ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks
Hornung 1693 aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika, tema kehtetatud reeglistikku tunneme kui vana kirjaviisi, mis oli kas kuni 19. saj keskpaigani. Skytte Tema eestvedamisel asutati 1632 TÜ Hupel Pöltsamaa pastor, literaat, kes koos P. Wildega andis välja I eestikeelset ajakirja Lühike Öpetus. Adrian ja Andreas Virginius tölkisid 1686.a löunaeestikeelset Uue Testamendi (Wastse)., 10. Aastaarvud 1680 reduktsioon,1696 1739 1765 1784 11. Mõisade liigitused: Köige enam oli 17.ja 18. saj rüütli- ehk eramöisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa möisnikele. Teise suure rühma mood rriigi- ehk kroonumöisad, mida renditi välja. Kolmanda suure rühma mood kirikumisad ehk pastoraadid, olid eelmistega vrlds väiksemad ning andsid elatist kirikuöpetajale. Möisate majandamisel muutus tähtsaks teraviljaeksportk, mis varauusajal kahekordistus. 18
kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629 1699 aastani; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda (1558 - 1583), mille lõppedes jäi Eestimaa Roots võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kelle mõisadel ei olnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal
Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega tunnistati riiklikul tasemel sunnismaisust. Mõisnikele jäi ka kodukariõigus. 1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoor...
1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid
1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9
Brömsebro rahu - rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 1645.a. Brömsebro rahuga lõppes Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemeremaades. Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning kolmekümneks aastaks Hallandi. 2) Rootsi poliitika Eesti- ja Liivimaal: Toimus kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti
Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu. Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna 2 pealik Eestimaa rüütelkonnas 3. MAAVALDUSSUHTED 17. SAJANDIL. REDUKTSIOON. PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD: 1. Maavaldussuhted Rootsi ajal. Reduktsioon: Maavaldussuhetes toimusid 17.sajandil suured muutused: 1) 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine: - müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest). - maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest (näiteks
kogemusel, puudus neis selgus ning nad ei sobinud ainevaldkonnaga, mille peegeldamiseks nad olid loodud. Husserli arvates oli sellise olukorra lahenduseks tagasipöördumine asjade juurde sellistena, nagu neid kogetakse ning kuna igasugune teadmine põhineb kogemusel, tuleb ka tegelikku maailma uurida kogemuste kaudu see oli ka tema põhimõte fenomenoloogia seisukohalt. (Finlay 2008; Laherand 2008: 32) Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest; transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. (Tammo 2008) Nendest põhimõtetest areneski välja fenomenoloogiline uurimus, mille puhul on eesmärgiks
võimalik. Põhja-Eestis olid sakslased läinud vabatahtlikult Rootsi võimu alla tingimusel, et nad säilitavad oma senised õigused. Lõuna-Eestis üritati küll aadlike õigusi piirata, tugeva vastuseisu tõttu ei tuldud aga sellega toime. Maad jäid valitsema need, kes olid seda teinud keskajalgi. • Talupoegade õiguste suurendamise ning aadli õiguste vähendamisega hakati tegelema alles 1600. aastate viimastel aastakümnetel. • Loe lk 99-100 ja vasta: 1. Mida tähendab reduktsioon? Miks seda tehti? Kes seda tegi? • 2. Kui palju maid oli reduktsiooniga seotud? • 3. Millised olid reduktsiooni positiivsed mõjud? • 4. Kes oli ja mida tegi Johann Rinhold Patkul? • 5. Kas reduktsioon oli sinu hinnangul pigem edukas või mitte? Reduktsioon ja selle mõjud • Reduktsiooni põhjuseks oli Eesti- ja Liivimaal välja kujunenud võimude vastuolu. Ühelt poolt kuulus kogu maa Rootsi kuningale, ning tema poolt määratud
Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangutasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivseimaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI pool kehtestatud reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad. Mõisad anti endistele valdajatele rendile, kes siis maksid riigikassasse renti. Riigi kontroll kehtestati
Mõisnikel oli vaja rohkem tööjõudu ning nad vabastasid ümberasujad kolmeks aastaks igasugustest maksudest, paljud alad olid hüljatud ja uued elanikud asusid nendele aladele elama. 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Kõrgeim valitsusametnik kes oli kuninga poolt määratud, ta juhtib sõjaväge, nimetab ametisse ametnikke ja kontrollib raha laekumist ja kulutamist, kannab hold teede ja sildade korrashoiu eest. 12. Mida tähendab reduktsioon? Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Rootsi kuningas nõudma enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist ehk Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba
Rüütelkond (kohaliku aadli omavalitsus organ) kaitses rüütelkonna liikmete õiguseid, lahendas kohalikke küsimusi. 5. Iseloomusta 16.-18.saj rahvastikuprotsesse. Vana hea Rootsi aeg (uusasukate koloniseerimine R ja P aladele, sisemigratsioon+sisseränne), näljahädad (suur näljahäda 1696-97)+haigused, kohalike kommete murdumine, 6. Talupoegade olukord Rootsi ajal. (sh õiguslik seisund, reduktsioon jne) Olukord halvenes kuni 1680ndateni, pärisorjuse juriidiline vormistus. Alates 1680ndatest reduktsioon (eramõisate osaline riigistamine). Koormised (teotööd, mõisavooris käimine, naturaalandamid, rahalised koormised). Kasvas eramõisate arv, nende koormised olid nomineerimata. Laienesid ka mõisapõllud. Alates reduktsioonist talupoegade õiguslik seisund paranes. 7
Haldusjaotus Rootsivõim jaotas Eesti ja Läti kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) ja Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja- Läti) Kubermange valitsesid kindral kubernerid, kes allusid otse kuningale Baltisakslaste huve kaitsesid rüütelkonnad baltisaksa mõisnike omavalitsus üksus [Linnad ja rüütelkonnad toetasid Lutheri-meelseid jutlustajaid ja kiriku ümberkorraldamist] Mõisate reduktsioon Aastal 1680 viis Karl XI Balti provintsides läbi mõisate reduktsiooni ehk riigistamise [erakätesse läinud mõisad, endised omanikud jäid rentniku seisusesse] Eestimaa kubermangus läks riigile umbes pool mõisatest; Liivimaal u 80% Reduktsioon muutis paljude talupoegade elu kergemaks Riigile läinud mõisates kanti talupoegade kohustused vakuraamatusse Linnad ja kaubandus Rootsi ajaks lisanud 2 uut linna Valga ja Kuressare
jagatud laiali peale rootsi võimu kehtestamist lõuna eesti privileegid pole nii selged ja seal hakatakse maid võtma kuninga kontrolli alla mis on tehtud enne rootsi võimu siin kehtestamist kui kuninga kontorlli all olev maa ja sellest tulev raha on väheseks jäänud, aga aadlil mõlemat palju, kogub ta võimu ja siis kujutab ta ohtu kuningale Karl XI - rootsi absolutistlik kuningas 1660-1697 1672 hakkab valitsema, seni valitseti tema eest reduktsioon hakkab pihta 1681 aastal seda selgitab rahanälg milles rootsi on riik suur ja vaja kaitsta, aga raha pole ja see läänidena välja jagatud haarab võimu üpris suures ulatuses enda kätte kuningas tõrjub riigi ja maapäeva kõrvale, eirab neid ja ei tee nende rollist välja, hakkab ise otsuseid tegema aadlikele ta tegevus ei meeldi talupoegadele ja linnaelanikele kuninga tegeuvs südamelähedasem aadlikele ei meeldi valduste tagasi võtmine
Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. Ma arvan, et Eesti talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal juhtus ka halbu asju. Näiteks Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastal 1694. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud
Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3.Mõisted Pärusmõis-eramõis?. Riigimõis-riigi poolt renditud mõis aadlikele, kel polnud rüütlimõisat.Vakuraamat-talude ja nende koormiste nimistu. Reduktsioon-Rootsi kuninga poolt maade tagasi võtmine 4.Reduktsiooni tulemused Mõisnikud pidid nüüd hakkama oma mõisa eest renti maksma riigile. Riigi sissetulekud kasvasid palju ja sellega paranes ka siinne haridus. Mõisnike hulgas tekitas reduktsioon suurt pahameelt Rootsi riigivõimu vastu ja paljud aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 5.Reduktsiooni põhjused Kuningavõim oli nõrk ning ei suutnud aadlikke allutada keskvõimule ning aadlikud omandasid Eesti kui ka Liivimaal palju maid. Selline olukord kestis kuni Karl XI absoluutliku valitsusreformini. Ta alustas nende maade tagasi võtmist-reduktsiooni ning see laienes ka Eesti ja Liivimaale. Üks põhjustest oli riigi tulude suurendamise soov. 6.Rahvastiku olukord 17
Mõisted 1. Liivi sõda 1558-1583 2. Altmargi vaherahu mandri Eesti Rootsi võimu all, Poola ja Rootsi vahel, 1629 3. Pljussa vaherahu ( 1-4 aastaarvud!) 1583, Venemaa ja Rootsi vahel 4. Rüütelkond aadelkonna seisuslik ühendus 5. Maapäev kohaliku aadliku esindus 6. Kubermang - haldusüksus 7. Kindralkuberner monarhile alluv kõrgeim valitsusametnik 8. Reduktsioon mõisnikelt maa tagasivõtmine 9. Bastion muldkehandiga kaitseehitis, sageli toetatud kivimüüriga Isikud: · Johan Skytte Ta oli Liivimaa kindralkuberner. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. · Bengt Gottfried Forselius Tema õpetas välja koolmeistrid. Valdas hästi eesti ja saksa keelt.
Maakonna tasandil tegutsesid Eestis ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati juba kubermangu tasandil Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus. Igat kohtuotsust võis edasi kaevata ka Rootsi kuningale, kelle sõna jäi kohtuasjades lõplikus. Kindlasti üheks positiivsemaks muudatuseks Rootsi ajal sai Karl XI poolt kehtestatud reduktsioon - riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon võeti vastu kuna riigikassa oli tühi ja aadlikel oli liiga suur omavoli. Esialgu võeti tagasi ainult uued maad, mis olid erakätesse läinud Rootsi võimu ajal, kuid Liivimaa kubermang pidas seda ebaausaks ja nõudis, et võetaks ära ka Rootsi-eelsesse aega kuuluvad maad. Mõisad anti endistele valdajatele rendile, kes siis maksid riigikassasse renti. Riigi
1696.aastal suurim näljahäda, haigused tüüfus, düsenteeria Nälja pärast hukkus 70 000 inimest (viiendik rahvaarvust) 4. Eesti alade valitsemine Rootsi ajal. Millised olid probleemid? Talurahvas pärisorjastati Naaberaladelt tulid sisserändajad Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud
1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja. Venelaste väesalgad Narva all > piiramine edutu. Rootsi võidab kõik. Millise valearvestuse tegi 1701 Karl XII ja mis tagajärgedeni see viis? Hindas rootslaste jõu üle, arvas et Venemaa ei suuda taastuda. Venemaal sõjaväes ümberkorraldused. 1704
'' 17.sajandi keskpaigas, kui Rootsi kuningad pdsid aadli igusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu sama- suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas. Kuigi talupojad said hariduse, ei olnud haridus eestikeeles. Samuti levitati ka luteriusku, Tnu sellele tekkisid
Magnus Gabriel De la Gardie oli reduktsiooni vastu ja toetas aadlit. 1675. aastal kaotas Rootsi Fehrbellini lahingus ja rootslaste suhe regendisse ja aadlisse halvenes ning ta kaotas oma võimu. 3. Skåne sõda 1672. aastal sai võimu Karl XI. 1675. aastal ründasid Taani ja Holland Rootsit. 1676. aastal toimus Lundi lahing ja Rootsi tõrjus Taani Lõuna-Skandinaaviast. 1679. aastal lõpes Skåne sõda Fontainebleau rahuga. Selle tagajärjel paranes suhtumine kuningasse. 4. Reduktsioon Aadlite olukord oli alati parem regentide ajal ja nad lootsid, et Magnus Gabriel De la Gardie. Et reduktsioon ei toimu, kuid ta kaotas võimu. 1680. aastal moodustati Riksdagil uus reduktsioonikomisjon, mida juhtis Claes Fleming. 80% mõisatest pidi võtma ära aadlitelt, kuid tegelikult jõuti tagastada XVII sajandi lõpuks 1/3 reduktsiooni alla kuuluvatest mõisatest. Euroopas ja ka Rootsis tugevnes absolutism ja nüüd määras kuningas Karl XI ise kui suur maa
·Gümnaasiumid ja Tartu ülikool 1630 loodi J Skytte eesvedamisel Tartusse Akadeemiline Gümnaasium, mis muudeti 1632 TÜ'ks. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. 1631 avati Tallinnas gümnaasium. Talupoegade elu Rootsi ajal: Eesti ajal valitses pärisorjus, mida Rootsi riigis ei tuntud. Tühjaks jäänud mõisad läksid Rootsi riigi kätte. Mõisnikud, kes seda valdasiv, ei omandanud pärandamisõigust. Õige varsti aga sattusid need mõisad erakätesse. Reduktsioon Karl XI ajal toimunud ettevõtmine riigitulude suurendamiseks, eramaade taasriigistamine. See tekitas mõisnikes tugevat vastuseisu. Aadlipositsiooni juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest.
pärisorjusest täielik vabanemine 150 aastat varem, kui Rootsi pidi selle maa Venemaale andama. 1629 - Rootsi aja algus Eestis 1630 Esimene gümnaasium Tartus 1632 Tartu ülikool 1637 Esimene eesti keele grammatika H.Stahl poolt 1641 Teadaolev esimene eesti keelne aabits 1645 Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1679 B.G Forseliuse idee teha talurahva koolid 1680 Mõisate reduktsioon 1680 Forseliuse seminar 1686 Forseliuse loodud aabits 1687 talurahva koolide rajamise alustamine 1695-97 Suur katk ja näljahädad 1696 - Piirati mõisnike kodukariõigust 1700- Algas Põhjasõda Eesti territooriumil 1710 Kogu Eesti langes vene võimu alla, Eestis lõppes Põhjasõda(täielik lõpp 1721)
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman
kess pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile. Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda. Kuigi juba varemgi oli Rootsi kuningavõim üritanud lähendada siinsete talupoegade seisundit rootsi omadele, olid kõik need kavatsused jäänud teostamata. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeris Eesti kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus sunnismaisuse ja pärisorjuse PõhjaEestis. Koos
1620- ndatel aastatel oli talurahva arv vähem kui 100 000. 1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile. XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid: · venelased · soomlased · lätlased Rahvaarv kasvas kiiresti, 1695. aastaks oli üle 350 000 inimese. Reduktsioon Reduktsioon- Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI. 1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aega. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt.
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema
kõrvale kerkisid ka Hollandi ja Inglise omad. See tõi kaasa suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti laevaehitusmaterjalide järele. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõige populaarsem teravili. Lisaks sellele eksporditi veel lina ja kanepit. Sisseveos oli tähtsaim sool, alkohol ja vürtsid. Linnades oli tähtsal kohal ka oma alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Muutusi toimus ka talurahva elus. Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. Reduktsioon ei toimunud siiski igal pool. Talupoegade sunnismaisus säilis. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnike, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Kinni ei peetud vakuraamatusse kirjutatud kohustustest ning neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli
Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust ja reduktsioon andis talunikele tagasi nende mõisad.Kohtusüsteem oli samuti positiivne,sest see aitas jälle inimeste õiguslikku seisundit tõsta. Samas paljud sõjad ja koloniseerimine vähendasid tunduvalt eesti rahva arvu.Halduskorraldus ja eesti alade jagunemine kaheks kubermanguks mõjutas eesti elu halvemuse poole. 3)Usuelu: Luteri usust tingitud eesti keele arendamine on üks suurimaid positiivseid n.ö saadusi.Arenes põhja eesti keel,tuli välja esimene eesti keelne piibel jne
Liivisõda 1.Põhjus- kaubatee euroopasse (1558-1583) 2.Venemaa,Liivi Ordu, piiskopkonnad 3. Ketler-viimane ordumeister Ivan Julm-vene tsaar, kes pürgis itta siberisse Hertsog Magnus-Liivimaa kuningas Russow-kroonika kirjutaja Schenkenberg-sissisalga juht Sigismund II August-Poola kuningas Batory-Poola kuningas, alustas pealetungi venelaste vastu 4.Narva ja Tartu 5.Narva 6.kõrged maksud ja mõisasundus 7.Jam Zapolski vaherahu (Poola -Venemaa)1582 Pljussa vaherahu(Rootsi -Venemaa)1583 8.Taani-Saaremaa Rootsi-Põhja-Eesti Poola-Lõuna-Eesti Põhjasõda 1.1700-1721, Rootsi, Venemaa,Saksimaa Rahulolematus naaberriikides 2.1710 katkuepideemia 3.Uusikaupunki rahu (1721) Roosti kaotas Venemaast sai suur vürstiriik 4.Karl XII-Rootsi kuningas Peeter I - vene suurvürst Rahvastik 1.Näljahäda, katkuepideemia 3.Balti aadel-saksa päritolu mõisnik Kindralkuberner-valitsusametnik rüütelkond-aadlike kogukond ...
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil.........................................................................
koguda.Rahvas hakkab nälga surema.Põhiline toit.vili(leib,puder).Leivale pandi sisse sammalt ja puukoort.Näljahäda põhjustas haigusi.Peale nälga eesti rahvaarv 70 tuh.Aadlikud vedasid vilja välja.Kuninga võim ja eluolu Rootsi ajal:1660 sai Rootsi troonile Karl XI.Troonile sai 4 aastaselt.16.a.hakkas ise valitsema.Tõi kaasa pöörde Rootsi riigi valitsemise.päranduseks suhtel.tühi riigikassa. Reduktsioon-aadlikele antud maade tagasivõtmine riigile.1680 reduktsioon Eesti-ja Liivimaal.2 neg.külge:kuningas võttis raha ära,õigused rikutud.Kuningavõimu tugevnemine: 1.)Reduktsiooni mõjul toimuvad muudatused:Maade minek riigi kätte;talupojad vabanesid pärisorjusest;koormiste ühtlustumine;talupojad allutati riigikassale;põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, vakuraamatud.2.)Balti aadli reageerimine reduktsioonile:Balti aadel reageeris
koguda.Rahvas hakkab nälga surema.Põhiline toit.vili(leib,puder).Leivale pandi sisse sammalt ja puukoort.Näljahäda põhjustas haigusi.Peale nälga eesti rahvaarv 70 tuh.Aadlikud vedasid vilja välja.Kuninga võim ja eluolu Rootsi ajal:1660 sai Rootsi troonile Karl XI.Troonile sai 4 aastaselt.16.a.hakkas ise valitsema.Tõi kaasa pöörde Rootsi riigi valitsemise.päranduseks suhtel.tühi riigikassa. Reduktsioon-aadlikele antud maade tagasivõtmine riigile.1680 reduktsioon Eesti-ja Liivimaal.2 neg.külge:kuningas võttis raha ära,õigused rikutud.Kuningavõimu tugevnemine: 1.)Reduktsiooni mõjul toimuvad muudatused:Maade minek riigi kätte;talupojad vabanesid pärisorjusest;koormiste ühtlustumine;talupojad allutati riigikassale;põhjalik maade hindamine ja kaardistamine, vakuraamatud.2.)Balti aadli reageerimine reduktsioonile:Balti aadel reageeris
*Saaremaa rüütelkonnad Maapäev Aadlike üldkogu, 1583-Pljussa rahu Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1629 Altmargi rahu Lõuna-Eesti Rootsile, 1685 Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. 1660 Olivia rahu Poola ja Rootsi vahel, Rootsile läheb Ruhnu saar. 1661 Kärde rahu, Lõpetab Rootsi ja Venemaa vahelise sõja, venelased tunnistavad Rootsi vallutusi Baltikumis, aga Setumaa jääb venelastele. Reduktsioon Rootsi võtab endiseid riigimaid osaliselt tagasi.
harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik * Luterluse levitamiseks peeti vajalikuks õpetada talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed * 17.sajandi lõpul loodi rahvakoolide võrk * 17. sajandil alustasid ka tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar.
Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a.ka Baltimaadele · Reduktsiooni alla kuulusid Rootsi ajal annetatud mõisad ja rohkem oli neid Liivimaal · Mõisnikel on võimalus nüüd mõisaid rentida · Liivmaa aadel avaldab protesti ( J. R. Patkul eesotsas), kättemaksuks saadetakse Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium laiali ja seega piiratakse rüütlite õigusi tunduvalt Kasutatud kirjandus: · 10-klassi ajalooõpik.
[muuda] Rõhk Vene keeles on vaba rõhk, ent mitte kaootiline. Rõhust võib sõltuda sõna tähendus (nt. "kodus" ja "majad", "kirjutama" ja "pissima, urineerima"). Sõna käänamisel võib rõhk muutuda (nt. "mägi" ja "mäed"). Vene keeles on tähtis just täishäälikute rõhutamine, kaashäälikuid tavaliselt ei venitata. Rõhuta täishäälikuid hääldatakse tavaliselt lühemalt ning "", "", "", "", "" tähtede puhul toimub reduktsioon. [muuda] Mõned käibefraasid · - Jah · - Ei · - Tere (mitteformaalne) · - Tere; tervist (formaalne) · - Aitäh · - Tänan (formaalne) · - Pole tänu väärt · - Tere hommikust · - Tere päevast · - Tere õhtust · - Head ööd · - Nägemiseni; head aega · - Nägemist (mitteformaalne) · ? - Mis on Teie nimi? · ... - Minu nimi on ... · ? - Mis kell on? ·
EESTI ROOTSI AJAL 1. Kes Rootsi kuningatest uuendas ulatuslikult kohtukorraldust Eesti - ja Liivimaal? Gustav II Adolf 2. Missugune stiil valitses arhitektuuris? barokk 3. Mis aastal asutati Tartu ülikool? 1631.aasta 4. Mis on mõisate reduktsioon? Mõisate riigistamine e. Mõisate riigi valdusse võtmine 5. Millised 4 riiki olid 17. sajandi lõpul Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel? Poola, Saksi, Taani ja Venemaa 6. Milline Eesti linn arenes 17. sajandil kõige kiiremini? Narva ja Tallinn 7. Mille sümboliks pidasid eestlased rõngasristi? Päikesevalguse sümbol 8. Millise linna piiramisega algas Põhjasõda? Riia linna 9. Millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Uusikaupunkis rahuga 10
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
Vene aeg (õ. lk. 125-144) Mõisnikud toetasid pigem Vene võimu, kuna venelased lubasid aadlikele nende maad tagasi anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine.
Aastaks 1645 oli kogu Eestimaa ja Liivimaa Rootsi riigi koosseisus. Sõda oli teinud palju kahju sõjaohvrid, nälg ja katk tegid oma töö rahvaarvule ning see mõjus ka suurelt majandusele. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ning välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Kuna tööjõudu oli vähe muudeti talupojad sunnimaisteks. Karl XI tahtis veelgi sissetulekuid suurendada ning toimus reduktsioon s.t võeti riigipoolt varem annetatud mõisad ja maad aadlikelt tagasi. Nii jäid mõisnikud küll oma mõisatesse kui rentnikud, kuid pidid osa oma sissetulekust rendina riigile maksma. Rootsi riik pidas vajalikuks talurahvale anda ka lugemisoskus ning õpetada selgeks usu põhitõed, selleks loodi rahvakoole. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamist asutati Tartu lähedal Piiskopi mõisakool, mis töötas 1684-1688a Forseliuse juhtimisel. Selle aja jooksul koolitati ligi 160 Eesti soost
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
