Vastus leiad õppematerjalist: Meteoorid

Meteoorid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millal vaadelda ?

Mis on meteoor ?
Meteoorkehad - Komeetidega võrreldes on meteoorkehad imepisikesed. Enamasti on need komeetidest pudenenud tolmukübemed või purunenud asteroidide tükid
Meteoorid - Kui osa komeeditolmust satub Maa lähedale, mõjub sellele Maa külgetõmbejõud. Seetõttu siseneb tolm atmosfääri väga suure kiirusega ning põleb ära. Meie nimetame neil langevateks tähtedeks ehk lendtähtedeks, kuigi neil pole tähtedega mitte midagi tegemist.
Tolmukübemed mis põöevad atmosfääris
Läbimõõt 1m ja pikkus 20km
Kestavad vähem kui sekund
Kutsutakse „langevaks täheks “
Meteoorivool e. Tähesadu
) Meteoriidid
Suuremad kivikamad mis ei põle atmosfääris
Maale langeb iga aasta rohkem kui 3000 meteoriiti
Meteoriidi kokkupõrkel Maaga tekib kraater
200km laiune Chicxulubi kraater tekkis 65 mlj aastat tagasi, asub Mehhiko lahe all
Vaatlemine
Millal vaadelda ?
Kus vaadelda ?
Vajalikud abivahendid
Meteooride vaatlemine head kontsentratsioonivõimet ja kiiret reageerimist. Kogu tähelepanu peab olema suunatud vaatlusele
Kui olete väga väsinud, lõpetage ja minge magama, väsimuse tõttu jätate hulga meteoore nägemata. Kuigi vaatlusteks valmistumise hulka kuulub eeldus, et olete välja puhanud, tuleb vaatlus lõpetada.
Kasutatud krij. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/meteoorid_meteoriidid_evelin.ht m
Õpilase teadusentsüklopeedia
D. Kindersley “ Illustreeritud laste entsüklopeedia”
http://www.esa.int/images/meteoor2-200.jpg
http://www.ut.ee/BGGM/kaande1.jpg
Koolianstronoomiapõhivara” Tõnu Soopalu
“Füüsika IX klassile” Enn Pärtel, Jaak Lõhmus
http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/tahed.ht m
http://www.sloleht.ee/sisu/uudised.asp?id=119925
http://www.nlib.ee/rteavik/vva-malfa.html
http://www.zzz.ee/epl/990217/elu.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html
http://www.obs.ee/astro/meteoorid/vaatlusjuhend.html
Ülejäänud ma räägin juurde kõik mis vaja .

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Mis on meteoor?

meteoorid taevakehad

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Meteoriidide referaat

Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nimetatakse radiandiks.

Füüsika