Raamatu peategelane on Ameeria Ühendriikidest pärit hispaania keele õpetaja Robert Jordan, kes on "antifasist, sellest ajast peale, kui ma fasismi mõistma hakkasin". Selle tõttu võitleb ta vabatahtlikuna punaste poolel, ent ei oma samu poliitilisi veendumusi. Raamat jutustab kolmest päevast, mil Robert Jordani ja teiste partisantide ülesanne on strateegiliselt tähtis sild õhku lasta. Silla õhkimine on eluohtlik ja tarbetu ülesanne, sest vaenlane on plaanist juba teadlik. Jordan laseb silla sellegipoolest õhku. Jordan saab raskesti haavata ja katab kaaslaste taganemist. Partisanide juures kohtas ta Mariat, kellega nad teineteisesse armusid. Nende meeleheitlik kirg jäi lühikeseks, sest nende armastus sai kesta ainult 72 tundi. Ta sureb teadmises, et on võideldes seisnud õigel poolel ning Maria armastus on talle näidanud, mis tähendab olla õnnelik. Teose põhiidee on see, et elu tuleb armastada ja surra tuleb auga
olnud krahv Jakob De la Gardiele. LEGEND Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud ordulossi seina Anne-nimeline tüdruk. Ta olnud ise nõus, sest viljalõikuselt tulnud tütarlaps ei teadnud, mida tähendab ehitajate salakaval küsimus: "Kes tahab lossi võtmeid hoida?" Sissemüüritud neiu nime ei tohtinud vaenlased teada, muidu pidi kaduma lossi ümbritsev uduloor ja kaitsejõud. Ükskord piiranud vaenlane lossi pikalt ja tulemuseta. Kavatsetud juba lahkuda, kui õnnestus kinni nabida allikast vett tooma läinud vana naine. Ähvarduste peale öelnud eit välja saladuse – sissemüüritud tüdruku nime. Kohe kadunud udu ja linnuse kaitsejõud. Linnus vallutatud ja hävitatud. HELME KOOPAD Helme koopad, mida on ka Põrguks nimetatud, paiknevad Helme ordulossi varemetst põhja pool kitsa põhja-lõuna-suunalise seljandiku sees.
looduskaitse all. Eestis võib neid kohata märtsis kuni augustini. Välimus Sookurg on suur hall lind. Tumedate jalgadega ning heleda nokaga. Kure näol on selgesti eristav valge laik. Kohev sabasulestik. Ta sarnaneb hallhaigrule. Sisemised küünarhoosuled on pikad. Lennates on kael pikalt ette sirutatud. Pesitsemine Ta pesitseb hajusalt. Sookurg teeb pesa raskesti liigipääsetavale kuivale soomättale, mille ümbrus on lage, et vaenlane oleks kaugelt näha.Sookurg pol kuigi osav pesa ehitaja. Ta vooderdab pesa kuivand kõrte, rohu ja rooliblede kihiga. Pesa läbimõõt on 80 sentimeetrid ja kõrgus 20-30 sentimeetrid. Toitumine Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest ja sisalikest ja roomajadest. Kui on võimalik nopivad põllult vilja ning isegi kartulit ja porgandid. Pereelu Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale. Emalind muneb
-22. juulini. Jõesuu silla juures oli üle Emajõe tulnud umbes 600-meheline Punaarmeeüksus, kellele astus vastu umbes poolsada metsavenda, kes lõid vaenlase üle jõe tagasi. Saagiks saadi rohkesti relvi ja laskemoona. Selle lahingu järel loodi Emajõe Rannu-poolsele kaldale kaitsejoon ja võeti valve alla Jõesuu sild. Metsavendi rünnati jälle mitmesaja punaväelasega. Kaitsjaid oli nüüd juba rohkem. Viis tundi kestnud lahingu järel löödi vaenlane suurte kaotustega tagasi. Järgnesid veel mitu rünnakut, kus vaenlane püüdsid suurte vägedega metsavendade rindest läbi murda, kuid see oli edutu. Kokkuvõte Kõige kergem on öelda, et metsavennad olid mehed, kes tahtsid kaitsta ennast või enda perekonda. Metsavennad ei olnud küll kindel armee, kuid igal võimalikul juhusel proovisid nad võidelda Punaarmee vastu. Selline sihikindel võitlushimu aitas kõvasti kaasa Nõukogude vägede
Mida aeg edasi, seda julgemaks mindi, kuid teadlik hirm oli alati olemas. Võideti mitmeid lahinguid ja saadi ka palju saaki. Punaarmees sõdinud hiinlastel olid soojad kasukad ja saapad, mis kulusid poistele marjaks ära, Tääker sai koguni kuulipilduja, mis saatis teda hiljem mitmetes lahingutes ja oli nii mõnigi kord otsustaja võidu üle. Palju kurbust tõi nende oma kooli poisi langemine läbi enda mehe kuuli. Korda mööda oli neil võite ja kaotusi. Kord tuli vaenlane nende peale ja kord nemad vaenlase salga peale. Vahepeal hukkus väike Mugur ja nende paksuke naljahammas Miljan. Viimane oskas alati nalja teha, tuua kõigile ka kõige süngemas olukorras väikese naeratuse näole. Miljan armastas palju süüa, seda tõestas ka kolm pätsi leiba tema seljakotis, mis leiti pärast ülevaatamist kui ta oli langenud. Tore kaaslane oli läinud ja kõigil tuju paha.Vaenlane oli tugev, lisaks venelastele sõdisid seal ka hiinlased ja kanged lätlased oma polkudega
Käisin sel ajal Tallinna Gustav-Adolfi Gümnaasiumi 6-das klassis, olin 16-aastane tavaline kooliõpilane. Alles oli asutatud Kaitseliit, paljud tolle aja noored ühinesid liiduga. Mina ei erinenud nendest. Vaim valmis püssi haarama ning andma oma elu isamaa nimel. Ei möödunud kaua aega, kui rood poisse kamandati rongi ning mindi rindele. Et tegu oli Narvaga ja täpsemalt Kulgu sadamaga, kuulsime alles hiljem. Meil polnud aimugi oma asukohast, kus linn või vaenlane. Märkasime vaid, et tegu oli sadamaga. Kell oli 11 õhtul, kui 6 meest pandi jõeäärsetele aladele 2-kaupa valvepostidele. Olime koos paarimehega kõige lõunapoolsemad ehk vaenlastele kõige lähemal. Järgmine paar võis olla mingi 3/4 km eemal, vähemalt silmaga ei püüdnud me neid. Häda korral oleks meil nendeni jõudmiseks tükk aega kulunud. Käsk anti postil edasi tagasi liikusa, sellele vaatamat olime üpris rahulikud. Paari tunni möödudes kuulsime 1-1,5 km lõuna pool laskmist
Siis interpreteeritakse Saatanat kui “Jumala Abistajat”, kes inimesed patuteele töukab ja nende usu proovile paneb. Saatana figuur muutub jälle, kui möned radikaalsed israeliidid tahavad Iisraeli puhastada “saatanlikest” elementidest. St toimuvad puhastused oma rahva seas. Samas Saatan pole mingi loom sarvedega, kapjadega, vaid körgelt intelligentne ingel, üliinimlik olevus, kes ohtlikum ja vöimsam on kui riigiväline vaenlane. Need saatürlikud elemendid saab ta, kui kreeklased vallutavad Palestiina. Kui kedagi oli vaja Iisraelis diskrediteerida, kas ühte isikut, vöi gruppi, nimetati neid satanistlikeks ja siis vöis neid südamerahus vangistada, hävitada ja seda ilma mingi seletuseta. Ja samas polnud isikuid ja gruppe, kes oleksid vabatahtlikult ennast satanistideks pidanud. Sest kuna Saatan tähendas neile “keegi teine, vööras”, ei olnud vöimalik temaga identifitseeruda
pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua.
õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest ,,Iliasesest" ja ,,Odüsseiast". Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes, saame natukene aimu varasemast ajast. Antiikajal leidus väga häid kirjanikke- Cicero, Sokrates, Trentius, Demokritos ja paljud veel. Paljud neist on kuulsad oma tsitaatidega. Näiteks Cicero on öelnud, et inimene on tihti iseenda suurim vaenlane. Tsitaate lugedes, hakkavad inimesed neid arutama ja leiavad, et nii see tõesti on.
võimalus isiklikutlt osa võtta riigiasjade otsustamisest - rahvakoosolekute või senati tööst. Ka Rooma riigi sündimise algusest seisid riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Teiseks pidid kodanikud riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, mis tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust
Kõrbetaimed on kohastunud kasvma vähese veega (pikk juurestik, kitsad karvased lehed, et vesi ei auraks või vahajas välimus). Väga oluline on kohastumine toidu saamiseks kõigil organismidel. Organismide kooselu Koloonialisus on ühe liigi isendite elamine või pesitsemine väikesel territooriumil. Näiteks on kolooniad sipelgatel, künnivares, kajakatel tiirudel, ümisejad jt. Koos elades on ohutum keegi valvab või koos aetakse vaenlane ära. Ühiselt on ka lihtsam saaki hankida. Sümboos kahe erinevasse liiki kuuluvad organismi vastastiku kasulik kooselu. Loosuses esineb sümboosi võrdlemisi palju. Näiteks seened ja puud. Seeneniidistik saab puu juurtest orgaanilisi aineid oma eluks, kuid puu juured saavad tänu seentele vett ja mineraalaineid. Sipeljas ja lehetäi sipelgad kasvatavad lehetäisid ja kaitsevad neid lepatriinude eest. Sipelgad lüpsavad lehetäide suhkrurikast väljaheidet (sipelgad söövad seda).
lihasesse. Dopingainet tuleb sisse võtta koos toitainerikka toiduga ja tugeva jõutreeningu ajal selleks, et lihasmass oluliselt suureneks. Vahel kuritarvitatakse dopingaineid ka lühikese kuuri ajal suurte annustena siis, kui intensiivselt treenitakse. Paljud dopingainete kuritarvitajad kasutavad kesknärvisüsteemi mõjutavaid aineid nagu amfetamiin, et peletada tugeva treeningu tõttu tekkivat väsimust. Olümpia- ja spordiliikumise suurim vaenlane on doping. Selle valelikud kasutajad on alati pool sammu ees õigest meditsiinist. Kes aga jääb vahele, saab karistuse. Kuigi karistused peaksid olema praegustest julmemad ja meeldejäävamad. Vancouveri olümpia oli ajaloo puhtaim, sest vahele jäi vaid kaks inimest. Sportlase puhtust kontrollitakse uriiniproovi abil ja kui vaja siis tehakse veel vereproov. Peamised kes peavad proove andma on võitjad esi kolmikud. Dopingukontrolli kutsutakse ka need sporlased, keda võidakse
Raamatu lõpp keskendub peamiselt Barracinide ning Orso-Colomba perekonnavaheliste vaenude lõpetamisele. Otsustatakse sõlmida rahu, kuid Colomba teeb midagi üllatuslikku, mis kõik pea peale pöörab. Ühel järgnevatest öödest läheb Colomba oma pere hobuste juurde (koduõele, sest talli Korsikal ei tunta) ning vigastab ühe hobuse kõrva, mida Orso soovis järgmine päev kasutada. Järgmine hommik märgatakse vigast hobust ning Orso on kindel, et hobuse kõrva vigastas tema vaenlane, Barracinide üks lastest, Orlanduccio. Kuigi Orso ei näinud iial Barracinides oma isiklikku vaenlast, otsustas ta ajutise rahulepingu katkestada ning läks üksi nende vastu võitlusse. Ta teeb fenomenaalse topeltlasu, mis tapab mõlemad Barricinide lapsed ning peidab end ühe tuttava bandiidi abiga hiljem majja, kuhu Colomba koos miss Neviliga teda vaatama tulevad, olles eelnevalt saanud juhtnööre, kus nad paiknevad.
suurem. Inimesi kujutati alati nn egiptuse poosis (silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis). Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud.
Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalisatsiooni väeosade poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali kui ka varustuse osas. Sõjalised uuendused Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes. Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes 7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi militaarobjektide pihta.
vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid:
Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi. Suguküpsus saabub 10-20 eluaastal. Arvukus ja leviala Ebapärlikarbi arvukus on langenud eelmise sajandi lõpus intensiivse melioratsioonitööde ja põllumajanduse tõttu jõe valgalal. Hukatuslikult mõjus ebapärlikarbi arvukusele ka 2002. aasta põuane suvi. Ebapärlikarbi suurim vaenlane on kobras. Koprapaisutus põhjustab suuri muutusi veereziimis ja setete paiknemises, mis võib saada saatuslikuks selles piirkonnas elavatele karpidele. Karbid elavad hapnikurikastes puhastes veekogudes. Käesoleval ajal on säilinud Eestis vaid üks ebapärlikarbi populatsioon Pudisoo jões Põhja-Eestis. Nüüdisajal võib ebapärlikarpe leida Põhjamaades, Sotimaal ja vähestes Lääne-Euroopa jõgedes. Sigimine ja areng Karbid kasvavad väga aeglaselt
Alkohol vaenlane nr 1. Alkohol on igivana psühhoaktiivne aine, mille manustamine manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Ta on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus,...
farmi"nime tagasi ,,Karjafamiks" "Neli jalga hea,kaks jalga parem!-neljal jalal kõndivad loomad on head,aga kes konnivad kahel jalal on veel paremad. ,,Toeline onn on kõvas toos ja vahenoudlikus elus".-onne saab katte kõvasti tootates mitte luksulist elu elades. ,,Kõik loomad on seltsimehed"-selle tahtis vana Major selgeks teha,et ka metsloomad on nende sobrad. ,,Inimene ei teeni uhegi muu olendi huve peale iseenda"-inimene on vaenlane ja ,et kõik loomad on seltsimehed.Inimestelt pole midagi loota ja nad kohtlevad loomi orjadena. 2. Lühikokkuvõte Teos on jutu selles kui loomad hakkavad peremehele Jonesile vastu ning ajavad ta Karjafarmist minema.Lumepall ja Napoleon on kaks siga kes 3. Probleem: Teos kajastab seda ,et hiljem selles raamatus muutuvad osad loomad nagu inimesteks kes vaidlevad omavahel ning kaklevad toidu,elukoha ja ellujaamise eest
Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitlusleping sõlmida 1812-Borodino lahing ja Moskva vallutamine Alates 24. Juunist, kui vaenlane sisse tungis, on Vene armee kindral Barclay de Tolly juhtimisel pidevalt taganenud, hävitades tee peal kõikvõimalikud pelgu-/varjupaigad prantslastele Kui hakatakse juba Moskva alla jõudma, otsustab uueks juhiks määratud marssal Kutuzov Borodino küla lähedale paigale jääda ning lahinguks valmistuda(pos.i mäeharjal tugevdatakse reduutidega, kus paiknevad ka suurtükipatareid) Borodino lahing Mõlemad juhid hoidusid ise lahinguväljast eemale Eesmärkide nurjumine 8
Samuti oli neil parem relvastus, hea väljaõpe ning neil ei puudunud ka kogemused. Vaenlasi oli palju rohkem ning ordurüütlite koostöö oli suurepärane. Eestlased jäid aga kõiges selles alla ning nende alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Eestlased täiendasid end võitluste käigus kiiresti. Võtsid kasutusele uusi sõjariistu ja õppisid neid edukalt kasutama. Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa. Pikaajaline sõda kurnas aga majanduslikult kõiki väljapandud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu elavjõust. Kui nii suurt rõhku ei oleks väiksematele sõjaretkedele pandud siis oleks suudetud võita suuremaid ja võimsamaid vaenlasi ning nende käigus arenedes võibolla hiljem ka väiksemaid ja nõrgemaid vaenlasi. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele
Meedia võimalused ja ohud Massimeedia võib olla nii poliitiku vaenlane kui ka sõber. See sõltub sellest, millise pildi on lasknud poliitik meedial endast vormida ning kas ta esineb rohkem kvaliteetses või kollases meedias. Raul Rebane on kirjutanud Postimehes oma arvamusloos, et kohe kui meil hakkasid taas toimuma demokraatlikud valimised, levis poliitikategelaste seas kaks müüti: kui sind pole pildil, pole sind olemas ning igasugune tuntus, ka negatiivne, on hea. Minu meelest
kui nemad toitu toovad. Kuigi poistele oli keelatud, minna teisepoole jõge läksid nad ikkagi Paul sai kutse väeülemale, kes andis talle 2 nädalase puhkuse koju. Kui Paul koduuksest sisse astus sai teada, et tema emal on vähk, ta oli väga šokeeritud. Kui Paul rindele tagasi läks ei leidnud ta sealt enam ühtegi tuttavat. Rindel olles eksis ta ära ning jäi mürsulehtrisse päevavalgust ootama lootes, et ükski vaenlane ei leia teda. Paul mängis surnut, kui kuulis saame tema poole tulemas. Sõdur hüppas lehtrisse, see oli prantslane. Paul pussitas teda kõhtu. Paul istus lehtris pikka aega sureva prantslasega. Lõpuks lubas ta prantslasele, et otsib tema lapsed ja naise üles ja annab valuraha kaotuse puhul. Lõpuks Paul leidis oma klassivenna ning ta ütles paljud arvavad, et varsti tuleb vaherahu. Rindele naastes olid Pauli klassist 3 surnud, 4
teistele rääkides loomulikult keegi ei uskunud teda isegi mitte kirikuõpetaja, Jürka seda ei mõistnud. Tema ausus meeldis mulle väga. Jürka tegelaskujus tekitas minu jaoks vastuolu see, et ta oli Kaval-Antsu suhtes liiga naiivne ning võib isegi öelda, et tema jaoks oli Antsu sõna ,,püha". Õnneks sai ta lõpuks aru, et Ants polegi ta sõber , vaid hoopiski vaenlane. Jürkal oli ka suur probleem. Viha hoos muutus ta vägivaldseks ning tema eesmärk oli oma vaenlased hävitada- põletades. Kaval-Ants oli üks omakasupüüdlik ning õel mees. Ta kasutas ära Jürka naiivsust ja muidugi sai sellest endale kasu. Jürka tegi ära kogu tema töö, loobudes täielikult oma talu töödest, sest nendeks ei jätkunud lihtsalt aega. Lisaks Jürkale mõjutas Ants ka tema poegi
võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid taipama, et neile on kasulikum, kui ori töötab omal algatusel ja maksab neile renti .Nii kujunes välja Nebukadnetsari ehitustegevus • Babüloonia oli hoolimata kõigist senistest vallutustest liiga nõrk. Võidud saavutati pigem meedlaste kui enda jõududega. • Meediast võis iga hetk saada vaenlane ning seepärast alustas Nebukadnetsar kindlustesüsteemi ehitamist. • Ümber Babüloni linna ehitatud müürid olid umbes 25 m laiad ning 100 m kõrged. Ümber müüri kaevatud vallikraavi mullast põletati telliseid, millest ehitati müürile ühe rõduga tornid. Müüris oli ümberringi 100 väravat, mis olid valmistatud üleni vasest, vaskpiitade ja põikpuudega. Ištari värav „Paabelitorn" ehk peajumal Marduki tempel Semiramise rippaiad
seda, et täpselt nii nagu on ühele tehtud, tehakse talle ka tagasi, vastatakse samaga. Jeesuse arvates on see täiesti vale käitumine, kuna nii ei muutu asi sugugi paremaks. Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera talle ka teine ette! Selline käitumine pööraks asjale täiesti teistsuguse külje. Inimestel tekiks hämming, midagi oleks nagu valesti. Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. Niimoodi muudab vaenlane suhtumist, asi laabub, tülid kaovad. Üksteise vastu tuleb armastust näidata, isegi siis kui ollakse vihavaenlased. Jeesuse on öeldud: "Mina olen Eluleib“ ja "Mina olen Tee, Tõde ja Elu"? Jeesus ütles, et kes tema juurde tuleb, et see ei nälgi iialgi. Kes temasse usub, teda kuulab, käib tema jälgedes ja peaks tõeks tema õpetussõnu, see ei janune iialgi. Jeesus tahtis selle kõigega öelda, et temast sõltub inimese elu, saatus ja saavutused. Ilma Jeesuse abita, ilma
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused
Angkor Wat oli algselt hinduistlik Visnu tempel 11.Iseloomusta kaljutempleid. Kaljusse raiutud tempel 12.Mis oli pinnakunst?Iseloomusta. Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus (kaugemal olevad objektid kujutati lihtsalt ülemisse ritta). Egiptuse kunsti maagilisus seisnes selles, et vaenlane pidi olema maha paisatud ning jahiloom noolest läbitud. Pinnakunst oli väga selge ja ülevaatlik ning eksisteeris koos kirjaga. Valitsejaid kujutati kõige suurematena, seejärel ametnikke, väikseimaina aga lihtrahvast. Kuningad ja ametnikud olid alati egiptuse poosis: pea, käed, alakeha ja jalad külgvaates, õlad eestvaates. 13.Mille poolest erinevad lihtrahva skulptuurid vaaraode omadest?Nim. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust 14.Millised muudatused toimisid Ehnatoni ajal
me ei või kunagi teada, millal me vajame kedagi enda kõrvale, seepärast peame kogu aeg olema valvsad kedagi abistama ja aitama. Mina näiteks usun karmasse. Arvan, et kui ma kellelegi midagi head teen, siis see tuleb mulle kunagi tagasi ja keegi kindlasti aitab mind, kui ma hädas olen. Kui ma käitun kellegagi väga halvasti, siis ei jää ka see tasumata ning ma pean lausa topelt kannatama. Mõelda tuleb suurelt, kuid unustada ei tohi pisiasju. Kui sõja ajal ehitab vaenlane nii kõrge ja tugeva müüri, et sellest ei lähe läbi mitte miski, kuid unustab müüri kõrvalt lahti pisikese jalgvärava, mis viib nende kindlusesse, siis pole pingutustel mõtet. Me peame püüdma olla võimalikult head teiste vastu, kuid selle kõige kõrvalt ei tohi me unustada mõtlemast ka iseendale.
eestlaste edukaim väeosa, tehes pika puuga ära nii korpusele kui ka pataljonile. Kui mujal andsid kontserti katjuusad, vilistasid pommid ja möirgasid kahurid, siis kunstiansamblid viisid külakostiks koorilaulu ja rahvatantsu, millest juba siis kujunes eestlaste teine, tagavaraks hoitav relv, sest nagu öeldakse: me ei ole mitte ainult laulu-, vaid ka tantsurahvas! Kui laulukoorid on lahingus oma töö teinud, lastakse tagalast valla tantsurühmad ja pärast seda pastlaplaginat on vaenlane murust madalam. Pärast sõja lõppu pidid demobiliseeritud oma püssid ära andma, kuid laulurelv jäi võimudel kahe silma vahele ja nii tegutses eestlaste lauluarmee varjatult edasi, kindraliteks koorijuhid, relvameistriteks heliloojad ja reameesteks kümned tuhanded lauljad, kes õhtuti kultuurimajades üha uusi ja uusi viise selgeks õppisid. Kuni viimaks oli juba lihtne seda meeletut arsenali ära kasutades riik vabaks laulda.
asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja
OBJEKTIIVSED SUBJEKTIIVSED Süstemaatilised rüüsteretked Eestlastel polnud riiki Vaenlase oluliselt parem Sidemed maakondade vahel olid relvastus ja elukutselised nõrgad sõjamehed Puudus koostöö lähinaabrite Eestlastel tuli korraga võidelda liivlaste ja lätlastega mitme vaenlasega Ühistegevus venelastega jäi Vaenlane sai pidevalt täiendust, väheseks eestlastel polnud seda kuskilt võtta Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud katoliku kirik
Siis varastavad sakslased Puutapja ja Laimdota ära ning Karutapja arvab, et nad petavad teda. Samal ajal läheb Kaupo, Liivimaa vanem, tiivustatuna Kangari ja Dietrichi sõnadest Saksamaale, Püha Isaga kohtuma ning rahu sõlmima. Kaupo läheb sealset hiilgust nähes lolliks ja tahab ristiusku astuda, ning hõimlaste vastu astuda. Karutapja aga võitleb sortsidega, peninukkidega ja paljude teistega. Isegi Spidala, Karutapja suur vaenlane kahetseb oma patte, ning armub Puukandjasse, kes ta oma naiseks võtab. Laimdota leitud, peavad ka tema ja Karutapja pulmad. Läti kangelane hakkab ristisõdijatega võitlema, ning ka võidab neid palju kordi, kuid piiskop Albert on saatnud Riiga suure orduväe, ning ühes sellega ka Musta Rüütli, kes on väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj
sõjaline mõte. Meie inimestes hirmu tekitamine, demoraliseerimine, oli peamiseks eesmärgiks. Kuid ka seekordne massiline terror ei murdnud eesti rahva tahet kaitsta oma kodu, oma vabadust. 11. märtsil läksid 2. löögiarmee väed kogu rinde ulatuses uuesti rünnakule. Ühes kohas põhja pool Narvat õnnestus venelastel jõgi jälle ületada. Algasid verised kähmlused, mille käigus vene laskurdiviisi üksused löödi puruks või kihutati uuesti Narva jõe taha. Samal ajal jätkas vaenlane nädala jooksul uuesti Jaanilinna ründamist, mille kaitse jäi murdumatuks. 14. märtsil läks Narva jõe ülemjooksul vene 8. armee vastu rünnakule saksa 122. jalaväediviis. Järgmisel päeval kandus võitlus Auvere tugialale, mille kaudu loodeti läbi murda Soome lahe rannikule ja saksa väeosad ümber piirata. 16. märtsil tegi vastane veel viimase ja suurema katse ületada Narva jõgi. Tulemusteta. Lumevaibale jäi vaid tunnistajate ütluse kohaselt ,,laipade väli". 17
takistada, sest võimatu on hävitada kõiki üksi elavaid tirtse. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile LÕGISMAOD hoiatavad vaenlasi, väristades kiiresti oma saba tipus olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. Lõgistamine ei põhjusta seesugust niiskusekulu nagu sisisemine. Kui vaenlane ei lahku, järgneb rünnak. Lõgismadudel on mürgi haava pritsimisek pikad mürgihambad, mis hammustamise ajal ette pöörduvad. KÄRSSMADU elavad USA ja Mehhiko preeriates ning kõrbetes.Nad toituvad väikestest imetajatest ja roomajatest ning nende munadest. Ärritatud kärssmadu lamendab valjult sisisedes oma pead ja kaela. Kui vaenlane ei lahku, keerab madu kõhu ülespoole, ajab keele välja ning teeskleb surnut, lootuses, et ta rahule jäetakse.
Siitkaudu pidasid Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ühendust Venemaaga. Punaarmee parimad väeosad koondati Valgat kaitsma. 30. ja 31. jaanuaril 1919.a peeti Valga lähedal Paju mõisa juures Vabadussõja üks verisemaid lahinguid. Mõlemalt poolelt nõudis lahing suuri inimkaotusi. Selles lahingus sai surmavalt haavata leitnat Julius Kuperjanov. Paju mõis ja Valga vabastati. Veebruari algul vabastati ka Võru ja Petseri. 24. veebruariks 1919.a oli vaenlane Eestist välja tõrjutud. RÜNNAKUL: Eesti väed ületavad Velikaja jõge Pihkva vallutamisel 26. mail 1919. SÕDA JÄTKUB Nõukogude Venemaa ei leppinud lüüasaamisega Eestis. Lõuna Eesti tagasivallutamiseks tõi Punaarmee Pihkva kanti ja Põhja- Eestisse uusi vägesid. Eesti väed pidid 1919.a kevadel pidama raskeid kaitselahinguid. Vaenlane suudeti tagasi tõrjuda. SÕDA KANDUB EESTI PIIRIDEST VÄLJA Et säästa Eesti sõjapurustustest, otsustas Eesti väejuhatus viia
juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised ühe taime täielikult paljaks sööma, arvukam populatsioon aga tühejendab põllu mängleva kergusega. Kartulimardikas eelistab kartulilehti, ent toitub ka muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid. Kartulimardika looduslikeks vaenlasteks on faasan, kes sööb ta vastseid, ning mõningad põrnikad, kes söövad nii vastseid kui ka täiskasvanud kartulimardikaid. ELUTSÜKKEL.
voolul edasi kanda. Veest paistab siis välja vaid ta pea. Anakonda peab jahti harilikult öösiti, päeval aga lamab madalas vees või peesitab päikese paistel, võimas keha puuoksalt alla rippumas. Nagu enamik madusid, on ta suurepärane ronija ning varjab end vaenlaste eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette
kodumaad. Iroonia läbis paljusid luuletusi. Puskin kirjutas täpselt nii, nagu heaks arvas, ei ilustanud ega püüdnud olla kellegi vastu viisakas. On veidi kaupmees, veidi lord, poolfilosoof, poolidioot ta, poollurjuslik- kuid võime loota, et täiuslikuks saab ta kord. Teadlikult või mitte, püüdleme me ikka kõik täiuslikkuse poole. Kuid Puskin naeruvääristab seda, see on justkui tema kaitsereaktsioon. Varjudes oma loomingu taha on ta kõigi sõber, samas vaenlane. Miks küll kingiks sain su, elu, tarbetu ning petlik and? Nende sõnadega algab luuletus, kus Puskin tundub olevat vastuolus juba kogu maailmaga. Elu on tema jaoks rutiin, mis omakorda põhjustab valusaid hingepiinu. Olukord tundub väljapääsmatu ja näib, et ta annaks lihtsalt käest kõik, mis ta seni saavutanud on, et vaid minema pääseda siit igavast maailmast, millel talle enam justkui mitte midagi pakkuda ei ole. Sihitult end pillan ära: peas on tühjus, külm on rind,
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kva...
Mõtteid George Orwell raamatutest "Loomade Farm", "1984" George Orwell on öelnud, et kirjutab antiutoopiaid, et panna inimesi tähele panema elu koledusi. Et pöörata rohkem tähelepanu sellele, mis maailmas tegelikult toimub. Kui käsitleda sotsialismi idee tasandil, siis Karl Marx töötas välja ülima valitsemiskorra. Ent idee ja pärismaailm lähevad lahku. Võimatu on panna kirjanduslikke aksioome kehtima päriselus. Võimatu oleks reaalse elu ja filosoofia vahele võrdusmärke asetada. Ükskõik kui väga me üritaksime, keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli. Kuid nõrkus on vabaduse tunnuseks. Nõrkus olla see, kes sa oled, ihaleda oma unistusi, ükskõik kui irreaalsed nad ka ei oleks. Kui Karl Marx "Kapitalis" kirjutas, et baas määrab ära pealisehitise, siis ta ei uskunud, et baas võib Parteile iseloomulikult olla valmis kasvõi maailma hävitama kõike võimu pärast. Võim oli see, mis luges. Kuid ometi ei eksisteeri võimu, kui pole neid, k...
Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks.
Cullen( Robert Pattison), vampiir, keda Bella armastab, lahkub ootamatult Bellast (Kristen Sterward ). Bella murdub ning satub masendusse, hiljem taastab suhted oma ammuse tuttava Jacobiga ( Taylor Launter ) ning tekib tugev sõprusside. Hiljem saab Bella teada, et Edward kavatseb teha enesetapu, kuna arvab, et Bella hüppas kaljult alla ning sai surma. Bella võtab ette teekonna Edwardi päästmiseks, mis aga seab ohtu tema suhted Jacobiga, kes, tuleb välja, on libahunt, vampiiride ainuke vaenlane. Filmi lõpus Bella päästab Edwardi ning nad naasevad koju. Jacob lõpetab suhted Bellaga ja Edward esitab Bellale abieluettepaneku. Sellega lõppeb teine osa. Minu arvates oli film tegelikult hea. Kuna olen ka raamatut lugenud ja samuti näinud ning vaadanud ka esimest osa sain ma hästi aru ning nautisin filmi. Kuid film oli väga sisukas, kuna raamat oli pikk, paljude sündmustega, tuli filmgi välja samugi pikk ja keerukas. Raamatutu lugedes saab aru Bella ning Edwardi
Kolhoos- põllumajandusettevõte, tootmisvahend on kolhoosi liikmete ühisomand. 3. plaanimajandus- 1928. viisaastak esimene. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Igale ettevõttele koostati kohustuslik plaan. Vladimir Uljanov Lenin sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Jossif Stalin- kommunistliku partei peasekretär 1922. aastal. Kindlustas enda lõplikult võimul, konkurendid väljas. Lev Trotski- stalini vaenlane, riigipöördel oluline roll 1917. aastal. Stalini võimuletulek- riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel- kas edendada majandust tasakaalukalt, arvestab rahva ja majandusharude vajadustega, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Industrialiseerimine- loobuti NEP- ist. 1. Venemaa agraarmaast- tööstusriigiks 2. Plaanimajandus 3. Kollektiviseerimine- linnadesse tööle ja maalt lahkumine talupoegadel 4. Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi
muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees." · ,,Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu." ,,Piibel" · ,,Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia." (Pauluse esimene kiri Timoteosele 6:7) · "Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!" (Pauluse esimene kiri korintlastele 15:26) · ,,Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!" (Esimene Moosese raamat 3:19) · ,,Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate, niisugusega mõistetakse teile kohut; ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega mõõdetakse ka teile." (Matteuse evangeelium 7:1-2) · ,,Varastatud vesi on magus." (Õpetussõnad 9:17)
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on ideaalseks näiteks, kuid tavaliselt lõppeb see ühtehoidmine peo lõpuga. Eestis on minu jaoks positiivsel kohal ka meie riigi ...
Apatšid Apatšid on suurim indiaanlaste suguharu Ameerika edelaosas. Nad olid ka viimased, kes alistusid US valitsusele 1880 aastatel. Apatšide nimi tuleneb sõnast apachu, Zuni'de keeles tähendab see "vaenlane". Apatšid ise kutsuvad ennast N'de, Inde või ka Tinde, mis tuleb sõnast tinneh ("inimesed"). Nad jagunevad veel alamsuguharudeks: Chiricahua "mägi", Jicarilla "väike korv", ja Mescalero "mescal inimesed''. Geronimo oli viimane indiaanlaste liider, kes formaalselt alistus USA-le. Ta sündis 1829 praeguse New Mexico lääneosas. Ta oli päritolult Bedonkohe apatš. Oma nime sai ta Mehhiko sõduritelt, põhjust ei teata*. Arispe apatšide pealikuna, pani ta toime selliseid kartmatuid vägitegusid, et Mehhiklased eristasid teda. Mõned on tema poolt sooritatud rünnakuid seostanud ka väega, mida ta on saanud üleloomulikelt jõududelt. Nii on talle omistatud ka kuulikindlust. Ta võitles nii ülekaal...
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
Üks maailm meile kõigile Aktuaalseks teemaks on viimasel aastakümnel tõusnud meie inimkonna säilimine, sest meie planeedil toimuv on pannud inimesed pidevasse ohtu. Keegi on kord öelnud: ,,Inimrassi puhul on aga kummaline see, et teda ei ohusta otseselt ükski vaenlane peale tema enese. Inimesel pole vaenlast vaja, ta hävitab ennast ise." Me oleme jõudnud siin ilmas nii kaugele, et kõigil meil on oma roll mängida meie tuleviku nimel. Millisel viisil paneb ohtu inimkond oma eksistentsi? Maailma rekordtempos kasvav tööstus paneb ohtu meie liigi ühise eksistentsi. Tööstuse kasvades ei pöörata tähelepanu sellele, kuidas kannatab meie kliima ja loodus ning meie selle tagajärjel.
24.02-Tlnas päeval, läks suurem osa linnast rahvulsike jõudude kontrolli alla; õhtul moodustati riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
