülelast: ,,Kusu, kusu, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas!" Salakuulajal aru käes: ehitaja nimi Olev. Salakuulaja sedamaid tallinna tagasi elanikkudele rõõmusõnumit kuulutama, et ehitaja nimi teada saadud. Ehitaja praegu tornitipul, lõpetab kirikuehitust, paneb tornile risti otsa. Tallinna mehed alt hüüdma: ,,Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist viltu!"
Lihtne oleks ju minna kergema vastupanu teed ja teha bioloogilise surma ees ninanipsu, ning saata kõik kus see ja teine. Nii valiks me mitte olemise. Või siis lihtsalt hulluks tembeldamine, alatihti tunnevad inimesed ennast piiridesse surutuna, kui peatakse päevast päeva üht ja sama rada käima, taluma rõhuja kalkust ja põlatud armu piinu. Arvatavasti on kõige hullem teadmine, et muuta ei saa midagi. Või äkki vaev lõpetada? Oleks kergem pigistada silmad kinni ja vaadata sellest ebatäiuslikust maailmast mööda. Terve elu koosneb valikutest. Elada või surra? Alla anda või võidelda? Samahästi võiks elada siis koos oma sisemise hullusega. Ja kas see muudaks midagi? Võib-olla oleksid inimesed rahulolevamad ja maailm oleks ausam paik. Paljude inimeste veaks on see, et nad kardavad. Kardavad kõiksugust muutumist. Kardavad mõtlemist, probleemidest aru saamist ja seda
,,Pal-T�nava Poisid�� Autor:Ferenc Molnar Ilmumisaeg:1971 Lehek�lgede arv 165 Raamatu peategelaseks oli Ern� Nemecsek,ta oli v�ike valgep�ine poiss,kes raamatu alguses kuulas �nnelikult k�ikide k�ske.Nemecsek oli s��raseid poisse,kes lausa tunnevad r��mu teiste k�skude t�itmisest.Teised poisid olid suuremad-nemad olid k�ik krundil ohvitserid,ainult Nemecsek oli reamees ja pidi teiste ees alal�pmata oma kannad kokku l��ma ja aupaklikult tervitama.Raamatut edasi lugedes selgus,et Esn� oli aga ka v�ga julge,vapper ja aus poiss. Kolm k�rvaltegelast ja iseloomustus �heks k�rvaldegelaseks oli Gereb,ta ei olnud hea poiss.Ta �ssitas teisi poisse rumalusi tegema.(K�skis cselel oma m�tsi T�rgi meekaupmehe lauale visata,et missugune nali sellest saaks!Kuidas maiustused paremale ja vasemale lendaksid).Siis oli ta veel reetur.Ta reetis oma Pal-t�nava poiste Kiti�hingu saladused Botaanikaaias punas�rklastele.P�rast sai ta oma tegudest aru ja pr...
Ingeri kiitvad sõnad andsid Iisakule uut jõudu ja tahet veelgi rohkem teha ja saada veelgi suuremat saaki, et oma elukaaslast üllatada. Iisak nautis, kui tema tegemisi kiideti ja see innustas omakorda teda tegutsema. Tema peas sündisid üha uued mõtted ja koos Ingeri vaimse toetusega suutis Iisak need ellu viia. Jõu ja tahte allikaks said ka lapsed, sest neile oli vaja luua hea elu ja nad ei tohtinud millestki puudust tunda ja samas oli sündinud keegi, kellele oma töö ja vaev ning selle tulemusel loodud talu jätta. Iisak oli ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Hoolimata raskustest ja ikaldusaastatest, suutis ta alati säilitada rahu. Ta mõtles kogu aeg, mida saaks muuta paremaks ja viis oma plaanid ka ellu. Mõtetest üksi ei piisa, et olla edukas, kuid kui lisada ka jõud ja tahe, on kõik eeldused olemas õnne saavutamiseks, siis võib hakata püüdlema edu poole ja hea tulemus on garanteeritud.
Seal kõik õmblesid endale ise ja ega lõikelehe puhul olegi tähtis, mis keeles ajakiri on. Moskva püüdia ka tiraasi tagasi hoida nii, et fondidest ei antud piisavalt paberit ajakirja väljastamiseks. See oli raske! Kui õnnestus välja ajada kriitpaberit kaane jaoks, oli see suur asi! Teine põhjus miks Moskva hoidis tiraasi tagasi oli liidu pealinna surnaal Modõl, mis pidi olema kõige suurema trükiarvuga ajakiri. Kangastega polnud nii raske kui paberiga, ehkki ka neid hankida oli paras vaev: joosta mööda hulgibaase ja riidevabrikuid ning väga palju ka Venemaal. Et Nõukogude Naine oli pigem kesksoost töölisele, täitis Siluett ka naisteajakirja kohta. Sealt võis leida alati huvipakkuvaid rubriike nagu ,,Moeleksikon", ,,Kostüümi ajalugu", ,,Silueti kirjakast" ja ,,Kogu maailmast". Eriti populaarseks kujunesid nõuandeleheküljed. Lisaks moesuundade tutvustustele oli varasemate aastakäikude väljaannetes rohkesti muidki harivaid artikleid
Artur Sandmani lugu 1) Artur Sandmani lugu on eriskummaline just oma toimumispaiga pärast. Peategelane jätab oma rutiinse elu isekeskis edasi elama ning sukeldub oma enese sisemaailma. Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal. 2) Novellide tegelased olid kõik omamoodi kummalised ja erinevad, kuid ometigi mõistis ka Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks
algõpetuse järgmise juurde. Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea ja stabiilse riigi saladus on töö ja vaev. Vaimulike laiskus ja selle eest raha saamine vihastas inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin. Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde
kohaneda. Keegi ei sallinud teda, õpipoisi tingimused olid rasked. Algul pidi talupoeg leppima mittekodaniku staatusega. Teisest küljest asjale lähenedes, oli talupojal linna asja, sest meil kõigil on unistused, mille nimel võidelda, nii oli seda ka talupoegadel. Ka nemad tahtsid elu näha, saada maalt välja, minna õpipoisiks ja saada ise kord kunagi meistriks. Seega, mina leian, et parem variant oli minna linna. Muidugi algul oli raske, kuid raske vaev tasub kord ikka ära. Usun, et tugevamad, kes riskisid ja vastu pidasid, saidki lõpuks vabaks ja neid tegigi linnaõhk vabamaks.
; · Sihtkohtade aina laienev valik ning pakutavad kaldaekskursioonid annavad võimaluse avastada ühe kruiisireisi jooksul mitut erinevat sihtkohta; · Korduvklientide osa on statistika kohaselt 90% kandis; · Koostöö reisibüroodega; · Toote hea kvaliteet parimat kvaliteeti püütakse kõiges: teeninduses, toitlustamises, organiseeritud tegevuses laeval, lisateenustes on lai ampluaa; · Puudub pagasi kokku-lahti pakkimise vaev võrreldes tavareisiga; · Turvalisus võrreldes individuaalreisiga.
Austatud õpetaja ja Armastatud klassõed! Küsin Teilt otse: „Kas noorus on ilus aeg?” Enamus meist (teismelistest) vastab sellele küsimusele eitavalt, kuid kui küsida sama küsimust oma vanavanematelt kuuleme vastuseks alati lugu, nende imelisest ja lillelisest noorusest. Vanas eas kipuvad kõik meenutama ja vanu-aegu imetlema. Noorelt kiputakse aga tuleviku üle arutama. Noorelt tahetakse kiirelt suureks saada. Aga kas see on võimalik?.... NOORUS ja NOORUS. Me kõik oleme kuulnud palju sõnu seoses noorusega – Noormees, noorsant, noor füüsik, noor pensionär ... kõik ju puhta noored. Teate mis on huvitav? Isegi pensionäri kohta öeldakse „noor”. Tuleks siiski kindlalt ära määrata, kes on noor ja kes mitte. No tõesti – Pensionär ei sa aju kuidagi noor olla!?! Vähemalt meile – meile NOORTELE tundub nii. Kuid teisest küljest tuleb arvestada, ka sellega, mida pensionär ise asjast arvab. Nii selgubki, et mitte kuidagi ei saa kindlaks määr...
võidelda, nagu seda tegi Hamletki. Ta oli tugev ja tahtis tuua õigluse maailma (paljastada oma isa mõrvar). Hamleti monoloog Olla või mitte olla - see on küsimus. põlatud armu piinu, kohtu aeglust Mis oleks üllam - vaimus taluda ja võimu jultumust, ning jalahoope, kõik nooled, mida vali saatus paiskab, mis malbe teenekus saab väärituilt või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? kui ennast igaveseks vabastada Surra, magada - muud midagi, sest nõnda võiks palja pussiga?" uinudes kaoks hingepiin ja kõik need Kes koormat kannaks ja higistaks tuhat häiret, ning ohkaks elu vaevus, kui kartus mis meie liha pärib looduselt. millegi ees pärast surma sel See oleks lõpetus, mis hardasti uurimata maal, kust ükski rändur ei
võtab? Kui sind armastab kaunis naine, rabeled siin ilmas alati keerulistest olukordadest välja. Kired on hukatuslikud! Nad on tuuled, mis laeva purjesid paisutavad. Mõnikord ajavad nad laeva põhja, aga ilma nendeta ei saaks laevad purjetada. Sapp teeb vihaseks ja haigeks, aga ilma sapita ei saaks inimene elada. Siin ilmas on kõik ohtlik ja kõik vajalik. Inimene ise ei saa endale anda ei tundeid ega mõtteid, ta võtab kõik vastu; vaev ja mure tulevad mujalt nagu inimene isegi. Halvad on alati õnnetud. Nad on selleks, et proovile panna väheseid õigeid, kes on ilma mööda laiali pillatud, ja pole olemas halba, millest ei sünniks head. Candide On tõestatud, et asjad ei saa olla teisiti: kuna kõik on tehtud teatavaks otstarbeks, siis on seeotstarve tingimata ka kõige parem. Ei ole olemas tagajärge ilma põhjuseta, kõik asjad on omavahel paratamatult seotud ja
eesti folkloorile ja kirjandustraditsioonidele ning rahvakeelele. See muutus tuleb eriti ilmekalt esile 1940. aastate algul, Teise maailmasõja ajal kirjutatud luuletustes. Nende aine on võetud eesti küla- ja maaelust. Alveri sõja-aastate luule eredamaid saavutusi on eesti vana regilaulu stiili ja vormi jälgiv lühipoeem ,,Leib". Selles esitatakse pilt rängast, pärisorjusaega meenutavast viljakoristusest. Töö ja vaev pole siiski asjatu: salve kogutud saak teenib elu jätkumist. Luuletused, mis Alver kirjutas Teise maailmasõja ajal, paistavad oma eheduse ja eredusega silma nii poetessi loomingus kui kogu eesti luules. 1960. aastatel, pärast pikka sunnitud eemalolekut, jätkas Alver esialgu väga tõsises toonis arupidamist omaenda ning rahva saatuse üle. Alveri hilisluules on valitsevaks mälestus- ja kujutluspildid, sagedasti on kasutatud lapsepõlvekodu ja selle ümbrusest pärit ainet
Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · µµ Babülonis, · µ µ Ephesoses, · Olümpias, · µµ, · ja · (Aleksandria sadamas).
kannatust, palju inimesi, kes rasketel hetkedel toeks ja abiks võivad olla. Laiendada oma silmaringi koolitustel ning külastada konsultante ning olla kursis ka konkurentide tegevusega. Ei tohi alahinnata tarbijaid ning edunimel keskenduda nende vajadustele ja nõudmistele ning oma toote kvaliteedile. Head ja konkreetsed suhted alluvatega aitavad ühteslt mõista ja edasi anda mõtet ja ideed, mida lõppkokkuvõttes ju ühtse tervikuna üritatkse saavutada. Ränk töö ja vaev tavaliselt ühelpäval õigustab end- kasvõi vaid kogemusevõrra kuid siiski. Edu saavutamiseks peab olema käiku lastud kogu tahe ja huvi ning aeg.
Saastatud mõtteviis levib tuttavate kaudu. Sõbrad loobivad tühjad pudelid autoaknast välja, ettekäändega, et koristaja viib need ära. Aja jooksul muutub teistmoodi mõtlevgi inimene ükskõikseks. Seda tüüpi indiviidide järglased õpivad oma vanematelt suhtumist keskkonda. Nähes, kuidas kogu lapsepõlve vältel viiakse prügi metsa, ei vaevuta täiskasvanuks saadeski harjumusi muutma. Nii on mugavam, sest jääb ära prahi sorteerimise vaev ja maksmata prügimaks. Aktiivsed noored viisid läbi kampaania ,,Teeme ära!". Kõik vabatahtlikud kogunesid, et koristada metsaaluseid ja teepeenraid. Kahjuks ei saatnud projekti 100%-line edu, sest kokku korjatud prügihunnikute kõrvaldamine osutus ülejõu käivaks. Metsa alla tekkisid peagi uued prügimäed ning loomad kiskusid kotid uuesti laiali. Kindlasti oli positiivne mõju aktsioonis osalenud inimestele. Loodetavasti mõjutavad nad oma lähedasigi keskkonda
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli ni...
Kanada pianist Angela Hewitt, kuulub maailma tipp-pianistide kõige kõrgemasse ringi. Hewitti peetakse ületamatuks Bachi-interpreediks, ta tapab täpselt ära,kuidas ja millise dünaamikaga Bach oma lugusi mängis ja teeb seda täpselt järgi kogu oma hingega. Hewitt tegutseb praegu oma kõige pikima projektiga, nimelt ta tahab 10-ne aasta jooksul salvestada kõik 555 Scarletti sonaati, lisaks tahab ta salvestada kõik Beethoveni 32 sonaati. Selleks kulub suur töö ja vaev, aga kui inimene midagi armastab ja naudib,viib ta tavaliselt asja lõpuni, seega ma olen täiesti kindel, et ta teeb seda perfektselt ja veatult. Angela võlus mind täielikult oma klaverimänguga, see oli mu esimene klaverikontsert, seega ma ei teadnud, et mida oodata, aga Angela tegi oma töö suurepäraselt ära ja pani mu lahkuma suu ammuli. Saalis ringi vaadates, nägin ma kuidas paljude inimeste silmad särasid ja ka
Andrese vahel, mis ei viinud kuhgi. Samas Eespere ja Tagapere lapsed said omavahel väga hästi läbi. Vargamäe vanad tahstid omale pärijaid, kuid noored leidsid et mõjal parem, miks jääda Vargamäele, kui on ka paremaid maid. Eespere oli ikka lootnud noorele Andresele, kuid see läks välismaale ning Indrekus nähti juba varakult, et see läheb linna õppima. Nüüd kus noortel olid omad plaanid ning vanad olid omapead jäänud, Andrese suur töö ja vaev tundus mõttetu. Vargamäe oleks justkui neetud paik. Loodus on siin alati ühe sammu võrra elanikest eespool nõuab inimestelt palju tööd ja vaeva. Rõõm kui selline on Vargamäel mitte just igapäevane nähtus ning see ei kest ka väga kaua. Ikka mured on need, mis matavad rõõmu enda alla. Andresel on tükk tööd oma naabrimehega, Vargamäe naistel puudub igasugune rõõm, töö on lõputu. Lapsedki näevad läbi, milline on elu Vargamäel ning ei soovi siia edasi jääda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
