Metallkonstruktsioonid projekt 1 (0)

SISEPOLIITILINE KORD
15. Juuni 1920 -  Esimene  Põhiseadus
Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget).
Üldine  valimisõigus  alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised.
Proportsionaalsed valimised.
Täidesaatev võim e. valitsus -  riigivanem  + ministrid (riigivanem aka 
president )
I PS oli ülidemokraatlik.
 
1917 - 1919 Maapäev
1919 - 1920 Asutav Kogu
1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline
1934 - 1938 ???
1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline
 
Kõige  kuulsamad  parteid
 
Parempoolsed:

Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; 
liidrid : K.Päts, J.Laidoner, Teemat.

Kristlik  Rahvaerakond  (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan 
Lattik , Johann Kõpp)
Tsentristid:

Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman)

Asunike   Koondis : (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi 
põllumajandust; liider: Otto Tief)
Vasakpoolsed :

Eesti  Sotsid : (toetajad: vaesemad; liider: August Rei)
Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased , kommunistid .
 
1.Detsember 1924 - mäss (Jaan  Anvelt 'I poolt  juhitud )
 
Maareform  10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid.
Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti  metsad  ja  sood ;
56 000 asutustalu; mõisatelt võeti põllumajanduslik  inventar . 
Miks see oli hea? - Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, mis tagas põllumajanduse 
arengu ja põllumeeste lojaalsuse.
MAJANDUSPOLIITIKA
1920 - 1923   läksime  "põhja"
1924 - 1929   oli enam-vähem
1929 - 1933   väga segane periood
1934 - 1938   olukord muutub paremaks
 
Majandusolud  1920.-ndatel:
 
Raske seis, miks? :
 
Eesti majanduse liigne  seotus  ja  sõltuvus  Vene turust.
Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetud toorainest (Venemaalt toodud).
Vananenud sisseseade. (tehnika?)
Oskustööliste puudus.
Usaldus rahasüsteemi vastu oli väike. 
Välisvõlad.
Maareform.
 
Eesti sai Tartu rahulepingu tagajärjel Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla, 
millest 13 miljonit läks korstnasse.
1923.a  Teatab  me  partner  Venemaa, et on maksujõuetu.
 
1924.a - uus majanduspoliitika (O. Strandman)
Suurtööstuses keskendusid põllumajandusele (siga,  peekon , või).
Põllumajandus toodangu  eksport  (või, peekon).
Kartulikasvandust vähendati, rõhk söödakasvandusele.
Likvideeriti riigile mittesobilikud suurettevõtted.
Alustati  põlevkivi  kaevandamist. Loodi keemiatööstus 
Tööstuslik turba tootmine. Loodi  kodumaine  kütusetööstus. 
Puidu-, tselluloosi- ja  paberitööstus .
1928.a -  rahareform  ( saime  Inglismaalt laenu, markade, pennide asemele tulid 
kroonid , sendid).
Korrastati ja karmistati EV pangapoliitikat.
 
Majanduskriis :
Kõige rohkem puudutas põllumajandust. Tekkis ületootmine. 
Miinused:
-Eksport  miinusesse .
-Talupoegade sissetulekud
-pankrotid, tööliste vallandamine
-krooni  devalveerimine  1933.a
 
1934.a algab EV majanduse uus kasv (krooni devalveerimine aitas).
1930.-ndate teisel poolel majandus tugevneb.
Saksamaast saab tugev majanduspartner.
SISEPOLIITILINE KRIIS
1926.a loodi Eesti Vabariigi  sõjalaste  Liit aka  Vapsid  (poliitikasse ei seganud 
end; sõjaveteranid käisid koos jne.. Liidrid: fassaadliider A. Larka , tõeline 
"aju" Artur  Sirk .
Poliitikasse 1930.-ndate alguses tulevad poliitikasse, kui poliitikas on "kaos" 
(11 valitsust ühe aastaga).
Iidoliks oli  Mussolini . Kõvakäepoliitika
 
Kirj . Mida nad korda saatsid
 
Neil oli väga suur rahva poolehoid. Pakkusid  välja presidendi ametikoha 
valimise kanditaadid: Põllumeeste Kogu - Päts; Asunike Koondis - Laidoner; 
Sotsid - Rei; Vapsid - Larka) 
 
Valimised: Väga 'räiged' valimiskampaaniad. Päts lasi teha 'emori' uuringu 
(meie mõistes). Tegi kindlaks, milline seis on. Ülekaalukalt oli esimesel kohal
Vapsid, teisel kohal Laidoner. Sotsid ja Päts said vähe hääli. 
Päts otsustas teha riigipöörde (ebaseaduslikult).
 
Päts lasi vapsid ükshaaval arreteerida, et saada presidendiks.
1935.a toimub veel üks katse, et vapsid likvideerida. Õnnestub.
 
Algab vaikiv ajastu.
1938.a  laseb  Päts teha uue põhiseaduse, olles ise ainuke  kanditaat . Võim on
tal nii suur, et ka poliitilised vangid ei ohustanud teda. Autoriteetne 
diktatuur.
 
J.Laidoneril oli  kaitsevägi  ja halliks kindraliks nim. K. Eenpalu .
 
Eesti kultuur: kuidas  vaimulikud  inimesed võtsid vastu vaikiva ajastu? 
Kuidas kultuuri mõjutas?
EESTI KULTUUR (plussid ja miinused)
+ kirjakeele kaasajastamine
+ tippintelligentsi areng (teadlased)
+ teaduse areng (Tartu Ülikool)
+  haridussüsteemis  ühtlustus koolipõhimõte
+ kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa
+ kirjandus: Siuru, Arbujad , 
+ kujutav kunst (kubism)
+  muusika
+ teatrid
+  sport
 

Tsensuur

Loomevabaduse piiramine

Mõõdetundetu süsteemi  kiitmine

Intelligents tõmbus tagasi

Kõrghariduse ülepopulatsioon

Liigne tsentraliseerimine
EESTI  VÄLISPOLIITIKA
1920.a - Esimene katse saada Rahvaste Liitu. Vastu olid  ameeriklased , 
Venemaa  pooldajad . Poolt olid Itaalia, Uruguay , Paraguay.
1921.a Võeti meid Rahvaste Liitu. Leiti, et tuleb luua Venemaa ette 
buffertsoon.
 
Eesti hakkas sõpru/liitlasi  otsima . Suurim soov oli luua Balti Liit (Eesti, Läti, 
Leedu, Poola, Soome). Kukkus läbi: Poola ja Leedu vahelised suhted olid 
halvad. Poola käes oli Leedu praegune pealinn Vilnius. Soome hakkas kohe 
kõrvale hoiduma, et hoiduda 'jamadest'.
 
1923.a Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliidu leping. Reguleeris piirijoone.
1934.a Sõlmiti Eesti-Läti koostööleping
 
 
Suhted Nõukogude Liiduga
 
Tartu Rahulepingust möödus neli aastat, kui  Moskva  katsetas uuesti Eestilt 
iseseisvust võtta. Eesti proovis  NSVL 'iga suhteid lappida: 
majandussoodustused, transiidilaod.
 
1934.a Sõlmiti NSVL ja Eesti mittekallaletungi leping, mis eriti ei päästnud 
meid.
 
Eestil tihenevad suhted Saksamaaga peale 1935.ndat aastat (Inglise-Saksa-
Vene Läänemereleping).
1934-35. esitab Moskva mitmeid ettepanekuid/projekte, et ühendada Balti 
riike. (leida võimalust väikeriikide vallutamiseks).
1930.-ndate teisel poolel on Eesti sunnitud laveerima. 1938.a teatasime, et 
oleme neutraalsed, kuid reaalselt olime isoleeritud.