Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Pariisi Rahukonverents Mari-Liis Eha 9. klass 2008 Pariisi rahukonverents ehk Versailles' rahu Pariisi rahukonverents kutsuti kokku peale suurt sõdimist Esimeses Maailmasõjas, millega osapooled erinevatel põhjustel ei soovinud jätkata. Sõda mida nimetatakse I Maailmasõjaks sai alguse 28.07.1914. Selles Maailmasõjas olid vastastikku Antant ja Kolmikliit.
II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu .......................................................................................................................................4 1.1. Pariisi teke........................................................................................................................4 1.2.Keskaegne Pariis .............................................................................................................. 4 1.3.Tänapäeva Pariis............................................................................................................... 5 2.Pariisi vaatamisväärsused ......................................................................
Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Jossif Vissarionovits Stalin tegelik nimi Ioseb Dzugasvili 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu juht. Osales VSDTP tegevuses varjunime "Koba" all, tegeldes partei rahastamiseks "eksproprieerimisega" ehk finantsasutuste röövimiste organiseerimisega
Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide palju territooriumist ära, mis tekitab pingeid. Transilvaania antakse Rumeeniale, mis oli neile eriti tähtis.(Rumeenia saab ka Venemaalt Besarmaania, mitte küll Pariisi rahukonverentsiga.) Pärast rahu sõlmimist leiab palju etnilisi ungarlasi ennast väljaspool Ungarit. · Bulgaariaga Neuilly rahu. Neile jäätakse enamik territooriumit alles. · Türgiga Serves´i rahu(1920). Võrreldes Osmani impeeriumiga jäeti neile väga väike ala. Sultan kirjutab sellele alla, mille peale tekib Türgis ülestõus Mustafa Kemal Atatürgi (türklaste isa) eesvõttel. Ülestõusu tulemusel sultan kukutatakse. Türgist saab
............................................................................................................. 9 Mõjud välismaal........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 3 Pariisi ooperiteater Palais Garnier, samuti tuntud ka kui Opéra de Paris või Opéra Garnier, aga mida enamik kutsub Pariisi Ooperiks, on ooperimaja Place de l'Opera platsil Pariisis Prantsusmaal. Vaevalt väljendab ükski teine ehitis nii selgelt ühe ajastu esinduslikke ihaldusi kui aastatel 1860-1875 Charles Garnier'i (1825-1898) poolt rajatud Pariisi ooperimaja. Tollal veel tundmatu arhitekt Charles Garnier suutis oma kavandiga ületada rohkem kui 100 konkurenti, teiste seas kuulsat
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil
Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) · mässavad madrused meenutasid sakslastele ja liitlastele analoogilisi sündmusi Petrogradis, vasakradikaalide diktatuuri kehtestamise oht oli silmnähtav ning 5. nov. 1918 saadeti teele delegatsioon Pariisi lõplike vaherahutingimuste üle kokku leppima. Samal päeval põgenes keiser Wilhelm II Hollandisse · järgides Venemaa mudelit ning saades Moskvast abi ja juhtnööre, hakkasid pahempoolsed äärmuslased looma tööliste ja soldatite nõukogusid tulevased uued võimuorganid · 9. nov. 1918 läks võim Berliinis üle valitsusele - Rahvavolinike Nõukogule koosnes sotsiaaldemokraatidest, eesotsas F. Ebert diktatuuri asemel valisid Saksa
Pariisi rahukonverents Peale 1. Maailmasõda soovisid võidujoovastuses Antandi riigid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Selleks loodi Pariisi rahukonverents, kus tehti kõigile riikidele rahulepingud. Loomulikult olid rahutingimused Saksamaale karmimad, sest nemad ,,kaotasid" sõjas. Pariisi rahukonverents toimus esimest korda 18. Jaanuar 1919 aastal. See kuupäev oli täpselt valitud, sest samal päeval 48 aastat tagasi oli loodud Saksa keisririik. Konverentsil oli 70 osavõtjat, kes esindasid võitjariike ja nende liitlasi, sõjas mitteosalenud, ning uusi tekkinud riike. Kaotajaid konverentsile ei kutsutud. Algul arutati rahulepingu tingimusi suure kümne, ehk USA, Suurbritannia, Prantusmaa, Itaalia ja Jaapani esindajate vahel. Hiljem asendus see suure neliku nõupidamisega,
Pariisi kokkulepe Pariis esitas kokkuleppe, mis nõuab, et nii arenenud kui ka arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
Pariisi Jumalaema kirik Pariisi südamesse ehitatud Jumalaema kirik (Notre-Dame) on üks vanimaid ja kauneimaid gooti katedraale ning seda ehitist peetakse maailma kuulsamaks katedraaliks. 1163.aastal alustatud kirik sai valmis kaks sajandit hiljem. Jumalaema kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi
Kandinski, Jacques Lipchitz ja kõik kunstnikud, kes saavutasid ülemaailmse kuulsuse, kasutasid võimalust õppida modernismi tunda selle sünnipaigas. Bakst saabus 1909. aastal, et töötada koos Diaghileviga. 1910. aastal võttis ka Chagall ette neljapäevase rongireisi, lootes, et teada toetavad arvukad vene kunstnikud Pariisis. Ta kolis oma esimesse stuudiosse Montmarttres, oma kaasmaalase korteris. ,,Ainus, mis takistas mind viivitamatult tagasi pöördumast, oli vahemaa Pariisi ja mu kodulinna vahel," kirjutas Chagall oma memuaarides, kurtes muutuste üle, mis viisid selle maal sündinud kunstniku tasakaalust välja. Ometigi sukeldus noor Chagall kunstimaalilma, käies kunstigaleriides, et näha impressioniste Paul Durand-Ruel'i juures, Gauguin'i ja Vincent Van Gogh'i Galerie Bernheimis (esimene kord, mil ta neid originaalis nägi) ning imelist Matisse'i sügise salongis. Eelkõige avastas ta Vanad Meistrid: ,,Louvre lõpetas mu ebakindluse."
antakse talle itaallastega asustatud Aadria mere rannik. Nüüd tuli Vittorio Orlando Versailles'sse lootuses, et London ja Pariis oma lubadustest ka kinni peavad. Woodrow Wilson Ameerika president. USA oli Saksamaale sõja kuulutanud alles 1917. aasta aprillis ja seetõttu polnud tal mingeid märkimisväärseid inimohvreid ega ka materiaalseid kahjustusi. Pariisi (Versailles') rahukonverentsile saabus president Wilson oma "14 punktiga", mille abil ta lootis ära hoida uue suurema sõja puhkemist Euroopas. Selle dokumendi tähtsaimateks nõudmisteks olid: · kõik riigid peavad tulevikus loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema õigus ise otsustada oma tuleviku üle;
2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust. Reini jõe piirkonnas ei tohtinud olla relvi ega armeed. Versailles'e süsteemiks nimetatakse Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Reporatsioon on hüvitis sõjas tekitatud kahjudest. 3. Mida kujutas endast Rahvasteliit? Miks see loodi? Kas Rahvasteliit oli oma tegevuses edukas? Too näiteid. Rahvasteliit oli rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Rahvasteliit oli 19520-ndatel edukas, kus lahendati väikeste riikide tülisid, nt.
Pariisi küla Pariisi on küla Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Tõesti, Neeruti maastikukaitseala servas asub Eesti oma Pariis, täpsemalt küll Pariisi küla, mille nimi ja nimesaamislugu on ehk vägevamgi kui küla ise. Pariisi nimi on rahvajutu järgi pärit mõisaajast. Nimelt, Saksi mõisahärra oli käskinud enda moonakatel ehitada majad mitmes reas kõrvuti, kuid moonakad nurisenud talle vastu, et nii jääb aiamaad väheseks. Sellepeale vastas aga mõisnik, et mida te virisete, vähemalt on teil puhtad tänavad- täpselt nagu Pariisis. Sealt sai ka küla endale nime. Samuti asub Pariisis ka oma puhkeküla - Pariisi Puhkeküla
mitmel rindel : lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL Sõjategevus algas 2.august 1914 , mil Saksaväed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi- 4.aug 1914 alustas Saksamaa sissetundi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu , mis ärritas sakslasi. 21.-25. Aug 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse- Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada km tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. MARNE'I LAHING POSITSIOONISÕDA Algas ängistav, staatiline, kuid samas ohvriterohke positsioonisõda. Positsioonisõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda.
Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine
Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus
Arutlus Pariisi rahukonverentsist Teise maailmasõjani 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Kaks kuud pärast seda sõlmiti Esimese maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobu...
Vaid põhjused muutuvad: vastavalt aegadele minnakse välismaale kas õppima või paremat tööturgu otsima, eriti halval juhul põgenetakse ka sõjaliste konfliktide eest. Kõiki neid põhjuseid ühendab aga vajadus uueks alguseks, võimalus muuta halb heaks ning luua eluks paremad tingimused. "Detsembrikuumuses" pole Anna ja Taneli näol tegu pelgalt lapseliku vaimustusega vaid tõsiseltvõetava unistuse ja sooviga põgeneda raskuste ning rahapuuduse eest ja minna Pariisi. Kapriisne Anna kaebab, et tal pole isegi tervet paari sukki jalga panna ning ka ohvitseride balli jaoks on vaja ilusat kleiti, samal ajal kui Tanel katsub säilitada kainemat mõistust ning leppida olukorraga, ise aga samuti salamisi mõeldes elule mujal, kus ta saaks rakendada ka enne sõda omandatud arhitektiameti haridust. Kiputakse arvama, et lihtsam on alustada puhtalt lehelt selle asemel, et katsuda parandada seda, mis on. Ei ole raske panna end Taneli ja Anna olukorda, kellele
Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks t...
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle
Pariisi rahukonverents ( Versaili rahuleping ) Versai rahuleping sõlmiti võitjate riikide vahel. · Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa). · Nende varemetele tekkisid uued väiksemad riigid ( 8-väikest riiki ) Eesti Vabadussõda 1917.a Veebruar- toimus Venemaal revolutsioon, kukutati keiser. Hakati looma Eesti rahvuslikke väeosasi. Eestlased nõudsid peaministrilt Kerenskilt autonoomiat- ( piiratud isese...
1. Pariisi rahukonverents ja selle otsused 1. Esimene maailmasõda. Täida tabel Sõda algas 1914 a. – Sõda lõppes 1918 a. Antanti kuulunud riigid Keskriikide liitu kuulunud riigid Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria Itaalia, Venemaa Ungari Mis tulemustega esimene maailmasõda lõppes? Kaotas: Keskriikide liitu kuulunud riigid Võitis: Antanti kuulunud riigid 2. Pariisi rahukonverents. Täida tabel: Suurbritannia Ameerika Prantsusmaa Ühendriigid Riigi esindaja David Lloyd Woodow Wilson Georges George Clemenceau Peamised Tahtis säilitada Tagada rahu Muuta saksamaa nii eesmärgid Briti Impeeriumi tulevikus nõrgaks, et ta ei
Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused Pärast Esimest maailmasõda, 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele. Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit.
lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. 3. TÄHE TRIUMFIKAAR Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal. See on üks Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi. See asub ühe suure teede ristmiku-Place Charles de Gaulle'i keskel. Igal aastal külastab Triumfikaart poolteist miljonit inimest. Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud. Triumfikaare sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid. Sisse on raiutud on u 558 väejuhi nime. Et saada ülesse muuseumisse
I MAAILMA SÕDA Võitjad ja kaotajad võitjad Suurbritannia, usa, itaalia, jaapan, prantsusmaa kaotajad saksamaa, austria-ungari, türgi, bulgaaria 3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor,
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud
EDGAR DEGAS (1834-1917) Edgar de Gas sündis 19.juulil 1834.a. Pariisi pankuri peres. Tema isa oli tulnud noore mehena Pariisi, rajanud Napoli kaubanduskeskuse ja abiellunud. Pere vanima pojana oleks Degas pidanud minema isa jälgedes. Pärast lütseumi lõpetamist astus ta Pariisi Ülikooli õigusteaduskonda, kuid tänu kangekaelsusele saab isalt loa pühenduda maalikunstile. Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega.Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu
Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest. 1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon, mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles' rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga
*Autode levik jne Austria-Ungari – lagunes. Tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia Venemaa – Venemaast eraldusid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome Türgi – kaotas alad Lähis-Idas, Türgist sai ilmalik Vabariik 6. Miks kaotas Saksamaa ja tema liitlased sõja? *Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel. *Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem. *Saksamaa liitlased nõrgemad, vähemuses. 7. Mida otsustati Pariisi rahukonverentsil kaotajate suhtes, kes olid peaotsustajad? Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa *reparatsioonide maksmine *territooriumite kärpimine võitjate huvides *kaotajade sõjaväe ja relvastuse piiramine 8. Kuidas kärbiti Versailles’i rahulepinguga Saksamaa territooriumi, millised sõjalised piirangud kehtestati? Saksamaa loovutas 1/8 oma aladest, millel 53,4% olid sakslased. *Elsassi ja Lotringi piirkond Prantsusmaale
NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 vastuabinõuna Pariisi lepingutele. Eesmärgiks abi relvastatud kallaletungide korral Euroopas, poliitiline koostöö. VLO organiteks olid poliitiline konsultatiivkomitee, sekretariaat, ühendatud ülemjuhatus Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i Poola, Ungari, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia. 1949.a. loodi Vastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i
Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 - 11. nov 1918) Põhjused - imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) Saksamaa ja Suurbritannia võitlus liidrirolli pärast maailmas. 2) Venemaa ja Austria-Ungari konkurets Balkani poolsaare mõjupiirkandade pärast. 3) Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Alsace-Lorraine'i kuuluvuse pärast 4) Kolooniate ümberajagamine. 5) Ülitundlikkus pingete ja kriiside pärast suurriikide vahel. 6) Kolmikliit ja Antant. 7) Maroko kriisid. Tagajärjed sõda lõpetatakse Compiegne vaherahuga. Eesti Vabariik üheks päevaks (24.02.1918), palju muid väikeriike, 10miljonit surnut, rahva olukorra halvenemine, vaimne kalestumine, moraalne allakäik. Venemaa 1917 Mehed olid sõjast kurnatud ja paljud olud surnud, naised ja alaelalised olid pidanud nende asemel tööle minema. Majandus oli väga kehv, tööpuudus, metallivälg, transpordi ja kütusekriis, kõik oli otsas. Kõik olid tsaari vastu, sest too ei saanud millegagi hakkama. Streigid. Nõu...
Eugene de Rastignaci iseloomustus. Teose ,,Isa Goriot" üks peategelastest Eugene de Rastignac on väga omapärane isiksus. Ta oli väga muutliku iseloomuga, tema eesmärgid ja arusaamad erinevatest maailmaasjadest muutusid tihti. Olenemata segadusest, mis toimus nooremehe sees, võib siiski öelda, et ta oli sümpaatne ja hea inimene. Eugene läks Pariisi eelkõige sooviga õppida, saada hea töökoht ning teenida hästi raha. Ta oli pärit vaesunud aadliperest, seega olid kogu pere lootused tema peal. Ema ja õed armastasid ning hoidsid Rastignaci väga. Ema andis oma viimasegi raha, et poeg saaks ülikoolis õppida. Kuna raha tal palju polnud, suunduski vaene tudeng proua Vauquer´ pansionisse. Seal suhtuti alguses temasse hästi ja lugupidamisega, kuid hijem hakati arvama temast teisiti, kuna ta astus
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pariisi kartul, sealiha-juustušnitsel koos valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 5 sea fälisfilee kg 0.063 0.060 0.126 0.120 5.46 €
Ajalugu · Pariisi rahukonverents 1919-1920 · Osalesid esimeses maailmasõjas võitjariigid, kaotajaid ei kutsutud · Otsustas suur kolmik ehk prantsusmaa, ingslismaa, ameerika. · Prantsusmaa oli kõige kangem ja ütles, et kaotajad on kõiges süüdi. Ta tahtsid saksamaad tükeldada. Rahulepingud sõlmiti: Saksamaaga Versailles' rahuleping 28.06.1916 Austriaga Ungariga Bulgaariaga Türgiga
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu näiteks Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi 1/8 territoorumist. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4 000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväetee...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja...
Tartus - tänu eriti ''Pallase'' kunstikooli mõjule, ning kelle looming sobib realismi või hilise impressionismi mõiste alla. Neil kõigil oli isikupärane käekiri. Siiski võib täheldada, et enamikku neist saab liigitada ühte kolmest põhitüübist, mis erinesid üksteisest esteetiliste ja ühiskondlike põhimõtete poolest. Esimest tüüpi võib nimetada silmarõõmumaalijateks, nemad olid kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teised valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida nad kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Eduard Viiralt Kasutatud kirjandus 1. Üldine kunsti ajalugu lk. 278-287 Autor: Jaak Kangilaski 2. Üldajalugu lk. 314-319 Autor: Kaido Jaanson 3. Eesti kunsti ajalugu lk. 129 4. Google ostingust : kunstiajalugu 1920-1940 (pildid)
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem (Versailles' diktaat) · REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale
TOIDU NIMETUS Sealiha-juustušnitsel pariisi kartuli ja valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta
Helena Tulve 28. Apr ill 1972 Elulugu Eesti helilooja Sündinud Tartus ja üles kasvanud Tallinnas ning Pärnus Kuueaastaselt kolis ta oma vanaema juurde Tootsi Õpingud Kooli alustas kuueaastaselt Õppis Vändra lastemuusikakoolis Õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis.1990 lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 19891992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Looming Varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal Tihti tema heliloomingus leiab prantsuse spektraalmuusikat, Gregooriuse koraali, IRCAMi(Akustika ja Muusika Uurimise ja Koordineerimise Instituut) eksperimente ja idamaise muusika jooni Kirjutanud ka suurvorme Teosed "a travers" ("Kaudu") 1998 "Sinine" 1998 "Sula" 1999 "Traces"("Jäljed") 2001 "Hõbevalge" 2007/2008 "Ma kuulsin sind laulmas" 2010
ülekaal ameeriklastel. (Leyte merelahingus 1944 Jaapani laevastiku purustamine) 3) Normandia dessant (Pr): 6. juuni 1944 Sks lääneriikide liitlasväed. Hitler pidi hoidma vägesid Läänerindel (Punaarmee edu), mille ta lootis kiiresti purustada. Sks väejuhatus ei suutnud dessandile kiiresti reageerida => Sks kaitse varises kokku. Oluline osa liitlaste ülekaalul õhus. 25. aug 1944 vabastasid liitlasväed Pariisi. Pearl Harbor; USA sõttaastumine: · 1941 avanes uus rinne Havail kui Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. · See oli piisav põhjus USA'le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. · Jaapan korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Surma sai üle 24 000 USA sõduri. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati
kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv). · Venemaa- I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus
*tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu
Teheran. Lääneriigid ei kavatse NSVLiga sõdida baltimaade pärast, küll aga tuleks 2-3 aastat peale sõja lõppu viia läbi rahva hääletus, kus otsustatakse kas Eesti soovib olla iseseisev või kuuluda NSVLi koosseisu. Teherani konverentsil otsustati, et teine rinne avati poolteist aastat enne sõja lõppu Prantsusmaal. Jalta konverents 1945 veeb. Sellel konverentsil kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt. Otsustati sõjajärgse maailma jagamist võitjate vahel. Otsustati jagada Saksamaa okupatsiooni tsoonideks. Konverentsi otsused vastasid NSVLi huvidele. Potsdami konverents 1945 Peamine probleem oli Saksamaa tulevik. Otsustati Saksamaa jagada neljaks okupatsiooni tsooniks USA tsoon, Prantsusmaa tsoon, NSVLi tsoon, Inglismaa tsoon. Berliini linn jagati ka 4- ks osaks. NSVLi tsoonis kehtestati sõjaväeline diktatuur, Ida-Berliinis tekkis riik Saksa Demokraatlik Vabariik (1948), Lääneriikide tsoonis Saksa Liitvabariik (1949), uus pealinn oli...
EUGENE DELACROIX (1798-1863) Ferdinand Victor Eugene Delacroix sündis 26.aprillil 1798.a. paari kilomeetri kaugusel Pariisist, tuntud diplomaadi neljanda lapsena. Isa töö tõttu kolis pere Bordeauxi, pärast pereisa surma aga Pariisi. Kooliajal huvitus noormees kirjandusest, muusikast ja sai algõpetuse joonistamises.Pärast lütseumi lõpetamist oli õpipoisiks portreekunstniku juures. Varsti taipas Delacroix, et klassitsistlik laad ei sobi talle ja ta alustas iseseisvat kunstnikukarjääri. 1822.a. eksponeeriti esimest korda näitusel Delacroixi maal. Sel perioodil köitis Delacroixi kreeklaste vabadusvõitlus Türgi ikke vastu. Paar aastat hiljem valmib maal ,,Chiose veresaun"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
