Eristatakse punast ja kollast luuüdi. Käsnolluses on punane luuüdi, see on tähtis vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 10.Luude liigid: a) Toruluud e. pikad luud (õlavarreluu). b) Käsnluud e. Lühikesed luud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõiki luid e) Pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused:
Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon- ja muldehitiste liitekohtades, kuhu on raske ligi pääseda, torustike rajamisel kitsastes kaevikutes täitepinnaste tihendamiseks samuti filtratsioonitõkke ekraanide rajamiseks. Kasutamine piiratud maa-alal paiknevate suurte töömahukustega objektide korral. Käsitambid väikese töömahuga ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Vibraatorid tihendatakse mittesidusaid ja kruuspinnaseid kihiviisiliselt. Teisaldusmooduse järgi liigitatakse nad: käsi-, liikur-, haake-, kraana- ja rippvibraatoriteks. Konstruktsioonilt on nad plaatvibraatorid ja süvistatud vibraatorid.
Löögi sooritamiseks tõstetakse vintsiga raskus üles 0,8...2 m. Seejärel lastakse vabalt langeda. Kõrgus valitakse selliselt, et piisaks 3..6 löögist. Nimetatud tüüpi tambid on vähelevinud järgmistel põhjustel: · ei saa kontrollida tihenduse ühtlust, · suured löökkoormused ekskavaatori sõlmedele · palju kulub energiat ja metalli. Väikeste töömahtude ning kitsaste töötingimuste korral on otstarbekas kasutada käsitampe. Need võivad olla elektrilised, pneumaatilised või autonoomse sisepõlemismootoriga. Tambi eelis võrreldes väikese plaatvibraatoriga seisneb löögi suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks.
Selleks on neil all kütusepaak ja laeva laadituna peab see olema kütust täis. Pilet No. 18 1. Haalamisseade, hooldus, kasutamine Sildumis ja haalamisseade salid 2. Pindade ettevalmistamine värvimiseks Teraspindade ettevalmistamine värvimiseks – pinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest. Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega, suuremad pinnad mehaaniliste instrumentidega: pneumaatilised haamrid, pneumaatilised ketasharjad, freespuhastid; elektrilised ketasharjad ja freespuhastid. Freespuhasteid kasutatakse mitte eriti tugeva roostekihi eemaldamiseks, harju pinna puhastamiseks. Mehaanilise instrumendiga töötades tuleb täita ohutustehnika nõudeid. Värvi- ja lakikihi kaitsvad omadused sõltuvad värvitava pinna ettevalmistuse kvaliteedist. Ettevalmistustööde maht ja tehnoloogia sõltub pinna materjalist ja kasutamistingimustest
Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endst tihedast luuainest (plinkainest) toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 9. luude liigid: a) Pikad luud e. toruluud (õlavarreluu). b) Lühikesed luud e. käsnluud (randme ja kannaluud). c) Lameluud e. plaatluud (rinnak, abaluu, puusaluu). d) Segaluud - nt. lülisamba lüli omab kõikide eelpool nimetatud luude tunnuseid. e) Pneumaatilised luud e. õhku sisaldavad luud (otsmikuluu, oimuluu). 10. Pidevühenduse liigid ja alaliigid: a) Fibroossed ühendused: Sideliidused (sidemed, luudevahekiled). Õmblused (koljuluude vahel). Tappühendused (hambajuurte ja -sompude vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu (moodustavad puusaluu).
töös häiringuid, mis võivad süsteemi tasakaalust välja viia ning põhjustada sellega kogu süsteemi ebastabiilse talitluse. Seepärast on väga oluline tajurite abil saada tagasisidet süsteemi oleku kohta ning sellele vastavalt täiturmehhanisme juhtida. 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon Täiturmehhanisme võib liigitada energialiigi järgi, millega nad töötavad. Nendeks on elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega
kautada isiklikke kaitsevahendeid. Hapete lahustamisel veega tuleb meeles pidada, et hapet tuleb valada vette, mitte vastupidi. Nahapinnale sattunud happetilgad tuleb koheselt vee ja seebiga maha peasta ja saastunud koht kuivatada. - Kõrgusel võib värvimistöid teostada ainult tellingutel ja kinnitatud kaitsevööga. - Värviga läbiimbunud kalts, takk või mõni muu materjal tuleb sulgeda metallkonteinerisse ja esimesel võimalusel eemaldada laevalt. - Pneumaatilised värvipihustid ja muu pneumoaparatuur peab olema enne kasutusele võtmist kontrollitud ja katsetatud hüdrauliliselt survega 10bar, mille kohta tuleb koostada akt. Mehhaanilised survepihustid peavad olema varustatud manomeetritega ja kaitseklappidega. 42 Pärast tööd: - Töö lõpetamisel tuleb koristada töökoht, paigaldada oma kohale tööinstrumendid. Varuosad, demonteeritud detailid ja rakised tuleb
Peenmullõhustus 2-3mm läbimõõduga (suurpuhastid) Keskmullõhustus 3-5mm (väikepuhastites) Jämemullõhustus üle 5mm Mida väiksem mull, seda suurem eripind ja mida suurem eripind, seda rohkem saab vette hapnikku lahustuda. Hapnik on väga oluline,et see sinna vette satuks!! Mida väiksem mull, seda parem. Õhustusseadmed jagunevad: 1. mehaanilised mingi seadme abil pritsitakse vette hapnikku v pumbatakse see sinna. (trummelaeraator, celpox-aeraator, jugaõhusti) 2. pneumaatilised (taldrikaeraator, toruaeraator, plaataerator) Toiduahel bioloogilises puhastuses alguses kasvab kõige kiiremini bakterite arv. Lõpuks söövad kõik kõiki. Kui lasta veel olla pikka aega aerotankis, siis tulevad uued organismid, mis hakkavad eelmistest toituma. Kui vett õhustada, siis ei jää lõpuks mitte miskit järgi. Olmereovee orgaaniline aine laguneb: 30-50% süsihappegaasiks, 40-45% jääb liigmudasse, 10% väljavoolavasse vette.
ja seetõttu vedelkütuse(masuudi) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid: a)mehhaanilised lk3 joon 1a) b) pneumaatilised lk3 joon 1 b) c)rotatsioonpihustid lk3 joon 2 millal milliseid kasut: kui kasut mehhaanilist pihustit, ss peab massuut olema hästi puhas. Kui kasutada saastatud kütust kasutada ss tuleb kasutada pneumaatilist pihustit. Nad ei ole nii tundlikud. Rotatsioon pihustid on kõige täiuslikumad puhastid. Nende korral saab kasutada saastatud kütuseid. Katla soojusbilansi võrrand ja katla kasutegur Suuremosa kütuse põlevainest põleb ära ja see vabanev soojus kasutatakse auru v kuuma
esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt
Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine
esineb üdiõõs. Kasvades luudes on luuotsad kehast eraldatud epifüüsikõhrega. Lühikestel luudel (ossa brevia) on kõik mõõtmed enam- vähem võrdsed. Lühikeste luude gruppi kuuluvad kanna- ja randmeluud, selgroolülid jt. Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt
• Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tendentsid on: • universaalsete masinate tootmise laiendamine
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
lühikeseks piimavoolikuks. Hülsi ülaservast välja ulatuva nisakummi suudmeosas on nisaava, kuhu nisa lüpsi ajaks paigutatakse. Hülsile liibub nisakumm ülaosa manseti survel Joonis: Nisakann töös, A- massaazitakt, B- imemistakt, 1- ülakamber, 2- mansett, 3- hülss, 4- vahekamber, 5- nisakumm, 6- imikamber, 7- lühikese vaakumvooliku kinnitusotsik, 8- nisakummi paksend, 9- õhu liikumissuund Pulsaator ja pulsatsioon Kõige enam on levinud pneumaatilised pulsaatorid, mis on ehituselt lihtsad ja töökindlad. Selliste pulsaatorite tööorganiks on klapp, mille paneb tööle töökambrisse siseneva või sealt välja imetava õhu rõhk. Pulsatsioonitsükli kestus on määratud töökambri mahu ja õhuava läbimõõduga, mida saab perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta. Lüpsiseadmed Ajavahemikku, mille jooksul nisakumm on kokku surutud (joonisel vahemik b), nimetatakse masinlüpsi massaazitaktiks.
alla vintlõikega spindli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigumutri abil. Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse nissi. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid. Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp
vintlõikega spindli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigumutri abil. Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse nissi. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid. Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp sulgub ja vedelik
alla vintlõikega spindli pöörlemisel üles ja alla liikuva käigumutri abil. Kiilu jaoks ülemises asendis moodustavad kere ja kaan spetsiaalse nissi. Armatuuri kaugjuhtimise vahendid. Armatuuri juhtimiseks koha peal kasutatakse juhtrattaid, käepidemeid, kange jm., mis kuulub armatuuriseadmete koosseisu. Kaugemalt juhtimise vahendid võivad olla käsitsi käitatavad või mehhaanilised. Käsitsi käitatavate hulka kuuluvad võll- ja tross- ajamid. Mehhaanilised on hüdraulilised, pneumaatilised ja elektrilised ajamid. Pumbad. Pumpi kasutatakse laeva süsteemides vedelike teisaldamiseks. Kasutusel on mitut põhimõtteliselt erinevat tüüpi pumbad: Kolbpump pumpab silindris edasi-tagasi liikuva kolviga (Joon. 8.33.). Silinder on kolviga jagatud kaheks tööpooleks. Kolvi liikudes paremale tekkib vasakus pooles hõrendus ja vedelik satub sissevoolutorust läbi sisselaskeklapi vasakusse silindri- osasse. Kolvi liikudes tagasi tekib vasakul pool rõhk, sisselaskeklapp
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
Nõuded: 1) roolivõlli laagrid peavad olema valmistaja juhendi kohaselt reguleeritud; 2) roolivõllid peavad pöörduma ühtlaselt, sujuvalt ja ei tohi kinni kiiluda. Kontrollimine: vaatluse ja rooli pööramise või lõtkutestriga. Kood 309. Koostude porikaitsed Nõue: koostude porikaitsed peavad olema töökorras ja vigastusteta. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 310. Roolivõimendi Nõuded: 1) hüdrovõimendi peab olema nõutava tasemeni õliga täidetud ja ei tohi lekkida; 2) pneumaatilised võimendid ei tohi pihkuda, nende voolikud peavad olema pragudeta ja murenemise tunnusteta. Torudel ei tohi olla korrosiooni; 3) elektrivõimendite ühendusjuhtmed peavad olema korralikult kinnitatud, juhtmed vigastamata ja klemmid või pistikud korralikult ühendatud ning kinnitatud; 4) võimendi juhtklapi rikke korral peab olema võimalik sõidukit käsitsi juhtida; 5) rooli keeramise jõud peab vastama valmistaja juhendile;
ohvriks, samuti on levinud tahtlik loendusandmete suurendamine (külastajate poolt); reeglina puuduvad kellaaja ja kuupäeva andmed; seadmed eeldavad kohapealseid struktuure. Otsese surve tagajärjel saab sensor signaali ning info edastatakse loendusmehhanismile. Sellisteks seadmeteks võivad olla pneumaatilised torud, survematid, tensoandurid jms. Eelised: lai valik erinevaid tehnoloogiaid nii inimeste- kui sõidukite loendamiseks; saab ühendada erinevaid seadmeid (nt. elektroonilised Survele andmesalvestajad, foto- ja videokaamerad); lihtne varjata; väike suurus reageerivad ja kaal; madal energiatarve; ilmastikukindlad; reguleeritav tundlikkus ja
Selline väärasendite kõrvaldamine tõmbe ja vastutõmbega ning lahastamisega toob alati kaasa ka verevarustuse paranemise ja kohese valude vähenemise. 555 Lahtiste murdude korral on repositsioon alati esmatähtis võrreldes võimaliku haava saastumisega. Seestpoolt nahale suruvad luumurru fragmendid põhjustavad juba lühikese ajaga naha edasist kahjustumist. Pehmetele osadele avaldatava surve tõttu on pneumaatilised lahased ebasobivad. Eelistada tuleks hästi kohandatavaid ja väga stabiilseid vaakumlahaseid või muid lahasetüüpe, nt Aluform. Ülajäseme murdude korral piisab ajutiseks stabiliseerimiseks kuni kirurgilise ravini enamasti kolmnurkrätikuga fikseerimisest, vajadusel võib kolmnurkrätikut kombineerida vormitava, plastkihiga lahasega (splintlahas) (distaalsele küünarvarrele) või koos teise volditud kolmnurkrätikuga, millega fikseeritakse käsi rindkere külge (õlavarreluu murd).
muude veoliikide puhul. 20. sajandi esimesel poolel võeti sadamates kasutusele tänapäevased tsüklilise tööpõhimõt- tega tõste-transpordimasinad (kraanad, tõstukid jm) ning katkematu tööpõhimõttega lastimis- lossimismasinad (konveierid, mehaanilised ja pneumaatilised transportöörid jne). Seetõttu tekkis kaks lastimise-lossimise tehnoloogilise protsessi arendussuunda: laadimisühiku kaalu ja/või ruumala suurendamine puiste- ja vedelkaupade vedu „lahtist“ vedu kasutades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
