Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne. Jõgede toitumine Ekvaatori lähedal voolavaid jõgesi tõidab vihmavesi. Seal on sademeid aasta ringselt külluses, siis on ka need jõed vee rohked. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes olevaid jõgesi toidab suurvesi suvisel vihmaperioodil. Troopikavöötmes olevaid jõges toidab vihmavesi , seal sajab aastas vähe ja vihmaperioodi ajal on natukeseks ajaks jõgesi.
kõrgemale tõstetud. Seda nimetatakse ülemiseks miraažiks ja see on iseloomulik kohtadele, kuhu koguneb külm õhk (nõod ja orud), jää- ja lumeväljadele. See on tüüpiline samuti siis, kui jaheda veekogu kohal on soe õhk. Mõnikord on madalal horisondi kohal asuv päike või kuu moonutatud väljenägemisega, sagedamini sakiliste servadega või lamenenud. Sellegi põhjuseks on erinevate tihedustega õhukihid, millelt peegeldub valgus nii, et see jõuab vaatlejani mitmest suunast. (Kamenik, 2011) Kui erineva tihedusega õhukihid libisevad üksteise suhtes, siis näib ka objekt muutuvat ja liikuvat ning seda nimetatakse fatamorgaanaks. (Jüri Kamenik) Fatamorgaana on miraaž, mis tekib temperatuuri inversiooni tõttu. Tavaliselt võib seda näha külmale ööle järgneval hommikul, kui palju soojust on maa- või merepinnalt kosmosesse kiirgunud. Fatamorgaana puhul näivad horisondil olevad objektid, nagu saared, laevad, jäämäed või kaljud kõrgemad ja pikemad
Lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik ühesuguse nurga all (päikesekiirte paralleelne kimp). Prismast väljuvad aga erineva lainepikkusega (värvusega) lained erinevais suundades. See on põhjustatud prisma dispersioonist, s.t. et prisma aine (klaasi) murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest. Katse skeemilt on näha, et prismast läbi minnes kalduvad oma esialgsest suunast rohkem kõrvale valguslained, millel on lühem lainepikkus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon esineb ka siis, kui valgus läheb näiteks läbi klaasplaadi. Kuid sel juhul väljuvad plaadist erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm ei suuda neid eristada. Dispersioon on erinevates ainetes erineva suurusega, kuid need erinevused on üldiselt väikesed
Siis oli Eesti Venemaa all. Venemaa all on Eesti olnud kõigekauem. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti nõukogude okupatsiooni riik. Aastal 1996 kuulutas president Lennart Meri välja Eesti arvutistamise ehk "tiigrihüppe" programmi. 2003. aastal puhkenud Iraagi sõjas osalesid ka Eesti rahuvalvajate üksused. Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone
Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. sulam on kahefaasiline segu b. sulam on ühefaasiline segu c. polüsegu on kahefaasiline segu d. polüsegu on ühefaasiline segu Küsimus 14 Kas klaasi omadused sõltuvad materjali suunast? Vali üks: a. ei b. jah Küsimus 15 Milline on klaaskiu puudus? Vali üks või enam: a. kõrge tihedus b. kõrge hind c. kõrge tõmbetugevus d. kõrge keemiline vastupidavus Küsimus 16 Millisel materjalil on nendest väikseim erimoodul? Vali üks või enam: a. PE b. alumiiniumoksiid c. s-klaas d. e-klaas Küsimus 17 Palju maksab alumiiniumoksiidi kg: Vali üks või enam: a. u. 56-57 USD b. u. 56-57 EUR c. 75 USD d. 75 EUR Küsimus 18 Klaaskiud on... Vali üks või enam: a
suurema tõenäosusega "leiab" vaba neutron lõhustuva tuuma. · olemasolu. Berülliumist vms. materjalist valmistatud neutronpeeglid suunavad tuumkütusest välja lennanud neutronid uuesti tagasi ning annavad neutronile veel ühe võimaluse leida lõhustuv tuum. · Tuumkütuse kuju. Tavaliselt vormitakse tuumkütus varrasteks (tuumareaktorites) või kerakujuliseks, et sõltumata tuumalõhustumisel vabanenud neutroni liikumise suunast oleks tal võimalikult suur tõenäosus jääda tuumkütusesse. 5. Efektiivne neutronkordaja Efektiivne neutronkordaja (k) on keskmine neutronite arv, ühe tuumalõhustumise kohta, mis tekitab uue tuumalõhustumise. Ülejäänud neutronid väljuvad tuumkütusest või neelduvad neutronmürkides. Neutronkordaja k väärtus määrab ahelreaktsiooni tüübi. · k < 1 (alakriitiline mass): Süsteem ei suuda ahelreaktsiooni alal hoida. Iga
· Algul tahtis ta saada advokaadiks, kuid tal jäi kõnemehele tarvilikust andest puudu. · Kodupaika naastes tegeles põllumajanduse ja kirjandusega. · Teatud aja pärast lahkus taas Rooma, kus tänu annetustele oli majanduslikult kindlustatud elu. · Edaspidi elaski ta osaliselt Roomas ning osaliselt ka Lõuna- Itaalias Neapolises (tänases Napolis). Publius Vergilius Maro Ideelised suunad · Vergilius oli oma noorusaastatel kahest ideelisest suunast mõjutatud. · Ühelt poolt oli ta huvitatud neoteerilisest luulest üritades läheneda Catulluse stiilile ning muutes isegi tema luuletusi. Ideeliste suundade jätk · Tema koostatud lüüriliste luuletuste hulgas võime leida lüürilisi tunneteavaldusi, mõtisklusi, pilklikke luuletusi ning ka teravaid kallaletunge üksikutele isikutele. · Vergiliuse noorepõlve luuletused avaldati alles peale tema surma kogus nimega Catalepton (,,Pisiasjad"),
Komeet Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba. Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule mõjul. Teine saba koosneb kollakast t...
5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid: Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud- lisaks tippudes olevatele aatomitele, on üks ka võre sees Tahkkesendatud- aatomid tippudes ja iga tahu keskel Põhitahkkesendatud- aatomid tippudes ja põhitahkude keskel 12. Pindpinevus- on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku
võimalikke konflikte jalakäijatega. Ei saa kindlalt väita, et ühesuunalistel tänavatel oleks olulisi eeliseid võrreldes kahesuunalistega, juhul kui muud liikluskorralduslikud meetmed jäävad samaks. 6. Nähtavuskaugus ristmikel? Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse nähtavus -kauguseks ja sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist, kõrvalteelt läheneja liikluse jätkamise suunast ning projektkiirusest sõidueesõigust omaval suunal võib see punkt, kuhu nähtavus tuleb tagada, olla erinev. Vajalikud nähtavuskaugused lõikuvatel teedel on nähtavuskolmnurga haaradeks. Nähtavus -kolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kasutada sellist liikluskorraldust, mis võimaldab väiksemat nähtavuskolmnurka. Ristmiku lahendus tuleb kavandada sellisena, et
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni
OHH O O OP PO OHC 2O NHHH ONH i2P H2O P iUTP pürofstaUDP-glk sOHH O HHC pürofsAngaHOO2 nileotas HO HO HPO OP 2OHC O NHH OH - - O O UDP-glüko HOs HH HO suunast moodustub, kas või anomeer Tsüklilisel suhkru vormil on täiendav kiraalne tsenter Karbonüülne süsinik anomeerne süsinik uus asümmeetria tsenter. Anomeersel süsinikul on 2 erinevat konfiguratsiooni, ja Haworthi projektsioonidel jääb anomeerse C juures olev hüdroksüül: ülespoole tsükli tasapinda anomeer (beeta peal) allapoole tsükli tasapinda anomeer (alfa all)
kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamisel. Iseenesliku protsessi tulemusena sületud süsteemis entroopia
Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Amfortne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata Monokristall- terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja see sama süsteem Polükristall- keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest Anisotroopia- monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast Isotroopia- gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast 4.peatükk Faas- mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta
aastal Eestile taotluse teostada uuringuid Eestis. Samal aastal, arvestades suveräänsust oma majandusvetes ja seoses uuringutega Eesti põhja osas, mis annaks Nord Streamile ka informatsiooni Eesti maavarade ja nende võimaliku kasutuse kohta, lükkas Eesti valitsus taotluse tagasi. 2007. aastal otsustas Nord Stream muuta gaasitoru teekonda nii, et toru mõõdub Bornholmist põhjast, mitte lõunast. Siiski Taani võimud palusid otsida alternatiivset teekonda Bornholmist ida ja lõuna suunast laevanduse turavlisuse tõttu. 2007. aastalesitas Nord Stream taotluse Rootsi valitsusele gaasijuhtme ehitamiseks Rootsi majandusvõõndisse, kuid Rootsi valitsus lükkas selle tagasi väites, et plaan on puudulik. Rootslased soovitasid uurida ka alternatiivseid võimalusi. Nord Streami gaasijuhtme jaoks on peamine gaasi allikas Yuzhno-Russkoye väli. Litsents YuzhnoRusskoye väljale on Severneftegazpromil Gazpromi tütarettevõtel. Tõestatud gaasireservid on 800 miljard kuupmeetrit.
jäljendava kunstiga. 1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele Triigile ja Mägile oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 1970). Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast, üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust. Täpselt, kuivalt, tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt, uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a
üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire . Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamistmaalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigrimigri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro(1893 1983 )töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga realistlikus,
meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks ning langes maapinnale meteoriidisajuna, tekitades 110 meetrilise läbimõõduga 22 m sügavuse peakraatri ning kaheksa 12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust
Näide: 2005. aastal tulistas endine põllumajandusminister Andres Varik metsseajahti pidades oma jahikaaslase jala vigaseks. Õnnetus juhtus Pärnumaal Paikuse vallas, kui kogemata jahikaaslast tulistanud endine põllumajandusminister tulistas 27-aastast jahikaaslast mõlemasse jalga. Eriti rängalt sai viga parem jalg. Andres Varik rääkis prokurörile, et ta oli varitsuses, kui nägi välja jooksmas kaht metssiga. Ta tulistas, kuid ei tabanud. Hiljem kuulis ta samast suunast krabinat, nägi tumedat kogu ja tulistas uuesti. Kuulis seejärel karjatust ning jooksis õnnetuspaika.
..relakt %) 4- sademed 5- Tuul: tuulekiirus 1sõlm= 1meremiil/1tund 6- pilvisus Atmosfääri üldine tsirkulatsioon: kliima sõltub enim päikese kiirguse hulgast, mis omakorda sõltub geog. laiusest Õhuliikumist mõjutavad 3 jõudu: Gradientjõud- õhk kõrgema rõhuga alalt, madalama rõhuga alale. ALATI! Coriolis jõud: inertsjõud, mis on ting maa pöörlemisesr- kõik liikuvad kehad kalduvad otse suunast kõrvale, põhja poolkeral paremale, lõuna pk vasakule *hõõrdejõud kuni 1 km paksuses õhukihis 1.passaadid- püsivad tuuled, mis puhu väikestel laiustel ekv suunas. põhja pk kirde pas. ja lõuna pk kagu pas. (30-0-30) 2.parasv läänetuul- toob kaasa mandrite lääne osadesse niisket ja sademete roh õhku (30-60) 3. polaarsed idatuuled- toovad kaasa külma ja kuiva õhku. Madalrõhkkond e tsüklon- tekib piirkondades, kus on tõusvad õhuvool
trükipressi abil. NT ofort, kuivnõel - lametrükk- on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane, nt Litograafia ehk kivitrükk Arhitektuur Alaliigid: - sakraal - profaan - maastik Skulptuur Alaliigid: - ümarplastika – vabalt seisvad ja igast küljest vaadeldavad skulptuurid - reljeefplastika – pinnaga seotud ja ning vaadeldavad vaid ühest suunast Materjalid: - kivid nt lubjakivi, liivakivi, - puit marmor - plast - savi - jää - pronks - klaas - metall - valgus Tarbekunst Alaliigid: - moekunst - tekstiilikunst
maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna,
Relatiivsusteooria e. suhtelisuse teooria on füüsikateooria, mis lähtub kahest põhiseisukohast: kõik taustsüsteemid on samaväärsed, st. füüsikaliste suuruste väärtused (kiirus, pikkus, aeg) on üksteise suhtes liikuvate vaatlejate jaoks erinevad ja ükski vaatleja pole eelistatud e. igal mehel on oma tõde ja ükski neist pole tõesem ning et on olemas suurim võimalik kiirus, piirkiirus, mis on kõigis taustsüsteemides ühesugune ning ei olene liikumise suunast ega allika kiirusest (valguskiirus c). Ruum jaotatakse ühe- (laius), kahe- (kõrgus, laius), kolme- (pikkus, kõrgus laius) ning neljamõõtmeliseks e. aegruumiks (pikkus, kõrgus, laius (on üksteisega risti) ning aeg). Me elame aegruumis, kuid ei taju neljandat mõõdet. Osakese trajektoori aegruumis nimetatakse tema maailmajooneks. Relatiivsusteooria põhiideed väljendab arusaam, et olemas on ainult see, mille mõju on kohale jõudnud. Mõju levik võtab aga aega.
Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis sõltuvad:tuule kiirusest, suunast ja nende väärtuste ajalis-ruumilisest jaotusest , rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus Lainepikkus näitab vähimat kaugust kahe samas võnkefaasis oleva väljapunkti vahel. Näiteks kaugust kahe naabermaksimumi vahel. Lainepikkus mõõtühikuks 1 m
õppimiskäsitlustest. hakatakse ja häälestavad hakkab. Räägime sellest, kuidas ennast selleks. Piaget' kognitiivset käsitlust tõlgendab. Räägime ka kahest äärmuslikust suunast õppimise kognitiivses käsitluses ja lõpuks teeme rühmatöö. Kes soovib, võib endale tähtsamad asjad üles kirjutada, aga vajadusel võin esitluse ka üles laadida. Rühmatöös edukalt hakkasaamiseks
vedelik. Monokristall – Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed. Anisotroopia – Nähtus, mis esineb monokristallides ja vähesel määral polükristallides. Isotroopia – Aine omadused suunast ei sõltu. Faas – Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse.
aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel. Tagatakse ENERGEETILINE PIDEVUS. · Miks me vananeme? Iga raku pooldumisega telomeerid lühenevad. Kui telomeerid lühenevad kriitilise pikkuseni, kaotavad rakud pooldumisvõime. (Kui rakud poolduda ei saa, pole võimalik enam kudesid regenereerida ja organism hakkab kuluma) · Mälu: lühimälu (sensoorne, primaarne) ja püsimälu (sekundaarne, tertsiaarne) · Taimede liigutused: tropismid (ärritaja suunast sõltuvad), nastiad (ärritaja suunast sõltumatud) · Membraansed organellid taimerakus: Golgi kompleks (valkude transport), mitokonder (taimeraku hingamine), kloroplast (FS), plasmodesm e. tsütoplasma väät (ühendab naaberrakkudega), rakutuum. · Plastiidid: proplastid (plastiidid enne spetsialiseerumist, kasvukuhikus), kloroplastid, kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist)
Erinevatest metallidest koostatud vooluringis keemilisi muutusi aga ei toimu. 8. Voolu toimeteks nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle. · Elektririvoolul on soojuslik, keemiline, magnetiline ja mehaaniline toime. Kõige üldisem voolu toime esineb ainult siis, kui laengukandjate läbiminek keskkonnast on takistatud. Kõik voolu toimed, välja arvatud soojuslik, olenevad voolu suunast. 9. Voolutegevus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse juhi ristlõiget ajaühikus läbiva elektrilaenguga ( elektrihulgaga ). 10. Voolutugevuse ühik on amper (A). Ampriks on võetud sellise voolu tugevus, mis, läbides teineteist 1 m kaugusel vaakumis asetsevaid lõpmata pikki paralleelseid juhte, tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 . 10 7 N (0,0000002 N). 11
jra ; liivi keeles Vlda mer ; läti keeles Baltijas jra; ka Dizjra ; poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk ; rootsi keeles Östersjön ; saami keeles Nuortamearra ; saksa keeles Ostsee ; soome keeles Itämeri ; taani keeles Østersøen ; valgevene keeles ; vene keeles . Balti meres on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Balti mere hoovustest olenevad tuulte suunast ja tugevusest. Looded on Balti meres alla 10 cm. Balti mere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest. Veevahetust toimub aastas 440 km³. Balti meri on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek ( 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 30-50, Soome lahe suus umbes 70m sügavus takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Taani
ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid kälasepad või veisekarjused jne. Mõlemal Preisimaa valitsejal olid omad väljavaated, mis kattusid suures laastus sellel ajal võidutsenud vaimsete ajajärkudega. Erinevusi võib kahe vaimse liikumise juurest leida palju. Absoluutsel monarhial oli esmatähtis riik ja sellele raha sisse tuua. Valgustatud monarhias aga esmatähtsal kohal oli inimmõistus ja rahvas. Kui nende kahe liikumise suunast peaks valima parima, siis oleks see kindlasti valgustus, sest rahvas ja hea ühiskond on meie elus alati väga tähtsad.
magnetiline dipool. Hilisema ning populaarsema mudeli kohaselt toodab Maa magnetvälja nn. Geodünamo. Elektromagneetiline induktsioon Kõikjal, kus esineb elektrivool ümbritseb teda alati magnetväli. Elektromagneetilise induktsiooni avastas oma kaste abil 1831. aastal Michael Faraday. Magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujoont. Tekkinud voolu nimetatakse induktsioon vooluks. Induktsioon voolu suund sõltub juhtme liikumise suunast. Voolu suunda saab määrata ,,Parema käe reegli" abil. ,,Parema käe reeglit kasutades" pead sa kasutama paremat kätt ning pead arvestama sellega, et jõujooned jookseksid peopesa sisse, pöial näitaks juhtme liikumist ja siis näitavad sõrmed sulle voolu suunda. Parema käe reegel: Elektromagnetism Elektromagnetism- elektromagnetvälja füüsika. Muutuv magnetväli- tekitab elektrivälja (see nn elektromagneetilise induktsiooni nähtus on
magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. 13. Eneseinduktsioon. Lenzi reegel. Eneseinduktsiooniks nim. suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata Iseloomustab magnetvälja suurust. Magnetinduktsiooni suund on Induktsiooni elektromundooriumi tekkimist vooluringis kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, magnetväljas magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas. Vastavalt siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja 7
tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused. Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised nimetused on tingitud sellest, et magnetnõela põhjapoolu-seks nimetati poolust, mis pöördub põhja suunas. Maa
Senini arvati, et vesi järgneb pumba kolvile, sest loodus kardab tühjust. Seda arvas ka Galilei. Ta ei suutnudki probleemi lahendada ja andis selle edasi oma õpilasele Evangelista Torricellile. Torricelli lahendas probleemi 1643. a. · Ta mõistis, et vesi ei jõua kaevust välja, sest kaev oli väga sügav ja seetõttu mõjus veele suur hulk õhku. · Tal oli teooria, et õhul on kaal, mis tekitabki õhurõhu. · Õhu raskust ei tunne meie aga seepärast, et meile mõjub igast suunast samasugune rõhk. · Nt kui väljas on õhurõhk 760 mm elavhõbedasammast, siis mõjub vastu meie sees olev sama suur rõhk. Katsevahend - Baromeeter · Toru on alt avatud ja ülevalt kinni. · All olev kauss · Samba- on pealt kõrgus avatud, et sellele saaks mõjuda rõhk Katse Torricelli pani alumisse kaussi elavhõbedat. Ta täitis ka toru täielikult elavhõbedaga. Ta hoidis lahtisel toruotsal sõrme ees, pani toru
assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas sigri-migri valitseb katalaani sürrealisti Joan Miro (1893-1983) töödes. Palju levinum on siiski suund milles unenägudest, hallutsinatsioonidest, asjade teadlikust mõistusevastaseks töötlemisest sündinud kujundeid väljendati väga
lõikes, samuti ka see et välispind kuivab sisepinnast kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ja selle tulemusel toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine ristisuunas ja pikisuunas seoses niiskuse muutumisega. Mõjutavad tegurid: kuivatamisest ristlõike kujust mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus Puidu tihedust loetakse üheks tähtsamaks puitu iseloomustavaks füüsiliseks omaduseks. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe. kg/m3 (g/cm3) Puit on ehituselt poorne materjal, mille üldruumala sisaldab nii suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina.
ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis harrastada mõistuse kontrollist vaba, juhuse abi kasutavat joonistamist-maalimist. Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Tuntumad sürrealistid: · Joan Miro (1893-1983) nt: ,,Arlekiini karneval" · Giorgio de Chirico (1888-1978) verristliku sürrealismi eelkäija. Nt: ,,G. Apollinaire'i portree" · Salvador Dali (1904-1989) nt: ,,Mälestuse püsivus"
22.Milline energia muundumine toimub alalisvoolugeneraatoris?Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja
aasjadest eemal. Andreas Sunesen Taani vägede saabumine Tallinna 1219.a alguses üllatusretk leedulaste poolt Kesk-ja Lääne-Eestisse. Rüüsteretked merejää piirkonnas, külm tekitas ristisõdalastele hulga kahjustusi Taanlaste sekkumine Liivimaa sõtta oli otsustatud 1218.a Rävalased ja harjulased organiseerisid kiiresti suure sõjaväe ning ründasid taanlasi ootamatult viiesti erinevast suunast. Lahing algas eestlastele edukalt kuid Rügeni slaavlaste eestvõttel alustati peagi vastupealetungi. Sellest innustusid ka taanlased ja sakslased ning eestlaste malev aeti põgenema. Sellest said Valdemari väed uut jõudu ja lahing võidetigi. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga.
matemaatilises analüüsis (jõudis lähedale diferentsiaal- ja integraalarvutusele). On üks tõenäosusteooria rajajaid. Fermat’ punkt - F • Kolmnurga ABC tippe selle külgedele joonestatud võrdkülgsete kolmnurkade (BKC, CLA, AMB) uute tippudega (vastavalt K, L ja M) ühendavate sirgete (KA, LB ja MC) lõikepunkt. Fermat’ punkt - F Fermat’ punkt - F • Sõltuvalt võrdkülgsete kolmnurkade joonestamise suunast leidub üldiselt (kui ABC pole just võrdkülgne kolmnurk) kaks erinevat Fermat’ punkti. Järgmisel joonisel näidatu osutub ühtlasi ka ABC Torricelli punktiks. Fermat’ punkt - F
magnetnõela keskme kinnituspunkt. Tema avastus oli oluline, sest... 5. Ampere uuris, kuidas mõjutavad teineteist kaks vooluga juhet. a) Miks vooluga juhtmed teineteist mõjutavad? (Kirjelda kuidas sõltus kahe vooluga juhtme vastastikmõju.) Püsimagnetväli on põhjustatud tema sees ringlevatest ringvooludest. b) juhtmete asendist Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete keskmete vahel jõudu ei mõju. c) voolu suunast Kui paralleelsetes juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. d) Pane kirja valem, ning selgita selle abil, millest ja kuidas sõltub jõud kahe vooluga juhtme vahel? Juhtmete vahel mõjuv magnetjõud on võrdeline voolutugevustega ja kummaski juhtmes ning vaadeldava juhtmeosa pikkusega . Samas osutus see jõud pöördvõrdeliseks juhtmete vahekaugusega
tulemusena. Kõik klooni osad ühesuguse genotüübiga. Liikumine rakkude liikumist piiravad rakukestad. Liikumine passiivne leviste (seemned, viljad eosed jne) abil. Terve taime suunatud liikumist vastusena lähiümbruse omadustele nimetatakse taksiseks. Taim saab liigutada üksikuid organeid kasvuliikumise abil, osmootse jm liikumise abil. Need liikumised jagatakse: 1. tropism liikumise sõltumine välisärritaja suunast (lehed pöörduvad valguse poole) 2. nastia liikumine välisärritaja suunast sõltumatu (vesiroos avab õied kellajaliselt 10-17) 3. autonoomne välisärritajast sõltumatu liikumine (varre väändumine - luuderohi ) Meeleelundid eristavad suunda raskusväljas juure- ja varretippudega (kasv üles või alla, horisontaalselt). Eristavad pimedust ja valgust, kuiva ja niisket õhku (sulgevad õhulõhed). Rakkude vaheline suhtlemine plasmodesmide kaudu.
banaalne selgitus. Gudrun saabus nimelt hetkel, mil Läänemere veetase oli tänu eelmistele tormidele väga kõrge - Pärnu kandis ligikaudu 70-80 sentimeetrit üle pikaajalise keskmise. Selles osas pole põhjust isegi rääkida prognoosist - võinuks lihtsalt internetist vaadata Pärnu sadamat tormieelsel nädalal. Aga ikkagi olid seekord taevased väed Eesti poolel. Tuul puhus Pärnu jaoks suhteliselt soodsast suunast. Kui tuul oleks ebasobival hetkel pööranud veidi rohkem lõuna poole, oleks Tahkuranna rahvas võibolla pääsenud natuke kergemalt, kuid Pärnus võinuks lisanduda veetõusule veel 30-40 sentimeetrit otseselt tuule arvelt ning 10-20 sentimeetrit kõrgemate ning veidi teisest suunast saabuvate lainete tõttu. Pärnus läks hästi ka selles mõttes, et Liivi lahe seishide mõju veetasemele oli seekord üsna tagasihoidlik. 5 2
Dizjra vene keeles poola keeles Baltyckie Morze, Baltyk rootsi keeles Östersjön Liigestus Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 22,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks
Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .......................................................
TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni
Joonisel on toodud sõltuvused Ia=f(B) erinevate anoodpingete Ua korral. Vertikaalne anoodvoolu langevus (pidev joon) esineks siis, kui kõik elektronid väljuksid katoodist võrdse algkiirusega. Tegelikult väljuvad elektronid erinevate algkiirustega ning seetõttu toimub anoodvoolu langus teatud magnetilise induktsiooni vahemikus (katkendlik joon). Sama põhjustab ka elektroodide mittetäielik koaksiaalsus, mgnetvälja suuna kõrvalekaldumine elektroodide telje suunast, jääkgaaside olemasolu lambis jne. Elektroni erialeng avaldub siin järgmiselt: -2 e R 2 = 8U a B k R a 1 - k2 (1) m R a kus Ua on anoodpinge, Ra anoodi raadius ja Rk katoodi raadius. Sellest valemist järeldub, et elektroni erilaengu arvutamiseks on vaja antud anoodpinge korral
altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis venemeelne suund apelleerida vene liberaalseile ringkondadele ning õhutas vene riigivõimu sekkuma Baltikumi probleemide lahendamisse. Venemeelsest suunast lähtus näiteks ka palvekirjade kampaania 1864. aastal. Mitmed Jakobsoni järgijad said pärast venestuse algust selle tulisteks pooldajateks (Ado Grenzstein, Jakob Kõrv). Kõige hullem ärkamisajale oligi see, et ei suudetud lahendada lahkhelisid. Eesmärk oli ju eesti rahva muutmine ühtseks rahvaks, kes soovib saada vabaks. Lahkhelide puhul mängis suurt rolli ka Venemaa sekkumine eesti ellu, üritades neid oma
põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja tööruumidesse nii kodus kui töökohas Ø Hoone ehitamisel tuleks arvestada ümbritseva väliskeskkonnaga Ø Võimalusel tuleks lasta loomulikul päevavalgusel pääseda ruumi rohkem kui ühest suunast Ø Õige suurusega akna valimine Ø Aknaraamide paksuse vähendamine Ø Akende paigutamine võimalikult kõrgele Kaitse päikese vastu Tagada piisav ventilatsioon Kasutada madala päikesefaktoriga klaase Varustada kõik fassaadid (va. põhjasuunaline) varjamisvahenditega Suvel lõõskava päikesekiirguse käes käitub aken mõõtmetega 1 x 1,50
kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°). Päikesekollektori optimaalseks asendiks loetakse lõunasuunda ning laiuskraadiga sarnast kaldenurka. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°. Meie laiuskraadidel on majanduslikul kasulik päikese soojuse kasutamine sooja tarbevee saamiseks ja salvestamiseks alates märtsi algusest kuni septembri lõpuni. Sõltuvalt kaldenurgast on Eestis ühe kollektori tootmisvõimsuseks 80-120 kWh/m² kuus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
