ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril.
MERKUUR MERKUUR Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri ko...
seetõttu põldude ja aedade kahjuriteks. Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida. Sageli võib neid linde näha niitudel hulkumas, nokka mulla sisse löömas ja mahlakat vakla välja tirimas. Lindudele on vastsed eriti talvel tähtsaks toiduallikaks, suvel on neid kõvast ja kuivast pinnasest raskem kätte saada. Sääriksääsed mängivad toiduahelas tähtsat rolli
äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb. Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast. JAANIMARDIKA VAATLEMINE Jaanimardika aktiivsuse tippaeg on juunist augustini, ent kõige lihtsam on neid vaadelda juunis-juulis. "Jaaniussikesi" näeb niitudel, nõlvadel ja lagendikel peamiselt lubjase aluspinnaga aladel. Lupja vajavad limused oma kodade arenguks ning seal, kus esineb tigusid, viibivad alati ka neist toituvad jaanimardikate vastsed. Jaanimardikad veedavad päeva varjualuses. Neid on küll lihtne leida piisab vaid kivi ülestõstmisest. Emased väljuvad oma varjupaikadest hämaras
1. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui ainult pilti vaadeldes või juttu kuulates.
2. Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel. Kitsamas mõttes, maateaduste tähenduses, nimetatakse kaugseireks maa ja atmosfääri seiret elektromagnetkiirguse abil, mida vaadatakse ülalt (lennukilt, satelliidilt). Meie kursuse jaoks on see küllaltki üldlevinud definitsioon siiski natuke liiga kitsas. Ka atmosfääri jälgimine maapinnalt seda läbiva või sellest lähtuva kiirguse põhjal on olemuselt kaugseire. Sellesse kategooriasse kuul...
toimes. · Arenguliselt sobiv alusharidus põhineb piaget'likul mõtteviisil ja laialdasel alusharidusalasel uurimuskoondil. · Arenguliselt sobivas alushariduses on kaks osa: lapse kasvamist ja arengut puudutav easpetsiifiline teave ja indiviidispetsiifiline e üksikut last puudutav teave. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond, mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele ja huvile. Õpetaja ülesandeks on õpikeskkonna loomine, tegevuse jälgimine ja laste vaatlemine, samuti pidev laste suunamine, toetamine, aidates lapsi luua iseendale uut arusaamist. · Kontekstuaalselt sobiv alusharidus- lapse arusaam maailmast ei ole seotud ainult lapse arendutasemega ja vanusega, vaid lapse kogemustega ümbritsevast maailmast. Selle all mõeldakse lapse kasvamiskonteksti ja elamistingimustega sobivat alusharidust ja eelõpetust. · Küpsemisteoreetiline õppimiskäsitluse nägemus loodab lapse loomulikule kasvamisele ja õppimisele.
Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris Läbimõõt 1m ja pikkus 20km Kestavad vähem kui sekund Kutsutakse ,,langevaks täheks " Meteoorivool e. Tähesadu ) Meteoriidid Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater 200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all Vaatlemine Millal vaadelda ? Kus vaadelda ? Vajalikud abivahendid Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret reageerimist. Kogu tähelepanu peab olema suunatud vaatlusele Kui olete väga väsinud, lõpetage ja minge magama, väsimuse tõttu jätate hulga meteoore nägemata. Kuigi vaatlusteks valmistumise hulka kuulub eeldus, et olete välja puhanud, tuleb vaatlus lõpetada. Kasutatud krij. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid_meteoriidid_evelin.htm Õpilase teadusentsüklopeedia D. Kindersley "Illustreeritud laste entsüklopeedia" http://www
võrdlemisele ja modelleerimisele. ·Milline tegevus on rühmitamine, järjestamine? - Rühmitamine on paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Ühise tunnuse abil rühmadesse jaotamine. Järjestamine on objektide võrdlemine neid eristava tunnuse abil. ·Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? - Vaatlemine, kuulamine, võrdlemine, modelleerimine. Selleks, et uusi teadmisi omandada, tuleb enne vaadelda ning samas ka kuulata, sest seeläbi saadakse uut esmast informatsiooni. Võrdlemise käigus saab laps uut infot võrrelda varem omandatuga. Modelleerimise läbi kinnistuvad uued teadmised. ·Järjestamine ja rühmitamine on nii käeline kui ka sõnaline tegevus. Kuidas seda mõista? - Esemetele osutades öeldakse nende ühine tunnus, ühise tunnusega esemed
Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed proovile. Päeva- Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede sõna Mina ja Klaabu tegelaste Elukutsete: õpetaja, Õppekäik raamatukogu Laste lemmikmuinasjutu- keskkond tutvustamine korstnapühkija tutvustamine lasteosakonda raamatu vaatlemine Käitumine raamatukogus ( "Saabastega kass", "Kaka ja Kevad", jne) Pildimaterjali vaatlemine. Keel ja Milliseid teatmeteosid Häälikuõpetus,tähenimetus Kuidas hoida raamatuid? Kirja eelharjutused Vestlusring - Kokkuvõte kõne lapsed ise nimetavad? "A"
· Õppimine tähendab seda, et laps tõlgendab aktiivselt asju ja elu enda ümber ning vormib uue mõistmise alusel lisamõisteid. · Õppimispedagoogika põhimõtted: · lähtumine lapsest ja laps aktiivse õppijana · isiksuste ja kasvukeskkondade vastastikune toime ja koostöö · õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunajana. Uus õppimispedagoogika toetub laste süstemaatilisele vaatlemisele ja sellest saadavale hindamisteabele. Vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud seda peab õpetaja endale teadvustama. Bredekamp ja Rosegrant võrdlevad õppekava koeraga ja hindamist tema sabaga, mis kõigutab tervet koera. Hindamine määrab, kuidas õppekava iga üksiku lapse suhtes rakendatakse Oluline on, et õpetajal on süstemaatiline kava selle kohta, kuidas ta vaatleb ja kuidas võtab vaatlusandmed igapäevatöö aluseks.
mõisteid, võõrkeeli. ◦ Nad on edukamad kolmemõõtmelist mõtlemist nõudvatel erialadel (infotehnoloogia, arhitektuur , skulptuur.) ◦ Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel (kunst, kultuur, muusika) Tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel. Käelisuse kontrollimine, Meyer (1998) 1. Vaba vaatluse meetod – kumma käega peseb hambaid, kammib juukseid, kuivatab nõusid 2. Vaatlemine mängimisel – kumma käega ehitab klotsidest torni, kasutab pliiatsit, mängib ühe käe mänge (nt noolevise); 3. Käelisuse kontrollimine praktiliste tegevuste käigus – akna avamine, pliiatsi teritamine, lillede kastmine; 4. Kontrolltabel (kumma käega teatud tegevusi läbi viiakse) – söömine, hammaste pesemine, esemete tõstmine; 5. Ajamõõtmise abil – laps viib ühte ja sama tegevust läbi kord ühe, siis teise käega
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad) · temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik) Kaardid jaotuvad mõõtkava alusel
Edukus on kergem tulema loomingulistel erialadel - kunstis, kultuuris, muusikas. Kuid tavaline kõne areneb vasakukäelistel lastel veidi hiljem kui paremakäelistel. Käelisuse kontrollimine Tänapäeval saab käelisust erinevate testimismeetoditega rohkem või vähem täpselt määratleda. Meyer (1998) toob välja erinevaid viise, kuidas kindlaks teha lapse käelisust: · Vaba vaatluse meetod kumma käega peseb hambaid, kammib juukseid, kuivatab nõusid · Vaatlemine mängimisel kumma käega ehitab klotsidest torni, kasutab pliiatsit, mängib ühe käe mänge (nt noolevise); · Käelisuse kontrollimine praktiliste tegevuste käigus akna avamine, pliiatsi teritamine, lillede kastmine; · Kontrolltabel (kumma käega teatud tegevusi läbi viiakse) söömine, hammaste pesemine, esemete tõstmine; · Ajamõõtmise abil laps viib ühte ja sama tegevust läbi kord ühe, siis teise käega.
Jüri Gümnaasium PLANEET MERKUUR Projekt Otto Martin Oja 4.e klass Jüri 2018 Sisukord 1. Milline on Merkuur? 5 2. Merkuuri vaatlemine ja uurimine 6 3. Merkuuri faasid 7 4. Merkuur astroloogias 7 5. Kokkuvõte 8 6. Kasutatud kirjandus 9 4 Milline on Merkuur? - Kaugus Päikesest u 57,9 miljonit km - Läbimõõt 4 874 km - Temperatuur -185 ℃ kuni +430℃ kuni +430℃ kuni +430℃ - Aasta pikkus 88 Maa päeva
Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www.saaremaanaturetourism.eu/ http://www.google.ee TÄNAN KUULAMAST!
Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loovutavad kergesti elektrone ja sellega on mõjutatavad välisest elektriväljast. Sellega on ka põjjendatav miks nad on hea elektri
http://www.youtube.com/watch?v=ys9xL3mw8tI&feature=related Päikeseplekid http://www.youtube.com/watch?v=ut9ZWwdJ-xY&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=wvUyFwsb-J8&feature=related Mis on päikesetuul? Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub läbi Päikesesüsteemi 450 km/sek Võib mõjutada meie raadiolainete ülekandumist ja tekitada virmalisi atmosfääri vastastikmõjul PÄIKESE OTSENE VAATLEMINE VÕIB SILMI KAHJUSTADA NING PÕHJUSTADA PIMEDAKS JÄÄMIST! Joseph Plateau Belgia füüsik Genti ülikooli eksperimentaalfüüsikaprofessor Kapillaarsuse ja pindpinevuse uurimine Leiutas stroboskoobi (tänu sellele tekkis kino) Tegi enda peal katse võrkkesta reageerimisest valgusele Vaatas 25 sek. Päikest ning kaotas nägemise ,,Sun dog" ehk kolm (või enam) Päikest http://www.youtube.com/watch?v=UXEF74s1s5U&fea http://www.youtube.com/watch
mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet. Väljas eemale hoiduda metallesemetest Hoonete maandamine piksevardaga. Soovituslik vältida ahju kütmist, telefoniga rääkimist ning teiste elektriseadmete kasutamist. Äike Eestis Kõige sagedamini esineb maist septembrini Erandkorras ka külmal ajal Enamus äiksepäevi esineb Eestis kõrgustikel harvematel juhtudel ka rannikul Äikese vaatlemine Andmete kogumine ühtsesse andmebaasi Tartu Ülikooli Geograafia osakonda 2006-2010 seisuga on ligi 7000 vaatlust Infot kasutatakse äikesedetektorite andmestiku võrdluseks ja täiendamiseks Kõigil on võimalus anda oma panus. Lisainfo Vahurilt.
Renessanss ja teadus Vaatlus Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia 2. mai 1519 Prantsusmaa IQ 180 L. da Vinci Leonardo da Vinci teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik, kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. konstrueeris helikopteri, tanki ja kalkulaatori automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks Leonardo da Vinci parandas ka suuresti teadmisi anatoomiast, tsiviiltehnikast, optikast ja hüdrodünaamikast. Vaatlemine Tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast hinnatud insener Leonardo da Vinci leiutised töötas välja liikuvate barrikaadide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest plaan, kuidas muuta Arno jõe voolu, et Pisa üle ujutada muusikariistad, veepumbad, ümberpööratava vända mehhanismid ja aurukahur. Kahuri kavand Leon...
ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem. Lastes tuleks kujundada huvi looduse vastu ja rääkida säästlikust suhtumisest keskkonda. Väga tähtsal kohal loodusõpetuses on katsed ja vaatlemine. Loodusõpetuses korraldavate katsete eesmärgiks on võimaldada kogeda loodusega seotud nähtusi ja seeläbi saada uut teavet. Kuna me õpetame lapsi loodust tundma, siis esmaseks vahendiks on vaatlemine. Seega peab õpetaja enne vaatlema asumist äratama lastes huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega. Vaadelda võib kõike alates ilmast ja lõpetades sipelgatega.
Päikeses toimub põlemine, mis kestab veel umbes 5 miljardit aastat Keemiline koostis * vesinikku 92, 1% * heeliumit 7, 8% * hapnikku 0, 061% * süsinikku 0, 03% * lämmastikku 0, 0084% * neooni 0, 0076% * rauda 0, 0037% * räni 0, 0031% * magneesiumi 0, 0024% ja teisi 0.03% Päikeseloide Kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Päikese laigud Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000k madalam. Järelikult on seal energiavoog päikese pinnale olema takistatud Miks päike vajalik on? Päike annab meile
galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu hiidplaneedid Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valda valt erinevatest gaasidest ning jääst. Päikesesüsteemis on neli
huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval.Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes
ja naeratab kõigile. 18.32 Liisa viiakse poti peale. Laps näitab selgelt oma tegevusega välja, et soovib hädale. Poti peal kordab jällegi talle tuttavaid sõnu. 18.36 Pildiraamatu vaatlemine, Laps palub, et keegi loeks sõnade väljaütlemine. talle raamatut, vaataks koos temaga pilte, jällegi tekib soov sõnu korrata, häälikuid välja hääldada koos vanaemaga.
3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks). Väline integratsioon - õpetajate teadlik katse seostada valdkondi omavahel ja õppekava
Keskkonnaõpetus alushariduses TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju. Lapsed otsivad koos linnukesega lasteaia õuelt kaasas olevate piltide abil igale pildile vastava vilja. ÜLESANDED PUU JUURES:
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada
Referaat Jupiter 2001 SISUKORD lk Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda
vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega – mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda – huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval. Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes
(kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused: - Vaatlemine on nähtuste või esemete tunnuste ning detailide märkamine. Matemaatika tegevuste aluseks. - Rühmitamine paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Tegevus, millega esemeid või nähtusi nende ühiste tunnuste alusel klassifitseeritakse so. jaotatakse rühmadesse, gruppidesse, klassidesse, hulkadesse jms. - Järjestamine esemete ja nähtuste korrastamine võrdsustunnuse alusel. - Loendamine esemete arvu kindlakstegemine hulgas.
oma nime pärida. Zanriks on jutustus. Peategelased on väike prints ja kunstnikumees Sündmuskohad leidsid aset: Sahaara kõrbes, printsi koduplaneedil, erinevatel asteroididel, planeet Maal ja Aafrikas. Selles raamatus käsitletakse probleemi, kus Väike prints tahab leida erinevatest kohtadest endale meelepäraseid asju. Kohtas ka mitmeid tegelasi, kes käitusid või kõnelesid erinevalt, mõni asi meeldis talle, mõni mitte. Nii ta seikles mööda asteroide. Autori sõnumiks on vaatlemine lapsesilmade e. Väikese printsi kaudu mitmesuguseid elunähtusi ja inimühiskonnas valitsevaid suhteid. Miljööks olid erinevad soovid, suured ootused ja lootused, mõistmatus, erinevad karakterid, leidlikkus ja asjalikkus. Tegelaste iseloomustus: · Väike prints oli noor, kärsitu ja väga eriline poiss. Selgitusi ei jaganud prints kunagi. Poiss elas koguaeg oma mõtetes. · Kunstnikumees oli mõistmatu, huvitus maateadvusest, õppis lennukeid juhtima. Ta elas
eri paikades liiguvad. Igal pool pole näha suurt vankrit või väikest vankrit. Tõravere observatooriumi teleskoop on 1.5 meetrise läbimõõduga. Tänapäeval on maailmas juba üle 30 meetrise läbimõõduga teleskoope, aga Tartus olev on siiani hea tähtede vaatlemiseks. Üks teleskoobi ots on täis elektroonikat ja peegleid, teine ots on silindri kujuline ja võiks arvata, et läbi selle läib vaatlemine, aga tegelikult on see lihtsalt raskuseks, et teleskoop tasakaalus oleks. Kuppel, mille sees teleskoop asub, pöörleb automaatselt, nii et on otsaga alati mingi kindla punkti poole. Kupli all ruumis peab vaatlemise ajal olema sama temperatuur, mis õues. Teleskoobi kõrval õues on meie päikesesüsteem vähendatud kujul, planeete tähistavad puud. Tähed asuvad Maast nii kaugel, et kui sinna lisada lähim täht, tuleks puu istutada Rootsi.
Satelliidid · Nagu Linnuteel on ka Andromeedal satelliit galaktikad. · Andromeeda koosneb 14 seni tuntud kääbusgalaktikast. · Enim tuntud on M32 ja M110. · Mõlemad arvatakse olevat kauges minevikus M31 (Andromeedaga) kokku puutunud. · 2006 aastal avastati, et 9 14-st galaktikast laiub tasandil, mis lõikub Andromeeda südamikuga, selle asemel et olla juhuslikult paigutatud. 9 satelliitgalaktikat asub ühel tasndil. Vaatlemine · Eestis on Andromeeda vaadeldav aasta ringi. · Parimad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. · Palja silmaga on Andromeeda nähtav vaid vaevumärgatava udulaiguna. · Väga hästi on see vaadeldav 7-8 kordse suurendusega binokliga. · Kui suurendus ületab 10 korda, on väga raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas. Pilte
Seetõttu paiknevad epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheaine peaaegu puudb. Organismide eluiga sõltub reageermisest äritusele. Elu tunnused teadvuseta inimese puhul Südame tuksumine,temperatuur(keha), reageerimine ärrituvesele Organiseerituse tase- uurimisobjekt Molekulaarne- neuroon Rakuline- DNA Organismiline- süda Liigiline- Suur-kirjurähn Ökosüsteemne-raba Biloogia eriharu-elukutse Etoloogia-Lindude vaatlemine Ökoloogia-Maa uurimine Tsütoloogia-Rakkude uurimine Anatoomia-lahkamine Molekulaargeneetika-Mikroskoobiga töötamine Organiseerituse tase Molekul-vee molekul. Molekul on aine väikseim osake Organell-mitokonder. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Rakk-närvirakk- Rakk on elu esmane organiseerituse tasee,kus ilmenevad elu kõik omadused Kude-närvikude- Sarnase ehituse või talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad koe. Elund-kops
Peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Locke filosoofia Tema filosoofilisele temperamendile on omane saatusega leppiv skeptitsism. Tema filosoofia põhiküsimuseks on inimliku teadmise päritolu. Ta on väitnud, et alles 40-aastaselt hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tema filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine. Vaatlused (ümbritseva vaatlemine, tähelepanekute tegemine) annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed. Idee on see, millega mõistus mõteldes tegeleb. Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrabki kogemus. Kust mujalt võibki inimene teadmisi saada kui mitte kogemusest. Kõik ideed pärinevad kogemusest. Inimese hing on algselt ilma igasuguste ideedeta. Aisting ja refleksioon on kaks ainukest akent, mille kaudu valgus tungib pimedasse tuppa.
Informatsioon sooritatud tegevuste kohta saadakse visuaalsel teel. Meetodiga kaasneb oht, et töötaja käitub vaatluse algetapis tavapärasest erinevalt. Sellisel juhul võib töötaja teadlikult lisada oma tegevusse aeganõudvaid ja tööd keerukamana näitavaid liigutusi. Kasutatakse erinevaid vaatluse vorme: I vahetu vaatlus; videosalvestiste vaatamine II ühe töötaja vaatlemine; mitme töötaja samaaegne vaatlemine Vaatlus ei sobi tööde puhul, mis nõuab mõtlemist ja otsuste vastuvõtmist, samuti spetsiifilist laadi tehniliste tööde puhul. Ankeetküsitlus à Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: · töö sisu · töökeskkond · infovahetus · koostöö · tööalased kompetentsid Meetod sobib enamusele elukutsetest
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop
pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks ja teda võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist kõrgemale jääks siis Päikese "atmosfäär", mis koosneb kahest kihist -- kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui ainsaks võimaluseks Päikese väliskihte uurida oli nende vaatlemine täieliku päikesevarjutuse ajal, kui Kuu kattis kinni algul fotosfääri, seejärel aga kogu Päikese. Kromosfäär, mille paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon -- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber -- ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt sisemuseks.
Joonistada paberile viis õuna, kolm õuna värvi roheliseks, kaks punaseks. Mäng Matemaatilised mängud Igapäevategevustega Riietumine Nööbid jopel mitu nööpi? Mis värvi nööbid? Mitu auku nööpidel? Kohaloleku kontroll Lapsed loevad üle, mitu neid lasteaias kohal on, mitu on puudu Pesemine Enne pesemist järjekorda võtmine, Kalendri jälgimine Nädalapäevade õppimine Laua katmine mitu taldrikut? Mitu kahvlit/lusikat? Mitu tassi? Jalutuskäigud Vaatlemine, suuruste võrdlemine (tänaval on kaks autot kõrvuti, milline on suurem, milline on väiksem, mis värvi need on..) 2. Too näiteid vähemalt 2 erineva mänguliigi ja matemaatika seoste kohta. Millised matemaatilised teadmised/oskused lapsel kinnistuvad/kujunevad? 1. Loendamismäng aitab arendada numbrite tundmiste oskust ja annab võimaluse alustada liitmise ja lahutamise õppimist. 2. Hulkade moodustamine Eesmärk: Laps oskab moodustada hulkasid värvuse/suuruse järgi. 3
Sõna ,,hulk" asemel võib kasutada erinevaid käsklusi, näiteks panna ülemisele riiulile nukud, alumisele karud; panna ühte karpi punased ja teise kollased pliiatsid. Lastele mõisteid palju ja üks õpetades peaks jälgima, et kasutades mõistet palju peab hulgas olema alati erinev arv asju. Õpetaja roll on luua õppimiseks vajalik keskkond ja tingimused, tagades lastele matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps tegevuse käigus uute teda huvitavate teadmisteni. Oluline osa tegevustes on aruteludel ja vestlusel, mis ajendavad lapsi oma mõtteid avaldama ja iseseisvalt otsustama. Kasutatud kirjandus: · Kivi, L.,Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Lk. 263-265 · Kikas, E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 324-326
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.youtube.com/watch? v=lCETgT_Xfzg&feature=related Osalusvaatlus Osalusvaatlus õppimine teise inimese käitumise jägimise kaudu. Inimesed õpivad palju isiklikust kogemusest, aga nad võivad õppida ka jälgides teiste tegevust ning seda, mis teistega seejärel juhtub. Eriti palju õpivad imiteerides lapsed nende jaoks on täiskasvanute vaatlemine nn õige käitumise õppimine. Küsitlus On uurimismeetod, kus katsealused vastavad mitmetele küsimustikele või lausungitele, küsimustikuna või intervjuus. Paljud inimesed seostavad küsitlusi trükitud küsimustikega, mida tavaliselt saadetakse posti teel. Sellegipoolest küsitlus on uurimisstrateegia, mis võib sisaldada erinevaid meetodeid andmete kogumiseks nagu telefoniintervjuud, grupiintervjuud, elektroonilised küsimustikud (e-meilina ja veebilehekülgedel)
ARVUSTUS Romaan ,,Nana" Émile Zola Eesti keelde tõlgitud 1976 Kirjastus: Eesti Raamat 400-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites Mulle meeldivad klassikalised romaanid, milles on tõusud ja mõõnad, kurbus ja rõõmud. Sellepärast, valisingi E. Zola romaanidest just ,, Nana" Romaani tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal ja räägib kergemeelsest naisest, kes tegeleb tänavaprostitutsiooniga ning tema eesmärgiks on jõuda rikaste ja jõukate seltskonda. Nana Coupeaus on noor ja ilus üksikema, kes oli pärit ühiskonna põhjakihist. Kuid ka tema unistas toredusest ja rikkusest, kahjuks ainukeseks rikkuseks oli tema keha. Oma ilust oli ta teadlik ja teadis väga hästi, kuidas ilu müüa tänavaprostituudina. Suure tähele panu saab Nana siis, kui ta esineb Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Venus" peaosa. Laulda ja näidelda ta ei osanud, esitles laval ainult oma kehavõlusid. Kuid sellest hoolimata võidab ta publiku armastus...
juurde - kõrvaldatakse "murtud okulaari" abil. (2) Järgmise põlvkonna kosmoseteleskoop Astronoomiline tehnika on viimastel aastatel kiirelt arenemas. Uus revolutsioon on toimumas ka teleskoobiehituses. Juba on valminud/valmimas 8-, 10- ja 16-meetrised maapealsed teleskoobid, mis on õhukese peegliga, koosnevad mitmest segmendist või on liitteleskoobid, ning on üsnagi keerukate kujutise häiritusi kompenseerivate süsteemidega (nn. aktiiv- ja adaptiivoptika). Vaatlemine satelliitidelt seab teleskoobiehitusele aga veelgi karmimad nõudmised. 1990. a. alates on 2,4-meetrine Hubble'i teleskoop (HST) olnud juhtiv (optiline) kosmoseteleskoop. NASA planeerib (kava järgi 2009. a.) orbiidile saata veelgi suurema segmentidest koosneva 6-meetrise uue põlvkonna kosmoseteleskoobi NGST (Next Generation Space Telescope) üleslennutamine. Kogu observatoorium on alles kavandamisjärgus ja joonisel on üks mitmest esitatud kavandist
3. RAKENDAMINE 4. ANALÜÜS Lahendamist vajavad probleemid Uurimist vajavad mõisted Kas tänane ilmateade on õige? Kas osatakse Kuidas ilm inimesi mõjutab? Ilmastiku- ise ilmakaarti koostada? Kas saab ise mõõta statistika ja aruanded. Ütlused ilma kohta sademete hulka, temperatuuri? Kas saab (päike loojub punetavasse õhtukaarde). Ilm võrrelda ilma erinevates maades jne ja turvalisus (päikese vaatlemine, välk jne. Temperatuur, vee olekud 5. SÜNTEES 6. HINDAMINE Arendamist vajavad oskused Õpitule tagasi vaatamine Teha ise ilmaennustus. (Kuidas teatada Mida saadi ilma kohta teada? Milline on loodusõnnetusest, üleujutusest, orkaanist). halb ilm? Mida head on halva ilma juures? Koostada raamat ilmast Milline on ilm maailma erinevais paigus?
Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest taevakehadest Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem Uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr) Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal. Merkuuri on kasutatud ka relatiivsusteooria täiendavaks kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus. Ka see eksperiment kinnitas
siis lapsed innustuvad oma ideedest ja keskenduvad tegevusele. Lapsed julgevad rohkem teha asju ja välja pakkuda uusi mänge ja tegemisi. Eelõpetuses peaksid kavandamine ja kavad olema paindlikud, olen nõus, kuna lapsed on erinevad ja ei saa kõiki asju teha õppekava punktide järgi täpselt. Ja eelõpetuse kõige tähtsamaks ülesandeks on leida lapse enda huviobjektid ja tema huvi õppimise vastu. Tegevus peaks olema lapse jaoks meelepärane ja oluline. Õpetaja peab teadvustama, et vaatlemine, õppekava ja õppimine on lahutamatud. Need on õpetaja töö peamised töövahendid tegelikult, tänu milleta ei saaks õpetaja oma tööd teha nii nagu ta seda tegema peab. Kuid oli ka asju, millega nõus ei ole. Üheks tooksin välja, et õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. Olen selle vastu. Õppematerjalide ostmine ei ole tegelikult kohustuslik. Õppekavast lähtuvalt tuleks ashju teha, kuna just õpetaja tead, millal on õige aeg,
tehnoloogiat. Harjutuste sooritamine Baasharjutused - 8 harjutust (järjest suureneva raskusastmega), milledest igaüks sisaldab 40-70 rida teksti. Kiirusharjutused - 24 tekstiharjutust, kus tuleb olemasolev tekst üle kirjutada. Võimalus on harjutada ka omi tekste. Etteütlused - etteloetava teksti kirjutamine. Interneti harjutused - jututoa simulatsioon. Tulemuste kuvamine Harjutuste tulemuste võrdlemine omavahel Tehtud harjutuste kuvamine - vigade vaatlemine Parandusharjutuste tegemine Kommentaarid iga harjutuse kohta Aruannete väljatrükk Keyboard Pro Õige asend (1) Õige asend (2) Keha asend: istuda sirgelt, selg peab toetuma seljatoele, mõlemad jalad peavad toetuma põrandale. Käte asend: küünarnukid langevad vabalt, küünarnuki ja õlavarre nurk on 85-90 kraadi, küünarvars on paralleelne põrandaga. Sõrmede asend: sõrmed on kergelt painutatud ja pingevabad.
Samasugust värvitooni on varem nimetatud ka pomerantsivärviks. ÜLDISELT Oranzis ühinevad punase ja kollase energiad, andes pahvatavat rõõmu, uusi mõtteid ja ideid. Oranz on tulvil julgust, riske ja kartmatust. Ta paneb oma tundeid väljendama. Oranz värv tugevdab nõrka eneseväärikustunnet ja annab elutahet juurde ning on ühtlasi ka tõhus masenduse eemaldaja. Oranzi vaatlemine mõjub kiirejvavalt vere ringvoolule. Psühholoogiliselt mõjub oranz ergutavana ja aktiviseerivana. Vabastab pingeist, avardab meelt ja toob uusi mõtteid ning annab elujõudu. Segamisel valgega saame aprikoosivärvilisi ja kreemikaid varjundeid, mustaga segamiselt tekivad erinevad pruunid toonid ning halli ja vastandvärviga (sinine) segades võime oranzist saada mitmesugused pruunikad, beezikaid ja hallikaid varjundeid. AJALUGU
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
