ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea
lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pöörata, sest see on äriplaani kõige rohkem loetud osa. Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1-2 lehekülge. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim! 2. Äriidee kirjeldus Järgnevalt asutakse kirjeldama äriideed, eesmärki ja vajalikke vahendeid, et eesmärgini jõuda. Enne toote kirjeldamist kirjutatakse lahti ettevõtte eesmärgid: - 1. aastal - 2. või 3. aastal - pikemas perspektiivis. 2.1. Toote/teenuse kirjeldus Siin kirjeldatakse millise toote või teenusega on tegemist
toote või teenuse valmimisest osavõtvate inimeste hulk, tootmismaht, toodangu ja teenuse nomenklatuur jpm. Nimetatud tegurid muutuvad ka tulevikus ning võimalik, et veelgi intensiivsemalt. Kõik see sunnib majandusteadlasi, juriste, psühholooge, sotsiolooge, praktikuid ja teisi töötajate ergutamise probleemidega kokkupuutujaid otsima antud vallas pidevalt uusi võimalusi. Töötajate hindamisel ja motiveerimisel huvitab meid üldjuhul neli küsimust : - Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris. Käesoleva referaadi esimeses osas käsitletakse töötajaid gruppide kaupa ja sealt lähtuvat motivatsiooni. Teises osas on võetud vaatluse alla kogu kaadripoliitika väikeettevõtluses. 1. Organisatsiooni neli töötaja gruppi
Vaimsed mudelid juhivad liidrite käitumist erinevates situatsioonides ja aitavad tal olukordades orienteeruda. Meisterlikkus koosneb kolmest elemendist- visioon, reaalsustaju ja loovus. Liider töötab alati visiooni suunas ning ei lase samas reaalsusel visiooni endaga kaasa tõmmata. Meisterlik liider aksepteerib unistust ja reaalsust samaaegselt, juhtides organisatsiooni unistuse poole, mitte aga vastupidi (Türk 2001). Liidriks olek eeldab teatud isikupära ja tööalaseid eelistusi, mida võib nimetada ka karjääriankruteks. Edgar Schein töötas välja nn karjääriankrute teooria, mida T. Delong edasi arendas. Karjääriankrud on olulised töökoha valikut ja töösobivustmõjutavad tegurid, mis aitavad paremini töötajate karjääri juhtida. 8 Karjääriankrute teooria võimaldab kindlaks määrata ja põhjendada inimese sobivust liidriks. E
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks,
· probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra
tulenevad uue töölepingu ja sellega seonduvate muude õigusaktide nõuetest (või eelnevalt kehtinud nõuete kehtetuks muutumisest.). Oma loengutes püüan need puudused täiendavate selgitustega likvideerida. 1. JUHTIMINE JA JUHT 1.1. Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 1.1.1. Juhtimise (management'i mänedzmendi) üldmõisted Juhtimisteaduse kui ühiskonnateaduse paradigmaks on reaalsusest tulenevad põhilised eeldused. Säärased eeldused määravad suures osas ära, mida vastava teadusharu teadlased, kirjanikud, õpetajad ja praktikud reaalsuseks peavad. Kaasaegse juhtimisteooria ehk selle inglise keelest tuletatud nimetus mänedzment mõisted on küll laialt kasutatavad, kuid nende mõistete lahtimõtestamisel jäävad paljud jänni. Mis on mänedzment ja mille poolest see erineb juhtimisest? Inglise eesti sõnaraamat 1 annab inglisekeelsele sõna management eestikeelseks tähenduseks: juhtimine,
suunised äriplaani parandamiseks. Kuna juhendi autoril on pea paarikümneaastane kogemus äriplaanide juhendamise ning hindamise vallas, siis on välja toodud ka äriplaanides esinevad levinumad vead, millest tasub hoiduda. Tähele tuleb panna seda, et käesolev juhend ei järgi äriplaani struktuuri (vaata alapeatükk 1.3 toodud struktuuri), vaid siin on esitatud peatükid kirjutamise loogika alusel. Lisaks on esitatud veel mõned olulised äriplaani puudutavad teemad, mida otseselt äriplaani peatükkidena ei kajastata. Ei tohi unustada, et väga paljud asjad on üksteisega seotud ning seega muudatus ühes aspektis nõuab paratamatult muudatuste ja paranduste tegemist töö mitmetes teistes osades. Kui need aga tegemata jäävad, tekivad äriplaanis vastuolud. Töövihiku juurde käib Exceli fail isegenereeruvate finantsprognoosidega. Tegemist on tabelitega, mis lihtsustavad oluliselt äriplaani finantspoole koostamist. Paraku näitab kogemus, et esmakordselt
Kõik kommentaarid