Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist. Mitokonder- Varustab rakku energiaga. Ümbritseb 2 membraani.välismembraan sile, sisemine krobeline. Lüsosoom- toimub ainete lagundamine, sisaldab mitmesuguseid lõhustavaid ensüüme, nende abil suudab rakk fagotsütoosi käigus lõhustada ka suuri võõraid aineosakesi. Golgi kompleks- Valgu süntees. Toimub ainete sorteerimine ja pakkimine.osaled rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamisel. Kanalite ja põiekeste süsteem.kanalites toimub aunete vastuvõtmine ja transp ning põiekesed transpordivad. Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkusaine. Tuumas on tuumake-rRNA ja ribosoomide moodustamine
kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku membraanist. Pöördtranskriptaas ehk revertaas ensüüm, mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. Proviirus viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad:
analüüsimine. · Koe tüüp: Sidekude · Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega: · a) luukude · b) kõhrkude · c) rasvkude · d) veri (on vedel kude) Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm. Loomsed koed: 1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest. 2. Too mõiste rakk, kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet. Rakk: närvirakk, munarakk, seemnerakk, luurakk, lihasrakk Kude: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Elund: kopsud, magu, peensool, neerud. Elundkond: seedeelundkond, hingamiselundkond, vereringeelundkond, erituselundkond. Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet. Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude
viirusvalke kodeerib. Viiruste paljunemine 1) viirusosake kinnitub rakumembraanile 2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani 3) viirusosake tungib raku sisse 4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks. 5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate 7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks Lüsogeenne elutsükkel Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks. ?Bakterid Baktereid iseloomustavad: väikseimad ainuraksed organismid, kellel kõik elu tunnused; rakus
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad:
1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil
· Valke kodeerivate geenide DNA järjestustelt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. · Genoomide uurimisel on suureks abiks bioinformaatika. · Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu hõlpsasti kättesaadavad. Geenipank. · · · · · · · · · · · · EU- JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS: (loeng 3.) 10. September 2009 · · Eukarüootne rakk on ~10x suurem kui prokarüootne rakk. · Mikroobirakk sisaldab 70-85 % vett, kuivainet 15-30 %. Kui rakkudes on palju varuaineid, võib kuivainesisaldus olla ka suurem. · · Kuivainest moodustavad: · valgud ca 50%, · rakukesta komponendid 10-20%, · RNA 10-20%, (prokarüootidel rohkem, kuna rohkem ribosoome) · DNA 3-4%, · lipiidid ca 10%. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · ·
Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui isassuguelundid (teod, taimed) Lahksuguline organism suguelundid on eraldi emassuguelundid ühes ja isasrakud teises organismis Viljastumine protsess, kus ühinevad seemnerakk ja munaraku tuumad; vajalik järglaste saamiseks Sügoot viljastunud munarakk, milles on ühinenud nii emas kui ka isassugurakkude tunnused Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku,
· 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii taimed, kui ka loomad on rakulise ehitusega ! · 1858.a. sõnastas Rudolf Virchow rakuteooria ühe põhiseisukoha: "Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." Selles väites avalduvad kolm olulist seisukohta: rakud tekivad ainult rakkudest (mitterakulises ainest uusi rakke ei moodustu), uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel ja kolmandaks, et organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. · 1884.a. avastati mitokondrid. · 1898.a. avastati Golgi kompleks itaalia anatoomi Golgi poolt. · 1931.a
31 paari) 1. kompimiselund - nahk 2. nägemiselund - silm 3. kuulmis- ja tasakaaluelnud - kõrv 4. 6. Nimeta meeleelundid haistmiselund - ninaõõne haistmispiirkond 5. maitsmiselund - keele maitsmispungad 7. Mis on iseseisev väikseim Rakk struktuuriüksus? 8. Millised rakud on kõige suuremad? Munarakk ja närvirakk 9. Millised rakud on kõige Vererakud - lümfotsüüdid väiksemad? 10. Nimeta 3 erinevat raku tüüpi! 1. Epiteelkoe rakk, 2. lihaskoe rakk, 3. närvikoe rakk, 4. sidekoe rakk 11. Nimeta 2 raku peamist osa! Vesi ja proteiinid e valgud 12. Mis on rakumembraani põhilised Lipiidid, valgud, süsivesikud osad? 13
Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasandiline organiseeritus. See väljendub raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Iga organism vajab väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid. Rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid. Loomad omastavad toidust orgaanilisi aineid. Organismi lagundamis ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Iga organism on oma ainevahetuse kaudu seotud ümbritseva keskkonnaga. Elu moodustab ka energiavahetus
plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid.kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisald varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E
Bioloogia uurib elu BIOLOOGIA - Teadus, mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. MILLES VÄLJENDUB ELU ORGANISATOORNE KEERUKUS? BIOMOLEKUL - Orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. MILLINE ON KÕIGE VÄIKSEM ÜKSUS, MILLEL ON KÕIK ELU TUNNUSED? Biomolekulide esinemist võib lugeda üheks elu tunnuseks. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Seetõttu ei saagi viirusi pidada elusorganismideks. RAKK - Kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Organismid jagunevad kahte suurde rühma: 1) ÜHERAKULISED - Organism, mis on moodustunud ainult ühest rakust (nt bakterid, protistid ja seened). 2) HULKRAKSED - Organism, mis on mo...
selgroogsete põislootele. muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on Blastula (põisloode) enamiku loomade lootelise indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorulast). Eeltuumne rakk (prokarüootne) rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi puudumine. tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi Eksperimentaalgrupp uurimusobjektide rühm, reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP mida uuritakse erinevates katsetingimustes. molekule.
siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk. 28. juuretis rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine 29. kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. 30. kloon - isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. 31. kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. 32
inimesel pimesool.Embrüonaalse e lootelise arengu võimeline-aitab selgitada loomade ühist põlvnemist.Biogeneetiline reegel-DNA järjestused, mis sarnanevad funktsioneerivate geendidega, kuid on kaotanud ül. Esimesed elusolendid olid ainuraksed prokarüoodid: arhed ja bakterid.Kemosüntees-vesinikust ja süsihappegaasist saadi süsivesikuid.Fotosünteesi eelduseks oli bakterirakkudes moodustunud rohelise pigmendi olemasolu, mis võimaldas siduda päikese valgusenergiat.Eukarüootne rakk e päristuumne-DNA hulk kasvas ja selle ümber moodustus tuumamembraan.Endosümbioosi teooria-mitokonder ja kloroplast olid iseseisvad algelised organismid.Nad suudavad paljuneda pooldudes ja neis on pärilikkusaine.Kambriumi plahvatus-kiire hulkraksete loomade ehitustüüpide areng. esimesed välise skeletiga loomad.tekkisid ka esimesed keelikloomad.muidu oli skelett väline ja piiras loomade suurust, hiljem sisemine ja moodustas ise isendi
Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ühtlusele.
· Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa. 1 Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.)
Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa. 1 Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.)
Saada identsedi tütarrakke. 2.Missugused protsessid tomuvad raku interfaasis? Rakk on lõpetanud jagunemise ja teeb ettevalmistusi uueks jagunemiseks. 3.Selgitage mitoosi tulemust. Ühest rakust saadakse kaks rakku. 4.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? Et moodustatavatesse tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Matafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele.
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole.
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud.
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi
tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomidekokkupakkimine Ülesanne: Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse Rakumembraan: ümbritseb igat rakku Ülesanne: Aine- ja energiavahetus Ained läbivad rakumembraani: a)passiivse transpordi teel: osmoos lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani Passiivseks transpordiks ei kuluta rakk energiat. difusioon ainete iseeneslik segunemine N: vesi, gaasid, etanool b)aktiivse transpordi teel Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest. Tsütoplasmavõrgustik: koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. Kareda tsütoplasmavõrgustiku külge kinnituvad ribosoomid (sünteesivad valke), siledapinnalistel aga ensüümid (võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist). Ülesanne: Ribosoomides toimub valkude süntees. Golgi kompleks:
Ökoloogia- teadusharu, mis uurib organismi ja keskkonna vahelisi seoseid, aga ka organismide omavahelisi suhteid Biosfäär- kogu Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, suurim ökosüsteem 5. Järgnevalt on tabelisse koondatud kõik eluslooduse organiseerituse tasemed ja näited nende kohta. MOLEKUL (valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped) ORGANELL (ribosoom, lüsosoom, mitokonder, Golgi kompleks jne.) RAKK (lihasrakk, erütrotsüüt, närvirakk ehk neuron, naharakk) KUDE Taimedel: (katte-, juht-, tugi- ja põhikude) Loomadel: (epiteel-, side-, lihas- ja närvikude) ORGAN e ELUND Taimedel: (juur, vars, leht, õis, vili, okas) Loomadel: (neerud, kopsud, magu jne.) ISEND Taimedel: elundkond puudub, Loomadel (seede-, hingamis-, ehitus- ja sigimiselundkond) Nt kala POPULATSIOON Nt Peipsi järve ahvenad LIIK Nt punakala, ahven
Mõlemad on ümbritsetud kahe membraaniga 2.Mõlema sisemuses on DNA ja RNA molekule. 5.Joonisel on kujutatud ühe tööstuses laialdaselt kasutatava organismi paljunemist. See organism on pärmseen. Milleks inimene kasutab neid organisme toiduainetetööstuses?Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. 1)Pagariäris näiteks taina kergitamiseks. 2)Kääritamiseks,tehakse alkohoolseid jooke(vein,õlu,siider). 1.Mis rakku on kujutatud joonisel?Märkige vastus tabelis X-ga. Kas kujutatud rakk on eel-või päristuumne?Põhjendage oma vastust. Rakk on päristuumne,sest tal on tuum. Märkige joonisele viitejoontega kolme membraanse ehitusega rakustruktuuri nimetus.Kirjutage tabelisse,mis funktsiooni see struktuur täidab. Rakustruktuur Funktsioon 1.tuum Juhib rakus toimuvaid protsesse 2.mitokonder Glükoosi lagundamine 3
sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded
RAKUÕPETUSE KORDAMINE 1. Eel- ja päristuumsete rakkude mõisted. Missuguste elusorganismide rakud on eel-ja missuguste päristuumsed? – Eeltuumsed ehk prokarüöödid: Rakutuum puudub, bakterirakud. Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja
koosnevad rakudest ja nende elutegevus produktidest;saab alguse ainult rakust;erinevate org.rakud on oma päritolult ehituselt ja talituselt sarnased;ehitus ja talitus on kooskõkas.Janssenid- mikroskoop(1590),Hooke-valgusmikroskoop(1665),uuris korgilõike,võttis kasutusse kaku mõiste.A.van Leeuwenhoek-uuris ainurakseid ja baktereid(17 saj.2 pool).Schleiden-et taimed on rakulise ehitusega(1838).Schwann-loomad rakkulise ehitusega,kõik elav koosneb rakudest(1839).Virchow-sõnastas reegli:iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.
integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte tervikud. Iga tervik on jällegi millegi suurema osa. Kui hoolon ehk holarhia aste hakkab oma positsiooni kuritarvitama, soovides olla vaid tervik, mitte tervik-osa, tekib patoloogia ehk kõrvalekalle, mida meil on kohustus rünnata ja hävitada.
2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeritakse ka viiruse DNA. Võib üle minna lüütiliseks. 3. Vaktsiini kasulikkus ja selle toime: Teatud haiguste vastu tekkiv immuunsus. Vastupanuvõime nagu pärast nakkushaiguse läbipõdemist, kuid ilma haiguse enda ohtlike tagajärgedeta. Vaktsiin hävitab viirused ja bakterid organismis enne, kui need saavad hulgaliselt paljuneda. Nakkushaiguste levik takistatud teistele inimestele. Vaktsiinid hoiavad ära nakkushaiguste puhanguid. 4
Sellele lisaks ekspresseeruvad pinnal veel CD19, CD20 ja CD21 molekulid. Küpse B raku pinnal on retseptoriteks membraan seotud antikehad. Ekspresseerib veel teisi molekule membraanile: B220- sageli kasutatakse B-raku pinnamarkerina, ei ole unikaalne. CD40 reageerib TH pinnal oleva CD40-ga. MHCII molekulid lubavad B-rakul antigeeni esitleda. CDR 1 ja CDR2 on retseptorid komplemendi valkude jaoks. B7-1 ja B7-2 on retseptoriteks TH jaoks. Puhkab B-rakk on väike. Antigeeni poolt aktiveeritud B rakk läbib rakutsükli. T-lümfotsüüdid on saanud oma nime tüünuse järgi, kus nad küpsevad. Moodustavad 60-70% perifeerse vere lümfotsüütidest. Küpsedes peab T-rakk läbima kindlasti tüümuse. Leida on neid lümfisõlmes ja põrnaarterioolide ümber. Omades spetsiifilist TCR (T-cell receptor) pinnaretseptorit, tunneb ta ära sellega kokkupuutuva võõrfaktori antigeeni. Lümfotsüüdi pinna CD3 (cluster designation antigen) proteiini
vajadusele. Keerukas organiseerituse tase – Molekulaarne, rakuline, isendiline,liigiline, ökosüsteemne ja biosfäärne tasand, kus elusorganismi erinevad osad on vastastikulises koostöös. Kindel eluiga Eluslooduse organiseerituse tasemed suuruse järjekorras + igaühe kohta konkreetsed näited. Organiseerituse tasemed (alustades väiksemast): Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond
koosmõju tervisele. Uue hoone projekteerimisel infot, kuidas radooniohutut hoonet projekteerida, saab standardist EVS 840:2003 ,,Radooniohutu hoone projekteerimine" ning Kiirguskeskuse infomaterjalist ,,Radooniohutu elamu". Kiirituse mõju Inimesele Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust inimene saab, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest inimese organismis hävib vananemise ja väljapraakimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis. 4 Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone ja ioone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need aga omakorda vabu radikaale.
Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast, on vanematega geneetiliselt sarnased. 2.Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne 3.Nimetada suguliselt paljunevaid organisme imetajad, kalad, linnud..
saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu ning kui ristuvad siis ristandid omavahel ei anna järglasi. Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja see võib toimuda eoseliselt või vegetatiivselt. Vegetatiivselt paljunevad seened, taimed, bakterid, protistid ning osa loomaliike. Vegetatiivne paljunemine annab lühikese aja jooksul palju järglasi, mis on identsed vanemaga. Mitoosi käigus jagatakse rakk kaheks ning mõlemad tekkivad rakud saavad sama geneetilise info. Eristatakse nelja faasi, mis toimuvad peale interfaasi, kus DNA kahekordistumine, ATP ja teise makroergiliste ühenditew süntees ja raku organellide suurenemine Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad.Metafaas- kromosoomid
Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiaks. Rakk. Kude on elu üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis uurib kudesid nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on eristatavad 4 põhilist koe tüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-, ja sidekude. Ka organit võib lugeda elu üheks organiseerituse tasemeks. Elundkonnad organisüsteemid, Elundkond on samuti 1 elu organiseerituse tase. Organism rakust järgmine oluliseim eluslooduse organiseerituse tase. Sisekeskkonna stabiilsus Elundite ja elundkondade koostöö
endoplasmaatiline retiikulum ja karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Endoplasmaatiline retiikulum (ER) ehk tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
Loodus jaguneb kaheks-elus,eluta Elu-mateeria osa mis suudab end ise kasvatada ja paljuneda Rakk-kõige väiksem üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid Aine ja energiavahetus Autotroofid-taimed Heterotroofid-organismid Reageerimine-inimesel-aju ,närvid,lo-meeleorg Paljunemine-mittesuguline,vegetatiivne-taimed eostega-seened Areng.sugulisel-algab viljastumisega,mittesugulisel eraldumisega vanemorganismist Looduse organiseeritus 1.aatomid-tuum,elektronid,neutronid,prootonid 2.molekulid-dna,valgud,lipiidid,sahhariidid 3.organellid-mitokonder,golgi kompleks 4.rakud.5.koed 6.organid-kindla ül kudede kogu nt süda maks jne 7.organsüsteemid ehkelundkonnad 8.organism.9.populatsioon 10.liigid-sarnase ehituse,geneetika,ja talitusega org 11.ökosüsteem Loodusteadus-uurib elus ja eluta loodust Kõik elus organismid koosnevad orgaanilistest ainetest- biomolekulid ,bioaktiivsed ained-hormoonid,ensüümid, vitamiinid,sahhariidid-süsinik,vesinik j...
On teatud, et liigne toitainete tarbimine (eriti valgud) varajases lapsepõlves provotseerib rasvakoe liigse arendamist ja võib tekkida tõsine alimentaarne ülekaalulisus. Patogeneetilisest seisukohast ülikaalulisus tekib kroonilise erengeetilise disbalanssi tõttu. Energobalanssi peale mõjuvad bioloogilised faktorid, selles hulgas ka geneetiline ja käitumisfaktorid. ( .., .) 1 adipotsüüt (< lad adeps 'rasv' + kr kytos 'õõs; anum'), rasvakoe rakk, millesse ladestub rasv ja mis seetõttu toimib organismi energiareservina. Adipotsüüdid tekivad diferentseerumata fibroblastidest. (biomedicum.ut.ee) Esmase ülekaalulisuse patogeneesis mängivad rolli hormonaalsed kõrvalekaldumised: tolerantsuse rikkumine glükoosi vastu, dislipidemia, vee ja soola vahetuse rikkumine. Endokriinsetel häirimistel on üldiselt adaptatsiooniline iseloom. ( .., ..)
Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja juurte läbimõõdu suurenemine. 12
steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid. N. Fosfolipiid ja kolesterool täidavad ehituslikku ülesannet, kuuludes rakumembraani koostisse. 6.Bioaktiivsed ained rühmad ja tähtsus organismides - Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaanilise ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 7.Rakk ( ainuraksus ja hulkraksus, kuju ja suurus) - Rakk on elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ning paljunema. Rakkude suurus ja kuju on väga erinev ning nad võivad olla kaetud ripsmete või viburitega. - Ainurakne on organism, mis koosneb vaid ühest rakust. Ainuraksete kuju on väga varieeruv püsiv või muutuv. Kõige pisem üherakuline organism on mütoplasma. - Hulkrakne on organism, mis koosneb rohkem kui ühest rakust. Hulkraksete
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45.
FR kaadri formaat DE (Discard eligibility) eemaldamise nõusolek, osutab kaadrile, mille võib ummiku korral kõigepealt edastamata jätta. Loob võimaluse prioriteedi seadmiseks (kuigi ka selle bitiga märgista mata kaadreid võib edastamata jätta) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 32 Laivõrk. Rakkedastus Rakkedastust kasutab ATM (Asynchronous transfer mode) võrk asünkroonse edastusviisiga lairibavõrk Võimaldab ühendusega edastust ATM võrgu rakk on fikseeritud pikkusega 53 baiti, nendest 5 baiti moodustavad raku päise ja 48 andmevälja Töökiirused on alates 155 Mb/s Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Laivõrk. Rakkedastus Võimaldab edastada nii heli kui ka videosignaali ja andmeid Võimaldab luua leviühendusi (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale) Tugev külg on riistvaraline lairiba kommu teerimine, milles on ühendatud täna päevane marsruutimine ja kanalikommu teerimise tehnika
Neuraalne Närvisüsteemi vahendusel toimuv organismi talitluste regulatsioon 6. Pärilikkus 7. Kõrge organiseerituse tase 8. Biomolekulide olemasolu (valgud, lipiidid) 9. Reageerimine keskkonna õrritajatele BIOLOOGIA 2010 ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED 1. Molekul (kõige madalama molekulaarmassiga ja lihtsam) organellid TÄRKLISEL MITOKONDER 2. Rakk Kude (TUGIKOE RAKK) Organ ehk elund (kops, maks, süda jne) Elundkond ehk organsüsteem 3. Organism või isend 4. Populatsioon (Ahvenad Suures Emajões, Laanetaguse metsas karud) 5. Liik nt valge jänes, hunt, rebane, võilill 6. Kooslus 7. Ökosüsteem Biosfäär TAIMED 1) tärklistugikoerakkrugikudevarsristikaasristikud 2) niidulniidul olevad organismid niit LOOMAD
· raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud · tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS · kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale moodustub raku ekvatoriaaltasand · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele · ANAFAAS · lühenevad kääviniidid · kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest tsentromeerid kahestuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
