-> N = S / (2R/W 1) Vastus: Kuna signaali võimsus vastuvõtja sisendis on 0 ehk sämple on 0, siis on ka müra koheselt 0, sest 0 jagatud mingi arvuga on alati 0. 5 Diskreetimine Lähteülesanne: IP telefoniga üle kantava kõne maksimaalne sagedus on 3,4 kHz. Vähemalt millise sagedusega peab kõnesignaali digitaliseerimisel diskreetima? Vastus: Vajalik diskreerimise vähemalt C 6,8 kHz ja D 34 kHz (Kui signaali m(t) ribalaius on B hertsi, siis on see signaal täielikult määratud disreetsete väljavõtetega ajavahemike 1/2B sekundi tagant.) 6 Alamvõrkude arv Lähteülesanne: Maksimaalselt mitu aadressi saab olla IP alamvõrgus aadressiga 192.168.2.0/24? Vastus: C ja 24 4 7 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Modem. Millise ISO-OSI kihi seadmega on tegemist? Miks ja kus modemeid kasutatakse? Milline on modemi tööpõhimõte - mida ta teeb? Kuidas
● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar suutis põlevad kaablid viimasel hetkel läbi raiuda ● 20.12.1979a eetrisse saadetakse esimene signaal ● 21.08.1991a rahvas üle Eesti saabub torni kaitsma. Käputäis relvastatud Eesti kaitsjaid sulgus torni tipu ruumidesse Teletorn ja sport ● Teletornis on uus ekstreemne atraktsioon julgematele - KÖIELLASKUMINE ehk RAPPELLING ● Laskumine toimub Teletorni 175m kõrguselt katuselt, mis on Põhja-Euroopa kõrgeim avatud vaateplatvorm. Tegemist on unikaalse atraktsiooniga terves Euroopas ● TREPIJOOKS ehk alt-ülesse jooksmine mööda
PEAAJU ÜL(5)-Suuraju=juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist,kõnelemist,kujutlusvõimet, mälu, õppimist.Väikeaju=kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu.Piklikaju=ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust. SELJAAJU ÜL-1.vahendab ta info peaaju ja ülejäänud keha vahel.2-juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, aitavad reageerida SOS olukorras. NÄRVIIMPULSS-mööda närvirakke liikus elektriline signaal. REFLEKS-tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4.närvirakud, juhivad impulsi KNSst reageerivasse lihasesse.5.Reageeriv organ.KAHED REFLEKSID-kaasasündinud e. Pärilikus ja elu jooksul omandatu.TINGITUD JA TINGIMATUD. SOMAATILINE(e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste
kahetak line masterslave, kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimsel nulli haaramist elmineerida, siseviivitusega, slave lülitub esimesel taktil, master järgneval. Kasutatakse nt. skeemides, kus on vaja saada tagasisidet, nt. mälu vaatamine. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid ka: RS (resetset) seadesisendiga triger, keelatud on anda mõlemasse sisendisse korraga signaal 1, sest siis muutuksid väljundsignaalid määramatuks. 00=Q(t1), 01=1, 10=0, 11= T (toggle) loendussisendiga, iga järgmine impulss muudab oleku vastupidiseks. 0=Q(t1), 1=Q t 1 D (delay) andmesisendiga, säilitab niikaua eelmise väärtuse kuni clock sisendisse tuleb 1. Sõltub D väärtusest. Saab säilitada lühiajalist infot. 0=Q(t1), 10=0, 11=1.
Generaator G3-112/1, digitaalostsillograaf C9-8 Töö käik Mõõteinfo ekraanil, aja lugemid Kui marker asub joone alguses, on aja näit 00.00 ms, joone lõpus 20,47 ms. Piirkonnaks oli 5 V, diskreetimisintervalliks t = 0,01 s. Diskreetimisintervalli suurendamine 2 korda muudab aja lugemi vähem täpsemaks, st t = 0,02 s. Diskreetimisintervalli vähendamine 2 korda muudab aja lugemi täpsemaks, st t = 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V Signaali amplituud Um = (Umax - Umin ) / 2 = ( 5,92 + 5,60 ) / 2 = 5,76 V Signaali efektiivväärtus Uef = Um / 2 = 4,0729... 4,07 V Maksimaalne langemise kiirus v = 1,32 / 0,407 * 10-3 = 3243,2... 3243 V/s
Geneetiline triiv:puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Liigi tekke barjäärid, bioloogiline isolatsioon Barjäärid jagunevad kaheks:Geograafiline isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud) Evolutsiooni tõendid-Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia, teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid:väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab palju elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või vähestes rühmades, talvel võivad kujuneda väikesed karjad. Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Gerda Kuusemets
Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots
Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel industriaalsetele ja atmosfääri häiretele
Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6. Elektroonika passiivkomponendid Takisti USA-s R U = IR mittelineaarsel puhul reguleeritavad potentsiomeeter, lülituse häälestamiseks
Ent Shannoni ja Weaveri meelest ei eristu need tasemed üksteisest, vaid on omavahel seotud kui tase A toimib, siis toimivad samamoodi ka tasemed B ja C. Shannoni ja Weaveri mudel koosneb viiest elemendist: 1) informatsiooniallikast, mis loob uudise; 2) saatjast, mis kodeerib sõnumi signaalidest; 3)kanalist, mille kaudu signaalid liiguvad; 4) vastuvõtjast, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi; 5) adressaadist, kellele signaal saabub. Mudeli tähtsaim osa on infoallikas. Tema otsustab, milline sõnum saata, valides ühe paljude võimalike seast. Saatja muudab võimaliku sõnumi signaaliks, mis kanali kaudu liigub vastuvõtjani. Sõna kanal viitab neile füüsilistele vahenditele, mille abil signaale siirdatakse. Kanaliks on valguslained, häälevõnked, raadiolained, telefonijuhtmed, kus sõnum kulgeb signaalina, närvirakud jms. Telefonitoru (valjuhääldi) toimib saatja ja vastuvõtjana.
Tehete NING ja VÕI vastastikuse teisendamise omadus → duaalsuse printsiip. 6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor. Kombinatsioonloogika on loogikalülituste skeem, mille väljund sõltub ainult süsteemi sisendite olekust antud hetkel. Multiplekser- lülitus või seade, mis võimaldab edastada mitut erinevat sisendsignaali ajaliselt järjestatun üht sideliini mööda Multiplekseri aadressisisend määrab, millise sisendi signaal antud hetkel väljundile pääseb. Kahekohalise aadressisisendi korral on võimalikud 2 2 erinevat aadressikoodi (00, 01, 10, 11) mis lubab 4 erineva sisendi olemasolu. X0 signaal, kas 1 või 0 väärtusega pääseb multiplexeri väljundile ainult siis, kui aadressisisendid A1 ja A0 on mõlemad 0 . Sel juhul on ülemise NING lüli altpoolt lugedes kahel sisendil 1 väärtused ning kui ka X 0 loogiline väärtus on 1, on ka ülemise NING lüli väljundil loogiline 1
juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt:
filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu) Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik mõjutada kunstlikult viidavate kemikaalidega (mürgid, medikamendid) Nt MORFIIN asub ülekandeaine asemele ja pärsib erutuse liikumist Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet.
reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga. 7 4 DMA töötlemine 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) signaali ootavale seadmele. 2. Seade võtab BG signaali vastu. 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt. 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta. 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse. 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal. 7
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 5 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.05.2011 Tallinn 2011 Töö käik V1 multimeeter B7-37 V2 multimeeter B7-40 G - generaator G3-112 Siinuseline signaal f = 1000Hz, U=3V U1 = 3,000 V; U2 = 3,010 V 20 U 1=±1,50,2 -1 %= ±2,63 %= ±0,0789V 3,000 20 U 2=± 0,60,1 -1 %= ±1,15 %= ±0,0346V 3,010 U1 = 3,000 ± 0,079 V U2 = 3,010 ± 0,035 V Mõõtetäpsuse piires langevad tulemused kokku. Nelinurksignaal f = 1000Hz, U=3V V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust U1 =3.950 V U2 =3.568 V
süsihappegaasi/veeauru.7)NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA->vahendab ja töötleb informatsiooni. 8)SISENÕRESÜSTEEM->reguleerib organismi eluvaldusi.Hormoonid-ained,mida toodavad sisenõrenäärmed(need on:ajuripats,kilpnääre,kõrvalkilpnääre,kõhunääre,neerupealised,sugunäärmed). Homöostaas(stabiilne sisekeskkonna säilitamine):Neuraalne regulatsioon: närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar.Sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi,lihasteni.(nt kuum pliit).Toimub suhteliselt kiiresti. Humoraalne regulatsioon: hormoonide abil.Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises.Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult.
elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid on omandatud elu jooksul, kujunemine algab pärast sündimist nt. ohtudest põhjustatud valurefleksid. NÄRVIIMPULSSIDE LIIKUMINE see on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut ruumi. Et närviimpulss teise närvirakku edasi kanduks, tuleb see vahemik ületada. Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Informatsioon liigub mööda närve väga kiiresti ja täpselt, st kindlasse kohta.
Conrad oli Herbert M. Conradi poeg, kes oli raudtee tööline ja ema oli Sadie Conrad. Conrad abiellus Flora Selheimeriga 18.06.1902, kellega neil oli hiljem kolm last – Francis, Crawford ja Jane. 1904.aastal edutati ta peainseneriks. Esmakordselt tõusis tal huvi raadio vastu 1912. Ta ehitas tellimuse peale raadio, et kuulda aja signaale Arlingtonist (Virginia Naval Observatory). Seejärel ehitas ta uue raadio oma garaažis, mis litsentseeriti 1916.a kui 8XK, selle signaal kostus kogu Pittsburghi alal, kuna sellele tekkis populaarne nõudlus siis Conrad hakkas ringhäälingus rääkima igal kolmapäeval ja igal laupäeva õhtul kaks tundi. Hiljem hakkas Conrad oma raadiot kasutama sõjalistel eesmärkidel (esimeses maailmasõjas). Ta lõi saatja ja vastuvõtja (SCR-69 ja SCR-70), mida ta testis samuti garaažis. Lisaks leiutas ta tuulejõul töötava generaator, mis kinnitati lennuki tiivakülge. Pärast sõja lõppu 1919 naasis ta tööle raadiojaama.
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine
Samas väheneb induktiivsus L, sest eraldi juhtmete magnetväljad neutraliseerivad üksteist. Seega omavõnke sagedus jääb samaks. 15. Mida kujutavad endast seisvad lained (vibraatoris, liinis)? Seisvat lainet iseloomustab pinge või voolu üheaegne muutus kogu juhtme ulatuses, kuid tema amplituudide väärtused erinevad eri punktides. Lainete liikumist juhtems pole märgata. Selline olukord tekib, kui generaatori poolt tekitatud signaal jõuab vibraatori otsani ja hakkab seejärel tagasi peegelduma. Peegeldumise ja generaatorist väljuva signaali summa annabki seisva laine süsteemi. Seisva laine reziimis ei toimu kiirgamist. Vibraatoris ei toimu energia edasikandmist. Pinge nullkohad jäävad alati paigale nagu jäävad paigale ka amplituudkohad. Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama puuduvad amplituud- ja nullkohad.
· DVB-S(satellite) -levi satelliitide kaudu , · DVB-T(terrestial -levi maapealsete saateantennide kaudu . Järgmise põlvkonna standardid (DVB-S2,DVB-T2) näevad ette tingimusi peeneraldussignaali ülekandmiseks . Mobiilseks vastuvõtuks kohandatud standard DVB-H(handheld) tagab kvaliteetse vastuvõtu (ribalaiusel kuni 10 Mbit/s) näiteks kandeteleri varrasantenniga ja autoantenniga, samuti mobiiltelefoniga. Digiülekandele on iseloomulik, et pilt on ühtlaselt hea, kuni signaal on piisava tuge- vusega ning häiretase pole ülemäära kõrge. 3 Digitaaltelevisiooni eelised ja töötamis põhimõte · Pilt püsib kvaliteetsena kuni nähtavusala piirini ( piisavalt võimsa saatja korral 50...75 km kauguseni saateantennist ) ; puuduvad analoogtelevisioonipidile iseloomulikud haired, nagu maastiku- ning ehitispeegeldustest tigitud
Ülevaade A-GPS tehnoloogiast A-GPS (Assisteeritud GPS) on tehnoloogia, mis parandab GPS seadmete leitavust olukorras, kus GPS signaal on nõrk. Näiteks parandab see seadme leitavust majades ja kõrghoonete vahel. (http://www.inosat.ee/et/positsioneerimisseadmed/child-locator/seadme-toopohimotted) A-GPSi (Assisted GPS ehk "abistatav GPS") kasutamine Meie esivanemad pidid kasutama üsna ekstreemseid võtteid, et vältida äraeksimist. Püstitati hiiglaslike märke ja õpiti orienteeruma tähtede järgi. Tänapäeval on asi kõvasti lihtsam. Vaja on vaid ühte pisikest vidinat, mis võib väga kiirelt tuvastada mistahes
keskmine ja parem, ning rullik. Esimene hiir leiutati 1960-ndatel aastatel Douglas Engalbart-i poolt. Esimesed hiired olid mehaanilised. Nendes oli kuul, mis liikus vastavalt kasutaja hiireliigutustele. Hiires oli kaks plaati, milles olid augud. Plaadid vastasid X ja Y vektorile. Kuuli liikudes liikusid need plaadid vastavalt edasi olenevalt kuidas kasutaja hiirt liigutas. Mõlema plaadi jaoks oli infrapuna LED. Kui tuli auk plaadil, pääses valgus läbi ja saadi signaal. Kui auk lõppes, lõppes valgus ning ka signaal. Tegemsit oli pulssidega. Nii sai lugeda X ja Y vektori pulsse ning vastavalt sellele liigutati kursorit ekraanil. Optilised hiired kasutavad LED valgustust ja fotodioode, et transleerida hiire liikumine kursori liikumiseks. Antud hiired töötavad hästi diffusiivselt peegelduvate ning mittepeegeldavate pindade puhul. Läbipaistvate ja täispeegelduvate pindade puhul tavaline optiline hiir võib jääda raskustesse,
3. Hapniku (O2) ja süsinikdioksiidi (CO2) transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Kudede hingamine e. sisemine hingamine- toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia. 17. Mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? Süsinikdioksiidi sisalduse ja vere pH taseme järgi. 18. Selgita, kuidas toimub inimesel hingamise regulatsioon. - automaatselt - toimub veres oleva süsihappegaasi ja vere pH langemise tõttu - signaal liigub hingamiskeskusesse (ajju) - hingamiskeskusest saadetakse signaal kopsudesse (et suureneks hingamissagedus ja sügavus) ja südamesse (et suureneks südame löögisagedus ja vereringe kannaks hapnikku rohkem laiali) Tahtlik hingamise regulatsioon: - hinge kinni hoides, lauldes, rääkides jne - vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel:
basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad.
EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-40mV), elektrokeemilised andurid, pH meeter (100mV)
8 1. DIGITAALELEKTROONIKA ALUSED 1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 1.1.1. Kvantimine Kvantimine tähendab klassikaliselt füüsikateoorialt kvantteooriale siirdumise menetlust. Informaatikas on kvantimine signaalitöötluse operatsioon, millega pidevale signaalile omistatakse kindlaks ajavahemikuks diskreetne väärtus. Kvantimine toimub nii signaali nivoo järgi kui ka ajas. Lisagem, et signaal on sõnumi (informatsiooni) füüsikaline kandja. Sõltuvalt füüsikalisest olemusest liigitatakse signaale pneumo-, hüdro-, elektri-, valgus- jms signaalideks. Mikroprotsessortehnikas käsitletakse peamiselt elektrisignaale, kuid erijuhtudel ka optilisi ehk valgussignaale. Suur osa looduslikest ja tehisprotsessidest on pidevatoimelised, s. t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi
suurendamine võimalikult väikeste signaali kuju moonutustega. E + Usis Võimendi Uvälj Joon.1.1 Võimendil on alati kaks sisend-, kaks väljundklemmi ja temaga peab olema ühendatud alati energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon.1.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks
SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud *a-sünkroonne | * sünkroonne NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. Sünkroonne ühetaktiline SR-triger erineb asünkroonsest selle poolest, et trigeri olek muutub vaid kindlail sünkroimpulssidega määratud ajahetkeil. Lisaks infosisenditele S ja R on tal veel sünkroseerimis sisend C (clock). Sünkroniseeritud infosisend toimib hetkel, mil saabub sünkroniseerimis- signaal. Kahetaktiline sobib sinna (skeemidesse), kus on vaja saada tagasisidet. Näiteks mälu vaatamine jne.
7. Liigisisene suhtlus. Loomade liigisisest suhtlust peeti varem valdavalt vastastikku kasuliku informatsiooni vahetuseks Tõepoolest võib suur osa vahetatavast infost olla kasulik mõlemale suhtluspartnerile - nt. mõlema sigimispartneri jaoks on kasulik edastada informatsiooni oma täpsest liigilisest kuuluvusest - sugulaste puhul tuleb mängu hõimuvaliku printsiip jne Kuid mittesugulaste puhul on tähtis vaid see, et väljastatav signaal oleks kasulik isendile endale, sõltumata sellest, kas see signaal on teisele poolele kasulik või kahjulik Seepärast on loomade suhtlust õigem käsitleda pigem ühe isendi manipuleerimisena teise poolt kui vastastikku kasuliku infovahetusena 8. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. - nt. mõlema sigimispartneri jaoks on kasulik edastada informatsiooni oma täpsest liigilisest kuuluvusest - sugulaste puhul tuleb mängu hõimuvaliku printsiip jne
sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist võrdeline ajaga, mis impulsil kulub objektini ja tagasi jõudmiseks. Antenni pöörlemise tõttu kiirgub iga impulss eelmisega võrreldes väikese nurga all ja sama nurga võrra pöördub ka kiir indikaatori ekraanil. Nii saadakse ekraanil erisuguse heledusega täpid
ülesendeks. 22.aprill öösel on eestlastel kombeks pidutseda kuna siis hakkab talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk. Pidupäeva kutsuvad nad ise jüripäevaks. Üle Eestimaa pidutsetakse tehakse lõkkeid, paugutatakse ja tehakse muud kära.Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile paganatele anda signaal, ühtaegu vältides vastuabinõude kiiret tarvituselevõttu sakslaste poolt ning võimaldas tabada meid ootamatult isegi sel juhul, kui kuulsime kära ja nägime tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Igastahes peale oma märguande süütamist tungisd nad korraga Harjus sakslaste kallale. Halastamatult löödi maha neitsid, naised, sulased ja teeniatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud kõik saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist.
uude olukorda seadnud Venemaa rünnak Gruusia vastu. Esimeseks suureks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis 2008 aasta aprillis. NATO enamus läks sinna kohale ettepanekuga anda nii Gruusiale kui Ukrainale liikmesuse tegevuskava. näidates seega neile praktilist teed NATOsse, kinnitades samas.et see ei tähenda kindlat kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, arvasid, et see on Venemaa suhtes liiga äkiline.Venemaa juhtkonnale oli vaja saata signaal, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulik ning rahulikult asju ajades on võimalik asju ajada. Venemaaga rohkem kokkupuutunud maad väitsid, et Venemaa saab sellisest sõnumist kahjuks omal kombel aru, tajudes Lääne nõrkust enda võimalusena. Korduvalt tsiteeriti Bukarestis Winston Churchilli Müncheni kokkulepete puhul 1938. aastal öeldut, et Läänel oli Münchenis valida häbi ja sõja vahel. Lääs valis häbi ja sai sõja. Kahjuks osutus see mõttetera prohvetlikuks ka seekord
Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Signaalvahendiks on mõni treeningus tekkinud ainevahetuse produkt aine, raku purunemisel tekkiv komponent molekul Lihasmassi suurenemine: ei ole selge, mis põhjustab lihase suurenemise · Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia
9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega, erinevates reziimides pingevõimendustegurite leidmisega. Sageduse kasvades hakkas diferentsiaalne pingevõimendustegur langema. Diferentsvõimendi omadused ei muutu oluliselt ka ühe sisendi maandades, tänu millele on võimalik muuta maandamata allika signaal maandatud klemmiga signaaliks ja vastupidi. Diferentsvõimendid on operatsioonvõimendite aluseks
Selliseid riideid kutsutakse ,,Targad riided" või siis Smart Clothes. Peamiselt on seda katsetatud sõjaväes, näiteks ,,tark särk" mõõdab sõduri südame tööd, hingamist ja vererõhku. Selliseid särke kasutatakse ka laste äkksurmade põhjuste uurimiseks. Tulevikus loodetakse selline riietus arendada nii kaugele, et kui selle särgi või muu riideeseme kandja viga saab, saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemis on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas
- teema vahetamine Tähelepanelik kuulamine - aitab lahendada probleeme, mõista, mida tuntakse jne. - Kuidas? – tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene • Mitte solvata teist inimest • Teatud info otsimine • Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata?
Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. 1. Vahelduvpinge mõõtmine Kaks voltmeetrit ja generaator on ühendatud vastavalt skeemile. Kasutatav klemmliist: 1.Vahelduvpinge mõõtmine U1 . B7-37 U2 . B7-40 a) Siinuseline signaal: V1 mõõdab signaali mooduli keskväärtust V2 mõõdab signaali efektiivväärtust F = 2000 Hz U=3V U1=3,00V U2=2.94 V Mõõtemääramatused: B7-40 U=±[0,6+0,1*-1]*, kus Ux=20V U1=±[0,6+0,1*-1]*=±0,008V B7-37 U= ±[1,5+0,2*-1]*, kus Ux=20V U2=±[1,5+0,2*-1]*=±0,05V U1=3,00V ± 0,008V U2=2,94V ± 0,05V b) Nelinurksignaal: U1=3,74 V U2=3,315 V Voltmeeter B7-37 mõõdab signaali mooduli keskväärtust Um, kuid B7-40 signaali efektiivväärtust Ue Signaali keskväärtus Uk.
Andmeid suudetakse sisestada kuni 67 korda sekundis Ruumi navigeerimine Selleks saadetakse infrapunasignaalid anduritega laiali. Infrapuna vastuvõtja, mis asub kaitserau peal, kontrollib kaua kulub selleks aeg, millal signaalid tagasi põrkuvad. Samuti peab Roomba teadma, kuhu ta ei tohiks minna. Ta väldib takistusi nelja infrapuna anduriga. Andurid saadavad pidevalt välja infrapuna signaale ja Roomba ootab signaalide tagasipõrkeid. Kui ta läheneb takistusele, siis signaal lõpuks kaob ning Roomba saab aru, et peab suunda vahetama. Kui Roomba millegagi kokku põrkab ja kaitserauale vajutatakse, siis mehaanilised objekti andurid aktiveerivad puudutuse ja annavad teate, et on tekkinud takistus Ta pöörab ennast seni, kuni leieb selge sihi. Roombal on ka teine infrapuna sensor, mida me nimetame seina või barjääri sensoriks. See sensor asub paremal pool kaitseraual, mis laseb Roombal liikuda seina või mõne
Mis on ligand, agonist, antagonist? enamuse kudede rakud, eriti · Ligand rakule loomulik ja spetsiifiline maksarakud, neerukoe rakud, stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. soolerakud, südame ja hormoon skeletilihaskoerakud. · Agonist stiimul, mis ei ole rakule · Parakriinne: Signaalmolekul toimib omane signaal,kuid indutseerib samuti lokaalselt, signaal mõjub lähisrakkudele. rakureaktsiooni Näited: Glukagooni toime insuliini · Antagonist ühend, mis seostudes produktsioonile pankrease Langerhansi blokeerib küll retseptori, kuid ei kutsu saarte beetarakkudes, vererakkude esile rakureaktsiooni poolt toodetud ainete mõju teistele 5. Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete
Andur kujutab endast magneti jõul liigutatavaid kontakte. Andur paikneb kütuse sissevoolu toru küljes, korgi ligiduses. Kütusepaagi korgil on magnetid, mis korgi paigaldamisel torule mõjutavad anduri kontakte avanema. Kontaktide avanemisel, arvutile antav vooluring praktiliselt katkestatakse (takistus muutub väga suureks). Kütusepaagi kork Kaks magnetit (180° nurga all) Signaal Andur Kütusepaagi kork on eemaldatud 16 Kütuselisandi etteande juhtimine:
saab kõrvaldada või oluliselt vähendada mitmesuguste võtete abil. Staatilised kontaktivabad aparaadid on elektromehaaniliste kontaktaparaatidega analoogse tegevusega. Ka neil on diskreetne tööiseloom (oleku hüppeline muutus), mis on kirjeldatav kahe seisundiga, millised vastavad mõistetele ,,sisse lülitatud" ja ,,välja lülitatud". Mõiste ,,sisse lülitatud" all mõistetakse aparaadi sellist olekut, mille korral tema väljundis on kasulik signaal, näiteks pinge täisväärtus, signaali (pinge) puudumine aga vastab seisundile ,,välja lülitatud". Matemaatiliselt kirjeldatakse neid seisundeid kahendsüsteemi sümbolitega ,,1" ja ,,0". Elektriajamite juhtimisskeemides on leidnud kõige rohkem kasutamist diskreetse toimega kontaktivabad loogikaelemendid. Nende baasil koostatakse juhtimisskeemi loogikaosa, kus sõltuvalt signaalidest elementide sisendeil tekivad nende ja samuti skeemi väljunditel signaalid ,,1" või ,,0"
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö: RS-Liides ja aeglased modemid Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmete...
Viljastamine in vitro imetajate munaraku kehaväline viljastamine. Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub info töötlemine. Sünaps koht, kus info edastatakse ühelt närvirakult teisele. Homöostaas organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus ka muutuvates keskkonnatingimustes. Immuunsüsteem kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu. Negatiivne tagasiside homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalkalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Termoneutraalne tsoon to-vahemik, milles kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. (25o -30o C) Bioloogiline kell perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid (ajavöönd, öö/päev). Sensoorne mälu mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud info, väikese mahuga ja kiirelt kustuv. IQ ehk intelligentsuskoefitsient vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik.
analoogia põhjal veelainetega, mis läbivad üksteist segamatult. · Kelle katsed näitasid, et valgusel on lainelised omadused? · Kuidas nimetatakse valguse osakesi? Valguskvantideks e footoniteks. · Kuidas muutuvad elektri- ja magnetväljad? Avaldab perioodilise muutumise. · Millest koosneb valguslaine? Elektriväljast ja magnetväljast. · Miks räägitakse valguslainest ainult elektrivälja muutumise abil? Need käituvad sarnaselt, valguse toimel tekib signaal just elektriväljas. · Mis kiired vastavad tasalainele ja keralainele? Tasa-paralleelne, kera-hajuv v koonduv. · Kuidas nimetatakse lainet, mille lainepikkus ei muutu? Monokromaatne laine · Nimeta põhivärvused. Punane, roheline,sinine · Kirjelda täielikku värvipimedust. Kogu maailm on must-valge v hallikas. · Kirjelda osalist värvipimedust. Peamiselt ei suuda eristada punast ja rohelist. · Mida näitab lainekiirus
korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Nelinurk signaal koosneb mitmetest siinus signaalidest. Kuna uuritav raadiotrakt ei võimaldanud kõrgemaid sageduslikke komponente üle kanda, tekkisid vastuvõetud signaalis moonutused. 9. Järeldused tehtud tööst ja süsteemi parameetritest Käesoleva tööga õppisime tundma kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamade abil raadiotrakti parameetreid. Uurisime erinevaid raadiotrakti parameetreid nagu näiteks mittelineaarsus.
põhjustab pöörlev liikumine, kiikumine (laevasõit, autosõit) 4) Koljusisese rõhu tõus põhj. kolju ja ajutraumadest, päikesepistest tekib ajuturse ja aju surutakse koljuõõnde. Iiveldus ja oksendamine pärast koljutraumat tekivad, on tähelepanuäratav signaal koljusisese rõhu tõusust. Turse võib süveneda, piklikaju võib pitsuda kukamulgus. 5) Tugev valu 6) Rasedus esimestel kuudel hommikuti. Kui tihe, siis raseduse toksikoos. 7) Teatud ravimid osadel ravimitel kõrvaltoimeks oksendamine 8) Radioaktiivne kiiritus kiiritusravi, nt kasvajate raviks (Suured tuumapommiõnnetused - Tsernobõl) väga tugev sümptom iiveldus ja oksendamine sellise olukorra puhul
sugurakkude küpsemist. Meeleelundid · meelerakud e retseptorid võtavad väliskkeskkonnast vastu ärritusi · retseptoritele on iseloomulik suur tundlikus · nahal on kompe, valu ja temperatuuriretseptorid Närvisüsteem · sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
