Gibbs-Helmholtzi võrrandid: Keemilise potentsiaali mõiste: vaba energia kasvu mõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süsteemis, kusjuures süsteemi muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle diferentsiaalvõrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0 standardne rõhk, kui P0 = 1, siis Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi ning oma osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste: lähtub ainete aktiivsustest, s.t lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1). Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar 2kt LAHUSED Lahuse mõiste: Lahuseks nimetatakse teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeenset süsteemiosa)
20. Elektrolüütide adsorptsioon. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+. Adsorptsiooni kristalli pinnale võib vaadelda kui kristalliseerumise jätku. Kristalli saab edasi ehitada aga nende ioonidega, millest kristall juba koosneb. Järgneval joonisel näidatud AgI ...
Elektrivälja tugevuse ühik on N/C. Punktlaengu elektriväli Lõputu tasandi elektriväli Superpositsiooniprintsiip: Punktlaengute süsteemi poolt tekitatud elektriväljatugevus on üksikute laengute poolt tekitatud elektriväljatugevuste vektoriaalne summa antud ruumipunktis. 2. Potentsiaal; elektriväli dielektrikutes; polarisatsioon; eriomadustega dielektrikud, piesoelektriline efekt. Elektrivälja potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrivälja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. φ= Elektrivälja potentsiaal võrdub tööga, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos: φ= Elektrivälja potentsiaal on skalaarne suurus
Pikkus s m, mm, cm, dm, km Ristlõike pindala S m2, cm2, dm2, mm2 Aeg t s, min, tund, a Kasutegur % =Qkas/Q Eritakistus m, mm2/m =Rs/l Ühikute tuletuskäigud: Elektrivälja tugevus Elektrivälja punkti potentsiaal Elektrimahtuvus Magnetiline induktsioon Magnetvoog Induktiivsus Ühikute definitsioonid 1 on sellise juhi takistus, mille korral 1-voldine pinge juhi otstel tekitab juhis voolutugevuse 1A. 1 cd on valgusallika valgustugevus antud suunas, mis kiirgab monokromaatilist valgust sagedusega 540*1012 Hz (roheline valgus) ja mille energeetiline valgustugevus antud suunas 1/683 W/sr. 1 dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m.
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
· Orgaanilise aine kõdunemisel · Looduslikest protsessidest (vulkaanid) Tulemuseks on KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti mõjutajad · CO2- Süsihappegaas, üle 60 % · CH4- Metaan, üle 20 ja · N2O, O3 · Veeaur Kliimamuutuste tagajärjed · Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid · Üleujutuste risk suureneb · Mulle kvaliteet halveneb · Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib · Suureneb metsatulekahjude oht · Kalanduse potentsiaal väheneb · Suurenevad kinnisvarakahjustused 1. Kõrbestumine on protsess, mille käigus väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus 2. Veekogude kuivamine 3. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
induktsiooniks. Laengute jaotus juhi pinnal sõltub juhi pinna kõverusest. Et juhi sees on aine elektriliselt neutraalne, siis ka juhis olevas õõnsuses puudub elektriväli. Sellel järeldusel põhineb elektrostaatiline varjestus kehade kaitsmine välise elektrostaatilise välja mõju eest. Irdjuhiks nimetatakse juhti, mis on teistest juhtidest ja laetud kehadest väga kaugel. Suurendades irdjuhi laengut, suureneb võrdeliselt sellega irdjuhi potentsiaal, võrdetegurit q nimetatakse irdjuhi elektrimahtuvuseks: C = . Juhtidest koostatud süsteemi, mille mahtuvus on irdjuhi mahtuvusest suurem ja ei ole mõjustatud teistest kehadest, nimetatakse kondensaatoriks. Kahest juhist (kattest) koostatud kondensaatori mahtuvus q on: C = , kus q on kondensaatori laeng ja ( 1 - 21 ) - katete potentsiaalide 1 - 2 vahe
,,Renessansiriik" VS ,,loomulik harmoonia" Aastal 1338 lõpetas Ambrogio Lorenzetti Siena raekojas oma freskod "Hea ja halvavalitsuse allegooria". ('Hea ja halva valitsuse allegooria' esindab optimistlikku renessansiaja vaatepunkti inimese piiramatust potentsiaalist oma olukorda parandada. Nemad mõistsid ajalugu ka kui pidevat optimeerimisprotsessi, kus "inimese mõistust ja tahet", rakendatakse loodusjõudude ohjeldamiseks ja millel on tohutu potentsiaal oma saatuse parandamiseks: "piiramatu teadmiste hulk". ) Head valitsust sümboliseerival freskol on jõukad kauplused, ilusad ehitised ja oma vaba aega nautivad, tantsivad linnakodanikud. Halva valitsuse märkides on varemed, vägistamine, röövimine ja mõrvad.
Need hoitakse kinni adsoptsioonijõududega. See on laengut määrav kiht/adsorbne kiht. Vastasioonid haakuvad adsorbse kihi külge, mis ei ole väga paks, kuna adsorptsioonijõud on nõrgad. Vastasioonid moodustavad difuusse kihi, mis liigub ka tuumaga kaasa. Töös arvutatud zeta potentsiaal on see mõttline pind, kust alates ioonid enam tuumaga kaasa ei liigu. 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). Valguse hajumine - Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine
=5,85A =2,76A 8,61A= =3,24A =2A =9,85A =40V =50V Joonis 4. Lihtsustad skeem koos maanduse ja nummerdatud sõlmedega. Olgu sõlm nr 5 maandatud, seega tema potentsiaal on 0V. 𝜑₅ = 𝜑₀ = 0V Leian ülejäänud sõlmede potentsiaalid: 𝜑₁ = 𝜑₀ - E₆ + I₆R₆ = 0 - 30 + 3,24 • 7 = -7,32 V 𝜑₂ = 𝜑₁ + E₃ - I₃R₃ = -7,32 + 30 - 2,76 • 4 = 11,64 V 𝜑₃ = 𝜑₂ - E₂ + I₂R₂ = 11,64 - 50 + 5,85 • 5 = -9,11 V 𝜑₄ = 𝜑₂ - E₄ + I₄R₄ = -9,11 - 40 + 8,61 • 6 = 2,55 V 4. Võimsuste bilanss Võimsuste bilanssi tegemisel on eesmärk üheselt määratud: saada klappima omavahel genereeritav
elektrivälja ühest punktist teise, nim. pingeks. Kahe vaadeldava punkti vaheline pinge on võrdne nende punktide potensiaalide vahega: U = (fii) - (fii2) kus U (V) - elektrivälja kahe vaadeldava punkti (= punktid 1 ja 2) vaheline pinge; fii1 (V) - elektrivälja ühe vaadeldava punkti (=punkti 1) potensiaali; fii2 (V) - elektrivälja teise vaadeldava punkti (=punkti2) potensiaali. Küsimused ja ülesanded 1. Mida tähendab väike : "Elektrivälja vaadeldava punkti potentsiaal on 25 V? V: Kui elektrivälja vaadeldava punkti potentsiaal on 25 V, on elektrivälja vaadeldavas punktis asjuva ühikalanedu (=laengu suurusega 1 C) potentsiaalne energia 1 J. 2. Elektivälja vaadeldavate punktide potentsiaalid on 230V ja 0 V. Kui suur on nende puntide vaheline pinge ? V: 3. Pinge elektrivälja kahe punti vahel on 1000 V. Kuidas Sa selgitataksid seda väidet sõbrale, kes ei tea elektrivälja pinge tähendusest? 4
Keemilise potentsiaali mõiste vaba energia kasvumõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süst.s, kusjuures süst muud parameetrid ei muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T = const. siis dG = VdP mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. Selle Diferentsiaal-võrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame Siin µ0 standardne keemiline potentsiaal ja P0 standardne rõhk, kui P0 = 1, siis Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi ning oma osaruumala .Asendades saame Tasakaalukonstandi mõiste lähtub aine aktiivsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja gaaside osarõhkudest (eeldame, et = 1) Reaktsiooni isoterm: Reaktsiooni isobaar
elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega. punktlaeng- laetud keha, mille kehad on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega. Coulombi seadus- kahe laengu vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi laengu korrutisega ja pöördvõrdeline kehade vahekaugusega. F=k*q1*q2/r2elektrivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.E=F/q. elektrostaatiline väli- mateeria vorm, mis vahendab teineteiste suhtes paigal seisvate laengute vastastikmõju. potentsiaalne väli- väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, milles igas punktis E vektor on suunatud piki selle joone puutujat. elektriline pinge-elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe. U=A/q elektrivälja potentsiaal- füs. suurus, mis näitab kui suur on antud välja punktis asuva laengu potentsiaalne energia. roo= Es homogeenne elektriväli- elektriväli, kus kogu ruumis on E vektor...
Madal enesehinnang : Inimesel valitsevad negatiivsed kujutlused endast. Kõrge enesehinnanguga isikud - Optimistlikud - Seavad kõrgeid eesmärke - Saavutavad elus rohkem - Tulevad paremini toime erinevates olukordades Madala enesehinnanguga isikud - Pessimistlikumad - Raskemad olukorrad, võivad mõjuda halvasti - Nad ei saavuta seda mida nad tahavad - Puudub potentsiaal - Madal enesehinnang mõjutab nende tervist, heaolu, suhteid Eri minade teooria (E.T. Higgins) - Tegelik mina - Ideaalmina - Võimalik mina Hoiakud Positiivsed hoiakud Negatiivsed hoiakud Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud : meie arusaamad, isiklikud kogemused, sõltuvad teistest. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud : tunded, eksponeerimisefekt. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud : enesetajuteooria, avalik arvamus
Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealisest rahvastikust on hõivatud sellel alal. Sellest saab jareldada, et põllumajanduse roll majanduses on väga väike Riigi põllumajanduslik potentsiaal Too välja, milliseid allikaid kasutasid teabe hankimiseks. Geograafia õpikj a wikipedia.
potentsiaalne energia 1 · Samuti nagu gravitatsiooniväljas paikneva keha potentsiaalne energia on võrdeline keha massiga m, on elektrostaatilises väljas paikneva laengu potentsiaalne energia Wp võrdeline selle laengu suurusega q. · Elektrostaatilise välja jõudude töö A laengu ümberpaiknemisel väljas võrdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega: 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 24 Potentsiaal · Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Wp ja laengu q suhe on selle punkti jaoks jääv suurus. · See suurus iseloomustab elektrivälja punkti energia seisukohalt, s.t. ta on selle väljapunkti energiakarakteristik. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 25 Potentsiaal 1 · Elektrostaatilise välja punkti potentsiaaliks nimetatakse sellesse punkti asetatud laengu
adsorptsiooniliste jõudude tõttu tugevasti seotud tahke aine pinnaga: seda osa nimetatakse adsorbseks kihiks. Ülejäänud vastasioonid hajuvad soojusliikumise tõttu suuremal või vähemal määral lahuse sisemusse ning moodustavad difuusse kihi. Difuusse kihi paksus sõltub temperatuurist ja elektrolüütide kontsentratsioonist lahuses. Kaksikkihi olemasolust tingitud bioelektrilised potentsiaalid etendavad olulist osa raku talitluses. Tseeta-potentsiaal - potentsiaal liikuva ja seisva kihi vahelisel piirpinnal. Kui rakendada laetud kolloidosakestest süsteemile elektriväli, hakkavad osakesed koos nendega seotud ioonidega liikuma ühes suunas, ülejäänud difuusse kihi ioonid vastassuunas. Kui laetud osakesed liiguvad lahuse suhtes, tekib selle tagajärjel elektriväli. Elektrokineetilisi nähtusi on neli: 1) elektroforees - laetud osakeste liikumine vedeliku suhtes elektriväljas
m mass v kiiruse suurus t aeg Ekin kineetiline energia Elektrostaatilise jõu ületamiseks tehtav töö ja potentsiaalne energia F jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus r laengutevaheline kaugus F jõuvektor ds nihe dA elementaartöö ds nihke suurus nurk jõuvektori ja nihkevektori vahel Epot potentsiaalne energia Q proovilaeng q välja tekitav laeng elektrostaatilise välja potentsiaal U pinge d laengu tee pikkus E väljatugevuse suurus Gravitatsioonijõu ületamiseks tehtav töö ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus A - töö m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant R Maa raadius M Maa mass h kõrgus Maa pinna kohal m keha mass g raskuskiirenduse suurus Epot potentsiaalne energia P keha kaalu suurus s nihke pikkus Ekin kineetiline energia Gaasi kokkusurumisel tehtav töö
puutujat. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga. 21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. U=A/q ühik 1V. 22. Mida näitab potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis gamma. gamma=W(pot. energ)/q(laengu suurus). 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul ...
Dipoolid on dielektrikus suunatud kaootiliselt. Elektriväljas pöörduvad dipoolid piki jõujooni tekivad pinglaengud ja nende vaheline elektriväli vähendab üldist elektrivälja.Elektrivälja töö: kui laeng q läbib lõigu d, on elektrivälja poolt tehtud töö A=Fd. Valemist E=F/q saame F=Eq, asendades F-i, saame A=Eqd. Kui laeng q läbib lõigu s, siis elektriväli töö A=Fscosa, ent scosa=d ning A=Fd ehk A=Eqd. Järeldus:elektrivälja töö ei sõltu läbitud teepikkusest. Pinge ja potentsiaal:pingeks nim.elektrivälja tööd 1C nihutamisel ühest punktist teise. Def. Valem U=A/q sellest on tuletatud ühik 1V. Pinget mõõdetakse voltmeetriga 2 punkti vahel. Kõrge pinge: üle 1000V-vahelduv, üle1500V-alalis pinge, 220V-madal pinge 0-50V- inimesele eluruumis ohutu pinge. Pinge seos E(vektor)ga: U=A/q=Eqd/g ---E=U/d. Seega jagades pinge lõigupikkusega saame elektrivälja tugevuse
algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mitte tema käitumise ennustamist ega kontrollimist. Humanistliku psühholoogia kesksed kategooriad on inimese potentsiaal, enesessesüvenemine, enda sõltumatuse ja täieliku vastutuse kogemine, eneseaktualisatsioon, loovus ja spontaansus. Sellest arenes suhtlemistreeningu peasuund. Humanistlik psühholoogia on hüljanud ranged teaduslikud mõisted ja loodusteadustest pärinevad katselised meetodid (loomade käitumist jälgides ei saa hinnata ega ette arvata inimeste käitumist). C. R. Rogersi teooria põhikonseptsioon (Dagmar Pescitelli, An Analysis of Carl Rogers' Theory of Personality) (Combs, Arthur W
ning mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Lahuse pH saab arvutada, lähtudes elemendi emj. ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest. Valemid kn= kn0+ loga2H+= kn0-0,059pH, millest pH= edasi tuleb võtta mõõdetud galvaanielemendi elektromotoorjõu avaldis: E= kn- Ag/AgCl, millest kn=E+ Ag/AgCl. Asendades selle ülaltoodud valemisse, saame pH avaldiseks: pH= Katseandmed E=0,212V Katsetemperatuur t=24°C Arvutused küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (24 -25)=0,20001 V kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (24 - 25)=0,69979 arvutatud pH = = 4,87 Tegelik pH oli aga 4,0 Katsevea arvutus: P=*100%=21,75% Järeldus: Mina sain katse ja arvutuste tulemusena uuritava lahuse pH-ks 4,87. Tegelik pH oli aga 4,0. Veaprotsendiks sain 21,75%. Viga võis tulla sellest, et lisati liiga palju kinhüdrooni või
Elektrokeemia. Kirjeldage potentsiomeetrilise analüüsi põhimõtet. Mis on Nernst´i võrrand? Nimetage potentsiomeetrias levinumaid elektroode Meetod, mis põhineb elektroodi potentsiaali mõõtmisel. Mõõta saab vaid raku potentsiaali. Potentsiomeetrilise analüüsi korral koosneb rakk võrdluselektroodist, soolasillast, analüüsitavast lahusest ja indikaatorelektroodist. Kokkuleppeliselt on võrdluselektrood anoodiks täpselt teada oleva konstantse potentsiaaliga, potentsiaal ei sõltu analüüsitava lahuse kontsentratsioonist. Potentsiomeetrilise analüüsi põhimõte: tundmatu elektroodi potentsiaali saab määrata teise elektroodi teadaoleva potentsiaali ja elemendi potentsiaali mõõtmise põhjal. Elektroodil tekkiv potentsiaal sõltub lahuses olevatest ioonidest ja nende ioonide kontsentratsioonist - sellist süsteemi on võimalik kasutada ioonide tuvastamiseks ja nende kontsentratsiooni määramiseks.
loogiline 1, kui loogiline 1 on mitmes sisendis, siis kõik vastavad dioodid avanevad ja väljundis on 1, kui dioodi päritakistus RF on tunduvalt väiksem R'ist, siis väljundpinge on võrdne sisendpingega olenemata avanenud dioodide arvust. Kui kõikkides sisendites on 0 siis on kõik dioodid suletud ja väljundis on 0 19 Kui mõnes sisendis on loogiline 0 siis on vastavad dioodid avatud ning voolo kulgeb läbi avatud dioodide takistil R esineb suur pingelang ning väljundis on madal potentsiaal ehk loogiline 0, kui kõikkides sisendites on loogiline 1 siis on kõik dioodid suletud ning voolu ei ole takistil R pingelang praktiliselt puudub. Väljundis on kõrge potentsiaal ehk loogiline 1 Kuyi sisendis on loogiline 0 siis on transistor suletud väljundpinge on kõrge Uce=e väljundis on loogiline 1. Kui sisendis on loogiline 1 siis on transistor küllastunud ning väljundis on loogiline 0 ehk madalpotenstsiaal Trigerid
Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia- vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus n: radioaktiivsete ainete lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad
Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV Esineb ka kuni 800-voldise pingega impulsse (elektriangerjas) Mõõtmine Organismi kui terviku talitluses avalduvad nõrgad rütmilised potentsiaalimuutused organismi pinnal Kasutatakse elektrokardiograafiat, elektroentsefalograafiat Elusrakkudes ja –kudedes tekkivaid potentsiaale mõõdetakse mikroelektroodidega Tekkimine Mitokondrite membraanidel redoksreaktsioonide tagajärjel tekkiv elektriline potentsiaal loob mitokondris tingimused ATP sünteesiks. Ühe ATP molekuli hüdrolüüsil väljuvad rakust 3 naatriumiooni ja sisenevad rakku 2 kaaliumiooni. Nende ioonide ning kaltsiumioonide ja valkude mittetasakaalulisus poolläbilaskval membraanil kutsub esile puhkepotentsiaali tekke. Rakumembraani depolariseerumine ja naatriumiooni läbilaskvuse suurenemine kutsub esile mõne millisekundi kestva toimepotentsiaali impulsi amplituudiga 100-120mV.
andmebaaside haldusest kuni keeruliste arvutivõrkude projekteerimiseni. IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mille sidetehnologiaga moodustab koos infotehnoloogia) sektor moodustab ainult 4%-5% Eesti majandusest, hõlmates enda alla kontorimasinate ja arvutite, raadio-, TV ja sideseadmete, meditsiinitehnika ning optikariistade tootmise, posti- ja telekommunikatsiooniteenused. Eesti peaks panema rõhku IT avalike pakkumise tõhustamisele. Eesti Infotehnoloogial on suur potentsiaal, isegi 2009. aastal kiitis suurfirma Microsoft Eesti IT arengut ning nimetas selle arengu Euroopa Liidu esikümnesse. Viimane Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt läbi viidud küsitlus näitas, et Eestis on ainüksi IT-firmades juba praegu puudu üle 2000 IKT spetsialisti. Seepärast pakub Tallinna Tehnikaülikool lausa 200 tasuta kõrgõppe kohta. Eestis on veel võimalik Infotehnoloogiat õppida IT Kolledzis, Tartu Ülikoolis.
on võrdeline kogujale antud laenguga. Laeme elektroskoobi, puudutades tema kogujat laetud klaaspulgaga. Elektroskoobi osuti kaldub kõrvale, näidates laengu olemasolu. Kui selliselt laetud elektroskoopi puudutada uuesti klaaspulgaga, siis osuti kõrvalekalle kasvab (laeng suureneb); kui aga puudutada elektroskoopi laetud eboniitpulgaga, muutub osuti kõrvalekalle hoopis väiksemaks - laeng elektroskoobil kahaneb 2. Elektrivälja tugevus ja potentsiaal. Punktlaengu energia(E) ja potentsiaal(fii). Elektrivälja tugevus (E) füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E vektorite kogum moodustab elektrivälja tugevuse vektorvälja. E suund = positiivse poovilaengu summaga Elektrivälja potentsiaal töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. NB! Valemite parem pool käib ainult punktlaengute kohta
Vastus: 0 V/m Elektrivälja potensiaal Potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Tähis: Potseniall on skalaarne ehk suunata suurus. Kontrollküsimused: 1.Homogeenses elektriväljas on pind 3,8 V potentsiaaliga 5,2 mm kaugusel kokkuleppelisest nulltasemest. Kui kaugel asub pind potentsiaaliga 6,9 V? Vastus: 9,4 mm 2.Kuidas sõltub punktlanegu elektrivälja potentsiaal kaugusest punktist? Vastus: pöördvõrdeline kaugusega 3.Kui suur on ühe välgusähvatuse töö, kui liikunud laeng on 20 C ja pinge 10astmes 9 V? Vastus: 2*1010 J 4.Kui suur on elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahe, kui laengu 0,012 C viimiseks ühest punktist teise tuli teha tööd 0,36 J? Vastus: 30 V 5.Kui suurt elektrilaengut on võimalik viia 1 J töö arvel ühest väljapunktist teise, kui nende punktidevaheline pinge on 5 V? Vastus: 0,2 C
juhtudel. põhik aluste Eelised: 1) Mitmest 1) Mitmest 1) Piiratud vastutus, 1) Pi osanikust osanikust osanikud st tulenevalt suurem tulenevalt suurem vastutavad vaid va potentsiaal. potentsiaal. osakapitali ak 2) Jagatud 2) Jagatud ulatuses. te vastutus/risk vastutus/risk 2) Osi saab kergesti va 3) Lihtne 3) Lihtne osta ja müüa, mis ak organisatsioon/ju organisatsioon/ju tähendab, et ul htimine htimine osanikke on 2) Ed
· Projekti põhieesmärk on suurendada elektritoodangut 60% võrra. Tuuleenergia · Tuuleenergial on Argentiinas pikad traditsioonid, Pampas ja Patagoonia piirkonnas on üks maailma suurimaid tuuleveski kontsentratsioone (umbes 400 000 veskit). · 1994. aastal asutati Chubut'i provintsis esimene kaubanduslik tuuleelektrijaam (500 KW). Praegu on Argentina 6 tuumajaama 13 tuulepargit, mille kogumaht on 29,7 MW. · Patagoonia piirkonnas on väga suur tuuleenergia potentsiaal, mis on hinnanguliselt kümnekordne võrreldes Argentinast pärit naftaenergiaga. · Kuid enamik selle energia potentsiaali on kasutamata ja põhjus on madalate hindadega, ja stiimulid muudavad tuuleenergiat ebatäpseks. · Tuuleenergia osakaal on praegu madal, kuid kuna kulud vähenevad, muutub see tõsiseks energiaallikaks. · Riiklik tuuleenergia kava eesmärk on muu hulgas kolme aasta jooksul välja töötada
lahusesse platineerimata plaatinaelektrood, ühendatakse elektroodinõu hõbe- hõbekloriidelektroodiga ning mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Lahuse pH saab arvutada, lähtudes elemendi emj. ja indikaatorelektroodi potentsiaali avaldisest. Arvutused Mõõtmine kinhüdroonelektroodiga: kinhüdroon hõbe-hõbekloriidelement elektromotoorjõud E = 0,223 V; katsetemperatuur t = 25°C; küllastatud hõbe-hõbekloriidelektroodi potentsiaal katsetemperatuuril hõbe-hõbekloriid = 0,199 1,01 ·10-3 (t -25) = 0,199 V; kinhüdroonelektroodi normaalpotentsiaal katsetemperatuuril kn0 = 0,699 - 0,00074 (t - 25) = 0,699 V; arvutatud pH = = 4,69 Tegelik pH = 4,8 Suhteline viga: = 2,3% Jäerldus: Arvutatud tulemus on 4,8. Kuna suhteline viga on väike, katset võiks lugeda õnnestunuks.
Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja loodusele Eestis ja Euroopas? 1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele. Väheneb mageveehulk ja see tekitab Lõuna- Euroopa elanikele suuri probleeme. 2. Üleujutuste risk suureneb. Ilma soojenedes suureneb üleujutuste risk. 3. Mulla kvaliteedi muutus. - Mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel). 4. Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. Osadele liikidele sobivad tingimused kaovad, teistele tekib sobiv kliima kohtadesse, kus nad pole varem elanud. 5. Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. Põhjapool kasvab kuna kliima soojeneb, lõuna pool on liiga kuum. 6. Suurenenud metsatulekahjude oht. Kliima soojeneb, ilm on kuivem ja seetõttu on metsatulekahjudel lihtsam algust saada. 7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne. - Mõju põhjaosas on positiivne, sest saab kasvatada...
Elektriväli Väli omavahel mitte kokkupuutes olevate kehade vahelise vastastikmõju vahendaja; Elektrostaatiline väli paigalseisvaid laetud kehi ümbritsev, nende omavahelise vastastikmõju vahendaja; Väljatugevus (elektrostaatilise välja tugevus) E elektrivälja iga punkti iseloomustav suurus, mis on määratletud kui välja mingisse punkti asetatud laetud kehale (proovilaengule) mõjuva jõu F ja keha laengu q suhe: F E = q Välja jõujooned välja piltlikustamiseks konstrueeritud suunaga jooned, mille mistahes punktist tõmmatud puutuja suund langeb kokku selles punktis väljatugevuse vektori E suunaga; Väljade superpositsiooni printsiip väljatugevuse jaoks - kui välja tekitavaid laetud kehi...
S.t. olekute 2, 6, 9, A, B, E, ja F korral on väljundiks 1. Viimase asjana katsetasin asendada skeemil numbrite 10 ja 12 kõrval olevad AND komponendid NAND3 ning NOR3 komponentidega. NAND3 korral ei näidanud loogika analüsaator kordagi simulatsiooni ajal väljundis signaali. NOR3 pööras aga väljundi joone peegelpilti. Ei oska seda olukorda kommenteerida, ei teagi kas niimoodi meelevaldselt võib üldse komponente asendada. Üldine kommentaar ülesande kohta hariv, teades milline potentsiaal on Multisim tarkvaral, siis oli väga hea sellega tutvust teha.
ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed
tahke aine vahel. 20. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal Kolloidkeemia seisukohalt on elektriline kaksikkiht oluline, kuna elektrilise kaksikkihi tugevus kolloidosakese pinnal tagab kolloidosakesele tema püsivuse. Elektriline kaksikkiht mittepolariseeritaval elektroodil. Paigutame metalli tema enda soola lahusesse, näiteks (Zn/Zn2+ või Cu/Cu2+). Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahuse faasis on erinev. Sellel põhjusel hakkavad metalli ioonid läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, milles nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis selline üleminek põhjustab faaside laadumise. Oletame, et Cu2+ ioonid liikusid lahusest vase pinnale. Metalne vaskelektrood omandab sellisel juhul positiivse laengu. Saanud positiivse laengu, tõmbab vaskelektrood lahusest faaside eralduspinnale anioone, millised
Iga neelatud energia kvant ei põhjusta fluorestsentsi. Fluorestsentsi efektiivsuse kvantitatiivseks näitajaks on fluorestsentsi kvantsaagis: Kvantsaagise näitaja asub vahemikus 0 (fluorestsentsi ei ole) – 1 (kõik molekulid ergastatud olekus põhjustavad fluorestsentsi). 32.Elektrokeemiline rakk Ahela ühendamisel tekib elektrivool – elektronid liiguvad anoodilt katoodile tasakaalu tekkimiseni. Laengukandjad lahuses on ioonid, siseahelas– elektronid. 33.Elektrokeemilise raku potentsiaal 34.Võrdlus ja indikaatorelektroodid 35.pH-meetri elektroodisüsteemi potentsiaal 36. Kuidas tekib membraani potentsiaal 37.pH meetri tööpõhimõte 38.Potentsiomeetrilise tiitrimise põhiidee (tiitrimiskõvera moodustamine) Rakendused: ● loodusliku, põhja- ja heitvee, värvilise ja häguse keskkonna pH; ● kääritatud piimatoodete, liha, mahlade, jookide ja muude toiduainete pH; ● Ioonide sisaldus analüüsitud proovis
Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse kiirusega – muutumisega ajaühikus. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk vektoriaalsed suurused. 5. Termodünaamika I printsiip: Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. 6. Elektrivälja potentsiaal ehk elektriline potentsiaal ehk elektrostaatiline potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. Potentsiaal ühik on 1J/C = 1V Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise 7
Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu (keskmine kõrgus 50 m üle merepinna) on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid meil leidub küllaldaselt suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlblikud vee-energia kasutamiseks. Kogu tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab erinevatel hinnangutel ainult 1...1,5% Eesti praegusest elektrijaamades installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...
Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju (Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad. Dilämmastikoksiid Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6%-le. Dilämmastikoksiidi sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses. Freoonid Eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide,
kütteenergia vajadus Eestis on tõenäoliselt u 25-30 kWh/m²/aastas. Seetõttu nõuab Eestis paikneva passiivmaja soojustamine rohkem ehitusmaterjale ja töötunde kui näiteks Austrias. Vaatamata sellele jääb passiivmaja omahind Eestis siiski samasse hinnaklassi või on isegi soodsam eelkõige tänu madalamatele hindadele nii materjalide kui tööjõu maksumuse osas. Kuna ka inimeste sissetulekud on Eestis madalamad ja kohaliku turu potentsiaal hetkel veel tagasihoidlik, siis on passiivmajade ekspordiks tootmisel, nende üha suurenevat nõudlust arvestades, suhteliselt kõrge potentsiaal. Passiivmaja puhul on oluline kogu talvine madala liikumistrajektooriga passiivne päikese kütteenergia akende kaudu tuppa saada ning leida võimalused intensiivsema suvepäikese eest varjumiseks kas siis terrasside, varikatuste, katuseräästaste või hoone välisfassaadile paigaldatud aknakatete abil. Üheks
kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Freoonid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete", sealhulgas ka freooni tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate
Enamik sellesse tüüpi kuuluvaid inimesi väldib vastutust ja neil pole ambitsioone, peamine on turvalisus. Nad on teatud mõttes robotid ja suurem osa neist ei ole võimeline loominguliseks ja loovaks tööks. Y-tüüpi inimese jaoks on töö loomulik tegevus nagu puhkus või mäng. Suunates jõupingutused tulemuse saavutamiseks ja pühendudes tegevusele, on ta võimeline end ise kontrollima ja juhendama. Keskmist inimest on võimalik õpetada vastutusvõimeliseks, tema intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval küll osaliselt kasutamata. Y-tüüpi inimesed on võimelised loominguliseks tööks. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/motiveerimine_organisatsioonides.html
See koosneb 2 kohakuti olevast kattest, mille vahel on õhuke dielektrikust kiht. Tähis C on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks .e.välja punkti pot.sõltub a) välja tekitava laengu suurusest võrdeliselt ja pöördvõrdeliselt punkti kaugusest välja tekitavast laengust. kui elektrivälja tekitab +/- laeng, siis on kõikide punktidepotentsiaalid vastavalt märgile kas pos./neg. 1 volt meetri kohta on sellise elektrivälja tugevus, milles potentsiaal muutub liikumisel pikki jõujoont igal meetril 1 voldi võrra. ekvipotentsiaalpinnaks nim. el.väljas võrdsete pot pindasi kon koosneb kahest juhist mille vahele jääb dielektriku kiht. Kon laengud on alati võrdsed ja eri märgilised. Kon-i iseloomustab mahtuvus ja kondensaatori laeng on võrdeline 1 plaadi laengu absoluutväärtusega kasutatakse arvuti klaviatuuril, mikrofonides, raadio häälestamisel. kon. Mahtuvus sõltub ta (ehitusest) mõõtmetest: 1
Eelised:1.l oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taimedel omastada aineid,antibiootikum-mikroseened,hapukapsas-piim- happebakter,metaan-orgaaniliseaine lagundaja tekib prügimägedes,äädikhape- bakter.Priioni teket määrab organismi enda geen, mis on meis kõigis olemas juba. AGa enamusel pole priionvalgu defektset vormi Intronid mittekodeeritav geeni osa, st.transkribeeritakse, kuid lõigatakse välja (RNA splasingu käigus). Ekson-on see osa geenist mida saab kodeerida, see kodeeritakse valguks
Toiduhügieen Kuidas saab vältida toidu saastumist patogeensete organismidega? · Töötajate koolitused · Enesekontrolliplaan Mõisted · Toiduhügieen vajalikud tingimused ja abinõud ohutu, tervisliku ja inimtoiduks kõlbliku toote valmistamiseks, säilitamiseks. · Toiuduturvalisus piisava koguses vajalike toiduainete kättesaadavus. · Oht mõjur toidus või oidu potentsiaal tekitada tervist kahjustavaid efekte. · Risk ohu tõsidus; kahjuliku toime tõenäosus. Mis tähendab ,,ohutu ja tervislik toit"? · Ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone; · Ei sisalda jääkaineid üle piiratud normi; · On vaba haigustest, eriti looma tervishoiu seisukohalt olulisest haigustest; · On vaba ilmsest saastatusest · On vaba defektidest; mis on ebameeldivad tarbijate jaoks; · On toodetud adekvaatse hügieenilise kontrolli all.
Aatom asub põhiolekus suhteliselt kaua, kui energia on vähim Stimuleeritud kiirgus- välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus NT: Laser 1. Kirjeldada järgmiste seadmete ehitust, tööpõhimõtet ja kasutamist: Tunnelmikroskoop- Selles skaneerib objekti pinda üliteravaks (üksikaatomini tipus) söövitatud metallteravik. Seadme põhimõte meenutab mõnevõrra merepõhja reljeefi kaardistamist nöörloodi abil. Teravikule antakse objekti suhtes mõnevoldine negatiivne potentsiaal. Kui teravik viia objektile väga lähedale (0,1 - 1 nm), hakkab ta kiirgama elektrone, tekib külmemissioon e. autoemissioon Diood- on kahe elektroodiga (katood, anood) elektronseadis, millel on ühesuunaline elektrijuhtivus. Eristatakse elektrovaakumdioode ja pooljuhtdioode. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine, kuid kasutusel on ka mitut liiki eriotstarbelisi pooljuhtdioode.
Fissioon ja Fusioon Tuumalõhustumine Spontaanne Võimalik esile kutsuda ja ahelreaktsiooni kontrollida Keemiliste elementide isotoobid ehk tuumakütused U235/Pu239 Tuuma kasvades seoseenergia väheneb Elekter? Tuumaühinemine Energia vabaneb või neeldub? Looduslikult toimub tähtedes Tingimused Eeldused Coulomb'i barjäär Tuumajõud versus tõukejõud Ajalugu Selle potentsiaal teada juba 1920 neli H aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks heeliumi aatom Tähtede valgus tuleneb sellest masside erinevusest, võrrandi E=mc2 järgi Kuuma plasma kokkusurumise eksperimendid algasid Ameerika Ühendriikides juba 1938. aastal Tõsine uurimistöö Külma sõja ajal (vesinikpomm) Aatomid rahu nimel konverents (~1950) Energiabarjääri ületamise meetodid Vajalik on energia, mida saab anda mitmel moel: Tuumade kiirendamine Termotuumareaktsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
