1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
11. mammutite väljasuremine 13 000 a tagasi 6. kahepaiksete teke 360 milj a tagasi 29. Autotroofsed bakterid saavad oma energia? Fotosünteesist enamasti... Eksamiküss! 30. Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral) eksamiküss! .... riiki, näiteks ...... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik hmk sõnajalgtaimed liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik hmk Lehtsammaltaimed liik: harilik turbasammal Taimeriik hmk Rohevetiktaimed liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest ainetest ning nende jääkprodukt on ammoonium (lühiajaliselt võivad nad ka ammooniumist toituda, kui vaja)
mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid ka primitiivsed kahepaiksed loomad. Devoni ajastul sai alguse Maa asustamine maismaataimestikuga. Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede ürgraigastega. Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis. Taimestiku plahvatuslik kasv kutsus esile kliima järk-järgulise jahenemise, mis lõppes jääaja tekkega ajastu lõpul. See põhjustas taimede ja loomade massilise väljasuremise, mis oli sarnane Ordoviitsiumi lõpul toimunuga. Eriti kannatasid kliima jahenemise all soojalembesed rifielanikud tabulaatsed korallid ja kihtpoorsed käsnad, kes Devoni
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
23 § Vanimad hulkraksed loomad olid ilmselt pehmekehalised selgrootud olesed. Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
Hundinui mõni vastik, mõni aga täitsa ok ja söödav. Soomõhk välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav. Ubaleht sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav. Konnaosi rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida. Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta. Kilpjalg kh söödav Kivi-imar- ,,head" magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised Juured Putked mets porgand, köömen, mets harak putk. Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak moorputk. Aedpiimjuur maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe. Soonõianõges pidavat omama söödavat risoomi Kurekellukas pole proovitud Angervist soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse.
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
(Püroviinamarihape CH3COCOOH) (Glükoos - C6H12O6) 23 ORGANISMIDE PALJUNEMINE Lk 102-104 SUGULINE MITTESUGULINE viljastatud munarakust / vegetatiivne eostega Eostega paljunevad: Seened eosed eoskottides, eoskandades Protistid liikumisvõimelised rändeosed e zoospoorid Sammaltaimed eosed eoskupardes, eosest areneb eelniit uus taim Sõnajalgtaimed eosedeelleht kus moodustuvad sugulise paljunemise organid sugurakud viljastumine uus taim. Vegetatiivselt paljunevad: Bakterid pooldudes Pärmseened pungudes Samblikud rakise tükikestega Taimed (mitmeaastased) risoomiga, mugulaga, sibulaga, lehe- või varretükikestega. Alamad loomad käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed pungumine või pooldumine. Vegetatiivne paljunemine võimaldab kiiresti saada geneetiliselt ühtliku järglaskonna!
organismidest. Õige vastusevariant. 9. Darwini evolutsiooniteooria ilmus aastal: a) 1809, b) 1843, c) 1859, d) 1882 10.Darwini teooria järgi on evolutsiooni juhtivaks teguriks: a) pärilik muutlikkus, b) looduslik valik, c) olelusvõitlus, d) organismide täiustumistung. 11.Esimesed elusolendid ilmusid maale umbes: a) 500 miljonit, b) 1 miljard, c) 3 miljardit, d) 10 miljardit aastat tagasi. 12.Esimesed maismaataimed olid: a) vetikad, b) sõnajalgtaimed, c) paljasseemnetaimed, d) õistaimed. 13.Esimesed maismaaloomad olid: a) ussid, b) limused, c) lülijalgsed, d) kahepaiksed. 14.Linnud põlvnevad: a) kahepaiksetest, b) krokodillidest, c) dinosaurustest, d) imetajatest. 15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka.
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine.
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur kaksikhammas, läikulmik. Sammalde elutsükkel haploidne gametofaas (eosed, eelniit, gametofüüt(n)), diploidne sporofaas (sporofüüt, eosed). Hk. Sõnajalgtaimed - Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht. Eelleht maapealne. Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. Elutsüklis domineerib sporofüüdifaas, s.t. taimed on diploidsed (2n). Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel v. lehtedel. Eosest areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid, viljastamine toimub eellehel, sügoodist areneb osi, kold v. sõnajalg. N: Sk. Kilpjalalised (kilpjalg), Sk
Järglasi sünnib neid alati rohkem, kui ellu jääb. Olelusvõitlus. Ühe populatsiooni isendid erinevad üksteisest. 13 Esimesed selgrootud loomad olid käsnad, esimesed maismaa selgrootud olid lülijalgsed. Esimesed selgroogsed maismaal olid kahepaiksed, vees kalad TAIMEDE EVOLUTSIONEERIMISE JÄRJEKORD Vetikad > sõnajalgtaimed > paljasseemnetaimed > katteseemnetaimed Taimede siirdumine veest maismaale tõi kaasa vaba õhuhapniku osakaalu suurenemise, mis välistas elu teistkordse isetekkimise ja vabast hapnikust moodustus osoon, millest osoonikiht, mis takistas UV kiirguse voogu, mis võimaldas ulatuslikumat maismaa hõivamist kõrgemate organismide poolt. HULKRAKSETE ORGANISMIDE EELISED AINURAKSETE EES: Parem organismisisene tööjaotus. Parem eraldatus väliskeskkonnast ja stabiilsem sisekeskkond
Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal Hõimkond ositaimed: iseloomustus - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart
kuivust. 30 Sammalde ökoloogiline tähtsus · Pioneerliigid - substraadi ettevalmistaja kõrgemate taimede jaoks; · Turba ja kõdu moodustaja, süsiniku siduja; · Mikrokliima ja veereziimi ühtlustaja; · Toit ja elukeskkond teistele liikidele. SOONTAIMED Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Tänapäevastest taimerühmadest kuuluvad siia koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed (paljasseemnetaimed+katteseemnetaimed). Tüüpilisel taimel on olemas juured, vars, oksad, lehed, paljunemisorganid (eoslad või õied). Kõrgelt spetsialiseerunud liikidel võib mõni vegetatiivne organ olla taandarenenud või omandanud teise funktsiooni (parasiidid, ekstreemtingimuste eluvormid, taimeorganite muudendid jne). Ökoloogiline tähtsus · Autotroofid, ehk toodavad ise orgaanilist ainet, vabastavad hapnikku atmosfääri; · Asustasid maismaa;
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigisäilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: Mittesuguline paljunemine. Uus organism pärineb ainult ühest ühest vanemast, seega on ka pärilikinfo ainul ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: 1. Eoseline paljunemine. Toimub eostega. Järglaste varieeruvus on väike. Nt seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. 2. Vegetatiivne paljunemine. Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vajab vaid ühte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Siia kuulub ka pooldumine. Näited: maasikas (võsundid), kartul, pärmseen (pungumise teel), käsnad (pungumine).
alasid. Troopika-alad on vanim mere- kohastunud eluks vee sees või selle pinnal, elupaik, kuigi aegade vältel on temp tegu on nii struktuurilt kui morfoloogialt st. kõikunud, pole kõikumine ületanud 2-5°C. ehituselt ja väliskujult erakordselt Fauna kohta on teada, et liikide arv on plastiliste rühmadega. Elu on tekkinud suurim troopikas. Vetikate puhul ei ole see vees, õistaimed ja sõnajalgtaimed on nii. Liigirikkaimad on subarktika ja evolutsiooni käigus uuesti vette asuma ja subtroopika, eriti Lõuna-Austraalia ja veetingimus-tega kohastuma pidanud, nad Vahemeri. on sekundaarsed vee-asukad. Troopikas loendatakse 600-800 liiki 200- · Magevete soontaimi jagatakse 300 perekonnast. Ilmselt korallid ei jäta kaldavee-, ujulehtedega, uju- ja
veekogud…) 7.3. Soode elustik, loomaderühmade erilised soodele omased tunnused. Soos saavad elada vaid vähesed putukad (vähe taimi toiduks). Soo elukoosluses on kõige olulisemad loomtoidulised loomad (kiilid, vastsed). Palju jääaja jäänukeid, taimedest. Soodega seotud elusorganismid Taimed (samblad, soontaimed) Samblikud Madalsoo Tarnad, kõrrelised, pilliroog, villpead, madalsoosamblad (sh turbasamblad), sõnajalgtaimed, sarikalised, pajud, porss, kased, mänd, kuusk, jms (kokku üle 300 liigi) Siirdesoo Tarnad, pilliroog, villpead, jõhvikas, turbasamblad, ubaleht, pajud, porss, kased, mänd, jms Raba Mudatarn, turbasamblad, samblikud, puhmikulised, rabamurakas, jänesvill, tupp-villpea, rabakas, jms 7.4. Soode tähtsus (võimalikud huvigrupid, otseselt soodest sõltuvad liigid, sood kui ohustatud elupaigad) .
Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid
on kõige tuntum meie suurima õiega käpaline kobarpea, rohekas õõskeel, pehme koeratubakas, kaunis kuldking, siia kuulub ka ainus kaitstav mesimurakas, Brauni astelsõnajalg ja kõik I kaitse- paljasseemnetaim jugapuu. kategooria sõnajalgtaimed. 1. jaanuari 2010 seisuga on keskkonnaregistrisse kantud 229 kaitsealuse samblikuliigi leiukohta. 93% leiukohtadest on kaitse alla võetud, 7% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Püsielupaiku on samblike kaitseks loodud 14 (vt.
igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh. lihheniseerunud seened e. samblikud 3. sinivetikad e. tsüanobakterid Binaarne nomenklatuur Võttis kasutusele Karl von Linné Liiginimi koosneb alati kahest sõnast ◦ Esimene nimetus tähistab perekonna kuuluvust, alati suure tähega ◦ Teine nimetus on liiginimi ja enamasti väikse tähega Enamasti on nime järgi märgitud avastaja ja nimetaja initsiaal või perekonnanimi: ◦ L
Luukalad: samuti plahvatuslik kasv sarnaselt imetajatele ja lindudele TAIMED Kui loomariigis on justkui kumulatiivne, siis taimeriigis on toimunud pigem asendumine. a) Ossid b) sõnajalgtaimed (max kambriumis - tekitas kivisöe) c) paljasseemnetaimed d) katteseemnetaimed – kriidis, kui dinosaurused välja surid. 64 Põhjus: kõik taimed ihkavad samu ressursse. Nt metsvindi ja arusisaliku toidulaud on täiesti erinev, toimub pidev spetsialiseerumine uutele ressurssidele.
3. Kirjelda Sepkoski mudeleid üldjoontes, mida nad näitavad? Need näitavad merefaunade väljasuremisi ja asendumisi. Uute liikide teket, on võimalik näha tsüklitena 3 suurt merefauna evolutsioonitüüpi Kambriumi, Paleosoikumi ja post- Paleosoikum. Mudelist on välja loetav Big 5 väljasuremist. 26 miljoni aastased tsüklid. 4. Missugustel ajastutel oli soontaimede liikide tekkekiirus eriti suur? Devoni ja Karboni esimesel poolel. Devonis tekkisid sõnajalgtaimed ja koldade mitmekesistumine, tekkisid seemnetaimed. Karbonis toimus koldade/osjade/sõnaljalgade mitmekesistumine (tekkisid ka paljasseemnetaimed, aga siia ei sobi!). 5. Mille poolest oli Ordoviitsium oluline makroevolutsioonilisest vaatenurgast lähtudes? Ordoviitsiumi teises pooles enne ulatuslikku väljasuremist jääaja tõttu olid sobivad tingimused merefaunade mitmekesistumiseks. Sugukondade ja perekondade arv suurenes 3-4 korda. Kambriumi fauna asendati suures osas (eelnev)
Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PõHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokaröoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
autosoome) ja sugukromosoomid erinevad kas arvult või ehituselt (inimesel 1 paar sugukromosoome). Kromosoomistik: haploidne (n) kõik kromosoomid ühes korduses, nt viljastumisvõimelised sugurakud ja teatud keharakud. Hallikud ja aktinomütseedid. Diploidne (2n) kõik kromosoomid on kahes korduses, nt keharakud. Polüploidne (3n...10n) nt kultuurtaimede sordid või sõnajalgtaimed. Kromosoomide arv liigiomane tunnus ja võib muutuda väga suurte piirides. Väikseim 2n = 2 (naaskelsaba) suurim üle 2n=1000. Imetajatel väikseim2n=6, suurim 106 kromosoomi. Inimene 46 kromosoomi, äädikakärbes 8, aedhernes 14. Tuumakene: ajutine moodustis. Jagunemise ajal tuumakesi ei ole. Teatud kromosoomide lõikude seostumisel/kattumisel tekkiv ajutine struktuur. Lõigud vastutavad
1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis: 1. Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg 2. Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas 3. Sammaltaimed: Suur paelsammal 4. Seened: Limatünnik, Taigapässik 5. Loomad: Ebapärlikarp, Kõre, Must-toonekurg, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
