Töö teostajad: Klass, kursus: Millise teemaga on seotud: narkootikumide ja suitsetamise ennetamine. Teema valiku põhjendus: Tänapäeval on palju asotsiaalseid peresid, kus suits ja alkohol on muutunud elustiiliks. Ka hea sissetulekuda peredes on lapsi kes aina rohkem hakkasid suitsetama ja alkoholi tarbima, sest nende arvates on see tänapäeva trendiks muutunud ja teeb neid noori täiskasvanuks.Ja projekt on suunatud noortele, et näidata et alkohol ja suitsetamine on kahjulikud. Eesmärgid: Ennetada narkootikumide levikut noorte seas Et praegused 6-9 klassi noored loobuks suitsetamisest Teadvustada ja informeerida õpilasi alkoholi ja narkootikumide kahjulikest mõjudest. Meetod: paaristöö, varasema testi tulemused, interneti kasutamine (http://www.hot.ee/wp4u/drugs.htm, www.narko.ee,
docstxt/12314968666461.txt
docstxt/135930383083.txt
reduktori projekt
docstxt/135065949941.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: ....... KOOD: ........ JUHENDAJA: I. Penkov TALLINN 2007 1. Ajami kinemaatiline skeem 2. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Tugevustingimus Maksimaalne pingutusjõud Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N . Varutegur [S] = 5 [6]. Pidades silmas trossi keeramist ainult trumlil (mitte alt olevate trossi keerdude peal) valime tross TEK 21610 [7], mille Ft = 59,5 kN Siis Trossi mõõt d = 10 mm
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW3 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Analüüsi ajaühik on nädal OK EVM on vaja välja arvutada projekti tasemel, ehk, kõikidest WBSidest OK summarselt PV OK AC OK EV ...
Eelarve OK Projekti sisu on realistlik OK Vähemalt 3 kontroll-punkti projekti tasemel/ Projektijuhi otsused OK Projekti alustamise ning lõpetamise kuupäevad OK Projekti faasid OK Ulatuse kirjeldus See projekt tehakse sellepärast, et pakkuda klientidele uksest-ukseni kunstripsmete paigaldamise teenust. See tähendab, et kliendi teenindamiseks sõidetakse temale mugavasse asukohta. Nii ei pea klient muretsema, kuidas ise kohale pääseda. Projekt sisaldab kunstripsmete tegemiseks mõeldud mööbli ja vajalike vahendite paigaldamist kaubikusse. Kui projekt osutub edukaks, saab selliseid ripsmeteenuse kaubikuid panna tööle ka teistes linnades. Riskid
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW2 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Projekti töökalender määratletud OK WBS struktuur vähemalt 3 taset OK Gantti diagrammi lisatud, selgelt loetav OK Tööjõu ressursid (vähemalt) = 3 töölist/equipment + 1 Projektijuht OK Ressurside maksumused määratletud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" E-POOD Üliõpilane: Õpperühm: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 Sisukord SISUKORD..............................................................................................2 1 ÜLDVAADE...........................................................................................3 1.1 TAUST................................................................................................................. 3 1.2 EESMÄRGID........................................................................................................... 3 1.3 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU.........................................
......................................................................................................................... 27 SISSEJUHATUS Ehituse organiseerimise projekti osatähtsus ehituses seisneb selles, et tööd kulgeksid loogilises järjekorras, selgitab välja objekti resursivajaduse ning lisaks sellele, et kõik tööd, mis on vaja teha saaksid ka tehtud. Oleks paberil kirjas, mis on vaja teha ehk ei avastaks ühel hetkel, et mingi töö jäi tegemata vms. Samuti aitab organiseerimise projekt planeerida objektil erinevate asjade asukohta, et nad ei jääks hiljem mingisugusele tööle jalgu. Näiteks olen ise olnud objektil, kus on laokonteinerit ümber tõstetud kolmel korral, mida oleks saanud vältida, kui oleks tehtud olnud organiseerimise projekt, et teada kohe, kuhu konteiner panna. Antud näidet arvesse võttes, tekitab laokonteineri ümber tõstmine lisatööd, mille arvelt venivad ka teised tööd, mida oleks saanud teha ümber tõstmise arvelt.
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..................................................
ISIKSUSE- JA SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA PROJEKT VÕÕRASTE INIMESTE AVALIK JÄLGIMINE 15.10.2007 TEKKELOOST Idee tekkis ühel täiesti tavalisel õhtul, mil üks inimene meie seltskonnast otsustas kas siis tähelepanuvajadusest või lihtsalt igavusest tänaval kõndides ühe hotellirestorani suurtest madalatest klaasakendest sihilikult, pikalt ja tähelepandavalt sisse vahtida ning sellega seesistujatele ebamugavust
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest soovitatakse tugevdada lapse enda t...
Eesti Sukeldumisministerium OÜ PROJEKT TALLINN SISUKORD PÕHILISED ANDMED......................................................................................... 2 Projekti finantseerimine................................................................................2 Juhtkond........................................................................................................ 2 ANDMED PANGAÜLEKANDE TEGEMISEKS...................................................3
mist, õuesõpet, õppekäike jne. Õppeprotsessi kõigis etappides kasutatakse info- ja kommuni- katsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid. 1.2. Õppe eesmärgid põhikoolis ja gümnaasiumis Bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane: y tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest iga- päevaelus ja inimühiskonna arengus; 1 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 y suhtub vastutustundlikult elukeskkonda väärtustades bioloogilist mitmekesisust ning säästva arengu põhimõtteid; y omandab ülevaate elusloodusest, selle olulisematest protsessidest, elusolendite omavahe- listest suhetest ja seostest eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiaalast sõna- vara; y arendab oma oskusi lahendada probleeme ja võtta vastu otsuseid tuginedes seejuures tea-
docstxt/12446681815990.txt
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite
- 1 1400.- Tool 700.- 7 4900.- Modem 2489.- 1 2489.- Ruuter 890.- 1 890.- Kaabel 25.- m 31m 775.- Projekti maksumus kokku (EEK) 150279.- Nagu tabelist näha võime läks minu büroo projekt maksma 150279 krooni, mis tähendab, et raha jäi üle, lausa 99721 krooni, mille eest saab töötajatele esimesed kuud palka maksta kui ettevõtte algus pole just väga edukas. 12 KOKKUVÕTE Projekti alguses seadsin ma oma töö eesmärgiks luua mugav ja kliendi sõbralik arvutipood, millega ma ise arvan et sain hästi hakkama, kuna kõik vajaminevad seadmed on olemas ja käepäraselt ning loogiliselt jaotatud
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Suitsetamine kuuendas klassis Triin Tarand 12 A Tallinn 2009 Suitsetamist võetakse tänapäeval nn popilt. Enamik väikseid lapsi on näinud suuremaid tarvitamas tubakat. Sellest tulenevalt leitakse, et ka neile on see lubatud. Samas kui ka vanemad kodus suitsetavad võib see harjumus tekitada lastes huvi, mille nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) va...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkus...
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT0023 Keemiatehnika - projekt ADSORBERI EELPROJEKT Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: TALLINN 2011 : , 10000 3/, 0,01 /3, 0,0009 /3. : , 4 . : : 1) 2) -- 30 200 °C. 0,75 /³. 10500 / (46 /, 34,5 /). -60 °C. , ; 100 °C-- I , 110 °C -- , 130 °C -- II , 265 °C --- («»), 270 °C --
1.1 ? . , , . - . 1.2 ? ? , . 1.3 . , , . 1.4 . , . , . . 1.5 . . , . 1.6 , , , , . 1.7 . , 1. . 2. , . 3. . 4. . 5. . 6. , : 7. , . , . , . 8. , , , . , , . , , . 2.1. . ? - ? , . - ? . . - / / - ? 2.2 . 2.3 . 1. . . . , , . , . ! , . - : , - , , . - . - , . . - , , , . -, : . . - , , , . . 3.1 . , . , . 2. . , , . , , . , , - . . 3.2 3.6 . . 3.7 3.3 . . . ...
Hammasratast fikseeriva liistu arvutus: 2300 p= = 89 MPa < [p] 0,0350,0480,004 Valtsirauda fikseeriva liistu arvutus: 2300 p= = 176 MPa > [p] 0,0250,0340,004 Paigutame 2 liistu mõlemale poole võlli: 2300 p= = 88 MPa < [p] 20,0250,0340,004 9. Kokkuvõte Selle projekti eesmärgiks oli kavandada töötav käsivalts. Arvestades asjaoluga, et see oli esimene suurem projekt, siis õppisin üpris palju. Esiteks muidugi seda, et asjadega peaks varem pihta hakkama. Lõpuks aga said kauakirutud joonised tehtud ning aruannegi, mida te hetkel käes hoiate, valmis kirjutatud. Valmistootena peaks see valts muutma mõõkade valmistamise meistrite käe all hulga lihtsamaks, andes taaskehastajatele ning kollektsionääridele võimaluse saada neid muljetavaldavaid ning töökindlaid relvi soodsama hinnaga. Kui vähegi võimalust on, sooviks ka ise
docstxt/14468302240383.txt
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult. Rail Balticu projekti juhivad laiapõhjaline juhtkomitee ning töögrupp, kuhu kuuluvad Pärnu, Rapla, Harju maavanemad ning maavalitsuste esindajad, samuti Eesti Raudtee, Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel..............................................
docstxt/13913355652497.txt
EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin Konteinerterminali planeerimine Projekt Tallinn 2014 1. Lähteandmed: 2. Kaubavoog : Konteinerid 3. Kaubavoo suurus: 580 tuh TEU-d (20') 4. Kaubavoo suund: 55% merelt-maale; 45% maalt-merele 5. ühendus tagamaaga: 35% autotransport; 65% raudteetransport 6. kaubavoo ebaühtlustegur: 1,21 7. eksplutatsiooniperioodi pikkus: 365 päeva 8
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u
IT büroo renoveerimine ja sisustuse projekt Koostaja: Osakond: Juhendaja: Tallinna 2009 PROJEKTIÜLESANNE Ülesande andja: NR:2 Kuupäev:08.05.09 MÄRKSÕNA: IT büroo renoveerimise ja sisustuse projekt ÜLESANDE VÕTJA: MIS: Eduka projekti tunnused: · Asjakohasus · Teostavus · Küpsus · Jätkusuutlikkus Projekti eesmärk: Lõpetada etteantud plaani IT büroo väljaehitus ning samuti ka sisustada IT büroo. Seisundi analüüs: Ehitaja poolt antakse üle lõplikult välja ehitamata (puuduvad vaheseinad, uksed, aknad, ja teised avad) ja viimistlemata büroo ,,karp". Projekti kirjeldus: · Muretseda ja paigaldada välisturvauks.
docstxt/135065476789.txt
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid
Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (lkaitsja allkiri/allkirjad) Sisukord Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sisukord.........................................................................
Markus Põder TEHNOLOOGIA MÄÄRAMINE PROJEKT Õppeaines: LÕIKETÖÖTLEMINE JA LÕIKERIISTAD Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo Kangru Tallinn 2015 SISUKORD 1. Ülesande sisu ................................................................................................................................4 2. Lintsaag Bomar STG275 ..........................................................................................
Kuid ei saa märkimata jätta, et see oli ainult väike osa kogu rakendusest ja testimisest. Kui arvestada selles töös kirjeldatud rakenduste funktsionaalsust ja testitud nõudeid, siis saab testidega rahule jääda, sest kõik need läbisid testid 100%. 9.2 Projektist saadud kogemuse analüüs Projekti käigus saadud kogemus tuleb kindlasti kasuks igale projektiliikmele, vaatamata, mis IT ametil keegi töötab. Kõik meeskonnaliikmed jäid rahule sellega, kuidas projekt oli läbi viidud. Õppeaine materjalides oli piisavalt informatsiooni ja õppejõud vastas alati küsimustele. Ettepanekuid selle kohta, kuidas edaspidi võiks projekti läbi viia, ei ole. 9.3 Kasutatud kirjandus Jaak Tepandi (2016). “Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid”. Kättesaadav: http://tepandi.ee/tks-loeng.pdf. Jaak Tepandi (2016). “Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid - korraldus”. Kättesaadav: http://tepandi.ee/tks-korraldus.pdf.
docstxt/14499441341504.txt
docstxt/135065476938.txt
docstxt/135065477322.txt
docstxt/12001499532.txt
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Eestlane laulab ja pajatab Referaat. Koostajad: Liis Lääts, Britta Nurme, Liisa Olev, Riina Liiv Juhendaja: Enn Kullamaa Viljandi 2008 Eessõna Me valisime selle teema just sellepärast, et alati on huvitav kuulda kaasõpilastelt naljakaid lugusid, anekdoote ja nende enda väljamõeldud lugusid. See on tänapäevane ja pakub huvi, kuna kõik on arusaadav. Kuid nendest juttudest ja pajatustest, mis olid varasemal ajal, ei saada nii hästi aru ning me ei mõista seda aega. See teema pakub huvi igale vanusele Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa peamist tunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. 1. Ameeriklanna, inglanna ja venelanna räägivad oma esimestest abielukuudest. Ameeriklanna: ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu koh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 ...
1.1.2. Kinnistu andmed Kinnistu aadress: Valgu 5, Valgu küla, Märjamaa vald, Raplamaa Katastritunnus: 50404:001:0073 Krundi kasutamissihtotstarbed: Ühiskondlike ehitiste maa 100% 1.1.3. Ehitusprojekti tellija Nimetus: Jüri Tamm Reg. nr./isikukood: 300000000 Kontaktandmed: tel. +372 5343 6389, [email protected] 5 1.1.4. Projekteerija Ärinimi: GP Projekt OÜ Reg. nr.: 00000000 Aadress: Nurga 6-68, Maardu, 74113 e-post: [email protected] Esindaja: Grigori Ponomarjov, GSM +372 5668 8304 6 2. ASENDIPLAAN 2.1. Lähteandmed Asendiplaani koostamise aluseks on Tallinna tehnikakõrgkooli ,,Rapla raj. Valgu 5" maa-ala plaan ja asukohaskeem. 2.2. Olemasolev olukord 2.2.1. Paiknemine Krunt asub Märjamaa vallas, Valgu külas, aadressil Valgu 5. 2.2.2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
