Vakuoolid erinevate ainetega täidetud ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed. o ainete säilitamine Mitokondrid - ümmarguse või pikliku kujuga kahekihilise membraaniga ümbirtsetud organell o raku hingamine Mittemembraansed organellid: Ribosoomid - keemiline koostis: valgud ja rRNA. o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk. Eukarüootne rakk - taime, looma, seene ja protistide rakk. Päristuumne rakk. 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: Tuuma koostis: Tuumaümbris o Tuuma ümbritseb kahekordne membraan, mida nimetatakse tuumaümbriseks. Karüoplasma
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotu...
Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga. o Eoseline-toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened ja sammaltaimed. o Vegetatiivne paljunemine - prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. o Pooldumine-toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Näiteks: bakterid, käsnad. o Pungumine-alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). o Taimede osadega - risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre-ja lehetükikestega. o Polüembrüoonia-kiletiivalistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud. 3
Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Organi tasand
ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a. Et ka loomorfanismid on rakulise ehitusega *Saksa päritolu teadlane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. Teooria organismide jagunemisest. Rakuteooria põhiseisukohad: *Kõik organismid koosnevad rakkudest *Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust *Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Mikrotoom- uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke l'ik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav Elektronmikroskoom- Valguskiirt asendab seal elekrovool Rakkude mitmekesisus Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudu piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt. Bakterid Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed rganismid nt looma,
B-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehasid T-lümfotsüüdid, mis lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud, mis fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud "vaenlastest". Kui pärilikkusaine on peremeesrakku vallandatud, saab viirus raku juhtimise üle võtta. Nii toimides tekitab viirus iselaadse viirusevabriku -- raku, mis on sunnitud viirusest koopiaid aina juurde tootma. Pärast viiruse sissetungi on rakk sisuliselt surma mõistetud. Kuna normaalsed funktsioonid on invasiooni tõttu takistatud, ei saagi rakk ellu jääda. Pärast raku surma lastakse selle sees toodetud uued viirused lahti peremeesorganismi. Nood siirduvad nakatama järgmisi rakke. Taoline tsükkel jätkub, kuni peremeesorganism töötab välja viisi viirusele vastuhakkamiseks. Elusorganismide tunnused 1.Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest 2.Paljunevad peremees-organismi kaasabil 3.Muteeruvad 4.Evolutsioneeruvad
(silelihaskude), südamelihaskude. c) Sidekude– luukude, rasvkude, veri. d) Närvikude– pea- ja seljaaju, närvid, närvisõlmed (ganglionid). 6. Milline tähtsus oli elektronmikroskoobi leiutamisel? Elektronmikroskoobi leiutamine võimaldas avastada uusi rakustruktuure ja uurida rakkude siseehitust. 7. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. a) Kõik organismid on rakulise ehitusega. b) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. c) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. a) Rakud tekkivad ainult rakkudest (mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu). b) Uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. c) Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel.
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid. Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin. plasmarakk- antikehi sekreteeriv rakk
Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma
Rakuhingamine. Tsentrosoom ainult loomarakkudes, koosneb kahest tsentrioolist, raku jagunemise käigus moodustub kääviniite ja aitab kromosoome lahku tõmmata. Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe.
vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või erinev valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb.
Kõik organismid koosnevad rakkudest kõikide organsmide rakkud on sarnased rakkude ehitus ja talitus on vastastikkuss kooskõlas 1. Mille poolest erinevad pro-ja eukarüoodid? Prokarüoodid- eeltuumsed Puudub tuum ja on väiksemad eukarüoodid-päristuumsed 2. Miks ei saa rakud olla lõputult suured? Kuna rakumembraanis toimub aine- energja ja infovahetus ümbritseva keskonnaga ja välismembraan pindala ja sisekeskonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. 3. Nimeta väga väikeseid ja väga suuri rakke! Väikseim mükoplasma suurim lindude munad 4. Millise kujuga rakud on? Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud?
munaraku vliskihi, et munarakuga hineda. Kigepealt tuleb spermatosoidil lbi tungida munarakku mbritsevast kvast membraanist (lbipaistvast vtmest ehk pellutsiidtsoonist). Selleks peab ta mjutama ht ensmiretseptorit munaraku pinnal. See vtab aega umbes 20 minutit. Kui munarakk on he seemnerakuga hinenud, siis tema membraan muutub, nii et ta teise ssemnerakuga enam hineda ei saa. Seemne- ja munaraku tuumade liitumine, mille tulemusel, moodustub diploidne rakk (loote esimene rakk), lpetab raseduse esimese staadiumi. Viljatuse puhul ning ksikute naiste ja lesbiliste paaride puhul kasutatakse ka alternatiivseid viljastamismeetodeid, sealhulgas tehisseemendust ja katseklaasis viljastamist. Rakkude pooldumine munajuhas Selle faasi alguses on olemas viljastumise tulemusena tekkinud ksainus totipotentne diploidne rakk (sgoot), millest saab vlja areneda kogu inimese organism. See rakk pooldub mitoosi teel ning saadud uued diploidsed rakud poolduvad edasi
litosfääri (kivimid ja Maa pealiskord) hüdrosfääri (vesi) atmosfääri (õhk) makromolekul organell organism e isend aatom biosfäär kude molekul elundkond kooslus elund populatsioon ökosüsteem liik organ rakk Elu organiseerituse tasemed Keemia Füüsika AATOM MOLEKUL Bioloogia ORGANELL RAKK KUDE Bioloogia ORGAN ORGANISM POPULATSIOON Ökoloogia LIIK KOOSLUS ÖKOSÜSTEEM · https://www.youtube.com/watch?v=ysa5OBhXz-Q
alguse munarakust (1826. a.) samuti koostas evolutsioonipuu. 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni ning arusaamiseni, et see on iga raku oluline koostisosa. A. Von Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid (17. saj II pool). M. Schleiden avastas et taimed on rakulise ehitusega ja T. Schwann avastas, et loomad on rakulise ehitusega. Koos lõid nad rakuteooria I põhiteesi: Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega. (1839. a.) Rudolf Virchow rakuteooria II põhitees: Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. (1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid
17. Sajandi II pool Anton van Leeuwenhoek uuris ainurakseid ja baktereid. Vaatles ka seemnevedelikku. 1826 Baer avastas imetaja munaraku. Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. 1838 Schleiden jõudis järeldusele, et taimed on rakulise ehitusega. 1839 Theodor Schwann leidis, et ka loomad on rakulise ehitusega. Sõnastas teesi: nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. 1858 Rudolf Virchoiv: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: * Kõik organismid koosnevad rakkudest * Rakk on elussüsteemi põhiüksus * Kõikide organismide rakud on sarnased ehituse, keemilise koostise ja ainevahetuse poolest. * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas * Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Tänapäeval kasutatakse rakkude uurimiseks elektronmikroskoope. Elektronmikroskoop:
............................................................ 11 Vitamiinid.........................................................................................................................11 Hormoonid....................................................................................................................... 11 Rakuõpetus...............................................................................................................................12 Eukarüootne rakk................................................................................................................ 12 Taime ja loomaraku võrdlus................................................................................................14 Seenterakk............................................................................................................................ 14 Bakterid........................................................................................................
pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühendatud tsentromeeri abil.kromosoomi õlad on osad.mitoosi profaas- kromosoom keerdub ja muutub nähtavaks, tuum suureneb, tuumake kaob.rakk polariseerub.tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid,mis osalevad kromosoomide jaotamises.tuumamembraanid lagunevad. Metafaas-kromosoomid raku keskele ja 1 tasapinnale
Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. Köhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu täiesti homogeenseid antikehi suures koguses. Metoodika rakuliseks aluseks on fakt, et iga üksik B-lümfotsüüt on vimeline sünteesima ainult ühesuguste omadustega antikehi. B-lümfotsüüt on aga diferentseerunud rakk ja tema jagunemisvime koekultuuris on väga piiratud. Selleks,et panna soovitud antikeha tootev B- lümfotsüüt jagunema, ühendatakse ta pahaloomulise kasvajarakuga, mille tulemusel tekib hübriidne rakk e. nn. hübridoom Hübridoomil on mõlema eellasraku tunnused: tal on piiramatu jagunemisvime (kasvajaraku tunnus) tal on soovitud spetsiifikaga antikehade sünteesi vime (B-lümfotsüüdi tunnus) Monokloonsete antikehade kasutamine
Viiruse LÜÜTILINE elutsükkel: Viiruse LÜSOGEENNE elutsükkel: Nakatumine - Bakteriofaag kinnitub Nakatumine rakule Viirus siseneb rakku Viirus siseneb rakku Viiruse nukleiinhape lülitub bakteri Viiruse replitseerumine kromosoomi Moodustatakse uued viirusosakesed Nukleiinhape jääb inaktiivseks Viirusosakesed väljuvad rakust ja rakk Järgneb lüütiline tsükkel, milles rakk hukkub hukkub Vaktsineerimine: Antigeenide viimine organismi. Valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigusetekitajatest või nende mürkidest Ei ravita antibiootikumidega Esimene vaktsineerimine 1796, lehmrõugete seerumiga, katsetas E.Jenner VIIRUSHAIGU Levikuviis Haigusnähud S
Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th. Schwann (loomad on rakulise ehitusega), 1858 – R. Virchow (sõnastas rakuteooria reegli: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel) 2) II etapp rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 – Haeckel väitis, et raku tuum (1831) vastutab pärilike omaduste säilitamise ja edastamise eest, 1866 – 1888 – kirjeldati mitoosi, meioosi (van Beneden ja Weismann), kromosoome (1842, K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja
väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Interfaas valmistab raku ette mitoosiks ja meioosiks. St. mitoosis ta kahekordistab kõike ( nt. inimesel on 46 kromosoomi siis ta teeb sellest 92, pärast jaguneb ära ja jääb mõlemasse rakku ikka 46 kromosoomi, meioosi puhul on aga nii, et interfaasis kahekordistatakse kromosoomide arvu (nt.46-inimesel), saadakse 92....ja siis see rakk hakkab jagunema ning pärast esimest jagunemist jääb mõlemasse rakku 46kromosoomi ja sealt jaguneb see rakk veel edasi ja jääb mõlemasse 23 kromosoomi (inimese puhul)- sugurakud) 4. Mitoosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Mitoos toimub raku sees. Käiku vt. eestpoolt, tulemuseks on kaks algsele rakule sarnast rakku (sama kromosoomide arv, sarnane DNA algsele rakule.) 5. Meioosi toimumiskoht, käik, tulemus ja tähtsus. Toimub sugurakkudes, Käiku vt
BAKTERIRAKK · Ümbritseb jäik rakukest, mis annab ka kuju. Kaitseb välistingimuste mõjude eest. · Rakumembraan reguleerib ainete liikumist. · Raku sees on tsütoplasma. · Pärilikkusaine, mis on tsütoplasmas vabalt, sisaldab elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. · Viburite abil nad liiguvad. · Jätkete abil kinnituvad erinevatele pindadele. BAKTERITE PALJUNEMINE · Bakterid paljunevad pooldudes ehk rakk jaguneb ha moodustyb kaks uut tütarrakku. · Pooldumine on baktertel kiire, tavaliselt näteiks 20-30 minuti järel. PALJUNEMISE TINNGIMUSED · Vajavad niiskust · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Jääkainete hulk ei tohi olla suur · Eri happelisusega keskkonnad · Õhu hapnikusisaldus · Mõjutavad ka teised bakterid · Fotosünteesivad bakterid vajavad ka valgust SPOORID
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3
teadused, näiteks botaanika, zooloogia, paljundamise ehk kloonimise meetodeist. loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia. Kloonimine tähendab geneetiliselt identse Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste järglaskonna saamist paljundatavast poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA lahenduste uurimises ja teostamises. molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond 3.Biotehnoloogia, bioonika, küberneetika moodustab klooni. Biotehnoloogiaks nimetatakse 8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, monokloonsed antikehad mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste võtete kogum hübridoomide loomiseks
) Eelduseks ainevahetuse põhiprotsessid, organellide arv suureneb, ATP süntees, loomarakkudes algab tsentrioolide on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke, mille tuumade ühinemisel kahestumine, raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistumine, Jagunemine algab karüokineesist. 1) moodustunud sügoodist areneb uus isend. munarakk, seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakk polariseerub, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad, tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb moodustuvad kääviniidid 2) Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele korduvalt. MITTESUGULINE- (Tähtsus: lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad, arvukas järglaskond
orgaanilisi aineid -taimed. Suhkrute koostisse kuulub alati süsinik, vesinik, hapnik. Glükoos- C6 H12 O6. Organismi poolt kasutatavaid suhkruid on kolme tüüpi: 1.) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud. Molekul koosneb kuni 6-est süsinikuaatomist. Vees väga hästi lahustuvad. Värvusetud. C5 H10 O5-pentoossuhkrud. Riboos, desoksüriboos. Olulised nukleiinhapete molekuliehituses. C6 H12 O6-hekoossuhkrud. Glükoos, fruktoos. Nende lagundamisel saab organismi rakk esmase keemilise sideme energia. 2.) Oligosahhariidid madalmolekulaarsed liitsuhkrud. Molekul koosneb kahest või kolmest lihtsuhkru molekulist. Vees lahustuvus on mõne võrra aeglasem. Sahharoos- peedi- , roosuhkur. Kõige tavalisem toidusuhkur. Linnasesuhkur ehk maltoos. Õlle tootmisel. Laktoos ehk loomne suhkur, piimasuhkur. 3.) Polüsahhariidid ehk kõrgmolekulaarsed liitsuhkrud. Moodustuvad neljast või enamast lihtsuhkru molekulist
1. Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 2. Tuuma poolvedel sisu 3. Varustab rakku energiaga 4. Ainult sellel on olemas nii vakuool, plastiidid kui ka rakukest 5. Seeneniidistik 6. Rohelise värvusega plastiid 7. Kes avastas imetaja munaraku? 8. Organell, mis avastati 1953. a. Pannakse kokku tuumakeses 9. Väikseim üherakuline organism 10. Puuviljade magus või hapu maits tuleneb sellest, et nende ........ Sisaldavad vees lahustunud suhkruid ja orgaanilisi aineid 11. Päristuumne rakk 12. Kes avastas, et kõik organismid on rakulise ehitusega? 13. Pagaripärm paljuneb mittesuguliselt ......... teel. 14. Lagundab makromolekule. 15. Loomarakkudes on neid kuni kümmekond, taimerakus võib aga arv ulatuda mõnesajani. Avastati 1898. a. 16. Puravik on ....... . 17. Inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, närvi- ja ........kude 18. Eukarüoot 19. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. 20
kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. 12.tuumkloonimine-selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. 13. 14.erütrotsüüt-ehk punalible ehk punaverelible on hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk. 15.leukotsüüt-valgelible on eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis 16.trombotsüüt-käsnataoline ebakorrapärase kujuga rakk 17.eugeenika-ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist.
Ebrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise eesmärgil geeniteraapia tesostamiseks. Tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva ja seejärel lõhutakse- eraldatakse tüvirakud. Sarnasus: munarakudoonor ja tuumadoonor; somaatilise raku siirdamine tuumata munarakku Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nim rakuteraapiaks ( näiteks asendatakse põletuse tagajärjel kahjustunud või hävinenud naharakke) . Laialdaselt kasutatakse teatud verevähi tüüpide raviks luuüdi siirdamist. Embrüonaalsete tüvirakkude siirdamist takistavad: a) Munaraku doonorlus
Elu omadused. Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määratlemine on võimalik mitme tunnuse koos eksisteerimisel. 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Rakk on kõige väiksem üksus millel esinevad kõik elu tunnused. Organismid: ainuraksed ja hulkraksed. Ainuraksed on bakterid, protistid, pärmseened, koppvetikad. Hulkraksed on taimed, loomad ja seened. 2. Kõik elusorganismid on keerukama ehitusega kui eluta objektid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus. Taimed vajavad anorgaanilisi ained:CO2; H2O, valgus Loomad Vajavad toitu. Kõikidele organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond
Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. Pärilikkus-Järglased sarnanevad oma vanematega. Keerukas organiseerituse tase-Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline.Eluslooduse organiseerituse tasemed:(organell on raku osa nt mitokonder,kloroplast) Rakuline tasand-Kõige väiksem eluüksus on rakk, rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia nt taimerakk. Kude- rakud mood. kudesid, kudesid uurib histoloogia nt lehe põhikude. Elund e. organ- koed mood. organeid, uurib nt neuroloogia nt leht. Elundkond e organism-elundid mood. elundkondi nt hingamiselundkond, organismi ehitust uurib anatoomia, organismi talitlust uurib füsioloogia. Liigi tasand- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid nt harilik luuderohi. Populatsioon-
Vereloome e. hemopoees · 1 - Mesoblastiline e. mesenhümaalne vereloomeperiood 1.-3. embrüonaalkuul. Vereloomekolded ilmuvad rebukoti seinas. · 2 - Hepatolienaalne periood vereloomekolded tekivad põrnas 2. ja maksas 4.-5. embrüonaalkuul. · 3 - Müelolümfaatiline periood algab 8. embrüonaalkuul.Vereloome kandub punasesse luuüdisse ja lümfoidorganitesse (tüümus, põrn, lümfisõlmed, jne.) Luuüdi · Luuüdi leidub pikkade luude üdiõõntes ja käsnluude põrgakeste vahel · Täiskavanuil on kahte tüüpi luuüdi - punane luuüdi (punane - hemoglobiin erütrotsüütides) ja kollane luuüdi (kollane - arvukalt rasvarakke) · Loote- ja lapseeas on kogu luuüdi punane ja hemopoeetiline. · Punane luuüdi => kollane luuüdi · Täiskasvanul paikneb punane luuüdi koljuluudes, selgroolülides, rinnakorvi ja vaagnavöötme luudes, õlavarreluu ja reieluu peades Punase ja kollase luuüdi paigutu...
Eelised: Võimaldab raskesti paljundavate taimede kiire tootmise (orhideed);võimaldab saada viirusvabu ja jõulisema kasvuga taimi (Nt: maasikas, kartul); looduskaitses (Nt: paljundatakse hävimisohus taimi). Kasutamine:. Taimede vegetatiivne paljunemine- mugulate, sibulate, püsikute abil, looduskaitses hävimisohus taimeliikide kaitseks, geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist (DNA, rakk, organism). Meristeempaljundus- rakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.Hübriidoomtehnoloogia kasutamine-*Haiguste tuvastamiseks (Nt: viirused); meditsiini ja loomaravi diagnostikas,*Antigeenide saamiseks (Nt: rasedustest),*Monogloonsete antikehade kasutamine ( Nt: nakkushaiguste ja vähi raviks) . Biotehnoloogia- rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. (Peamiselt bakterid, seened )
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand)
membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle 6) Elusa raku tundemärgid paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus, liikumisvõime 7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda
rakusisesed transportvalgud) h. retseptorid keskkonnaga suhtlejad (välis-, sise-) i. signaali liikumise võimaldajad (närvide membraanide ained) 3. Molekulide omadused sõltuvad (sise)keskkonnast homeostaas! Muutused keskkonnas võivad kergesti muuta eluks vajalike molekulide struktuuri ja omadusi (valkude aktiveerumine või denaturatsioon) Vähim elu ühik: rakk 1. Rakk on elu põhiühik. Lihtsaim on bakterirakk. Päristuumne rakk (taim, loom, seen) on evolutsioonis tekkinud mitme bakteri tüüpi raku koostööst 2. Alati on rakus elu kodeeritud teabe pidevuse kandjaid geene (v.a. mõned spetsialiseerunud rakud hulkrakseil), mingeid kaitsestruktuure (raku membraan, raku kest) ja keemiliste protsesside läbiviijaid. 3. Suure energeetilise väärtusega protsessid toimuvad rakus membraanidel
Raku teooria kujunemine/põhifostulaadid: 1)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega, 2)Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel, 3)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb
Eesti taimestiku morfoloogia ja süstemaatika, taimestik (I ja II), taimkate (I ja II) Prosenhüümne rakk- taimerakk, millel on väga piklik kuju, esineb juhtkoes. Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu).
Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Ristsiire tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab muutlikkust (suurenevad ellujäämis- ja kohanemisvõimalused) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega SUGURAKK EI JAGUNE, eelasrakul on diploidne kromosoomistik. 5. Meioosi ja mitoosi erinevused Mitoos Meioos Toimub keharakkude jagunemisel Eoste ja sugurakkude moodustumisel Tekkiv rakk on diploidse kromosoomistikuga Tekkiv rakk on haploidse kromosoomistikuga Rakud on identse geneetilise materjaliga Rakud on geneetiliselt erinevad Ei toimu kromosoomide ristsiiret Toimub kromosoomide ristsiire Jagunemisel tekib 2 uut rakku Jagunemisel tekib 4 uut rakku Toimub 1 mitootiline jagunemine (neli faasi: Toimub 2 järjestikust mitootilist jagunemist pro-, meta-, ana- ja telofaas) vahepealse interfaasiga
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees
Rakkude mitmekesisus 1. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2. Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Raku avastamine sai võimalikuks mikroskoobi abil. 3. Sõnasta rakuteooria 3 põhiteesi. 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 4. Kuidas jaotatakse rakku rakutuuma ehituse alusel. Näited. · Eeltuumsed ehk
Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Eukarüoot päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle. -) Prokarüoot eeltuumne rakk, millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid. -) Pinotsütoos vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu. -) Inklusioonid tsütoplasma varuaine. -) Mükoriisa seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel. -) Turgor rakusiserõhk. -) Geen kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust. -) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi.
) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.'' `'Rakkude ehitus ja talitlus on kooskülas.'' Rakud jaotatakse: Prokarüoodid e. eeltuumsed- puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. N T: Bakterid. Eukarüoodid e . päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. NT: Looma-, taime-, seene-, protistirakud. Üherakulised organismid: 1. Mikroskoopiliste mõõtmetega. 2. Iseloomuliku väliskujuga. 3
BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil
1.Millega tegelevad järgmised teadusharud? 1. Etoloogia - loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. 2.Ökoloogia - teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8....
9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised 5)Klass: Imetajad 6)Alamhõimkond: Selgroogsed 7)Hõimkond: Keelikloomad 8)Riik: Loomad ELUSLOODUSE RIIKIDE VÕRDLUS A)Taimed: fotosünteesivad Seened: ei fotosünteesi B)Bakterid: eeltuumsed Protistid: päristuumsed C)Loomad: heterotroofid Taimed: autotroofid D)Bakterid: üldjuhul ainult 1 rakk Loomad: palju rakke RIIKIDE ISELOOMULIKUD TUNNUSED 1.Arhebakterid: eeltuumne, meenutavad ehituselt ja talitluselt rohkem tuumaga rakke, on suutelised elama väga äärmuslikes tingimustes. 2.Bakterid: eeltuumne, mängivad tähtsat rolli aineringes - lagundajatena, lämmastiku sidujatena. 3.Protistid: päristuumne, ei ole bakterid, taimed, seened ega ka loomad. Nende hulka kuuluvad auto(sünteesib endale ise eluks vajalikke sünteese)-ja heterotroofid (toitub teiste
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
