Kodanikualgatuste populaarsus ja selle positiivne mõju Eesti ühiskonnale Viimaste aastatega on Eestis märkimisväärselt laienenud erinevad kodanikualgatused. Need on enamasti spontaanselt tekkinud liikumised, mis väljendavad ja teenivad inimeste vajadusi. Kodanikualgatus viitab tihti sellele, et inimesed on mõne eluvaldkonna edendamiseks asunud tööle vabatahtlikult. Erinevad elanikkonna poolsed algatused avaldavad ühiskonnale silmnähtavalt positiivset mõju ning on mitmeid põhjuseid, miks need on viimaste aastatega laienenud. Esiteks, inimkonna teadlikkus sellest, et maakera on hääbumas on kasvanud. Maailmas elab üle 7 miljardi inimese ning igaüks meist toodab rohkemal või vähemal määral prügi. Suur hulk prahist jõuab tänavatele, veekogudesse ja metsade alla, mi...
Nafta Hiina, Iraan, kütteväärtus, vajab Ameerika, Iraak, odav transport töötlemist, Põhja- Mehhiko, ohtlik, reostab Aafrika, Hiina Kuveit Venemaa, Venemaa, Suur Taastumatu, Pärsia lahe USA, Iraan, kütteväärtus, vähe ümbrus, Kanada, minimaalne
taastumatu, vajab USA, Hiina, Nafta kütteväärtus, odav Ameerika, töötlemist, ohtlik, Iraan, Iraak, transport Põhja-Aafrika, reostab Mehhiko, Hiina Kuveit Venemaa, USA, Venemaa, Pärsia
Arutelu kuidas mina mõjutan looduskomponente Puhta vee raiskamisega vähendan väärtuslikku põhjavett. Pestes ennast, pesu ja muud sellist, kemikaale sisaldavate pesuvahenditega, reostab tekkiv reovesi veekogusid. Samuti kui satub reovesi mulda, muudab see mulla koostist ja muld muutub mürgiseks seal kasvavatele taimedele. Kamina ja puupliidi/´ahju kütmisega saastan õhku. Saastunud õhku sisse hingates nõrgestame oma tervist. Vingugaas mõjub teatavasti tapvalt. Poest ostes kilepakendites toitu ja muid tooteid riskime sellega, et need pakendid võivad sattuda loodusesse. Kile ei lagune ja võib saada saatuslikuks looduses paiknevatele lindudele ja loomadele.
on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli sobiks saeketiõliks hästi. Ka transmissiooniõlina traktorite käigukastides saab rapsiõli kasutada, samuti igasuguste vormide määrimisel näiteks katusekive tootvais ettevõtteis. Rootsis toodavad talupidajad rapsiõlist ise rapsimetüülestrit ehk diislikütuse asendajat. Suurimad rapsitootjad maailmas on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola ja Austraalia. Hiina rapsitoodang ulatub kuni 15 millioni tonnini aastas.
NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse
naftasaaduste s ja mõjub radioaktiivset dus on suurte tarbimine maastikule e jäätmete suurim, hüdroelektrijaa avaldavad hävitavalt, käitlemine ja valitseda made tugevat survet selle tuumakatastr tuulevaikus ehitamiseks looduskeskkon põletamine oofi oht , tuulikute võib olla vaja nale, reostab jaamades. tootmine asutada nafta ulatuslikult on üsna elanikud ümber põletamine õhku ja kallis mujale, tekitab keskkonda hüdroelektrijaa süsihappegaas mad võivad i takistada
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu aitavad vaid suur teod, kes sunnivad neid oma sõrgadega eemale peletada. Inimesed mõjutavad aga koralle samuti väga palju, sest iga väiksemgi kliimamuutus hävitab koralle. Kallaste ümberehitamine on põhjustanud suursugust kahju koralliriffidele, sest ehituse käigus satub heitevesi vette, mis reostab vee peamise pinna nii ära, et valgus merepinnale ei pääse. Ehitusest tuleneb aga veel üks probleem-globaalne soojenemine. Inimesed soovivad ka korallidest väga tihti suveniire endale koju, kuid millise hinnaga neid kätte saadakse! Lõhutakse rahusid, et saada koralle kätte. Korallrahude lõhkumise käigus saavad kahjustada ka nendel elavad vetikad , mis juba omakorda mõjutab veeelanikke halvasti. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga
toodavad seda, Lõunariikides on toitu vähe, sest suur rahvaarv ja toit eksporditakse Põhjariikidesse 2) Põhjariikides on toidu liigtarbimine ja toidu minema viskamine ehk toidu raiskamine 3) Suurtootjad saavad tootmisest suurt kasumit 4) Põllumajanduslikku maad jääb järjest vähemaks kliima soojenemise ja tootmise tõttu 5) Maailmas tekib palju prügi, mis reostab põllu- maad 2.Kuidas lahendada maakera toiduprobleemi? 5p. 1) Lõunariikides tuleks sündimust piirata, toitu vajatakse siis vähem 2)
VEE LIIKUMINE Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. RANNIKUD Araabia mere äärsed rannikud on suhteliselt madalad ja ebatasased. Kõrgeim koht Araabia mere rannikul on umbes 2500-4000 meetrit. RANNIKURIIGID Araabia rannikul asuvad Saudi Araabi poolsaar,Iraan, Pakistan ja India.Suurimad sadamad, mis asuvad Araabia mere rannikul on Bombay, Karatsi, Aden ja Colombo. KESKKONNAPROBLEEMID Araabia mere liivas on palju naftat, see reostab Araabia merd suhteliselt palju. Ja kuna seal on palju naftat, siis käib seal palju laevi, mis omakorda reostavad seda merd. KASUTATUD KIRJANDUS: · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/araabi a.htm · ENE · Õpiku kaart
Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett. Jtmed aga vtavad ra pllu-ja elumaa ning vee kasutusklbmatuks muutumine on sama hull probleem nagu Globaalne soojenemine. Kinnijnud piksekiirgus aga sulatab jliustike, aitab kaasa krbestumisele ja destabiliseerib leldist kliimat. Enim rgitakse jliustike sulamisest. Praktiliselt kogu Grnimaa ja Phjapoolus peaks ra sulama. Kindlasti annab ka oma ise Antarktika sulamine. Lppkokkuvttes peaks vesi maailmameres tusma ca 60 meetrit. See thendaks
Keemia minu argielus Autohooldusvahendid on kasulikud või kahjulikud? Autohooldusvahendeid on mitmesuguseid, shampoonid, poleerimisvahad, putukaeemaldusvahendid, velje- puhastusvahendid, klaasi-pesuvahendid jne. Iga auto omanik kasutab mõnda neist või isegi kõiki, mõni rohkem ning mõni vähem. Autot pestes kasutatakse shampooni,. Kui see auto pealt maha pestakse imbub see maa sisse, lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks. Sama moodi sõites suurel kiirusel lendavad ees olevad putukad vastu autot ja jäävad
oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda ning muudab inimesed mugavaks. Uue energiaallikana on küll esile kerkinud biokütus, mida on võimalik toota näiteks põllumajanduslikul viisil. Kuid nõnda me kurname mulda ning nii suurtes kogustes alternatiivkütuse tootmine, et seda saaks tarbida terve maailm, oleks siiski võrdlemisi keeruline. Siinkohal leiaks, et oleks veel võimalik areneda säästlikuma eluviisi suunas. Vastavalt ühiskonna jätkusuutlikkuse tunnustele, peaks iga järgnev põlvkond eelnevast tervem olema
See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete inimeste hulk. Seda põhjustab veel see, et inimesed ei mõista vahel,kui8 tähtis üks või teine ravim on ja raiskavad raha meelelahutuste peale. Inimesed ei saa raha arvestada ainult toidu peale,kuna elamisega kaasnevad ka arved, mis vajavad õigeaegset tasumist. Rasketes tingimustes mõeldakse rohkem enda peale ja inimesed on hoolimatud teiste suhtes ning kipuvad rohkem erinevaid olmejäätmeid loodusess viima,mis reostab meie keskkonda. Rahaliste raskustega peredes ei ole võimalik vanematel last lasteaeda panna, kuna see halvendaks nende rahalist seisu veelgi. Seaduse järgi on igal inimesel võimalik omandada põhiharidus tasuta, kuid ülikooli haridust juhul kui õpilase õppe tulemused on piisavalt head. Lastel,kellel ei ole nii head tulemused pavad paraku leppima mõne kutsekooli haridusega või võtma pangast laenu. Kuid sellelgi on omad ohud, kui sa võtad pangast laenu pead sa selle
Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga mõistlikku inimest panema mõtlema, kuna praegune ühiskond on nende resursside peale rajatud. Mis saab siis kui need otsa saavad? Sellele küsimusele on raske vastata, aga ilmselt on siis vaja välja mõelda loodussõbralikum ja säästlikum süsteem. Suureks probleemiks on ka kile- ja plastikpakendid. Need on kasutusel igal poo...
Tuumaelektrijaam Ehitamine odav Taastumatu Loodussõbralik Jätkub Hüdroelektrijaam Ei saasta loodust Rajamine kallis Vesi olemas Nafta Taastumatu Hulk looduses piiratud Reostab loodust 13. Suuremad toornafta ammutajad? Saudi-Araabia, Venemaa,Mehhiko,Iraan, Iraak,Venezuela,Norra,Indoneesia, Liibüa,Hiina, Austraalia (valed: Jaapan,Rootsi,Leedu) 14. Suurimad tuule-, tuuma- ja hüdroenergia tootjad/tarbijad? Tuuleenergia kasutajad: Saksamaa, Hispaania,Taani,USA,Hiina , India, Venemaa (vale: Andorra,Ungari). Tuumaenergia kasutajad: USA, Prantususmaa, Jaapan, Saksamaa, Rootsi, Lõuna
RAKVERE AMETIKOOL Sander Päll AL13A Autokeemia analüüs Referaat Juhendaja: Pertti Pärna Rakvere Ametikool 1. LEOTUSAINED Leotusaineid on väga palju erineivad, erinevate kontsentraatidega. Tavaliselt on need vahendid valmistatud veebaasil. Tuntumad tootjad on Carbrite ja Van Der. Samuti on ka toodete hinnad väga erinevad, alates 10-st eurost kuni 100 euroni. On olemas nii üldpuhastuse jaoks mõeldud ained kui ka näiteks pigi eemalduseks. Kasutamine Pihustad leotusainet auto peale ning tuleb oodata, et aine mõjuks. Ja peale seda pesed auto sampooniga puhtaks ja siis tuleb puhta veega üle loputada. Ohud Kontsentraat ei tohi olla liiga kange. Kui kasutatakse liiga kang...
Lõuna- Avariide puhul paiskub Korea õhku raadioaktiivseid aineid. Jahutusvesi reostab elustiku ja taimestiku. Päikese- Troopika- Saksamaa, Keskkonnasõbralik, Kallis, kõikuv ehk vööde Jaapan, saasteaineid ei teki, helioenergia USA, saab kasutada ka
bioakumuleeruda mereloomades. Aine võib põhjustada veekeskkonnale pikaajalist toimet. Maailma tervishoiuorganisatsioon on liigitanud lindaani ,,mõõdukalt kahjuliku" alla. Lindaani tooteid, näiteks sampoonide ja kreemide, mida loputatakse pärast kasutamist satuvad üldkasutatavasse kanalisatsiooni. Isegi pärast ravi, lindaan püsib ja eritub ojadesse, jõgedesse, järvedes ja ookeanidesse. Lindaan on mürgine isegi väga väikestes kogustes. Üheks peatäide või sügeliste raviks reostab lindaan 6000000 gallonit vett, mis võrdub 300 basseini täit. Lindaan püsib kaua keskkonnas, kus see võib saastada kalade kudusid ja muid loomi. Kasutamine Seda on kasutatud põllukultuuride töötlemiseks ja metsasaaduste kui ka seemnete töötlemiseks, pinnase puhastamiseks ja kariloomadele ja lemmikloomade raviks. Lindaani kasutatakse tänapäevalgi täide ja sügeliste raviks, kreemi või sampoonina, kuid lindaani kasutamisel võivad
ettevõtetes kui kodudes Elektrienergiat ei saa ladustada Soojuselektrijaamad Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-us 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis
2)Viljastamisel osales nende puhul üks/kaks munarakku 3) Viljastamisel osales nende puhul üks sperm/mitu spermi. 4)Nad on pärilikkuselt erinevad/sarnased 5. GMO +(kasulikkus) ja -(kahjulikus. Kummalegi 3tk Kasulikkus: vähem keskkonna saastatust, toit on tervislikum ja puhtam, taimed on haiguskindlamad ja kahjuritele vastupidavad Kahjulikkus: võib põhjustada ökoloogilise tasakaalu muutumist, taimed võivad olla ka kahjulikud ja suurendada allergia riski, GMO levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi. 6. Lapsel on Downi tõbi. Ta haigestus angiini ja lisaks tekkis tal ka nohu. a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test 7. Nimeta mutageene 1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid 2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid 3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus 8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele.
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
Seda peab tegema laevadega. Kogused on suured, aga transport aeglane ja tülikas. Nafta puurkaevud on ka väga ohtlikud. Kui sealt peaks hakkama lekkima naftat, siis on palju loodust reostatud. Meres saavad paljud loomad surma ja maal surevad taimed selles kohas ega kasva nii pea tagasi. Naftareostused on alati olnud jubedate tagajärgedega ja neid on raske korrastada. Mere puhastamine on tülikas ja paljudest loomadest on kahju. Nafta on väga ohtlik aine, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel nasftast teha masuuti, millest tehakse asfaltteid. Naftat mõõdetakse barrelites, mis on umbes 159 liitrit. Maailma suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, mis toodavad 810 miljonit barrelit päevas. Kuid nad ei ole kõige suuremad tarbijad, suurimad on USA, Euroopa ja Jaapan
osooniauke ning seda probleemi me nii lihtsalt parandada ei saa. Ma ise kasutan ka freoonseid tooteid, kuid üritan selle tarbimist vähendada. Kui kõik mõtleksid selle tõsidusele, takistaksime me osoonikihi hõrenemist ja nahavähki haigestumise risk ei tõuseks enam kõrgemale. Üheks suurimaks globaalprobleemiks Eestis on põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Põlevkivi kaevandamisega muudame me oma riigi maa-ala kõlbmatuks ning samuti tuhamägedest laiali kanduv tuhk reostab loodust. Põlevkivi kasutamise asemel peaksime me üle minema taastuvatele loodusressurssidele, sest lõpuks saab põlevkivi otsa ja pole midagi kasutada kütteaineks. Üleminek taastuvatele ressurssidele peaks juba praegu käimas olema, sest siis pole ohtu, kui kunagi põlevkivi otsa saab. Maailmas on veelgi rohkem probleeme ning probleemid, mida Eesti kohta mainisin, on vaid ühed vähesed. Kuna ma elan selles maailmas, selles keskkonnas, selles ühiskonnas, Eestis, on need ka minu probleemid
ostavad rohkem kui kohalikud) · Väikeettevõtete loomine maapiirkondades Keskkonnale · Teede ehituse pärast saab pinnas · Tõmbab tähelepanu kahjustada loodusrikkuse kaitsele · Autod, lennukid, laevad · Proovitakse hoida puhast loodust saastavad õhku · Prügi maha viskamine reostab keskkonda Sotsiaal-kultuuriline · Ummikud · Rohkem teatreid, kinosid jms · Liigne müra · Paraneb arstiabi kättesaadavus · Kohalikud võidakse · Aitab kohalikel tavadel, turismipiirkonnast välja tõrjuda käsitöövormidel ja kultuurisündmustel säilida 3
Nafta seos maailmapoliitikaga Tänapäeval on nafta maailmas hädavajalik asi. Nafta on väga ohtlik aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, väävlist, lämmastikust ja hapnikust, ta süttib kergesti ja reostab palju, kuid siiski ilma selleta me ei saa hakkama. Naftast tehakse kütust, millega sõidab tänapäeval palju autosid ja millega töötab veel palju muid masinaid. Peale kütuse saab veel naftast teha masuuti, millest tehakse asfalteid. Nafta toorainet leidub paljudes maades, kuid kõige suuremad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Nafta hinnast sõltuvad ka teiste kaupade hinnad. Kuna
- tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid - tammidel on suur maksumus - igal pool ei ole piisava vooluhulgaga jõgesid - tammi taha jäävad alad ujutatakse üle - hüdroelektrijaamd võivad takistada ka kalade liikumist Tuumaenergia: + äärmiselt suur energiasisaldus + ei tekita kasvuhoonegaase
nii erinevat asja nagu seda on maailmamajandus ja meie koduplaneet, arvates, et ühe korraliku eksisteerimise nimel peab teine kannatama. Siiski on see pettekujutelm vale, sest mida hakkab inimkond peale õitsva majandusega kui planeet, millel elatakse on hävimas. Esimese asjana, et olukorda parandada on võimalus hakata kontrollima maailma suurimate tehaste tööd. Paljud praegu töös olevad tehased kasutavad aegunud tehnikat, mis reostab rohkem kui seda teek kindlasti uuem. Tegelikult ongi globaalse soojenemise tõsisemaid põhjusi siiski tööstus. Erinevates elektroonika-ja tehnikatoodetes tehakse täiendusi siiski inimeste mugavuse tõttu. Samas arendab tööstust ka pidev rahvaarvu kasv Maal, mis aastaid tagasi, peale Teist Maailmasõda oli vaid 2 miljardit ja umbes kahekümne aasta pärast küünib juba 9 miljardini, mis on tegelikult liiga kiire inimkonna juurdekasv. Igaüks võib ise endale
või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seetõttu on puhastusse sekkunud ka inimene ning on püüdnud seda puhastada täna puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab. 7.slaid Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara, mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti. Kuna jätkub põhjavee reostumine, siis tuleb rõhku pöörata maapinnalähedase, kiiresti taastuva põhjavee kasutamisele. Põhjavee kvaliteedi säilitamiseks on oluline veekasutajate ja põllumajandustootjate koostöö veekogu toitealade kasutamisel. Oluline on
metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit tarvitatakse ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Basalt - kasutatakse ehitusmaterjalina ning skulptuuride valmistamiseks. Analüüsib maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme Tekitab palju müra. Paiskab tolmu. Rikub maastikku; reostab põhjavett happelise, mürgiseid metalliühendeid sisaldava kaevanduse jääkveega; paisates atmosfääri mineraalist metalli väljasulatamisel eralduvat vääveldioksiidi. Teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Põhjused: puude mahavõtmine, ehituste rajamine nõlvale, autotee ehitamine nõlvale, kaldaäärse jõesängi süvendamine. Tagajärjed: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine.
Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust. Peale inimohvrite nõuab vulkaanipurse enda ohvriks ka (laava või mudajõgede) alla jääva inimese loodud asustuse (hoone, linnad jm). Peale kõige selle reostab üks vulkaanipurse päris tõsiselt keskkonda oma mürgiste gaasidega, mis see laava mass õhku paiskab. Lisaks tekitavad kahju veel tuhasajud, mis tavaliselt küll ei tapa inimesi, küll aga põhjustavad suuri ebameeldivusi ja osutuda üsna ohtlikuks lennukimootorisse sattudes.Üheks kõige ohtlikumaks nähtuseks, mis kaasneb vulkaanipursetega loetakse veel lõõmpilvi, mis koosneb tulikuuma gaasi ja tefra segust kihutades tohutul kiirusel mööda vulkaaninõlva alla
2. Pihusta puhastusvahendit puhtale lapile, aplikaatorpadjale, harjale või eelnevalt niisutatud käsnale. 3. Kanna vahend puhastatavale pinnale ning hõõru jõuliste liigutustega. 4. Kuivata täielikult rätiku- ja suruõhuga (kui võimalik). OHUD • Kontsentraat ei tohi olla liiga kange. Kui kasutatakse liiga kanget ainet, siis võib see värvi ja plastmass detaile kahjustada. Samuti ei tohi autot pesta kuskil veekogu ääres, muidu see reostab vett, samuti ei tohi aine silma sattuda. TUNTUMAD LEOTUSAINED • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks - "suvine leotus“ • Hind: 30.24€ • VAN DER STUFF - pigileotus - pigipesu • Hind: 30.24€ • VAN DER BRITE 25L - veega lahjendatav leotusaine - autopesuvahend • Hind: 62.38€ • VAN DER APPLE STRONG- leotusvahend vahaga - parim autopesula vahend • Hind: 36.00€ AITÄH KUULAMAST!
Peale seda tuleb auto käima panna 1-2 minutiks ja vaadata, et ei oleks kusagilt õlileeke. Peale seda tuleb uuesti kontrollida õli taset õlivarraga ning lisada õli, kui on puudu. S8'l läheb tavaliselt 11 liitrit õli mootori täitmiseks. Lõpuks tuleb seadistada õli indikaatori tulekest, kasutades ,,ross-tech" tarkvara. Kasutatud õli tuleb saata übertöötlemisele konteineris, mitte valada välja suvalises kohas. Sest mootori õli reostab raskelt loodust. Video, kuidas töötab töökorras S8 D3: http://www.youtube.com/watch?v=7bIqMyJrelc KASUTATUD ALLIKAD: www.audipages.com (03.03.2014) [Online] en.wikipedia.org (03.03.2014) [Online] usautoreview.ru (03.03.2014) [Online]
7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena. Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne. Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng, argikeel taab me emakeele. Argikeelt ei tohi kasutada koolis, vastuvõtudel ja kõnepuldis. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/eest i_murded.html https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel https://prezi.com/exnpt08ucr__/eesti-keel-teiste-keelte-seas/ https://prezi.com/zy8gfbu5drxm/eesti-keel-teiste-keelte-seas-kokkuvote/ Aitäh!
Need kõik on taastumatud maavarad, mis tähendab, et neid ei teki juurde. Eestimaal on enim kasutatavaks maavaraks põlevkivi, mida kasutatakse elektritoomisel ja ka Eesti teeb põlevkivist kütust. Looduskaitse piirab majanduse arengut. Kuna maavarad on taastumatud siis paneb looduskaitse piirid, kui palju neid kaevandada võib, nii et maavarad mingil hetkel otsa ei saaks. Veel kahjustab kaevandus maa pinna struktuuri ja reostab põhjavett. Olen kuulnud, et Kirde-Eestis olevad kaevandused on rikkunud pinnast nii, et seal elavatel inimestel on oht, et pinnas võib vajuda. Majanduse areng toob kaasa ka uute tehaste ja maavarahoidlate ehitamise. Kõik suuremad tehased ehitatakse linnadest välja, et ei oleks linnades veel suurem saaste. Looduskaitse peab tagama, et õhu saaste oleks minimaalne ning tehaseid ja hoidlaid ei
- 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist - 88,6% elektrist toodetakse Narvas, (elektrijaamades) riigi äärmises kirdeosas Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad - Põhjavee reostus ja tase muutub - Tuhamäed ja aherainemäed on koledad - Põletamine reostab õhku - Tehnoloogia vananenud Keskkonnaprobleemid - Põletamine saastab õhku - Tuhamäed, settebasseinid - Aherainemägede põlengud - Häviv põllumajanduslik maa ja mets - Langatused kaevanduste kohal - Põhjavee ja jõgede reostus
Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. Ohustatus • Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka looomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub Kokkuvõte • Sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel kus nad elavad , mida söövad jne. Inimesed on ned küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele nende ajalooolised asupaigad.
muldadele ja järskudele nõlvadele (mille tulemuseks on muldade kasvav erosioon), muldade vaesestumine (degradeerumine) ning kõrbealade laienemine on hävitanud ökosüsteeme. Harimiskõlbmatuks muutub rohkem maad, kui seda kasutusele võetakse. Kõrgema saagikusega sordid on kaasa toonud suuri probleeme-suurte saakide saamiseks tuleb kasutada suurel hulgal väetisi ja pestitsiide, mis on keskkonnale kahjulikud. Mineraalväetiste kasutamine reostab põhjavett ja pinnavett; kunstlik niisutus alandab põhjavee piiri; intensiivne kasutamine koormab pinnast ja hävitab paljude loomaliikide elukeskkonna; rasked põllumajandusmasinad suruvad pinnase liigselt kokku; pestitsiidid ei hävita mitte ainult kahjureid, vaid ka muud elusloodust; väetamisel satuvad toitained ka veekogudesse, mis hakkavad seetõttu kinni kavama; kuivas kliimas põhjustab kunstlik niisutus pinnase sooldumist, sest lahustunud soolad tõusevad vee
kaasnevat keskkonna saastamist. Samti tekitaksime vähem jäätmeid. 1 Kokkuvõte Jäätmed on maailmas väga suur probleem. Sellele pööratakse tähelepanu järjest rohkem ja rohkem. Paljudes maades on hakatud prügi sorteerima, et osa materjalidest uuesti kasutusele võtta. Maailmas tekib siiski palju jäätmeid mida loodus ei suuda lagundada. Inimesed matavad maha prügi mis reostab maapinda ja uputavad merre oma prügi, mis reostab kogu maailmamerd. Mis saab siis kui mage ja puhas vesi otsa saab? On vaja hakata soolast vett töötlema nii, et seda saaks kasutada toiduveena. Aga selleks ajaks on vb ookeani vesi niivõrd reostunud, et selle kasutamiseks on vaja ka hakata seda puhastama sellest reostusest. Iga inimene saab ise kaasa aidata loodushoius sorteerides jäätmeid, säästes elektrit ja vett. 1
Kehtna majandus- ja tehnoloogiakool PLASTMASS Referaat Õpetaja: Plastmass Plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit ning mille koostisse kuuluvad suure molekulaarmassiga orgaanilised ained. Plastmassid võivad olla nii looduslikku kui ka tehislikku päritolu. Plastmassidest tehakse tarbeesemeid, mänguasju, toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes (näiteks autotööstuses). Esimesed plastmassid, nagu tselluloid, tehti looduses leiduvatest polümeeridest. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit, mille leiutas 1907. aas...
Vee saastumine Bioloogia referaat Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vee seisund ja tarbimine kogu maailmas................................................................................ 4 Mis on vee reostumine?.......................................................................................................... 6 Mis reostab vett?..................................................................................................................... 8 Veereostuse tüübid................................................................................................................. 9 Kuidas puhastada saastunud vett?....................................................................................... 13 Kokkuvõte..........................................................................................................
Suuremad naftakogused kleepuvad linnu tiivasulgedesse ja muudavad ta lennuvõimetuks. Kalade koelmustele tungiv nafta ei võimalda vastsel areneda või tekib noorkaladel arenguhäired. Naftakahjustusi on täheldatud tursa- ja kilu maimudel. Rannamadalale triivinud naftalaikudes hävivad taimed ja loomad ning elu on neil aladel aastateks häiritud. Tanklaevadega veetav toornafta laguneb väga aeglaselt ja ka lained ei uhu seda kohe ära. Rannakaljudele sattunud nafta reostab need aastateks. Kivipragudesse ja maasse tunginud naftat on peaaegu võimatu eemaldada. Naftareostus võib mererannal säilida aastakümneid. 4 Läänemere kaitse 1974.a võeti Läänemere kaitseks vastu Helsingi kokkulepe, mida 1992.a laiendati. Vastavalt sellele on keelatud lasta merre heitmeid, mürke, naftat. Pidevalt tehakse uuringuid Läänemere seisundi jälgimiseks. Sadamates kogutakse kokku laevade jääknafta ja muud jäätmed
Tänapäevani on see probleem säilinud. Kuulus Rousseu loosung: ,, Tagasi loodussesse" on üha rohkem kõneainet pakkunud. Paljud rohelise mõtteviisiga inimesed on taibanud, millisesse ohtu me end ja oma järglaskonna seame ning on hakanud tühise jutu asemel tegutsema. Selle tulemusena on kehtestatud loodusvarade kulutamise piiranguid, reovett on hakatud puhastama, kehtestatud on igasuguseid loodushoiu norme, millest paraku kõik kinni ei pea. Inimene oma elutegevusega reostab kõike enda ümber. Mugavus ja laiskus on muutunud tegelikkuseks, peamine, mille poole püüeldakse, on raha. Enam ei viitsita jalgsi poes käia, vaid selleks kasutatakse mõnda transportvahendit. Tänapäeva inimene ei kujutaks elu ette ilma voolava vee, televiisori ja arvutita. Inimene on sõltuv tehnikast. Kuid me kipume unustama, et oma liigse energia tarbimisega kahjustame me oma koduplaneeti Maad. Viimasel ajal on jutuainet andnud globaalne soojenemine. Inimene oma priiskava ja
Aherainest saab aga killustikku teetammide ja teekatte ehitamiseks. Tuhaga lubjatakse põllumaid ja sellest on otstarbekas toota põlevkivituhk- portlandtsementi. Näiteks sellest tsemendist valmistatud betoonist on ehitatud Tallinna teletorn ja Iru soojusjõujaama korsten. Veel saab lendtuhka kasutada autoklaav-mullbetooni ja raskbetooni valmistamisel. See näitab, et tuhk on meile materiaalses mõttes kasulikum, kui aheraine. Mõju keskkonnale Põlevkivitööstus reostab rängalt ümbritsevat keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline
Prügila on kole Prügila meelitab ligi linde Prügila meelitab ligi linde Prügila meelitab ligi närilisi Prügila meelitab ligi Prügila meelitab ligi putukaid prügituhnijaid Rakvere 5 Prügila reostab loodust Prügilavesi reostab vett • Prügilavesi võib reostada pinna- ja põhjavett Lendpraht Tolm ja pori • Lendprahi vastu aitab tara.
Tiinus kestab 9-10 kuud. Tavaliselt on üks poeg. Pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Poeg on sündides koheva heleda karvaga. Poegi imetatakse umbes kuu aega. Maksimaalselt võivad elada 40 aastat. 4.5. Ohustatus Peamiseks ohuks meie aladel on soojad talved ja elupaikade nappus. Looduslikuks vaenlaseks on jääkaru. Poegadele kotkad. Suureks vaenlaseks on ka loomulikult inimene. Inimene reostab keskkonda mürkainetega, kalapüüdmisel kasutavad võrke, kuhu võivad hülged kinni jääda ja samuti ka kütitakse hülgeid. Viigerhüljes kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Kokkuvõte Referaadi tegemise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Läänemeres elavate hülgeliste kohta. Sain teada, mis vahe on viigerhülgel ja hallhülgel, kus nad elavad, mida söövad jne. Inimesed on neid küttinud, hävitanud nende elukohti ja võtnud kasutusele nende ajaloolised asupaigad
lubjakivist pinnas ja kartsumine. Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve? Sest Peipsi järv ei ole veel lahti sulanud ja emajõgi hakkab vastassuunas voolama. Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis? miks on need ainulaadsed? eestis on rabasid, siirdesoid ja madalsoid. Miks on vaja soid kaitsta? Sest need on puhta mageda vee resevuaarid, turvas on vee filtriks ja turbast saab kütust. turba ja selle alll olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade säästlikule kasutamisele. 2) keskkonna saastamise vähendamisele 3)bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
