Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast
Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´ Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry Alatskivi mõisahoone Tartumaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sangaste mõisahoone Valgamaal Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste
Koostas:Kadi Vildersen o Tuglas on Eest kirjanik,kriitik ja kirjandusteadlane. o Sündis Tartumaal(Ahjal). o Isa oli aidamees,elati õllekojas. o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakuts...
5. Marie Under Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena, 18831980. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944. aastast sõjapõgenikuna Rootsis, kus töötas Stockholmi Teatrimuuseumis (1945 1957). Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. 6. August Gailit Sündis Tartumaal, 18911960. Tartu linnakoolis jäi kool pooleli ja täiendas haridust iseõppijana. Töötas ajakirjanikuna, oli sõjakirjasaatja, vabakutseline kirjanik, "Vanemuise" direktor ja Tallinna raehärragi. Gailit on novelli- ja romaanikirjanik. Esimesed lood olid ebamaised ja sündmusi juhtisid ebaloomulikud jõud. 7. Betti Alver Neiupõlve nimi Elisabet Lepik, 19061989, sündis Jõgeval. Kutseline kirjanik ja tõlkija peale Tartu ülikooli filosoofia õpingute lõppu.
Alatskivi loss Alatskivi (Allatzkiwwi) loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas,Tartumaal. Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal Lossipark Lossipark rajati 18.saj. Lõpus Selle suurus on 130 ha , mis koosnes parkmetsast, roosiaiast ja vabakujulisest Inglise pargist Lossi ümbritseb erinevate kõrgustega maakivist müür, mille lai läänevärav on kahjuks hävinud. Põhjapool sinetab orus Alatskivi järv. Lossi restaureerimine Loss on teinud läbi kümne aasta jooksul ulatusliku muutuse kus enamus osas on jääänud ehitis ja selle sisu endiseks . 1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, t...
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli
Inimgeograafia Maailmas on 6,7 miljardit inimest 1,3 miljonit inimest elab eestis 150 000 inimest Tartumaal ja 101 000 Tartus Arvatakse ,et maailmas on 6800 keelt e rahvust Maailmas enim räägitud keeled on Mandariinihiina, Hispaania, Inglise, Hindi ja Araabia 1) Negriidne-tumedanahaline,krässus juuksed, madal lai nina, suured huuled Elavad:Sahaarast lõunas, Malai saarestik ja Austraalia 2) Monguliidne: mustad aga sirged juuksed, kollakas nahavärv, pilusilmad, kitsad sirged huuled Elavad: Hiina-Jaapani rahvad, Aastia põhjaosad, Ameerika põhja ja lõuna osad
Mait Metsanurk Mait Metsanurga kodanikunimi on Eduard Hubel. Metsanurk võttis kirjanikunime oma koduküla mälestuseks. Ta sündis 19. novembril 1879. aastal Tartumaal Saare taluperemehe üheksanda ning noorima lapsena. Ta on pärit Metsnuka külast. Hubel /Mait Metsanurk/ -- (1879-1957) tuntud romaani- ja näitekirjanik, kriitik. Tuntud kirjanduselu tegelane. 1920. aastate nn ametliku kirjanduseelu üks peamisi asjaajajaid. Kooliteed alustas ta Orgel. Seal sai ta tõrelda, et luges "patuseid
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis.
KONRAD MÄGI 18781925 K. Mägi sündis 1878. aastal Tartumaal. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. 1903 asus ta Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus vabakuulajana jätkas eesti soost kunstniku Amandus Adamsoni juhendamisel õpinguid puunikerduse alal. Koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga lahkus K. Mägi üliõpilasrahutustest osavõtu pärast 1905. aasta kevadel koolist. K. Mäe sooviks oli õpingute jätkamine Pariisis
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
KONRAD MÄGI Elulugu Konrad Vilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905
Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, looduslikel vaenlastel on ilmselt teisejärguline tähtsus Viimastel aastakümnetel on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud händkakk, kelle arvukus on tunduvalt suurenenud ja kes sageli asustab ka lendoravale sobivaid metsi. MIDA TEHA LENDORAVATE KAITSEKS? Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud Lendorav kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse MIDA ETTE VÕTTA, ET LENDORAVAD EESTI METSADEST LÕPLIKULT EI KAOKS? Kõige tõhusama kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine"
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal.
osana koostada äriplaan OÜ MINIBOAT asutamiseks ning firma turule tulekuks. OÜ MINIBOAT asutatakse 2004. aasta kevadel. Plaanis on luua väikeettevõte, mis tegeleb väikepaatide valmistamisega. Kasutatakse palgatööjõudu, ettevõttes on töötajaid kokku 13. Kontoriks kasutatakse ühismajas olevat 3-toalist korterit, mis on töö jaoks korralikult sisustatud. Idee autor on planeerinud kasutada kõige paremaid arvuteid ning muid töövahendeid. Tootmishoone on ehitatud eraldi see asub Tartumaal Käreveres, emajõe kaldal asukoht on väga oluline, sest seal saab klient näha valmis paate ning samuti vajadusel kohapeal katsetada. Tootmisel kasutatakse tipptehnoloogiat, parimaid masinaid ning seadmeid. Loodud on ka töölistele kõik tingimused mugavaks töötamiseks, et tööd saaks teha täpselt ja korralikult. Töölised valitakse kindlatele reeglitele vastavalt, igaüks peab olema vastava ala spetsialist. Töö eesmärgi täitmiseks on planeeritud täita järgmised ülesanded: 1
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal.
enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning plaanid edasiseks eluks tehtud, on surm meist kõigist ikkagi võimsam. Tegu on lõppriimilise luuletusega millel on 3 salmi. Anna Haava elust ja loomingust Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud
Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012 Soosiksime osalejate pakkuda ühte suurepärast päeva. Sellise sarnase ürituste edukaks läbiviimiseks oleme alati pidanud paluma sponsorlust erinevatelt firmadelt, kes oleks huvitatud oma asutuse reklaamimisest Tartumaal nii noore kui vanema generatsiooni hulgas. Käesoleva kirjaga soovime teilt küsida toetust osaluskohviku edukaks läbiviimiseks. Omalt poolt pakkume teile mitmeid erinevaid võimalusi teie firma reklaamimiseks(kodulehekülg, pressiteated)! Samuti olete oodatud kohapeale oma tooteid tutvustama. Kindlasti lubame me ka teie firma reklaamlogode või bännerite üles riputamist osalejatele nähtavatesse kohtadesse.
1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veelgi enam kui poole võrra. Palju piirkonnad jäid täiesti inimtühjaks ja suri umbes ¾ eesti rahvast. Tallinnas surid peaaegu kõik arstid ja kirikuõpetajad. Eesti rahvaarv peale katku langes 170 000-ni. Seega oli eestlastel väga raske. Sõjaga kaasnes katk ja kõik kes abi vajasid polnud ka seda enam kuskilt saada. Kuna haigus murdis ka linnade elanikud. Peale Põhjasõda, oli Eestisse sisseränne väike, peamiselt Peipsi kalda aladele. Tartumaal moodustas see ainult 10% maarahvastikust, teisest Eesti piirkondades oli see osa veelgi väiksem. Talupojad oli Eestimaal suures ülekaalus ligi 95% . Seega hakkas rahvaarv vaikselt kasvama , aga suuri muutusi see ei toonud. Eestlasi kimbutas 2.sajandi jooksul palju haigusi ja kaks suuremat sõda, Eesti rahvale oli see suureks takistuseks enda elu arendada, aga lõpuks suutsid nad ikkagi hakata Eesti elu arendama, vaikselt kuid siiski. Väikse riigi kohta oli see suureks sammuks
5. Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivaks kortsunud esemeid on väga raske triikida. 6. Valged esemed: täispesupulber Värvilised esemed: Color pesupulber Leidke internetist vihjeid lina tootmise kohta Eestis. Kus asusid suurimad linakasvatustalud Eestis? Millised seosed on Pärnu linnal ja lina tootmisel? · Käivitus Iiri firma (WFB Baird&CO) osalusega Pärnu Linavabrik AS ja Soome osalusega Narma AS Lihulas ja Mustlas.Lina -kasvatati ka Tartumaal (Võnnus), Valgamaal (Helmes ja Sangastes) ning Lääne- Eestis (Abjas, Karksis, Vändras ja Vigalas). Milliseid esemeid valmistatakse linasest riidest? Pikka kiudu kasutatakse: · niidi- ja kangatootmises; · auto- ja lennukitööstuses; · fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: · nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; · multsid, kattematerjalid-loorid;
SAMA- JA ERILIIGILISED TÄIENDID JA MÄÄRUSED *Samaliigilised täiendid ja määrused eraldatakse komaga. N: Laes rippus suur, paljuharuline lühter. Metsas, põllul ja luhal õitses palju lilli. * Eriliigilisi määruseid ja täiendeid komaga ei eraldata. N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel vä...
Alates 2005-st aastast igal teisel aastal Tartus peetav festival Kontserte annavad kõrgetasemelised noortekoorid Eestist ja välismaalt. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival On mõeldud puhkpillihuvilistele Festivali kontserdid toimuvad erinevates kohtades üle linna Festivalil esinevad tavaliselt orkestrid Tartust, Hollandist, Saksamaalt ja Soomest. Tartumaa trallam Tartumaa trallamiks nimetatakse Folkloorifestival Baltica raames toimuvaid üritusi Tartus ja Tartumaal Enamasti juulis toimuvat üritust on läbi viidud juba 1991-st aastast See on rahvusliku pärimuse alane üritus, millel esinejad tutvustavad oma sellealaseid oskusi ja teadmisi. Tartu laulu- ja tantsupidu Gaudeamus 1956. aasta suvel toimus Tartus üliõpilaslaulupidu TRÜ Naiskoori ja Tartu Üliõpilasmeeskoori algatusel. Peol on esinenud läbi ajaloo erinevate rahvuste esindajad ja muidugi ka Tartu üliõpilaskoorid. Tartu Jõulufestival
Nüüd, 2012 aastal mõisteti Reiljan õigeks. Rahas peitub materiaalne õnn. Mida suurem vara taskus, seda paremad võimalused ennast harida, näiteks teatris käiguga või ümber maailma reisides. Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike, kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise poeg, et emal on üks loto number märkimata. Realistlik pereema töölt siiski ei lahkunud vaid elas tavapärast elu edasi. Ühised eluväärtused inimeste eludes liidavad erinevaid rahvuseid ja usujärgijaid. Maailmas ei tohiks hinnata inimesi, sündmusi ja esemeid nende materiaalse olemuse järgi. Kõigel siin elus ei ole hinnasilti küljes
Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja).
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata
Friedebert Mihkelson Tuglase elulugu. 2. märtsil 1886. aastal sündis Friedebert Mihkelson Tuglas Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tuglas elas Ahjal. Ta käis Prangli kihelkonnakoolis kus ta sai venekeelse hariduse ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal läks ta Tartu linnakooli ja hiljem jätkas Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1905. aastal võttis ta osa revolutsioonis kuna ta oli noor poliitik ja kõnemees. Sellest oli ka tingitud Tuglasel 1906-1917. aastal pagulasaastad, kus ta põgenes Soome ja pesitses ka Pariisis. Tuglas oli Noor-Eesti rühmituse liige. Ta abiellus Ello Oinasega
Otto Wilhelm Masing Otto Wilhelm Masing oli eesti pastor ja keelemees. Teda peetakse ka kui eesti kirjakeele kõige enam mõjutanud meheks, võttes kasutusele näiteks õ-tähe, mis on siiani eesti tähestikus kasutusel. O. W. Masing sündis 8. novemberil 1763 Põhja-Tartumaal Lohusuu vallas köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Masing ise oli eesti päritolu ja oskas eesti keelt juba väiksest peale. Oma kooliteed alustas ta 1777. aastal Narva linnakoolist ja suundus seejärel 1779. aastal Saksamaale Torgau gümnaasiumisse. Tänu oma laialdaste ja mitmekülgsete teadmistega peale saksa ja eesti keele valdas ta ka veel vene, ladina, kreeka, prantsuse ja itaalia keelt ning suundus pärast Torgau gümnaasiumit Halle ülikooli. Halle ülikoolis õppis ta usuteaduskonnas, keskendudes teoloogiale. Selle kõrvalt õppis ta veel muusikat n...
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming
Loodusekaitseseaduse §28 järgi on maastikukaitseala eritüübid park, arboreetum ja puistu. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. 2007. aasta lõpu seisuga on Eestis 149 maastikukaitseala. Tuntumad Eesti maastikukaitsealad: Tuhala, Tõstamaa, Viljandi, Vooremaa. (2) Vooremaa maastikukaitseala Kaitseala asukoht Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ja Tartumaal Tartu vallas. Seega hõlmab Vooremaa kui maastikurajoon Pandiverest lõunas asuva ala Tartu lähisteni. Vooremaa on rikas nii kultuurilooliselt kui väärtusliku maastiku poolest. Siin asub Eesti suurim voorestik. Seda ala peetakse ka üheks esinduslikumaks voorestikuks Ida-Euroopa lauskmaal. Vooremaa on ka üks Kalevipoja lugude tekkimise ja leviku südameid. Pinnavorm Vooremaa on üks osa meie alal kujunenud omapärasest
Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud "Pierrot" (1919) "Jäljed liival" (1921) · Novellikogud "Hiina kett" (1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (1927) · Romaan "Armukadedus" (1933) Friedebert Tuglas · Eluaastad 18861971 · Sündinud Tartumaal Ahja mõisas · Õppinud Tartu linnakoolis ja Treffneri Gümnaasiumis · prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija · Elas peaaegu 11 aastat paguluses Looming · Omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad · Omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming Teosed · Novelliraamatud "Hingemaa" (1906) "Saatus" (1917) · Romaan "Väike Illimar"(1937) · Reisikirjad
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis.
3) Rauda valmistati rauarikastest maakidest, mis sisaldasid raudoksiide. Maaki kuumutati puusöe abil küttekolletes. Põlemiseks vajalik õhuvool tekitati lõõtsa abil või loomuliku tõmbega. Söe põlemisel eralduv CO ehk vingugaas reageeris hapnikuga ning taandas oksiidist raua. Temperatuurt ahjus pidi tõusma vähemalt 1200 kraadini. 4) Kohalikku rauda hakati tootma 1. Sajandist eKr Põhja- ja Ida-Eestis, ühed sulatusahju jäänused on kaevatud välja Tartumaal Tindimurrus. 5) Ilumägi oli vanema rauaaja elupaik, seal asus laugjal nõlval paiknev 4-5 sajandi talu. Asulakohalt pole leitud küll ehitiste jäänuseid, kuid kaevati välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid.
* hea pinge ja stressitaluvus * oskus ja tahe suurendada kliendibaasi ning müügikäivet * iseseisva töö- ja aja planeerimise oskus Kasuks tuleb varasem põllumajanduse ja müügitöö kogemus, põllumajandusalane kesk-eri või kõrgharidus. Ettevõte pakub * huvitavat tööd arenevas ettevõttes * ametiautot, -telefoni ja personaalarvutit * erinevaid erialaseid koolitusi * motiveerivat, tulemustest sõltuvat töötasu * häid töötingimusi Lisainfo Töökoht Tartumaal, Vasulas, tööpiirkond kogu Eesti. Lisainfo saamiseks palun kirjuta [email protected]. See töö ei sobi mulle, sest ma ei ole kunagi selline tööga tegelenud ja pole mingeid kogemusi ka . Traktorist Rannu Mõis oü Töö kirjeldus Põllu- ja farmitööde tegemine traktorite ja põllumajandusmasinatega, masinate korrashoid ja hooldus. Vajadusel loomade söötmine söödamikseriga ning söötade ettelükkamine. Nõudmised kandidaadile Juhiload - B, T kategooria.
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest
................................................................................13 11. Kasutatud kirjandus.....................................................................................................14 Koha lugu Kursi on küla Jõgeva maakonnas Puurmani vallas, Puurmani alevikust 4 km kaugusel. Külas on asunud Kursi kirikumõis. Kursi küla järgi on nime saanud Tartus tegutsev kunstnike rühmitus Kursi koolkond. Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760
Püksid peaksid olema pikad, sääreotsad sokkide või jalanõude sees. Metsast tulles peab kontrollima hoolikalt oma keha ja kloppima riideid. Puukentsefaliit Eestis Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu- Eesti: enim puukentsefaliidi juhtumeid registreeritud Saaremaal, Ida-ja Lääne- Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal. Seetõttu peetakse just neid piirkondi puukentsefaliidi suhtes kõige ohtlikumateks, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada siiski kogu Eestit. Juhutmid Eestis Aastatel 2005 ja 2006: 2005. aasta esimesel poolaastal registreeriti 52 haigusjuhtu, 2006. aastal 64. Seitsmel korral ehk 11% juhtudest nakatuti puukentsefaliiti seoses toorkitsepiima tarbimisega ning sealhulgas oli üks rühmaviisiline haigestumine. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Puuk Maaleht http://www.karell
töötut. Uute töötutena registreeriti 11 898 inimest. 31. märtsil oli Tööturuametis registreeritud 9445 noort töötut (vanuses 16-24 aastat) ning vanemaealisi töötuid 14 188 (üle 50-aastased). 31. märtsil arvelolnud töötutest 56,3% olid mehed. Registreeritud töötus oli kõrgeim Võrumaal (13,2% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga), Ida-Virumaal (12,7%), Valgamaal (11,9%) ning Põlvamaal (10,5%). Kõige madalam on töötuse tase Tartumaal (6,7%), Hiiumaal (7%) ning Harjumaal (7,2%). Märtsikuu jooksul oli tööturuametil vahendada 3131 tööpakkumist. 1. aprillil oli vabu töökohti 1459. - Õhtuleht (arvamus) Mittevajalik amet kuni surmani Töötukassalt saab töötukoolitust alla veerandi töötutest ning neistki leiavad pärast koolitust töö vaid pooled. Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT-meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti
kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonisel on illumineeritud punasega teed mööda mõõdetud kaugused. Sinise noolega on illumineeritud punktide vahelised otsekaugused. Andmed teede pikkuste kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised
aastal. Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge lipu all. Originaallipu saatus okupatsiooni ajal Peale lipu 50. aastapäeva anti see EÜS-i poolt ERM-i hoiule. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜS-i tegevuse. EÜS-i esimehe K. Auna eestveamisel vahetati ERM-is originaallipp dublikaadi vastu. Originaallipp maeti viljandis maa sisse. 1942 kaevas Aun lipu maast taas välja. Aasta hiljem peitis ta selle oma Tartumaal asuvasse tallu. Lipu asukohta teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige. Originaallipu saatus peale okupatsiooni 26. detsembril 1991.a võeti lipp peidupaigast välja. 24. veebruaril 1992.a anti lipp taas EÜS-ile. 23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel. Tänaseks asub lipp taas Eesti Rahvus Muuseumi hoidlas. Sini-must-valge lipu tagasitulek 21. oktoobril 1987.a lehvis julgete noorte algatusel lipp üle mitmete
Eesti keel tänapäeval · Eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja eesti keelt maakeeleks. · Lätlastele oleme iguanid. Soomlastele virolased. Venelastele tsuudid. · Rooma ajalooline Tacitus (55-120 pKr) mainid germaani raamatus hõimu aestii, millest ilmselt on tulnud eestlased. · Esimese eestikeelse grammatika tegi baltisakslane H. Stahl aastal 1637. · 1648 tuli teine grammantikaraamat, mille autoriks Johann Gustlaft. Keskendus lõuna-eesti keele grammatikale. · 1870 asus eesti keelt ja selle ajalugu uurima keeleteaduse doktor Mihkel Veske. · 19. sajandi keskel võttis Johann Voldemar Jannsen · Keeleteadlane Paul Ariste (1905-1990) arvab, et osad sõnad ja kohanimed on meil pärit kunda kultuurist, ehk on iidvanad. · Tänapäeva Eesti kirjakeel kujunes välja 19. sai lõpp ja 20. saj algus. · Aluseks on Põhja-Eesti keskmurre, millest sai üleriigilin...
oskustega palju korda saata. Suuremad teosed kujutavad endast raamatuid ja luuletusi, kuid on ka palju väiksemaid artiklite ja kommentaaride näol. Kirjapandud sõnade taga võib peituda midagi väga erilist, millest arusaamiseks tuleb teksti süveneda ning seda analüüsida. Tihtipeale asetavad autorid ennast teoses peategelase rolli. Oleks vast patt jätta analüüsimata antud olukorda A.Gailiti teose näol. Kirjanik sündis 1891. aastal Tartumaal Kuiksillai Laatrei mõisa lähedal. Vanemate, eelkõige isa tõttu rändas pere palju ringi. Lapsepõlves puutus Gailit seega tihedalt kokku looduskaunite kohtadega. Sellest on inspireeritud ka tema teosed, milledest paljudes mängib emake loodus asendamatut rolli. Hiljuti loetud Gailiti romaan ,,Toomas Nipernaadi" on eeldatavasti üks tuntumaid gümnasistide seas. See raamat räägib peategelasest, kelle elu on suviti täielikult seotud rändamisega
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused
draamakirjanduse rajajaid tragöödia ,,Libahunt", draama ,,Kauka jumal" · Kitzberg oli tasemel dramaatika kõigi põhizanride väljaarendaja. · Tõi Eestisse näitekirjanduse dramaatilisi karaktereid ning ühiskonnakriitilisi probleemegi käsitles julgemalt · ,,Kauka jumal" kandev mõte: ,,Kes rikas, on nagu jumal. /--/ Võib kõik teeb mis tahab! Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal." Gustav Suits (1883-1956) · Sündis Võnnus, Tartumaal · Oskas juba 4 aastaselt lugeda · Kasvatavad põhiliselt ema ja isa vend · Õppis Aleksandrikoolis · Ülikoolis õppis keeleteaduskonnas, hiljem ka Helsingi ülikoolis · Noor-Eesti üks asutajatest · 1919-1944 Ülikoolis kirjandusprofessor · Läks Rootsi ja elas seal elu lõpuni Looming: · I luulekogu ,,Elu tuli" 1905 o Jõulised luuletused o Luuletuste keskmeks inimene/inimesed o Kasutatud palju võrdlusi
Erilaadse puidu ja tüve järgi tuntakse maarja- ehk karjala kaske. Omapärase võra kujuga on pikkade ja rippuvate okstega arukask ehk leinakask, vihmavarju- kujulise võraga ning püramiidja võraga arukask. Huvitava välimusega on ka lõhisleheline ja punaseleheline arukask. Eesti arukaskede vanus võib ulatuda 150 aastani. Siiski küünib vanimate kaskede eluiga üle paarisaja aasta. Esikohal võiksid praeguste andmete järgi olla Põnda kask Saaremaal ja Mäletjärve kask Tartumaal. Nende kaskede vanust on hinnatud koguni 250-le aastale. Jämedaimaks kaseks on Siiruse kask Võrumaal, mille ümbermõõduks on 390cm. Jämedad kased on veel: Tikuta kask Põlvamaal ümbermõõt 389cm, Naha külas Põlvamaal kasvav kask ümbermõõt 364cm ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel ümbermõõt 360cm. Arukask on mitmeaastane sirge tüveline puu. Oksad pikad, rippuvad. Puu kõrgus kuni 30(35)m, Vanus kuni 150a. Koor noorelt valge ja keskendav, 30..
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid,
Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees.
...............................................................................................................12 7 kasutatud kirjandus.............................................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval on üheks muusikalise eneseväljenduse vormiks orkestri- ja ansamblimängu harrastamine, mis sai Eestis alguse XIX sajandi esimesel poolel, kui Tartumaal asutati vennastekogususe juurde esimesed mängukoorid. Esimesel perioodil, mis kestis umbes 50 aastat, levis uus musitseerimisviis väga visalt. Orkestriliikumise hoogne laienemine sai alguse 1860-ndatel aastatel ja kestis kuni XX sajandi alguseni, mil ligikaudu 220-line orkestrite arv mõneks ajaks stabiliseerus . 1880-ndad aastad asetsesid tõusuperioodi keskel sellesse suubusid eelmise ja sellest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
