Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kan...
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragud...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad ...
TUNDRAD KLIIMA TAIMESTIK LOOMAD INIMTEGEVUS Talv on Ebasobivad Väiksemad Vähe inimesi. pikk,külm ja tingimused vahetavad tuisune. taimekasvatuseks. karva. Sademeid Puuduvad puud. Talveuni. Põhjapõdrakasvandus. on vähe. Madalad taimed. Toitainevaene. Lumikate on Samblad ja Rasvakiht Küttimine, õhuke. samblikud kaitseb külma kalapüük. Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mo...
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad ...
Loodusvööndite loomastik Kuldre Kool 8klass Jää -ja külmakõrbe loomastik Maismaal elavates loomadest üks tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja polaarrebane Lähistroopilised loodusvööndid Lähistroolise loodusvööndi haruldased loomad on:Puuma ja teravkoon-alligaator Üks Aafrika savannides elav loom kaelkirjak kes vajab vähe vett. Okasmetsa loomastik Kassikakk on ...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
merileopard, pingviinid. 6. Inimtegevus: Arktika: hõre asutus, polaarjaamades jälgitakse ilma, jääväljade triivimist, vee omadusi jne. Antarktika: Polaarjaamades 7.Mõisted: jääväljade triivimine-püsijää, mis on hoovuse tõttu pidevas liikumises arktikas. Külmapoolus- piirkond Maal, kus on mõõdetud kõige madalam aasta keskmine õhutemperatuur. Antarktikas. Plankton- vees hõljuvate, valdavalt liikumisvõimetute pisiorganismide kogum. Tundrad 1.Asend: Vaid põhjapoolkeral Põhja- Jäämerd ümbritsevatel maismaa-aladel. 2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet.
mustatäpiline Meeskonnad st. Kõige merileopard. vahetuvad. karmima kliimaga maailmas 2.Tundrad ja Tundrad asuvad Lähispolaarne Igikelts(samuti Lõuna pool Põhjapõder, Kasvatatakse Tudra loodusele metsatundrad põhjapoolkeral vööde polügonaalpinna kanarbik, muskusveis, põhjapõtru, tekitavad kahju Põhja-Jäämerd s.) kääbuskask, punakurk- kaevandatakse roomikautod,
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilisedtegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 3)Pm maa liigitamine : HARITAV MAA regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud (puuviljaaiad, viinamarja-istandused, oliivi- ja palmisalud jm). LOODUSLIK ROHUMAA heina- ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe- ja savannikarjamaad, ka vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestikuniidud 4)Näitajad: Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osas SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus).
6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad? v:Kanada,(Alaska),USA,Soome,Rootsi,Venemaa,Island
Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel
1.Kus paiknevad tundrad? Euraasia, Põhja- Ameerika mandri äärmises põhjaosas. 2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ain...
Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). • Loomadest elavad näiteks põhjapõder, muskusveis, lumekakk, lemming, polaarrebane, valgejänes. Näiteks Põhjapõder Polaarrebane Inimtegevus • Põhja-Ameerika põhjaosas elavad inuitid. • Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime. • Inuit (mitmus sõnast inuk) tähendab grööni keeles
kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonist põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb gikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad
tüüpilisi neoliitilisi kultuure. Iseseisev ajastu oli see eriti Euroopas, kus ta kestis paleoliitikumi lõpust ja põlluharimise algusest Ees-Aasias kuni põlluharimise alguseni Euroopas, mis oli seal ühtlasi neoliitikumi algus. Kesk-Euroopa lõunaosas lõppes mesoliitikum umbes 8000 eKr ja Kesk-Euroopa põhjaosas umbes 4500 eKr. Mõnel maal peetakse neoliitikumi alguseks keraamika ilmumist. Mesoliitikumi ajal taandus viimase jääaja jää ning kliima soojenes. Jääaegsed tundrad asendusid metsadega. Soojalembeste liikide järkjärgulise sisserände tulemusel sai boreaalsest männi-kase- segametsast algul sarapuumets ja lõpuks atlantiline tammesegamets. Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende
Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal
seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale Pedosfäär on litosfääri osa muldkate sinna alla kuuluvad: metsakõdu, turvas. Muld koosneb mileraalainetest, huumusest, elusorganismidest füüsikaline murenemine; on tingitud temperatuuri kõikumisest, tulemusena toimub peenestmine, millega ei kaasne kivi mineraalse koostise muutus. On ülekaalus aladel, kus on kuiv kliima ja vähe sademeid, ( kõrbed, tundrad nt. Kanadas) keemiline murenemine; kivimi keemiline koostis muutub, toimub kui on soe ja niiske. Völiskuju muutub vähe. Lõuna-Ameerika mulla tekke tegurid; lähtekivimi murenemine keemiline murenemine(toitainete tekkimine) orgaanilise aine lagunemine( taimed, loomad) mineraliseerimine humifitseerumine mulla horisondid; Horisondid tekivad tempratuuri ja niiskuse mõjul. Selle tüsedus mullas näitab viljakust. A huumushorisont( toitaineterikas, orgaaniline, tumedat värvi)
Erinevate loodusvööndite taimede ja loomade kohastumised. Nimi:Cenny Vassil. B-rühm: Marju, Kenert, Kristo, Cenny, Reho ( Palun saatke töö hiljemalt 22.04 [email protected] ) Looduslik vöönd Taimed (näited ) Loomad (näited ) 1. Poaaralad Vetikad kuna nende elutingimused on Jääkarud ja vaalad enamusel neist on naha ookeanis soodsamad ning on ainsad all rasvakiht või on neil tihe karvastik. teadaolevad taimed mis kasvavad jääl ja Morsad suudavad ujudes magada,liblikate lumel ja samblikud mis kasvavad moone võib kesta kuni kümme aastat Neil maapinna ja kivipragudes kuna sinna on veres külmumis -vastane aine. tuiskab talvel lumi ,mis kaitseb külma eest. 2.Tundrad Kanarpi...
RELIJEEF- maapinna absoluutne kõrgus, nõlva kalle MAJANDUSLIKUD: KAPITAL- raha ja hoonete ning töövahendite olemasole. TÖÖJÕUD- tööjõuhulk ja kvaliteet TURG- toodangule VALITSUSE PÕLLUMAJANDUSE POLIITIKA- tortused, laenude võtmise võimalus, müügisoodustused 3. HARITAV MAA- regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud LOODUSLIK ROHUMAA-heina-ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad,ka vähetootlikud kõrbekarjamaad või tundrad. 4.Keskkonnaprobleemid ja lahendused: Palavates paikades niisutatakse põlde ja istandusi, neid kastetakse, siis reostub ja väheneb põhjavesi. Teeks istandused või põllud niiskemasse kohta. Kui põld või istandus asub veekogu juures või lähedal, ning väetatakse põldu või istandust, reostub ka vesi. Ei raja veekogu lähedale põlde ega istandusi. 5.LOOMAKASVATUS: Linnud-kanad,kalkunid,pardid jt. Sead Veised-piimakari, lihakari ja tööloomad
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised
Maailma mullad 1.Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Loodusvööndite loomastik Kairit Ladvig 8.Klass Kuldre Kool 2011 Jää-ja külmakõrbed POLAARREBANE Polaarrebase looduslik leviala on põhjapoolkera arktikapiirkonnad. Polaarrebane on koastunud elama karmis kliimas,selleks on tal paks karvakate. Toitub ta lemmingutes, polaarjänestest, kahepaiksetes ja ka loomade munadest ja raibetest. Tundrad ja metsatundrad PÕHJAPÕDER Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline. Põhjapõdra toit on mitmekesine. Nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket läheb põhjapõder üle samblikutoidule, mis on suurema osa jooksul aastast tema põhitoit. Tema haistmine on s...
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused
troofilise taseme toodang) · Sekundaarproduktsioon (2. troofilise taseme toodang) Netoprimaarproduktsioon g/m2/a · Vetikavöönd, madalikud 2500 · Troopilised vihmametsad 2200 · Jõgede suudmealad 1500 · Heitlehised metsad 1200 · Savannid 900 · Okaspuumetsad 800 · Põllumaad 650 · Rohumaad 600 · Rannikute tõusualad 500 · Tundrad, kõrgmäed 140 · Ookeanid 125 · Kõrbed, kaljud, liiv, jää 3 Produktsiooni efektiivsus · Taimede esmase produktsiooni efektiivsus on 7585%, energia kasutamise efektiivsus on ainult 1,6% (päikeseenergiast) · Loomade produktsiooni efektiivsus on putuktoidulistel 60%, liha-ja kalatoidulistel kuni 90% Produktsiooni efektiivsus · Taimetoiduliste produktsiooni efektiivsus toidust: 80% seemnete söömisel,
atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemise põhjuseks on loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Laialdase auto kasutuse tõttu on suurel määral tõusnud süsihappegaasi, mis on üks kasvuhoonegaasidest, heitmine atmosfääri. Kasvuhoonegaasid takistavad päikeselt tulnud soojuse lahkumist Maa atmosfäärist. Kliima soojenemise tõttu sulavad poolustel olevad jääkihid ja tundrad, tõstes ookeanite taset ja mattes mereäärseid linnu vee alla ning vabastades suurel hulgal metaani, mis on mitu korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Meie planeeti Maad kui ka meid ennast ohustab palju probleeme nagu taastumatute kütuste kasutus, saastamine, metsaraie, ülerahvastatus jne. Need probleemid on kõik omavahel seotud ja aitavad kaasa üksteisele. Nendele probleemidele pühendatakse liiga vähe
mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Kus asuvad loodusvööndid? 27.12.12 Miks loodusvööndid tekivad? Maakeral eristatakse mitut kliimavööndit, kuid isegi ühe kliimavööndi piires ei ole tingimused ühesuguse
........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vööndi vahel, mida iseloomustavad siin-seal tukkadena kasvavad kuuse-, kase- või lehisehõrendikud
• Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor • Uluksõralised, koduloomad, jänesed, koprad Paljunemine • Monogaamsed • Jooksuaeg jaanuari lõpp, veebruar • Kutsikad sünnivad 62-63 päeva pärast, aprillis • Kutsikaid noortel 3-5, vanematel 6-8 • Emased suguküpsed 2., isased 3. eluaastal ILVES Liigikirjeldus • Suur kaslane • Keskmine kaal 10-20 kg • Tüvepikkus -115 cm, õlakõrgus kuni 75 cm
Kasahstan, Hiina ja Mongoolia, kagus Põhja-Korea ja Jaapan ning idas USA (viimase kahega piirneb meritsi). Rahvaarv riigis on tohutult suur: 143197493 inimest. Rahvastiku tiheduseks on 8,5 in/km². Venamaa kliima on väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu. Üldine osa Venemaast asub parasvöötmes, väiksemad osad lähispolaarses ja polaarses kliimavöötmes. Loodusvöönditest asuvad venemaal jää- ja külmakõrbed, tundrad, metsatundrad, okasmetsad, lehtmetsad, segametsad, metsastepid ja rohtlad. Venemaad piiravad paljud mered. Näiteks: Barentsi, Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Ohhoota, Tsuktsi, Beringi, Must, Kaspia ning Jaapani meri. 2. Venemaa majandus Venemaa moodustab maailmamajandusest 4.1% osa. Majanduse suuruselt on kolmas Euroopas. Mõned aastad tagasi oli kogu Venemaa majanduse kompleks majanduslanguse rõhu all. 2008- 2009 majanduskriis tabas Venemaad valusalt
Amuuli tiiger elab kagu idas. Ta on kõige suurem tiiger, kaslane ja röövloom. Hunt koerlane ja kiskja. Elab karjas põhja poolkeral. India elevant elab Indoneesias, Aasias, Indias. Suurim Aasia loom. Elavad karjas ja taimetoitlased. Reljeef: Aasia on väga mägine ¾ on mägine maa. Aasia ja euroopa ühine Uraania. Seal on leetmullad, kesk osas hallmullad, lõunas punamullad ja vihmametsad. Taimestik nigel, okasmetsad. Loodus: Seal on väga palju erinevaid taimkatte vööndeid: tundrad, metsavöönd, metsastepi- ja stepivöönd, parasvöötmekõrbed, subtroopilised kõrbed, kuivalembelised hõrendikud ja võsad, liigirikkad igihaljad metsad, troopilised kõrbed, savannid, troopilised heitlehised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Aasiast pärineb 2/3 kõigist kultuurtaimedest (nisu, rukkis, riis, tatar, hernes, uba, kurk, suhkruroog, õunapuu jne). Linnud: Aafrika Riigid: Alzeeria, Angolia, Egiptus, Guinea, Libeeria, Liibüa, Madagaskar, Maroko, Sudaan, Togo, Tuneesia.
silmahaiguseid, mutatsioonide teke. Lahendused: vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; lämmastikväetiste õigeaegne kasutamine. Kliima soojenemine: Põhjused:Inimtegevus: tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.; õhku satuvad nn kasvuhoonegaasid(süsihappegaas, metaan, dilämmastikoksiid, freoonid jne) Tagajärjed:taimed ja loomad ei suuda kohastuda; muutuvad liikide levialad, osad liigid võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine. Liikide hävinemine: Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine;
EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt. VEE-EROSIOON: · Mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. · Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. · Veeerosiooni takistamiseks: Rajatakse terrasse, istutatakse metsaribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, külvatakse põlde nõlvaga risti. TUULE-EROSIOON: · Tüüpiline kuivadel aladel (kõrbed, tundrad, stepid). KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu. PÕHJUSED: 1. Inimtegevus: Ebaõiged maaharimismeetodid, ülekarjatamine, metsaraie. 2. Looduslikud protsessid: Kuiv kliima, tuuleerosioon, Sahara kõrb levib lõuna poole kiirusega ligi 1.5km aastas Viimase 50 aastaga on kõrbestunud 810 milj ha maad. SOOLDUMINE - Tingitud põldude niisutamisest. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Maailmas
põllumaad ja heina- ja karjamaad, mida mitmeaastased istandikud ei harita: niidud, luhad, (puuviljaaiad, viinamarja- stepi-, poolkõrbe- ja istandused, oliivi- ja savannikarjamaad, ka palmisalud jm). vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad http://i-lovee-earth.blogspot.com/2010/08/reasons-for-land-constraint.html http://www.dailyspeculations.com/wordpress/?p=4151 Miks haritava maa pindala väheneb? Maailmas on haritava maa ha inimese kohta pindala ühe elaniku kohta pidevalt vähenenud. · Maailma rahvaarv kasvab kiiresti.
põllumaad ja heina- ja karjamaad, mida mitmeaastased istandikud ei harita: niidud, luhad, (puuviljaaiad, viinamarja- stepi-, poolkõrbe- ja istandused, oliivi- ja savannikarjamaad, ka palmisalud jm). vähetootlikud kõrbekarjamaad, tundrad http://i-lovee-earth.blogspot.com/2010/08/reasons-for-land-constraint.html http://www.dailyspeculations.com/wordpress/?p=4151 Miks haritava maa pindala väheneb? Maailmas on haritava maa ha inimese kohta pindala ühe elaniku kohta pidevalt vähenenud. • Maailma rahvaarv kasvab kiiresti.
MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID · teab peamiste loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ning kirjeldab sealset loodust; · iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid; · tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvöönditele tüüpilised kliimadiagrammid, mullad, maastiku, taimed ja loomad;
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina · Ameerika Ühendriigid · India · Lõuna-Aafrika Söe tootmine karjääris Eelised:Suured pinnad,väikesed kulutused Miinused:Looduskeskkond saab kannatada,põhjavee reostamine,ülejäägi kogunemine Allmaa kaevandused Eelised:Ei riku loodusmaastikku,saab kätte sügavamaid kihte Miinused:Varisemisoht,tervist kahjustav,põhjav...
talu edeneb. 9) Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid loomasöödad. Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. 10)Maismaad on 29,2% ehk alla kolmandiku. Ehk 149,1 miljonit ruutkilomeetrit. Sellest maast ka 14 miljoni t ruutkilomeetrit on liustike all, 17 miljonit ruutkilomeetrit on tundrad ja 15-20 miljonit ruutkilomeetrit on kõrbed. Keskmiselt tuleb 0,23ha põllumaad inimese kohta kogu maakera pindalast. Venemaal 0,91ha põllumaad inimese kohta Soomes 0,47ha põllumaad inimese kohta Austraalias 2,5ha põllumaad inimese kohta Saksamaal 0,14ha põllumaad inimese kohta Indias 0,16ha põllumaad inimese kohta Jaapanis 0,03ha põllumaad inimese kohta Eestis 0,69ha põllumaad inimese kohta Venemaal 11,5ha maad inimese kohta Soomes 6,7ha maad inimese kohta
ammutamine, puhkemajandus,energeetika. · 2. loodusvööndid on välja kujunenud sõltuvalt päikesekiirguse jaotusest maakeral. Vööndite paiknemine ja ulatus on ebaühtlane, sest maismaa ja ookeanide jaotus, mäestikud ja paljud muud tegurid muudavad kohapealseid tingimusi. · Osa loodusvööndeid esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Lõunapoolkeral on maismaad vähem ja seal on esindatud näiteks tundrad ja metsatundrad ning parasvöötme okasmetsad. · Jää- ja külmakõrbed paiknevad pooluste lähistel. Neid iseloomustab aasta ringi karm kliima ja selleks kohastunud elustik. · Jää- ja külmakõrbetes on inimtegevus raskete loodusolude tõttu piiratud. · Tundravööndi omapäraks on igikelts ja sellel kasvav kidur taimestik. · Parasvöötme metsad on pindalalt suurim levikuala loodusvöönd.
Puud ja põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised loom tundrale on põhjapõder, arktiline jänes, polaarrebane, lumekakk, lemming. (Maailma Loodusvööndid) 7.4. Alpiinne Tundra Külm kliima mägedes on põhjustatud enamasti madalast õhurõhust ja kõrguse suurenemisest. Alpiine tundra on kõrgmägedes, sealsed mullad on kehvad puude kasvuks ja seetõttu on alpiinsed tundrad puudetta rohumaad. Alpiinset tundrat eritab tavaliselt tundrast ka see, et seal ei esine tundrale nii iseloomulikku igikeltsa, sest sealsed mullad on hea äravolutõttu kuivemad. Alpiinse tunda ja taiga vahel on lähisalpiinnse löödusvööndi osa, kus esineb juba metsasid ja taigale iseloomulikumaid taimi. Taimestikus on iseloomulikud kääbus, maadligi põõsad ja taimed, kes suudavad kasvada kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia) KOKKUVÕTE
te, mis osaleb rahaloome protsessis, teeb arvel- ga kauplustes. 131 dustehinguid ning krediidi- ja deposiittehin- looduslik rohumaa - heina- ja karjamaad, mida ei guid. Nt. pangad, hoiu- ja laenuühistud, liising harita: niidud, luhad, stepi-, poolkõrbe-ja savan- firmad. 126 nikarjamaad, mõnes riigis ka vähetootlikud kvoot - kauba sisse- või väljaveoks (või rahvasti kõrbekarjamaad, tundrad või kõrgmäestiku- ku rändele) kehtestatud kindel koguseline või niidud. 85 väärtuseline piirang. 30, 51, 95 Lõuna - koondnimetus arengumaadele, mis maa- kõrgelt arenenud riigid - kõrge elujärje, moodsa ilmamajanduslikes suhetes sõltuvad siiani Põh ühiskonnakorralduse, tootmisviisi ja majanduse jast. 15 struktuuriga riigid, peamiselt maakera põhja maagi rikastam ine - lisaainete eraldamine maa
· Tõrvala leid madu (rästik) 40 cm pikk, põdrasarvest, peas auk. Leiti 1930. a omaaegselt maasäärelt veekogu põhjas. Samast leiti ka pistodasid, nooleotsi ja ka Siivertsi võrgukäba (ehk meil 5000 eKr võrgud). Kivissaare (mesoliitiline kalmistu) fyi: blondid juuksed = 11 000 a vanune mutatsioon enda lisatud: 1.2. MESOLIITIKUM (9500-4000 eKr) Algas pärast jääaega tuntava kliima soojenemisega ja lõppes põlluharimise algusega eripiirkondades. Tundrad asendusid (sega)metsadega, asustus liikus ka põhja poole. Iseloomulik on kivitööriistade kõrge kultuur (mikroliidid, varrega kirved). Leide vähe, ei paikne lähestikku. N 05.11.09 Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik 1.3. NEOLIITIKUM (4000-2000 eKr)- Alguseks on tihi loetud lihvitud kiviriistade või keraamika ilmumist, paljudes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Gordon Childe "neoliitiline revolutsioon"
asustusega ja asustamata on alad, kus on liiga kuiv,liiga niiske, liiga külm või on nõlvad liiga järsud, et seal põldu harida või ehitada. Pilet 9. 1) 1. Murenemine. - füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus valitseb suhteliselt soe kliima. · pind muutub krobeliseks · kaasnevad keemilised protsessid , muutub koostis. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
