eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest
Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Sign...
Lihaskontraktsiooni libisevate niitide teooria Libisevate filamentide teooria seletab lihaskontraktsioonimehhanismi. See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkiva...
Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament Kudedest koosnevad elundite osad: parenhüüm, epiteel, limaskest
· Ühest Z-membraanist kuni järgmise Z-membraanini ulatuvat vöötlihaskiu osa nim. müomeeriks e. sarkomeeriks · A-vöödi (sisaldab müosiini) pikkus on konstantne, I-vööt (sisaldab aktiini) muutub kontraktsiooni käigus lühemaks Lihas Lihaskimp H A I Lihaskiud vööt vööt vööt Z z z Sarkomeer Müofibrill aktiini molekulid H Müofilament aktiinist filament müosiinist filament Z membraan müosiini molekul Lihaste kontraktsioon lõõgastunud · Sarkomeeri pikkus lüheneb
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõu...
operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? peroksüsoom 28. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30. Kui rakutsükli G1 faasis on 12 tsentromeeri, milline on kromosoomide arv diploidses kromosoomistikus? 12 31
keemiline, elektriline) kui ka närviimpulsile. Viimane toimib neuromuskulaarse sünapsi kaudu. 44. Refleks on närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele. 45. Refleksikaar koosneb retsptorist, sensoorsest närvist, refleksikeskusest, motoorsest närvist ja efektorist. 46. Lihaskoe liigid on vöötlihaskude, silelihaskude ja südamelihaskude. 47. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on sarkomeer 48. Lihaskontraktsiooni mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1 Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile. Selle mõjul vabaneb Ca++ sarkoplasmaatilisest retiikulumist, seostub troponiiniga: tekkinud kompleks ,,lükkab" tropomüosiini kõrvale ja aktiveerib aktiini. Kontraktsioonimehhanism 2 AP toimel avanevad Ca-kanalid
aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab A-vööti ja kaks poolikut I-vööti mõlemalt poolt otsast. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 14 Sarkomeer on müofibrilli korduv struktuuriühik ja põhilüli, kus ilmnevad lihase kokkutõmbumise ja lõdvestumise protsessid. Pikkus sõltub lihase kokkutõmbumise staadiumist. A-vöödi keskel asub heledam ala – H-tsoon. A-vööt – esinevad müosiinifilamendid ja nende vahele ulatuvad aktiinifilamendid
· Müosiin V hästi pika kaelaga, sammu pikkus 36nm, ül: organellide transport · Müosiin VIII ja XI ainult taimedes 50. Kui müosiin II peab liikuma 100 mikromeetrit, mitu ATP-d on vaja? 1ATP liikumiseks 4,5 mikromeetrit liikuda xATP 100 mikromeetrit x=100/4,5 = 22,2 ATPd 51. Mis toimub, kui lihas tõmbub kokku? Müosiini molekulide pead seostuvad aktiiniga, astuvad + otsa suunas, vahemik väheneb, sarkomeer tõmbub kokku sellest ongi tingitud lihaste liikumine 52. Lihaste kokkutõmbed alluvad tahtele. Kuidas on närvisüsteem sellega seotud? Lihaste kokkutõmbel vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist Ca. Kui närviimpulss jõuab lihasrakuni, membr.pot muutub suureneb. 53. Mida tähendab dünaamiline ebastabiilsus? (mikrotorukeste puhul) Nähtus, kust kasvab välja palju mikrotorukesi, üks mikrotoruke lõpetab kasvu ja kaob. See toimub mikrotorukeste kasvutsentrites. 54
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. MüofibrillSarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADPks ja fosfaadiks.
kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis. Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin
(tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab A-vööt ja kaks poolikut I-vöödi mõlemalt poolt otsast. Sarkomeer on müofibrilli korduv struktuuriühik ja põhilüli, kus ilmnevad lihase kokkutõmbumise ja lõdvestumise protsessid. Pikkus sõltub lihase kokkutõmbumise staadiumist. A-vöödi keskel asub heledam ala – H-tsoon. A-vööt – esinevad müosiinifilamendid ja nende vahele ulatuvad aktiinifilamendid. I-vöödis asuvad ainult aktiinifilamendid. H-tsoonis on ainult jämedad müosiinifilamendid (puudub aktiin). 24
vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid 52) Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Dimeerid lisanduvad ,,pluss" otsa ja dissotsieeruvad ,,miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks. Sarkomeeri ehitus ja töö Sarkomeer koosneb paksudest filamentidest (müosiin) ja peenikestest filamentidest (aktiini polümeerid). Kui Ca-ioonid vabanevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, siis võimaldavad need aktiini polümeerivad
104. nimeta kontraktiilsed lihasvalgud, mis osalevad Müosiin, aktiin LF slaid 24-27; füsiol lk 183 sarkomeeri lühenemisel! 105. millised raku organellid mängivad oksüdatiivsetes lihaskiududes suurt rolli energia Mitokondrid tootmisel? 106. mis on kõige väiksem kontraktiilne üksus? Sarkomeer LF slaid 24 107. millised kontraktiilsed valgud asuvad Müosiin LF slaid 29; füsiol lk 183 sarkomeeri keskosas? Silval sama 108. millised kontraktiilsed valgud asuvad Aktiin
müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad. Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes,nende eneste pikkus ei muutu, aga sarkomeer lüheneb. Libisemine filament mudel. ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma
müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad. Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes,nende eneste pikkus ei muutu, aga sarkomeer lüheneb. Libisemine filament mudel. ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
3. Skeletilihaste raku ehitus. Sarkomeeri mõiste, sarkomeeri valgud, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga Skeletilihase raku struktuur Pikk
sümplastideks(laatrakustikuks) Diameeter on neil väike(10-100µm), kui kiudude ümberon rohkesti sidekude, siis on kiud ristlõikes ümmargused,vastasel juhul polügonaalsed.Pikkus on varieeruv – inimestel võib ulatuda üle 40cm. A vööt – anisotroopne vööt I-vööt – isotroopne vööt z-joon(membraan)-paikneb I-vöödi keskel Müomeer e. Sarkomeer – Z-joonest Z-jooneni, koosneb poolestI- vöödist, A-vöödist ja teisel pool olevast I-vöödist H-vööt(henle vööt)- A-vöödi keskel olev heledam riba Müofibrill – lihaskiu elementaarosa Vöötlihaskoe ultrastruktuuri mõisted Müofibrilli moodustavad müomeerid,mis paiknevad otsastikku.
– Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest • Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb Lihaskontraktsiooni mõjutavad : 14 Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine
Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud. Koosnevad srkolemm-lihaskiu ümber olev elastne membraan, mille sisemuses on sarkoplasma. Sarkoplasma. Sarkoplasmaatiline maatriks-vedelik, milles on lahustunud kõik lihase jaoks vajalikud ained. Kutsutakse esile erinevate ainete tulemusena. Lihase glükogeen, rasvatilgad, ioonid, keemilised ained
liikumatus, alalõualuu, keeleluu, kuulmeluukesed, näo 51 11 Lihased 11.1 Üldine tõene väär Miimilisedlihased võimaldavad väljendada emotsioone. tõene tõene väär Pideva treeninguga suureneb organismis lihasmass. väär Kõige väiksem kontraktiivne üksus on sarkomeer. 11.2 Lihaste ehitus Märgi joonisele lihase osad. kõõlus epimüüsium endomüüsium luu lihaskiud perimüüsium lihaskimp veresoon endomüüsium 11.3 Lihaste ülesanne
... kuuluvad eukarüootsetes rakkudes tsütoskeleti koostisse, vahendades organellide ja vesiikulite liikumist rakus Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan) Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (diam 1-2 m) Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarko-meeridest Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pinda katab sarkoplasmaatiline retiikulum Monosahhariidide klassifikatsioon C-aatomite arvu järgi trioosid (C3), tetroosid (C4),pentoosid (C5), heksoosid (C6) jne NB! Heksoosid looduses kõige levinumad! Funktsionaalse rühma järgi aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma ketoosid sisaldavad ketorühma
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
ADP vabanemine, esialgse konformatsiooni e kangestusseisundi taastamine 133. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Vöötlihased: koosnevad lihasrakkude kimpudest, lihasrakk koosneb müofibrillidest e. aktiinikimpudest, ja jaotuvad tumedateks ja heledateks ribadeks piki lihasrakku. filamentide + otsad kinnituvad valgulistele Z ketastele. silindrilist osa kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks => müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest. Paksud filamendid koosnevad ainult müosiinist ja peened filamendid aktiinist. Sarkomeeride tumeda osa moodutavad paksud müosiinimolekulid ja aktiin ja heleda osa ainult aktiin. Aktiini filamentide + ots on seotud valkudega CapZ ja a-aktiniin, - ots tropomoduliiniga, et takistada filamentide lagunemist. Silelihased: Koosnevad värtnakujulistest rakkudest, mis sisaladavad ühte tuuma. Peened ja paksud filamendid
mikrokahjustuste tagajärjel. 3. Mis on spordimassaaž? Spordimassaaž on sportlase sooritusvõime pirandamine või taastamine läbi massaaži ( nt taastamassaaž, võistluseelne massaaž jne ) 4. Mida nimetatakse trigerpunktiks ja kuidas need mõjutavad sportlase sooritusvõimet? Trigerpunktiks nimetatakse müofastsiaalses koes paiknevat jäigemat piirkonda, mis palpeerimisel ja kompressioonil põhjustab kiirguvat valu. Need on lihaskiud, kus sarkomeer on täielikult lühenenud. Lihaseprobleemide kuhjumine ja nendega tegelemata jätmine võib põhjustada sportlastel nii ägedaid kui ka kroonilisi vigastusi. Järjepidev massaaž võimaldab terapeudil varakult tunnetada, leida ja ravida pehmetes kudedes tekkinud probleemseid kohti, mis võiksid põhjustada vigastusi. 5. Mille poolest on massaaž lihastele kasulik? Massaaži kasulikkus lihaskoele: • vähendab lihasepinget ja -jäikust;
Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest : - Paksud filamendid – müosiin II - Peened filamendid – aktiin Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud
sakromeeri keskpaiga poole. Kui ADP ka vabastatakse, on müosiin jälle tihedalt aktiiniga seotud. Müofibrilli järjestikku ühendatud üksiksakromeeride lühenemised liituvad. Ristsildade korduvad molekulaarliigutused muudetakse makroskoopiliseks liikumiseks. Müosiinipeadel on ka ATP-aasne aktiivsus e nad käituvad ensüümina. TROPONIIN ja TROPOMÜOSIIN reguleerivad aktiini seostumist müosiiniga. Realiseerub trossi tirimise printsiip. Ühe ristsillakeste tsükliga lüheneb sarkomeer 1% oma pikkusest, lihas aga üksikkontraktsioonil 20%, seega toimub hulk tsükleid. Lihase mudel koosneb kolmest komponendist. 1. Kontraktiilsed elemendid, mis tagavad lihase lühenemise. Müosiini- ja aktiinifilamentide moodustatud ristsildade kompleks 2. Jada- e järjestikühenduses elastsed elemendid.KÕÕLUSED Maali-Liina, jaanuar 2012 3
Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest : - Paksud filamendid müosiin II - Peened filamendid aktiin Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks. Aktiini filamendid funktsioneerivad rakus kui rööpad, mida mööda ATP-st sõltuvad mootorvalgud (müosiinid)
peale aktiini esinevad veel tropomüosiin ja troponiin; paksud filamendid koosnevad müosiinist. Aktiini filamendid kinnituvad oma +otsaga spetsiaalsele valgulisele struktuurile Z-diskile, mis koosneb philiselt titiinist. Lihaskiu kontraktsiooni aluseks on paksude ja peente filamentide nihkumine üksteise vahele. Filamentide endi pikkus ei muutu. Kui näiteks üks müofibrill, mis on 5 cm pikk ja sisaldab 20,000 sarkomeeri, lüheneb 4 cm-ni, siis vastavalt iga sarkomeer lühenes 2.5 -lt 2.0 mikrom-ni. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad
E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal, need kannavad ka ensüüm adenosiintrifosfataasi, mis kutsub esile ATP → ADP ja müofilamentide teineteise suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb. Lihase lühenemine on sarkomeeride lühenemise resultaat. Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse ehk närv-lihas sünapsini. Motoorse lõpp-plaadi vesiikulitest vabanev atsetüülkoliin seondub postsünampsi membraani N-kolinergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid. Na-ioonide sissevool depolariseerib postsünapsi membraani, tekib lõpp-plaadi potentsiaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
