Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks?
Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28
Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile
FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Chopini teosed mõjutasid paljudele 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundeküllase kunsti rajamisel. Euroopa muusikaelu keskuseks Pariisi võis 19. sajandi esimesel poolel kohata paljude teiste rahvaste nimekaid kunstnikke ka kirjanikke. Eriti rohkesti ole nende seas poola pagulasi. Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Muusiku isa, prantslane Nicolas Chopin saabus nooruses Prantsusmaalt Poolasse ja võttis koos poola patriootidega osa Poola vabadusvõitlusest. Pärast mässuliste lüüasaamist jäigi ta Poolasse ning töötas õpetajana. Kutsutud Zelazowa Wola krahvi lastele prantsuse keelt õpetama, tutvus ta krahvi kauge sugulase, majapidajanna Justyna
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või hiljem ära vallutatud. 22.jaanuar 1558- venelased tungisid peale, oli rohkem rüüsteretke moodi 1588 aprill algas tõsine sõjategevus Narva pommitamisega. Esialgu oli sõda Venemaa ja Ordu vahel(mitte Venem ja Eesti!) Esimesena sekkus Poola, kuna taheti vastu astuda Venemaa suurenemisele. Tartu piiskop palus appi, nende vahel ka enne sõda juba head suhted. Tegelikult olid Poolal aga omad kasud eelkõige mängus.Hoidis madalat profiili, Tõusis esile alles siis kui Ordu lõplikult purustati. 1558-1559 Venemaa alistas endale piirkonna, mis talle meeltmööda oli. Ordu ei suutnud siinseid alasid sõjaliselt kaitsta ja venelased tulid järjest rohkem peale. Teisena sekkus 1559 Taani, kelle kuningas ostsis Saaremaa
juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna. · 1572-77 vallutasid venelased peaaegu kogu Mandri-Eesti. · 1577 piirati 7 nädalat uuesti Tallinna, kuid edu ei olnud ümberringi tegutsesid
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930
6 Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast
- September, 1938 - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. - Saavutas Tšehhoslovakkia vallutamise Molotovi-Rippentropi pakt - August, 1939 - Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping - Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? 2. Kuidas likvideeriti Poola, Eesti, Läti ja Leedu omariiklus? Poola - Hitler tungis poola 1
1559.aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed tagasi haarata Tartut, mis aga ebaõnnestus. 1960. aastal toimus Liivi ordu täielik häving. 1560.aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal. 1573.aastal alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, Pärnu, Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola
Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570. aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 15701571. aastatel Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-
metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30% Malaisia- 20,5 mln ha, metsasus 62% Neid andmeid vaadates saan pindala ning metsasuse järgi öelda, et kõige rohkem metsa on Rootsil, siis Malaisial, Hispaanial ning viimasena Poolal. Saadud järeldus on täpne, kuna tean näitab täpselt, kui palju metsa mingil maal on.
Reformatsiooni kaasnähtuseks olid Liivimaal pildirüüsted. Hakati tegema ümberkorraldusi hariduses ja koolielus. 2. Nimeta 3 tähtsamat sündmust, mis lõid eeldused uue ajastu alguseks. 1492. aastal C. Kolumbus avastas Ameerika 15. sajandi keskpaiku leiutas J. Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükimasina 1517. aastal algatas M. Luther reformatsiooni 3. Miks nimetatakse Poola kuninga valitsemise perioodi „halb“ Poola aeg? Ränk surve, jesuiitide tungimine linnadesse, lihtrahvas kannatas raske sõimu käes. 4. Kuidas on Eesti ajalooga seotud Ivan IV? Ivan IV rakendas Liivimaal inimeste massilist ümberasustamist. Kolmel korral küüditati Tartu elanikke. Samuti tapeti tsaari käsul paljud Narva vene kaupmehed. 5. Liivi sõda. Eeldused, põhjused, käik, tagajärjed. 1558-1583, Vana-Liivimaa Eeldused:
Karlowitzi rahuga tagas ta rahu oma riigi lõunaosas. Nüüd püüdis ta Läänemere äärde välja jõuda. Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudlusi Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 24. märtsil 1698 sõmiti Saksi ja Taani liit. Augustis 1698 kohtusid Peeter I ning Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev Rawa Ruskas, väikeses linnakeses Lvivist põhja pool, ning leppisid kokku Rootsi-vastases liidus. Baltisaksa aadlik Johann Reinhold von Patkul lubas August II- le Liivimaa aadli abi Rootsi-vastases võitluses. 12. novembril 1699 ühines liiduga Taani kuningas Frederik IV, et tagasi võita Taani
Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa) Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp)
o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur
Sõja põhjused: MRP sõlmimine. Lääneriikide järelandlikkus Hitlerile 1938. aastal. Rahvaste Liit oli oma autoriteedi kaotanud. Hitleri soov laiendada Saksamaa territooriumi. Osapooled: Ühel pool olid liitlased: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Nõukogude Liit, Hiina, Poola, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika, Tsehhoslovakkia. Nendega võitlesid teljeriigid: Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ning Tai. MRP realiseerimine: 1. septembril rünnak Poola vastu. 3. september sõjakuulutus Saksamaale, mis paraku ei tähendanud ei reaalset sõda ega ka abi Poolale. Läänerindel toimus nii-nimetatud istumissõda, kuni Saksamaa selle lõpetas 10. mail 1940. 17. september Nõukogude Liidu rünnak Ida-Poolale. Septembri lõpuks oli Poola riik hävitatud. Lääne-Poola aga Saksa võimu all. Ida-Poola annekteeriti Nõukogude Liitu (Valgevene ja Ukraina koosseisu). Ühiskond Riigipea parlamentarismis ja presidentalismis ning vabariigis ja monarhias
Pariisis saavutas ta peagi suure kuulsuse nii helilooja kui ka pianistina. Tal oli palju sõpru teiste kunsti inimeste seas. Pikemat aega oli Chopin seotud skandaalse kirjaniku George Sand`iga. Chopin pühendas talle paljud oma teosed. Chopin kirjutas peamiselt klaverimuusikat. Kuulsad on prelüüdid, ballaadid jne. Ta kirjutas ka palju kontsertvalsse. Tähtsaim joon tema loomingus on rahvuslikkus. Muusikas on sageli meenutus tema sünnimaast Poola rahvamuusika rütme ja viise. Otsesel poola muusikaga seotud masurkad ja poloneesid. Masurka Poola rahvatants, polonees suursugune ballitants (pidulik). Kuulsaimad teosed: ,,Revolutsiooniline etüüd" ja ,,Vihmapiiskade prelüüd. Chopini teosed on alati väga viimistletud iga heli ja kõlavärv oli talle tähtis. Tema teosel on alati ilus voolav meloodia ja palju kaunistusi. Väga sügava sisuga ja tundeküllased. Fryderyk Chopin suri tuberkuloosi aastal 1849.
hõivest 65 60 Eesti 55 Bulgaaria 50 Leedu 45 Läti Poola 40 Rumeenia 35 Slovakkia 30 Tsehhi Ungari 25 20 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 RAUL EAMETS 1 TARTU ÜLIKOOL
rahaga kinnitab oma positsiooni ja saab võimu juurde võttis endale peale vara ka maa-alad rootsist saab luterlik ehk protestantlik riik armee kaaajastamine ehk uuendamine vaenlase Taani vastu (Taani territoorium oli ka rootsi aladel valitava monarhia asemele päritav monarhia pojad Erik, Johan ja Karl said kõik kuningateks (Karl XIV) tatarlased väga oluline jõud liivi sõja sündmustes olulised sündmused Stefan Batory poola kuningas ja leedu suurvürst (1576-1586) ebastabiilses ja ebaühtses Vana-Liivimaas seisavad jõud vastu väga tugevatele vastastele, kes on aina tugevnenud, aga Liivimaa ei saa endaga hakkama, naabrid hakkavad seda nõrkust osavalt ära kasutama 1558. juulis alistub tartu moskvaga oli alati kuidagi kokkuleppele saadud, aga nüüdsest enam mitte tartu piiskopkonnaga on kõik saare-lääne piiskopkond
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla
Põhjasõda Liivi sõda Jüriöö ülestöus (1700-1721.a.) (1558-1583.a.) (1343-1345.a.) Rootsi vastu hakkasid 16. sajandi keskpaiku 1315. aastal tabas maad võitlema Taani, Poola, ja kerkis päevakorda terav ikaldus ja näljahäda. Sõja Venemaa. Eesmärgiga küsimus, kellele kuulub Paljud talupojad surid. põhjused vähendada Rootsi ülemvõim Läänemerel. ülemvõimu ja vallutada Selle eest hakkavad Järjest suurenesid Rootsile kuuluvaid võitlema tugeva koormised, eriti Taani alasid
Sveits, Taani, Türgi. Tagas USA toodangule laialdase ekspordituru. Berliini blokaad-juuni 1948-mai 1949-NSVL sulges Lääne-Berliini-Läänetsooni maismaateed, ühendus jäi õhu kaudu. Kujunes SaksaLV läänes, DV idas. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu-1949-1991-sots. riikide org, korraldas majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Tootmissoovitused, kaubandus, koostöö. Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehh, Ungari, Vietnam, osalseid Jugosl. Laos, Angola, Etioopia, Jeemen, Mosambiik, Nicuaragua, Iraak, Mehhiko, Soome NATO-aprill 1949- Vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Asutajad: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tsehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 13.dets Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Millised riigid või territooriumid liitis endaga Saksmaa 1938-1939? (vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat
müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola loovutaks gdanski ning okuperis leedule kuuluva klaipeda piirkonna. stalin pakkus poolale kaitset sest tahtis oma mõjuvõimu euroopas suurendada.selle eest nõudis ta punaarmee lubamist poola. poola olukord halvenes järsult 1939 sõlmitud nõukogude-saksa kokkuleppe sõlmimisel. 23. august 1939-nõukogude liidu välisminister vjateslav molotov ja saksamaa välisminister Joachim von ribbentropp sõlmisid mittekallaletungilepingu. aka molotov ribbentropi pakt.
Põhjasõda Põhjasõda peeti aastatel 1700-1721 ülemvõimu pärast Läänemerel. Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge
täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Stalin veendunud, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil
millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu. Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola Kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik ja Taani kuningriik 3.Vana- Liivimaa häving 1558. Aastal saatis Moskva tsaar Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes ilma vastupanuta vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu, Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse, mis kõik jäid kuni sõjalõpuni tsaaririigi valdusteks. 1559. Aastal sõlmiti 1. Maist kuni 1. Novembrini vaherahu. Liivimaa valitsejad olid vahepeal
.................................................................................................. 7 Kokkuvõte......................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Fryderyk Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks, kuna tema teoseid tuntakse tänapäeval üle maailma. Chopin on poola muusikakultuuri (ning ka üleüldise kultuuri) surematu osa, vahest isegi selle populaarseim osa ülejäänud maailmale. 3 Frederic Chopini varajane elu
Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu 5.Millist linna venelaed piirasid kahel korral? Tallinnat. 6.Liivi sõja ajal, 1560 a. toimus talupoegade ülestõus. Miks?
Põhjasõda. 1700-1721. Rootsit tabas tõsine hädaoht, kui nende vaenlased, Taani, Venemaa ja Poola, lõid omavahel liidu Johann Reinhold Patku juhtimisel. Kõik nad tahtsid tagasi aada mingit maad. Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat
PÕHJASÕDA Sõja eeldused Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15 aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile – Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus Rootsi suurriik XVII saj Sõja põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele – “raiuda aken Euroopasse” Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel Moodustus koalitsioon Rootsi vastu – Venemaa, Taani, Saksi-Poola Osalevate riikide valitsejad Rootsi kuningas Vene tsaar Peeter I Karl XII Osalevate riikide valitsejad Taani kuningas Poola kuningas ja Frederik IV Saksi kuurvürst – August II Tugev Sõja algus Jaanuar 1700 - August II Tugeva juhitud Saksi-Poola väed ründasid Riiat
ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal
1. Liivi sõja eeldused ja põhjused · Venemaa, poola, rootsi ja taani olid tugevnenud ja igkasid ülemvõime läänemerel. · Liivimaa riigid olid omavahel vainujalal ja nõrgad ning see andis tugevatele naabritele võimaluse. · Venemaa kehtestas tartu maksu 2. Sündmused eesti ja liivimaal 1561 aastal · Harju-viru vasallid, läänemaa aadelkond ja tallinn vandusid truudust rootsi kuningale. Pärast seda tulid rootsi väed tallinna
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Vene-Soome Tartu -lõpetas sõja Nõukogude Venemaa ja Soome vahel 1920 rahu Balti Kolmikliit -üksteise abistamiseleping Eesti, Läti, Leedu vahel Balti Liit -sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks Tööerakond -Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Dominioon -Suurbritannia "valge asumaa", kes said iseseisvaks, oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus Westminister statuut -1931.a
Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused : 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused : · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit
Maksu(hõbemark iga inimese kohta aastas)kokkukogumiseks ei tehtud midagi.Sõja algus:1558.jaan.Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale.Rüüstasid neid.Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta,kuid raha ei sadud kokku.1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale.Teine pealetung Tartule.Narvas suured tulekahjud.Taanduti Narva kindlusesse.Tartu kaupmehed alistuvad samuti.Alistuvad ka väiksemad piirkonnas ja linnused.Otsitakse abiväge välismaalt.Liivi ordu pöördus Poola poole abipalvega.Saaremaa Taani kuningale(ostis Saaremaa ära).1559 pooleks aastaks vaherahu.Välisabi otsimine oli aktiivne.Liivi ordu viimased võitlused:1560 Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe lähedal.1560 piirati Liivi ordu-hävitati.Ordule jäävad väikesed kindlustused.Jäävad ka Tallinn,Paide,Pärnu.1560 jõudis viimse piirini ka talurahva kannatus. Sõda tõi kaasa kannatusi ja koormisi. Külad olid kaitsetud. Talupoegi värvati sõjaväkke
Varauusaeg: Eesti kaart oli tunduvalt muutunud. Jagatud piirkondadeks. Puudus keskvõim. Tugevad naabrid: Taani, Rootsi, Poola liitis Leedu,Venemaa. Liivi sõja ajend: Tartu maks-tuli tasuda 3 aasta jooksul. Ordumeistri ja peapiiskopi kergemeelne nõustumine - st. nõudmised õigupärased. Maksu (hõbemark iga inimese kohta aastas) kokkukogumiseks ei tehtud midagi. Sõja algus: 1558. jaan. Vene väed tungisid Tartu piiskopkonda ja Ida-Virumaale. Rüüstasid neid. Ivan Julm annab võimaluse maks ära maksta, kuid raha ei sadud kokku. 1558 kevadel alustavad vene väed pealetungi Narvale. Teine pealetung Tartule
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu
Aasta 1560: · Härgmäe (Oomuli) laging Liivi ordu ja vene vägede vahel ordu viimane välilahing, hävitav lüüasaamine. · Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus piirati Koluvere linnust, lüüasaamine. · Tallinna ja Harju-Viru vasallid taotlesid Rootsi abi. · Liivimaal olid Venemaa valdus, Taani valdus, Orduriik. Aasta 1561: · Harju-Viru vasallid andsid truudusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le, Rootsi väed saabusid Tallinnasse. · Vilniuse leping Poola ja Saksa ordu vahel ordu ja Riia peapiiskopkond andsid end Poola võimu alla. · Moodustati: 1) Kuramaa hertsogiriik (Väina/Daugava jõest lõuna pool) 2) Üleväina-Liivimaa (Väina/Daugava jõest põhja pool). · Liivimaa aadlikud said Sigismund II privileegi, millega said 1) Usuvabaduse 2) Ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid 3) Säilitati endine õiguskorraldus 4) Avardati lääniõigust. Sellega oli keskaegne Vana-Liivimaa kui poliitiline ühendus hävinenud.
10 Liivimaa kuningriigiks nimetati Vene vallutatud aladel olevat territooriumi, mille valitsejaks oli hertsog Magnus 11 1563. a algas pikk ja kurnav sõda ühelt poolt Rootsi ja teiselt poolt Taani, Poola- Leedu ja Lübeci vahel. Liivimaal vallutasid rootslased taanlastelt Läänemaa. 12 Jam Zapolski rahu sõlmiti 1582. ja Venemaa ja Poola vahel. Kokku lepitud piir püsis 22 aastat. 13 Pljussa rahu sõlmiti 1583. a Vene ja Rootsi vahel. Rahu sõlmiti 3 aastaks, kuid hiljem seda pikendati 1585. aastani. 14 Aastal 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Selle käigus läks Lõuna- Eesti Rootsile. 15 16 Liivi sõda oli Eesti jaoks suur katastroof
Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin, Suurbritannia Churchill, USA Roosevelt. Poola langes NSV ja Saksamaa agressioni ohvriks. Sündumste ajastamine-Atlandi harta, Teherani konverents, Jalta konv, Potsdami konv, Ühinenud rahvaste deklaratioonile allakirjtuamine.. Riigid, kelle vahel toimusid murrangulise tähtsusega lahinud: USA Jaapan
10.3) Tartu piiskopkond. 11) Kus asus Liivimaa tänapäeva Eesti alal? 11.1) Lõuna-Eestis. 12) Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus? (aastad + maakonnad) 12.1) Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. 12.2) 1343-1345a. 13) Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad? 13.1) 13. sajandil. 14) Mis on luterlus? 14.1) Ristiusu protestantlik vorm, mille lõi Martin Luther. 15) Millal toimus Liivi sõda ja kelle vahel? (5 osapoolt) 15.1) Poola, Rootsi, Taani, Liivi ordu, Venemaa, Leedu. 15.2) 1558-1583a. 16) Kes olid: 16.1) hertsog Magnus - Taani kuninga vend, Liivimaa kuningas. 16.2) Ivo Schenkenberg - Eesti väepealik Tallinna teenistuses. 16.3) Ivan Julm - Sadistist vene valitseja. 16.4) Stefan Bathory - Poola kuningas, purustas vene väe. 17) Kuidas jaotus Eesti ala pärast Liivi sõda? (3 valdajat + kellele mis) 17.1) Taani Saaremaa 17.2) Rootsi - Põhja-Eesti 17
KOKK Anneli Veinsteins FREDERIC CHOPIN Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa Pärnu 2010 Elulugu Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) Fryderyk Franciszek Chopini sünnitunnistusel on kuupäevaks märgitud 22. veebruar, aga nii ta ise kui ka teised andsid kuupäevaks alati 1. märtsi. Poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Fryderyk sünnib teise lapsena neljalapselisse perre. Tal on kolm õde Ludwika Marianna Chopin (hiljem: Jedrzejewiczowa) (1807-1855), Justyna Izabella Chopin (hiljem: Barcinska) (1811-1881) ja Emilia Chopin (1812-1827). Ema, Tekla Justyna Kryzanowska (17821861) oli poolatar ja isa, Mikolaj (sünnipäraselt Nicolas) Chopin
Sõtta sekkus ka Rootsi Kuningriik, kes aastal 1561 alistas Põhja-Eesti rüütelkonnad ja Tallinna ja need alad allutati Rootsi kuningas Erik XIV-le. Samal aastal sekkus sõtta ka Poola- Leedu kuningas Zygmund II Augustiga eesotsas, kes vallutas Riia piiskopkonna. Venemaa tsaar Ivan IV asutas Liivimaa kuningriigi ja asetas selle etteotsa hertsog magnuse. 1570. aastatel vallutas venelaste vägi veel Paide, Pärnu ja Haapsalu , kuid Tallinn pidas piiramisele vastu. 1579. aastal alustas Poola vägi Stefan Batory juhtimisel vastupealetungi. Peale edutut Pihkva piiramist (1581-1582) alustas Poola-Leedu rahuläbirääkimisi. See-eest olid rootslased üsna edukad. Nad vallutasid aastatel 1580- 1581 terve Põhja-Eesti ja Ingerimaa lääneosa. Venelased said aru, et asjad ei lähe päris nii, nagu neil plaanis oli ja otsustasid teha rahu rootslastega kui ka poolakatega. Nii sõlmitigi aastal 1582 Jam Zapolskis poolakatega rahu ja aastal 1583 Pljussas rootslastega
valitsenud Boriss Godunuv, keda kahtlustati õige Dmitri kõrvaldamises 1591. aastal, väitis, et Vale-Dmitri on ärakaranud munk nimega Grigori Otrepjev. Vale-Dmitri polnud ainus, kes ennast segaduste ajal imekombel pääsenud Dmitrina esitles. Vale-Dmitrit toetasid mõjukad Poola aadlisuguvõsad. Võitmaks jesuiitide toetust troonitaotlustele, astus Vale-Dmitri 1604. aastal roomakatoliku usku. 1605. aastal kukutas Vale- Dmitri Poola ning üle tulnud Vene väeüksuste toel Fjodor Godunuv, kes oli Boriss Godunovi surma järel troonile tõusnud. Godunovid hukati, - välja arvatud printsess Ksenja, keda Vale-Dmitri pidas konkubiinina. Päris-Dmitri
alla Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia, Münchenis kokkuleppele, millega Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sueedimaa Saksamaala kuid tagas endale puutumatuse. Tšehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest 1939- ultimaatum Leedule, viis oma väed Klaipedasse, siis Hitleri õhutusel kuulutas ennast iseseisvaks Slovakkia ja järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola 1939- Suurbritannia ja Prtsmaa teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, inglased asusid valmistuma sõjaks, proovisid NSV Liitu enda poole kampa saada Hitleril oli kahel rindel peaaegu valmis võitlus, kuid Poola ründamiseks oli abi vaja NSV Liidult Molotovi-Ribbentropi pakt Kõik trumbid olid Stalini kätte läinud, NL oli valmistanud juba pikemat aega Euroopasse sissetungi, lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ja siis sobival hetkel need vallutada. 23
Teine maailmasõda algas 1. sept 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Poolat ründamiseks oli Hitleril väga hea võimalus, kuna MRP'ga sai ta vabad käed selle tegemiseks. Sõjaplaaniks oli Poola purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis
selleks oli üles ehitatud maailma suurim armee. See leping oli mittekallaletungileping Saksa riigi ja NSV liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23.august 1939 alla NSV liidu valitsuse volitusele NSV liidu välisasjade rahukomissar Vjatseslav Molotov ja saksa valitsuse nimel välisminister Joachim von Ribberntrop. See leping kehtis kuni operatsiooni Barbarossani 22.juunil 1941, mil saksamaa ründas NSVL-i. Poola purustamine- Hitler sai tänu MRP-le vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale 1.sept 1939 sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult siiski sõtta veel ei sekkunud. Poola oli täiesti hävitatud. 1939. 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõda lõppenud. Poola riik lakkas eksisteerimast. Kummaline sõda-(1939-40) Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
