Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna
*Kasulikud putukad, kes säästavad kemikaalide peale kulutatava raha *Eriline koht mahepõllumajanduses ÄMBLIKULISED *Agroökosüsteemide üks arvukam loomarühm *Maapinnal või rohurindes *Kiskjad *Mullaharimine kahjustab, kuid liiguvad aktiivselt põllul ja põlluservades 6.4. Biotoobid agroökosüsteemis. - *Põllud; *püsirohumaad: heina- ja karjamaad; *põlluservad; *Hekid; * teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu- Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).[5] Madalsood on jaotunud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid madalsoid leidub põhiliselt Saaremaal ja mandri lääne-
Põhja-Eesti paekallas. Panka liigestavad Pühajõe org ja Voka jõe org. Põhja-Eesti rannikumadalik on kitsas, kohati vaid mõnekümne meetri laiune maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957
*Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18. Kartodiakramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis.(sealiha toodang,külvipinna struktuur). 19. Hinnang Eesti loodusgeograafilisele asendile:Eesti piirneb Läänemere ja Peipsi järvega.Pinnamood on valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus. Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on suhted programaatilised,majandus suhted paranevad. 21. SKT-sisemajanduse kogutoodang (aastajooksul tootetud kaupade ja teenuste kogu väärtus). 22. Juhtivaks on muutunud teenindus sektor.Teisel kohal on töötlev tööstus ning kõige väiksem on hankiva tööstuse osatähtsus. 23
1430-1450, ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km). Lisaks mitu lühemat maanteed, mis ühendasid neid kaht suuremat. Maanteed olid sillutatud, ääristatud madalate kivimüüridega ja kohati üle seitsme meetri laiad. Läbi soode ja madalike olid ehitatud pikad kivitammid, jõgesid ületasid kivi- või rippsillad. Inkadel polnud hobuseid ega ratasveokeid. Üksteisele teateid edastavad treenitud kiirjooksjate salgad võisid kanda sõnumeid päevas kuni 400 km kaugusele. *Statistilised andmed: Inkadel ei olnud kindlalt teadaolevatel andmetel märgilist kirjasüsteemi. Põhiliselt statistiliste andmete fikseerimiseks ja teadete edastamiseks kasutati nn sõlmkirja ehk quipu’t. Sõlmkirjas andsid
rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Kaitstavad looduse üksikobjektid Paljud tähelepanuväärsed loodusobjektid asuvad väljaspool kaitsealasid. Neil võib olla oluline teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Kaitstava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 50 meetri laiune piiranguvöönd
teised maavarad. Pedosfäär ehk mullastik- hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa- ilma elustikuta muldiei kujune. Pedosfääris toimuvad muutused on mitmeid kordi kiiremad kui litosfääris. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Atmosfäär ehk õhkkond- on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000- 1200km. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja
Pinnaehituse mõju muldade kujunemisele: Ühtaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu tingivad muldade erisuse Eestis. Taimkatte erisuse kujunemine: Tingitud paljude liikide areaalipiiride ulatumisest Eesti alale. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. mereline asend Läänemere rannikul 2. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima 3. järvede, jõgede ja soode rohkus 4. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik 5. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused: 1. kliimatingimuste mitmekesisus 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus 3. sisevete rohkus 4. mullatingimuste mitmekesisus 5. loodusmaastike suur osakaal 6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine 7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses. 5
soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90% vett ja õhkkuivas turbas on 30-40% vett. Enamlevinud mineraalained turbas on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor ning mittepõlevad koostisosad (Eesti Turbaliit). Turbaalad hõlmavad Eesti territooriumist 1,2 mln ha ehk üle viiendiku maismaast. Ühe protsendi sellest alast katavad aga mahajäetud freesturbaväljad. Eesti sood kannavad olulisi looduskaitselisi väärtusi. Soode säästliku kasutamise eesmärk on nende ökoloogiliste, sotsiaalsete ning majanduslike funktsioonide säilitamine praegu ja tulevikus. Eesti on liitunud Ramsari konventsiooniga, millega tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu riigis olevaid märgalasid säästvalt ja arukalt kasutades (Keskkonnaministeerium, 2018). 1.1. Turba tüübid ja omadused
maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala); segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne).
rabametsad). Rabasid iseloomustavate eriilmeliste taimekooslustega mikroreljeefivormide (mättad, peenrad, lohud, älved, laukad ) alusel eristatakse lage- ja puis-mätta, älve- ning laukarabasid. Soode kuivendamise tulemus on inimtekkelised kõdusood, kus turvast enam ei teki ja olemasolev turvas laguneb intensiivselt. Soode paiknemine sõltub pinnamoest, jõgedevõrgust, pinnakatte veeläbilaskvusest. Soode paiknemist on mõjutanud ka Läänemere areng pärastjääajal ning neotektoonika (maakerge). Sood kujunevad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel e mültumisel. 2/3 on tekkinud maismaa soostumisel. Soostumine algas 8500 aastat tagasi, järvede kinnikasvamine 6500 aastat tagasi. Läänemere saartel ja rannikul on ülekaalus väikesed, rannikujärvede ja laguunide kinnikasvamisel kujunenud õhukese turbalasundiga madalsood.
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal.
Ökodukt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaht Mõju: salaküttimine Tagajärg: liikide väljasuremine Muutused: regulatsioonid, suuremad karistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodusvarad Mõju: metsaraie, soode kuivatamine, turba ja põlevkivi kaevandamine Tagajärg: liikide hävimine, elukoha hävimine, kahjustatud loodus Muutused: tarbida säästlikult Põllumajandus Mõju: metsaraie, väetamine, niisutamine, kuivendamine Tagajärg: pinnase rikkumine, veekogude kadumine ning saastamine, elupaikade vähenemine, mitmekesisuse vähenemine Muutused: regulatsioonid Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi on mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.
rootsuga liitunud. Vili Viljaks on lihaks koguluuvili. Kerajas, algul punane, valminult oranzikaskollane, läbimõõdult umbes 1,5 cm. Luuseeme on võrdlemisi suur (kuni 1,5 mm), sile. Maapealne vars on püstine, ogadeta, lühikarvaline ja veidi näärmeline. Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, vähem seemnetega. Seemneid levitavad linnud. 3 Kasvukoht Levinud põhjapoolsetel aladel kõikjal ümber põhjapooluse kuni soode lõunapiirini ekvaatori suunas.(Lisa 3) Eestis kasvukohtades sage. Kasvab rabas (eriti servaaladel), siirdesoos ja soometsas, sageli massiliselt. Kasvab meil vaid toitainetevaestes kohtades. Maitsev mari mitmetele loomadele, näiteks sookurele, karule. Kasvab harilikult koos turbasamblaga, samuti vaid seal, kus kasvab ka mände. Lisa 3 4 Kasutamise viisid
see alles kujuneb ja siirdesooturbal kuni 0,5 m oligotroofne rabaturbakiht Tekkimine Madalsoo tekib madalamatel aladel. Raba on aga ümbrusest kõrgem ala, mis Kujunevad veekogude kujuneb turba kuhjumisel. Rabad ehk kinnikasvamisel või mineraalmaade kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. soostumisel. Madalsoo võib olla tingitud vee kokku voolamisest lohku, allikast, üleujutusalast. Puurinne Enamasti domineerib sookask, Kasvavad hõredalt üksikud harilikud harvem mänd, kuivendusest männid, sookased. Kuuske leidub rabas mõjutatud kohtades ka kuusk; harva. Rabas võib leiduda üksikute kidu-
kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 %
Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1
Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus keemiline saastamine ja muutunud kliima.
kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse. Soomaa eesmärgid On loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rabad Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba, neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Soomaa elurikkus Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured Click to edit Master text styles üleujutused. Kui suurvesi Second level Sakala kõrgustikult alla tuleb, Third level
kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus : 1)abiootilised(eluta loodus) sademed,pike,vihm,temperatuur,niiskus,soolsus 2)biootilised(elus loodus) smbioos, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada. Organismidevahelised suhted vivad avalduda 3l viisil: 1)positiivsed 2)negatiivsed 3)neutraalsed
vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU 1944 juuli-september peeti Sinimägedel veriseid lahinguid, hukkus kuni 200 000 inimest püstitatud palju mälestusmärke praegu on olemas 4-5km pikkune matkarada
GEOLOOGILISED PROTSESSID JA NENDE OSA MINERAALIDE, KIVIMITE NING MAAVARADE TEKKIMISEL Endogeensete protsesside seos Maa siseenergiaga. Maakoore kurrutusliikumised, murrangud, maavärinad, vulkanism. Maakera seismiliselt aktiivsed piirkonnad minevikus ja tänapäeval. Neotektoonilised liikumised. Tardkivimite (süva- ja purskekivimite) teke. Eksogeensed protsessid (välisjõudude põhjustatud): murenemine, põhjavete, tuule, liustike, mere, laguuni, järvede ja soode tegevus. Murenemise tüübid: rabenemine, porsumine ja biokeemiline murenemine. Koopad. Speleoloogia -- koobaste uurimisega tegelev teadusharu. Välisjõudude osa pindmiste maardlate tekkes. Murenemiskooriku maavarad (rauamaak, boksiit, kaoliin). Puistmaardlad (kuld, plaatina, titaan). Kivimite moone e metamorfism. Mineraaliteke metamorfsed protsessid. Asbesti, korundi, grafiidi, marmori jt maardlate teke. MINERAALID, NENDE OMADUSED JA LIIGITUS Mineraali mõiste
Arvan,et Eesti riik on väga kiiresti edasi arenenud ja jätkab seda ka tegemast.Kui tagasi vaadata ja mõelda.Siis ei olnud ju palju aega tagasi,kui Eesti sai taas iseseisvaks.Sellest ajast saati on Eesti väga kiirelt paremuse poole liikunud.On öeldud,et Eesti on väga kvaliteetne tööjõu poolest.Eestlased on väga töökad inimesed ja teevad töö hoolega ning kvaliteetselt. Samuti ei saa mainimata jätta Eesti looduse ilu.Eesti on väga rikas metsade ja suurte soode ning rabade poolest.Võib öelda,et Eesti on üks puhtamaid ja loodussõbralikeim riike üldse.Peaks kiitma veel Eesti riiki sellepoolest,et siinse looduse puhtana ja ilusana oma rahva ja külastajate jaoks hoiab.Samuti on Eestis palju puhkamis kohti vabas looduses,mis teeb siinse looduse nautimise veelgi mugavamaks ja meeldivamaks. Eesti riigil on ka väga ilus keel.Seda on väga paljud maad ka väitnud.Kahjuks aga pole Eesti
Ökoloogia – on teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest Ökosüsteem – on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kus need looduslikult uuenevad Elustrateegia – olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade (*konkurentsivõime *ebasoodsate olude talumine *populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt ta...
kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid. Ta saab kõik eluks vajaliku kätte turbasamblamättas olevast veest ja õhust. Ta suudab isegi ülespoole kerkida, niipalju kui turbasammal parajasti aastas juurde kasvab. Teda ei häiri soode happeline keskkond ja kuum päikesepaiste. Ainus, mida jõhvikas kardab, on inimese poolt ettevõetavad kuivendustööd. Kuivendamise tagajärjel ta hukkub. Miks on vaja seda taime säilitada? Ilmselt ei esita küll keegi endale niisugust küsimust, kuid rääkigem siiski tema väärtustest lähemalt. Peale selle, et ta on kaunis imeilusate pisikeste roosade õitega rabataim, on tal ka väärtuslikud marjad. Vahel peetakse neid hapudeks ja
Keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459 m, landsorti süvik. Jõestik peajõgi koos lisajõgedega. Jõgikond- territoorium kust jõgi kogub oma vee. Veelahe kahe jõgikonna piir. Nt : pandivere ,sakala ja haanja kõrg. piir, ? Järvede tekkeviisid : mandrijäätekkelised, peipsi ; võrtsjärv tehisjärved, karstijärved, rabajärved. Sood. Soo arenemine algab tavaliselt toitainerikka madalsoo järguga , Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus. Koos turba ladestumisega kasvab soo keskosa edasi ,ning muutub ümbruskonnast üha sõltumatuks. Soostumine jõuab raba ehk kõrgsoo faasi .
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega
loodus ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km) Tsoneering (jaotumine): * Reservaate 76 ha (0,2%) * Sihtkaitsevööndeid 12 797 ha (26,1%) * Piiranguvööndeid 36 052 ha (73,7%) Asukoht: * Lääne-Virumaa * Lihula vald * Kadrina vald * Harjumaa * Loksa vald * Kuusalu vald Reorganiseerimised: * 1973 - Pindala suurendamine
aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid. Keskkonna muutmine, hävitamine ning saastamine. Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Looduslik tasakaal on häiritud. 3. Kaitsealade rajamine. Loodusvarade säästlik tarbimine. Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste.
Väljaspool Euroopat võib leida mitmeid kultuure, kus naiste õigused on võrreldes meeste omadega tunduvalt väiksemad. Mitmed usud ei luba naistel kanda liiga avarat riietust; Indias on siiani tavaks, et naisele valitakse elukaaslane perekonna poolt. Meestele on jäänud neis maades siiani otsustajaroll. Naised ja mehed on olnud alati erinevad, selliseks see ka jääb. Nende kahe erineva isiksuse maailmavaadete vahele ei saa kunagi tõmmata võrdusmärki. Samas saame me teha üldistusi antud soode vahelistest muututest ning nende erinevustest. See, mis on meile antud loodusest, jääb, keegi meist ei saa täide viia võimatut, samastades naistemaailma meestemaailmaga või vastupidi.
Raba kooslus Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad
Pilt kopeeritud aadressilt:http://www.toptenz.net/top-10- strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Monarh toetus ametnikkonnale. Linnas oli kaotatud keskaegne omavalitsus- ametis olid bürgermeistrid ja raed. Talurahvapoliitikas pidas ta vajalikuks piirata teotöö mahtu. Taheti takistada talumaade mõisastamist Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus soode ülesharimine ning külade ja talude rajamine. Protsessikorralduse lihtsustamine- kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Töötati välja ja avaldati ,,Maakoolide reglement''. Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ega ka majandusliku tegevuse vabadust. Friedrich II Sai tuntuks kui Vana Fritz, samuti ka Friedrich Suur. Suhtus eitavalt parlamenti ning arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel on täielik võim.
Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi puhul on saadud gravitatsioonienergiast märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained) Atmosfäär ehk õhkkond on Maad Maakera energiabilanss Maa süsteemi ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks sisenev energia on peamiselt
talitamine köögimajandus, naised. Oru talu perenaistel oli lihtsam, sest suurt tööd nende eest tegid palgatud sulased ja tüdrukud, aga Mäe talus hinnati rohkem kui kõik tööd tegid omanikud ise. Töö oli alati raske ja tervist kahjustav ning see saigi Andrese esimese naise Krõõda surma põhjuseks. Vargamäe naised olid enamasti tõsised ja asjalikud, siis hoopis teine lugu oli lastega. Liisi ja Maret olid need, kes lõõritades soode ja põldude vahele rõõmu tõid. Liisi ja Maret olid ka sillaks kahe vaenujalal oleva naaberpere vahel, suheldes ema-isa teadmata Oru poiste Joosepi ja Karlaga, kellest esimesega Liisi vastu vanemate tahtmist viimaks abiellus. Viimane naine, kellest on vaja rääkida on saunanaine. Tema on kohalik lobasuu, kuulujuttude levitaja ja keelekandja, põhjustades taolise käitumisega üsna palju halbagi. Oma jutuga ta pani Mari truuduse kahtlema Jussi, kes pärast enese üles poos
loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder.
Mängivad nad öösiti. 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. 22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng. Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani
Pinnamood: Pinnamoelt on maa suures osas Meseta kiltmaa pikendus. Selgelt eristub kaks piirkonda- Tejo jõega rööpselt kulgeva Serra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja- ja lõunaosa. Põhjas laiub mägimaastik, kus on viljakad orud, eelkõige Douro jõe org. Rohkem liigestatud ja kuivem on Loode-Portugal (Geresi, Peneda, Laeoco jt mäeahelikud). Maa lõunaosa aga on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Maa lõunaosas Algarves kerkib silmapiiril mitu mäeahelikku. Kliima: Portugal asub lähis-troopikas ning tal on lähistroopiline vahemereline kliima. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike, aasta keskmine temperatuur on 13°C põhjaosas ja 18 °C lõunas. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Talvel võib temperatuur langeda kuni -16 °C ja suvel tõusta kuni 46 °C. Mereäärsete alade kliima on mahedam
nagu aegagi antud. Lõpuks asendus "unistuste Vargamäe" meelenukruse ning hingeahistusega ehk tegelikkusega- tõsioluga ,et Andres ei saagi valmis oma "unistuste Vargamäge" . Pärast kõiki neid aastaid töörabamist ,Pearuga nääklemist, Vargamäel veedetuid hetki tundus Andresele esimest korda elus ,et ta ei suuda seda enam, et tema "Vargamägi" on vaid illusioon ja selle teostamine on talle üksinda ülejõu käiv ,teostamatu. Andresele tundus ,et ta on jõuetu oma eluaseme ja tema soode ,rabade ,põldude ja metsade ees ,mis nüüd vastupidiselt temast endast üle käivad , kuigi polnud see alati niiviisi olnud ,vanasti oli tema põldude ja metsade peremees, ei takistanud teda seal tegutsemast isegi vanajumal ise. Kõike see ränk töö ja vaev mis nähtud oli läinud tühja ,arvas Andres ,sest noor Andres oli kroonus, Indrek linnas , tüdrukud mehel ,ainult väike Ants veel vanemate hoole all ,kuid kes sedagi teab ,kas temagi Vargamäele jääb.
Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna.
tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Soontaim Aconitum lasiostomum, kollane käoking Kirjeldus: Õied on kahekülgselt sümmeetrilised rohekas- või määrdunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ülemine kiiverjas, kõverdunud tipuga, lühikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lõpust, valmivad
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse:
ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja
Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid;
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuiv...
Sood. 1. Kuidas tekivad sood? 1) Liigniiskuse korral, kui sademed ületavad aurumise. 2) Järvede kinnikasvamine. 2. Kuidas tekib turvas? 1) Keskkond on niiske, jahe ja happeline. 2) Turbasamblad ja teised soos kasvavad taimed lagunevad. 3. Milleks kasutatakse turvast? 1) Kütteks. 2) Väetiseks. 4. Soode majanduslik ja ökoloogiline tähtsus. 1) Soodes moodustub turvas. 2) Soodes on suured mageveevarud. 3) Väärtuslikud elupaigad loomadele ja taimedele.
unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. · Uued teadlased ja uurimissuunad alles 50ndatel aastatel. Sellel perioodi algul jätkusid loodusuuringud üksikute maastikukomponentide osas. · Esimene kogu Eestit hõlmav uurimistulemus A. Lillema mullastikukaart piiritles mullavaldkonnad ning iseloomustas neid. Esimesed sõjajärgsed loodusuuringud peamiselt praktilised. Soode uuring algas uuesti 1946. a · V. Masing ja H. Trass soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon. Pandi alus ka soode statsionaarsele uurimisele. · 50nadet aastate keskpaigas arendas K. Kildema edasi kompleksprofiili meetodit. Kildema maastiku kui elukeskkonna kartograafilise mudeli väljatöötamine maastiku kujutamine ajalisruumilises aspektis. Eesti maastikuline rajoneering koos maastikutüüpide leviku skeemiga Endel Varep Järgnevatel aastatel pöörati suurt tähelepanu maastike kartografeerimisele, s.t.
1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine. Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada. Miks ei suudeta elada ilma nende kodupaiga maharaiumiseta? Paber on saanud meile liiga asendamatuks. Jaapanis tehakse juba isegi paberautosid.
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas. Anton hanseni isa käis pidevalt naabrimehega kohut, sellest ammutas tulevane kirjanik ainet Andrese ja Pearu tülide kirjutamiseks. Peresse sündis kokku kaksteist last ja suure hulga laste koolitamine oli pereisale raske ülesanne. Maakoht, kus ta elas, polnud ära lõigatud mitte ainult suurematest keskustest, vaid inimeste eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus. Väga varakult selginevad Tammsaarel suhted loodusega, kellesse ta kiindub mingi erilise teda ennastki üllatava tundejõuga. Kodune miljöö oli tüüpiliselt talupoeglik selles mõttes, et ute eluvormide poole rühiti siin tasa-targu. Kui raha ja kaubamajandus olid sel ajal juba vallutamas
Armastus Vargamäel Vargamäe oma soode ja rabadega pakkus elukohta paljudele inimestele mitmete aastate jooksul. Olgu see siis armastus mehe ja naise vahel, armastus töö vastu või armastus oma pere ja kodu suhtes. Tammsaare on kirjutanud: " Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Mis Tammsaare selle lausega tahtis öelda? Kui palju oli Vargamäel armastust ning kelle vahel? Kui Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele jõudis, oli ta suureks sooviks teha tööd, et saada elu järje peale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
