Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega:
Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Kambrium Kambriumi ajastu alguses toimus umbes 15 miljoni aasta jooksul tormiline hulkraksete loodame ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Seda kiiret arengut saab seletada järgmiselt. Loomade hulkrakse ehituse varasema evolutsiooni käigus kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulaatogeenide süsteem. Selle süsteemi mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ,,plahvatuse"
hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. Mesosoikumi oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa
sündides.Keskmise inimese kopsumaht on umber 6-7 liitrit.Sisse hingamisel roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, välja hingamisel roiete vahelised lihased lõtvuvad. Immuunsüsteemi rakud ja elundid- lümfotsüüt, põrn-toodetakse uusi lümfotsüüte ja lagunevad vananevad eurotsüüdid, lümfisõlmed- veri rikastub lümfotsüütidega ja hävitatakse kehasse sattunud mikroobe. Vereringe elundkonna moodustavad süda,veri ja veresooned. Imetajate ja lindude süda erineb roomajate, kahepaiksete ja kalade omast seetõttu, et neil on aint üks koda ja vatsake ja neil on üks vereringe. Reesuskonflikt tähendab seda kui seguneb rh-positiivne ja rh-negatiivne ja see on ohtlik kuna võib lõppeda surma või veremürgitusega.
Komado varaan Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus leiduvad bakterid, mitte mürk. Näärmete uurimine näitas, et need sisaldavad tapvat mürki, mis võib esile kutsuda krampe, vererõhu alanemist ja isegi hüpotermiaga sarnaseid sümptomeid. Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult paar tuhat. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid on teada ka juhtumeid,...
Roomajad on esimesed tõelised maismaa - selgroogsed. Neid iseloomustab sigimine kuivalmunade abil, hingamine ainult kopsuga õhu sissehingamise teel, hästiarenenud hingamisteed ja sarvsoomuste või -kilbistega kaetud nahk. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb, sellega aga kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine, pea liikuvus suureneb ning selgroog eristub kaela-, rinna-, nimme-, ristluu ja sabapiirkonnaks. Roomajate kolju liigestub, erinevalt teistest selgroogsetest (v.a. linnud), ühe liigesepõuda varal. Õlavöötmes on neil omapärane katteluu - pealisrinnaluu. Vabade jäsemete toeses on iseloomulikud randme- ja kannasisesed liigesed. Roomajate primitiivsete tunnuste hulka tuleb arvata kahe aordikaare olemasolu, kerepiirkonna arterites sisalduv segaveri, ebapüsiv temperatuur ning aeglane ainuvahetus. Roomajate nüüdisliike on umbes 6000, seega peaaegu kolm korda rohkem, kui kahepaikseid.
4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm. Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked
elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud;
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). K...
Paljunemine ja areng Ahvilistel on kehasisene viljastamine. Nende tiinus kestab 145-177 päeva. Emane ahv on võimeline sünnitama ainult ühe poja. Eranditeks on marmorsetid ning tamariinid, kes sünnitavad harilikult kaksikud. Ühe poja eest võib hoolt kanda isegi terve kari. Anuubis (papio anubis) Kuulub pärdiklaste sugukonda ja paaviani perekonda. Elab Aafrika savannides ja hõrendikes. Elutsevad puude otsas 5-6m kõrgusel. Söövad putukaid, lindude ja roomajate mune, juuri, võrseid, lehti, puuvilju ja seemneid Katta ehk kassleemur (lemur catta) Elavad Madagaskari lõunosas. Liiguvad enamasti maapinnal. Nende juhtiv meel on haistmine. Nad on kõigesööjad, kuid harilikult söövad lehti, puuvilju ja oksi. Tiinus kestab 135 päeva. Pojad sünnivad septembris või oktoobiris. Elavad 16-19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ahvilised_evelin.h tm http://et.wikipedia
Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad selgroogsed loomad, kelle keha on kaetud soomustega. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb kuid sellega kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed, sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees
asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest). Keskaegkonna viimane ajastu kriidiajastu kujunes murranguliseks perioodiks. Sellel ajal suri välja enamik roomajaid ning nende elupaiku hakkasid ajapikku täitma selle ajani varjuelu elanud imetajad. Need olid väikesed hiiresarnased loomad. Roomajatest kujunesid ka
Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk
Maad asustasid mitmesugused sisaliku laadsed elukad. Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, kellel on palju eeliseid võrreldes roomajatega. Neil on püsisoojasus, karvkate, järglased paremini kaitstud.Praegu elab maismaal ja vees loomaliike kõige erinevamatest rühmadest ning liikide arvu poolest on loomad valitsev organismirühm Maal.
aastas. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete taimestik on harjunud pideva vee puudujäägiga. Kõrbete ja poolkõrbete biomassi produktsioon pindala ühiku kohta on küll väike, kuid liigirikkus võib olla küllaltki suur, näiteks Austraalia kõrbete roomajate või Mehhiko kõrbete kaktuste puhul. Elustiku mitmekesisus Kõrbetes ja poolkõrbetes võib kasvada palju erinevaid ja kuivade tingimustega kohanenud taimeliike. Rikkalikult võib esineda ka roomajaid, samuti on mitmetes kõrbetes kõrge endeemsuse aste, see tähendab, et paljud liigid esinevad vaid selles kindlas piirkonnas. Sonora kõrbes on endale elupaiga leidnud umbes 2500 taimeliiki. Sonoras kasvab arvukalt kaktuseid. Iseloomulikke liike: Taimed
maismaa vahel. Vara-Karboni ajal olid ainsateks selgroogseteks kahepaiksed, kellest mitmed säilitasid veelise elulaadi kogu elu vältel. Karboni kahepaiksed ei meenuta eriti millegi poolest oma kaasaegseid sugukonnakaaslasi. Tänapäeva konnad ja salamandrid on väikesekasvulised loomad; nad paistavad olevat sellise tähelepanu mitte köitva välimusega seetõttu, et ainult sellised isendid suutsid oma kohta loomariigis säilitada, arvestades roomajate ja imetajate poolt pakutavat võistlusmomenti. Vastandina sellisele situatsioonile, olid Karboni ja Vara-Permi kahepaiksed maailma ainuvalitsejateks ja seetõttu leidus neid paljudes erinevates suuruse- ja kujukategooriates; mõningad alligaatorliku välimusega, teised olid jällegi usjad või väljapaistmatud taimetoitlased. Mõnede Karboni kahepaiksed kasvasid kuni 6 meetri pikkuseks. Maise eluviisiga loomadel oli kaitsev soomustik.
Vombat Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad,
5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja? Kaetud soomustega, mis neid hästi kaitsevad 6. Mille poolest see loom sarnaneb või erineb ….. ? Igale poole vähemalt 2 põhjendust Sarnaneb Erineb Kalaga 1. Keha katavad soomused 1. Pole uimi 2. 2.Pole lõpuseid Roomajaga 1. Saba on mõlemal toeks ja 1. Roomajate keha pole püsivalt soe tasakaaluks 2. Pole kõrvalesti 2. Linnuga 1. Mõlemate keha püsivalt soe 1. Pole tiibu 2. 2. Pole nokka 7. Miks seda looma on maailmas vähe? 3 põhjust. Teda kütitakse liha pärast, 8. Kuidas teda kaitstakse? …………………………… Kui on aega leidke rühma peale pilt ka töö lõppu.
kargab ta sellele see bakterite välkkiirelt kallale, ja toimel sureb, ja siis kui ohver on parajalt ta rebib tükkideks. suur, neelab selle tervelt alla. Nende saagiks Komodo varaani on selgrootud, linnu ebatavalisi mõõtmeid d ja seostatakse saaregigan imetajad. Nende tismiga: saartel, kus ta võime karjana jahti elutseb, puuduvad pidada on muud röövloomad, kes roomajate seas võiksid hõivata erandlik. Komodo sellist ökoloogilist nišši. varaanid peavad Komodo varaanid jahti domineerivad tänu peamiselt hirvedele, oma mõõtmetele kuid suure osa oma ökosüsteemis. nende toidust moodustavad raiped. Paaritumine algab mai ja augusti vahel. Noored komodo Munad munetakse varaanid on väga septembris
Vanaaegkonna keskel . 350300 miljonit aastat tagasi . Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad . Niiske ja soe kliima . 7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes välja püsisoojasus, mis võimaldas asuda elama jahedama kliimaga aladele. Järglased olid paremini kaitstud 10. Sarnased omadused . Püstine kehaasend, aju sarnasus . 11. Australopiteek 51 miljonit aastat tagasi . Osav inimene (homo habilis) 1,6 2 miljonit aastat tagasi . Püstine inimene (homo erectus) 1,6 0,3 miljonit aastat tagasi
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
Meie kodu-maailmajao putukamaailm on väga mitmekesine. Euroopas on üle 150 erineva prussakaliigi, ligi 20 000 käbselist (1), 15 000 sääselist, umbes 180 erinevat liiki sipelgaid. Enamik maailma mardikaliikidest on registreeritud just Euroopas (25 000 liiki), mis omakorda jagatakse veel erinevatesse rühmadesse (lehemardikad, maamardikad jne). Euroopas elab umbes 600 liiki liblikaid (2), kellest 18% on väljasuremisohus. Roomajad Võrreldes ekvaatori-äärsete aladega ei ole meie roomajate liigirikkus suur. Euroopas on mitmeid erinevaid rästikuid. Eestis elab neist üks - harilik rästik. Soojema kliimaga Euroopa alal elab ka liivaboa (1). See-eest on Euroopas mitmeid laialtlevinuid sisalikke - liivasisalik, euroopa roheline sisalik, arusisalik, pürenee sisalik jne. Euroopa roomajate hulgas on ka seitse kilpkonna, levinuim neist on sookilpkonn (2). Ära võiks mainida ka Kreeka kilpkonna. Linnud Euroopa linnustik on väga liigirikas, neid on umbes 800 liiki.
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet
fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem
Boschi kunsti seostatakse ka Flandrias levinud hilisaegse müstitsismiga. Ta armastas väga maalida põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust. Bosch on eriti kuulus oma põrgulike ja deemonlike teostega. Tuntumad maalid ongi “Seitse surmapattu”(u. 1480), “Lõbude aed” (u. 1500) ja “Narrilaev”(1490-1500) Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised. Arvatakse, et siin on leidnud väljendust katoliku kiriku poolt usklike mõjutamiseks levitatud põrgukujutelmad. Kõike seda tontlikku ja viirastuslikku maailma oskab Bosch kujutada äärmise uskumapanevusega. Ta tööd võluvad ka oma suurepärase värvikäsitluse ja meisterlike maastikufoonidega. Tema stiil on ainulaadne ja rabavalt vaba. Tema tööd on ühteaegu oivalised ja hirmutavad. Ta väljendas nii pingelist pessimismi,
5. Lind muneb munad 1-2 tükki 6. Lind hakkab mune soojendama ehk hauduma 7. Natuke aega enne koorumist torkab lind noka välja ja hakkab kopsudega hingama 8. Pojad hakkavad kolme nädala vanuselt hingama 9. Saavad suguküpseks esimesel eluaastal, kotkad 5-6 aastaselt 5. Mille poolest erineb linnu ja kahepaiksete munaraku viljastumine? Kahepaiksete munaraku viljastumine toimub vees. 6. Mille poolest erinevad linnu ja roomajate munad? Lindude muna koor on palju tugevam. Linnud peavad mune soojendama ehk hauduma. Lindude pojad ei suuda ise kohe kõndida ja toitu otsida. Lindudel on moondega areng. 7. Iseloomusta linnu toitumist ning selgita, kuidas on seotud sellega tema noka ja jalgade ehitus. Ronijalg- võimaldab tüvel igas suunas liikuda nt. rähn, pikk terav nokk Kõnnijalg- lindudel, kes liiguvad vaid maas, puu okstel ei saa istuda. Nt. põldleoke Haardjalg- on hea oksast haarata nt. kuldnokk, nokk pikk ja terav
Suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. c. Kambrium – Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. d. Silur – Devon – Organismine siirdumine vest maismaale. Silusris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. e. Karbon – Perm – lopsakas maismaataimestik. Lennuvõime teke osadel putukatel. Algsete kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. f. Triias – Juura – Kriit – Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimedde teke. Putukate mitmekesisuse kiire kasv. g. Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar – Imetajate kiire evolutsioon. Maa omandas tänapäevase ilme. 4. Selgitage loodusliku valiku mõistet ja vorme, tooge näiteid.
Evolutsioon Evolutsiooni tõendid. Elu tekkeajaks peetakse 4-3.5 miljardit aastat tagasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist suur pauk >elementaarosakesed->aatomid->makromolekulid->mikrokerad->prokarüoodid- >eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. abs...
Veeloa taotlus, jäätmeluba, saasteluba. Väljastatakse keskkonnateabe keskuses. 17.Milliseid ülesandeid keskkonnakaitse vallas täidab kohalik omavalitsus ? Kohalik omavalitsus vastutab looduskasutuse, loodusressursside (maa, mets ja veekogud) kasutamise ja jäätmemajanduse korraldamise eest. 18.Miks on kaitse alla võetud roomajad? Mis neid ohustab? Millised roomajad on kaitse all? Kaitse all on arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kivisisalik. 19.Kuidas kaitsta roomajate elupaiku? Mitte puutuda. 20.Miks ei tohi rästikuid tappa? Sest rästikud on looduskaitse all.
Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal. Teadustegevus: Pärast ülikooli lõpetamist kaitses A. von Bunge 1880. aastal doktori väitekirja teemal "Uurimus kahepaiksete, roomajate ja lindude vaagnavöö arenguloost". Asunud seejärel ordinaatorina tööle Peterburi Püha Maria-Magdaleena haiglas, algasid tema ekspeditsioonid polaaraladele. 1881. aastal kutsuti ta arsti ja loodusteadlasena osa võtma Vene Geograafia Seltsi poolt organiseeritavast Leena-ekspeditsioonist. Enne seda täiendas ta Teaduste Akadeemias teadmisi zooloogias ja geoloogias. Bunge tegi Leena delta alale rajatud polaarjaamas astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi ning geofüüsikalisi uuringuid
Ürgraikad (Psilophytopsida) olid lihtsaima ehitusega eoselised soontaimede hulka kuuluvad maismaataimed Kõhrkalad on vee-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast 363 miljonit aastat tagasi putukad maismaal ja varsti ka taevas, haid jahivad ookeanites, vegetatsioon katab maad (kollad, osjad, sõnajalgtaimed ja hiljem metsad) Kahepaiksed maismaale. Maismaaloomad evolutsiooni tulemusena neljajalgseteks 300 miljonit aastat tagasi Roomajate teke Paljasseemnetaimed. Luukalad on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel
Domineerisid paljasseemnetaimed. Oli 2 suurt organismide väljasuremist (sauruste väljasremine..).Jaguneb: 1. Triias: 251,0 199,6 miljonit aastat tagasi. Kliima kuiv, kuum. Ilmusid esimesed algelised imetajad. 2. Juura: 199,6 145,5 miljonit aastat tagasi. Hiidkontinent hakkas lagunema. Domineerisid: paljasseemnetaimed, .. 3. Kriit: 145,5 65,5 miljonit aastat tagasi. Mandrite lahknemine. Mereelustikus olid ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid. · Kainosoikum: 65,5 1,80 miljonit aastat tagasi. Alguses oli kliima soe, hiljem hakkas jahenema. On kujunenud tänapäeva ookeanid. Liigirohkemaks muutusid: putukad, imetajad.. · Paleogeen: 65,5 - ...miljonit aastat tagasi. Jätkus ometajate kiire areng, ilmusid kiskjad, vaalalised.. · Neogeen: 23,03 1,806 miljonit aastat tagasi
Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Kriidi ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, surid dinosaurused ja mitmed merelised loomarühmad
ammoniidid, kalasisalikud. Neile lisandus palju uusi koralle ja merisiilikuid, esimesed alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase- aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides. Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid. Selle põhjuseks on peetud nii Pangaea mandri lahknemisega Lauraasia ning Gondwana mandriteks kaasnenud vulkaanipurskeid, boliidi (meteoori) kukkumist maale kui ka globaalset jahtumist. Väljasuremisest pääsenud roomajad-dinosaurused muutusid domineerivaks Juuras ja jäid nii 150 miljoniks aastaks.
7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaitse alla ja mis kategoorias? 9. Tundke imetajate ja lindude tegevusjälgi (näritud oksad, käbid, pähklid väljaheited) mida oleme vaadelnud 10. Tundke imetajate jälgi vastavalt jäljemäärajale. /vt ka töölehte ja küsimusi seal/ 11. Millal peetakse jahti ilvesele, hundile sokule, karule, metsseale Roomajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage roomajate seltsid ja esindajad igast seltsist 2. Nimetage Eesti roomajad, kes neist on looduskaitse all. 3. Kuidas eristate rästikut ja nastikut? Kas nad on mürkmaod? Kellest nad toituvad 4. Nimetage aru ja kivisisaliku tunnused välimuse järgi ja erinevused eluviisis ja paljunemises 5. Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8
Judaism ja kossertoit Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi.
Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse kogunenud liigsest soolast vabaneda. Fossiilsed sugulased Kõige vanem tänini säilinud roomajate rühm ongi kilpkonnalised, niiet nende üle tuleks uhkust tunda. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Kuid midagi oli siiski teisiti - ürgsetel kilpkonnadel olid väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Toitumine
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
LääneAafrikas,Bafuttis , Briti Kameruni mägisel rohumaal. 4. Ülevaade kesksetest tegelastest - kes, millega tegelevad, roll reisil Geral Durrell Oli peategelane , kes jutustas oma reisist. Reisi eesmärgiks oli G. Durrellil vedada loomi oma eraloomaaeda Inglismaale. Jacquie Ta oli Geraldi abikaaasa,kes oli reisi ajal Geraldiga kaasas. Ta aitas Geraldil loomi toita. Bob Talle meeldisid roomajad. Ta teadis roomajatest kõike- roomajate suur spetsialist Sophie - Geraldi sekretär, kes aitab loomadega tegeleda. Bafuti fonn Geraldi sõber, kes aitas tal loomi püüda.Ta oli võõrutajaks Bafutis Elias Mees Eshobi linnast, kellest sai Geraldi sõber. 5. Mis on teose tegevusliiniks, tegevuse eesmärk reis, avastusretk Gerald tahtis luua oma eraloomaaeda. Ta tahtis, et loomad oleksid koguaeg tema juures. Ta tahtis, et ta võib valida, millal neid toita või uurida
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud
„ebasündsal” viisil. Menüüst puuduvad ka alkohol ja meelemürgid. JUDAISM Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, Ke.elatud süüa kaameli, kõrbe- hirve-,gaselli-, põdra-, hüpikhiire, jänese, sea, kaljukitse-, antiloobi-, roomajate ja paljude lindude metslamba-, metskitse-”ja liha. On keelatud kasutada kõikide nende lojuste liha, toiduks verd. Koššertoit- toit, kellel on sõbrad, täielikult mis on valmistatud usklike kaheks lõhestatud sõrad; kes juutide toiduettekirjutuste järgi. lojustest mäletseb mälu”. Vees Vees olevaid elavaid loomi ei
Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja LõunaAafrika rannikult. Peamine, mis eristab dinosaurusi teistest roomajatest, on see, kuidas nende keha toetus jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti. 3. Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev Kõige väiksemad olid kanapoja suurused. Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni. Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast.
Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
* hinnatakse asurkonda Eestis, lendoravale sobivate biotoopide asustatust ning lendorava arvukust püsivaatlusaladel. * jälgib nahkhiirte asurkonna ja keskkonnaseisundi muutusi. *jälgib saarmapopulatsiooni arvukust ja selles toimuvaid muutusi. *annab ülevaate sõraliste: metssea, põdra, metskitse ja punahirve arvukusest, vanuselisest struktuurist, toitumisest ja soolisest jaotumisest. *Suurkiskjad-jälgib hundi, pruunkaru ja ilvese asurkondade seisundit. 14. Millised on kahepaiksete ja roomajate seire peamised ülesanded? *ülesandeks on kahepaiksete ja roomajate liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja erinevate liikide populatsioonide seisundi jälgimine. *käsitlevad valdavalt kaitsealuseid, ohustatud selgrootuid, aga ka liike, mis on olulised keskkonnaindikaatorina. *Apteegikaan, Ebapärlikarp . 15. Millised on selgrootute seire peamised ülesanded? *Jõevähk hinnatakse vähipopulatsiooni seisundit, püügi võimalikku mõju, haiguste ja
perekondadest ja 50% sugukondadest). Karbid (Bivalvia) on vees elutsevad, kahest poolmest koosneva lubikojaga ja lameda kehaga limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja loomtoidulised maismaaroomajad: hiidsisalikud ja kiskeluviisiga tekodondid, lendavad tiibsisalikud ning veelised kalasisalikud. Tekodondid olid Hilis-Permis elanud kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad ; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.
Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud. · Kriidi ajastu (142-65,5 milj. aastat tagasi) lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävinesid dinosaurused. Uusaegkond imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised.
evolutsiooni (järjest keerulisemaks ja mitmekesisemaks) teooria E. Darwin (liigid ei ole muutumatud ning nad võivad aja jooksul muutuda), Cuvier (mida sügavamal maakihis kivistised paiknevad, seda rohkem nad erinevad kaasajal elavetest organismidest), Lamarck (elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
