9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu
täitmisel toime pandud tegu. 9) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu. 10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine – Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlus...
Nendesse ametikohtadesse said Vene armees karjääriteinud välismaalased. Kroonuametkond- nende peamiseks mureks oli kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgmine. Kuid kindralkubernerid polnud asjadest eriti huvitatud ja nende kohuseid täitsid kohalikud aadlikud ehk valitsusnõunikud. Aadli omavalitusust teostasid nii Eest-Liivi kui ka Saaremaa rüütelkond, säilitades Rootsiaja väljakujunenud organisatsioonilise struktuuri. Aadlimartiklid (1730-40)- Rüütelkonna liikmete nimekirjad kes omasid Eesti- ja Liivimma poliitlisi ja majanduslikke privileege Venamaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused. Omavalitsus säilis ja linnades. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus ehk raad.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
Riikliku keskkonnaseire programm peab sisaldama: • allprogrammide nimetusi; • kavandatavate tööde kirjeldust; • andmeid allprogrammide vastutavate täitjate kohta; • programmi täitmiseks ettenähtud vahendeid. Riiklikku keskkonnaseire programmi finantseeritakse: 1) riigieelarvest; 2) rahvusvaheliste programmide eelarvetest; Riikliku keskkonnaseire struktuur Riikliku keskkonnaseire programmi täitmiseks vajaliku organisatsioonilise astmestiku moodustavad: • üldkoordinaator • seirenõukogu, • allprogrammide vastutavad täitjad • seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid • Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike • Meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire seire • Õhuseire • Metsaseire • Põhjavee seire • Kompleksseire
veebirakenduse abil nii tõhustada oma sisemist koostalitlusvõimet (õigusküsimused, projektid, uuringud ja registrite koostamine) kui ka parandada väljapoole pakutavaid teenuseid (lubade andmine, nõustamine jmt). 52 Siinkohal märkuseks, et selles sektoris praegu töötavad rakendused on veel eksperimentaalsed nii organisatsioonilise planeerimise kui ka tehnoloogilisteks uuendusteks vajalike investeeringute mõttes. Kvaliteetsetest rakendustest võib tuua silmapaistvaid, kuigi vaid sektori teatud harudes esinevaid näiteid virtuaalsed rekonstruktsioonid arheoloogilisest pärandist, olulistest restaureerimistöödest ja teatud teemaarendustest. Viimati nimetatu on sageli seotud ajakajaliste sündmuste või näitustega. Samas sõltub sektori hüppeline areng suuresti selliste veebirakenduste kavandamisest,
2) territoriaalsel organisatsioonil (võib kokku langeda haldusjaotusega, kuid ei pruugi); 3) kirikuametite hierarhial; 4) isemajandamisel ja omahaldusel.Kaasajal on osundatud põhimõtted ning kirikute tegevuse alused sätestatud reeglina põhiseaduse kui ka seadusega, kuid võivad riigi ja kiriku vahelistes suhetes tugineda paljuski headele põlistele tavadele. Kirikuomavalitsus teenib usklike inimeste vabatahtliku ja omaalgatusliku organisatsioonilise korralduse eesmärki, mille raames nad lahendavad ise välise sekkumise ja suunamiseta kõiki usuelu puudutavaid probleeme - usuteenimist ja riituste täitmist, usuteaduse arendamist, kirikukorraldust (korraldust konfessioonide kaupa), suhtlemist teiste organisatsioonide ja riigivõimudega. -------------------------------------------------------------------------------------------- N
need ei vastandunud ka kristlikele arusaamadele. Samuti, mis puudutab arheoloogiliselt jälgitavaid matusekombestikke, oli olemas selgelt regionaalseid erinevusi, nt Kuramaal ja Ida-Lätis tuleb ka hiliskeskajal ette põletusmatuseid. Tavaliselt kristlikus kontekstis on põletusmatus märk paganlikkusest - iseenesest kristlik doktriin ei keela seda. Poliitilises mõttes Kuramaa ja Latgala olid kristlikud alad. Küll võib selles sisemisjonis näha teatud probleeme, mis on seotud organisatsioonilise küljega - keskaegsed kihelkonnad olid väga suured kui võrrelda tüüpilise keskaegse kihelkonnaga, mis tähendas talupojale seda, et kirikusse minek on päevatee. Suur osa vaimulikkonnast olid sisse tulnud väljas poolt Liivimaad - Liivimaa kirikhärrade sissetulekud olid suhteliselt suured, mis muutis need preestri kohad ka laiemalt atraktiivseks - need, kes need kohad said, ei olnud kohalikku päritolu ja ei osanud kohalikke keeli
jäädvustada see tema teadvusesse. Positsioneerimine on ettevõtte turundustegevuse alustalasid ja algab ettevõtte strateegiast. Igas majandusharus on mitmeid elujõulisi positsioone, mida ettevõte saab hõivata. Positsioneerimine tähendab, et ettevõte peab tegutsema kolmes suunas: - määratlema, millises äris ta tegutseb - otsustama, millised kliendid on tal sihikul, mis tooteid ta neile pakub ja kuidas ta saab seda tõhusalt teha - ehitama üles organisatsioonilise keskkonna, mis toetab tehtud valikuid Strateegia seisneb raskete valikute ja otsuste langetamises peamiselt kolmes põhiküsimuses: kliendid, kes moodustavad teie sihtgrupi, ning kliendid, kes sellesse gruppi ei kuulu tooted ja teenused, mida te pakute, ja need, mida te ei paku see, mida teete valitud toodete müümiseks valitud klientidele, ja see, mida te ei tee. Peamised põhjused, miks uue kaubamärgi turule tulek ebaõnnestub, on:
Selleks, et tegeleda spordiga koos teiste inimestega vajame me sotsiaalseid struktuure vöistkondade, klubide jms. näol. Seega iseloomustab sporti organiseeritus, piirkondade vaheline ja sisene vöistlussüsteem ja kindlad reeglid (seadusandlus). See välistab selliste iseformeerunud sotsiaalsete struktuuride, mis tegutsevad ilma kindlate sotsiaalsete reegliteta, nagu laste meelehutuslik sportimine ja mängimine, kuulumise spordi organisatsioonilise vormi alla. 5. Spordi reeglid. Spordiga seotud tegevused on vähemal vöi suuremal määral seotud reeglitega. 6. Eetilised väärtused. Sellised väärtused nagu osavötjate heaolu, ebavördsuse puudumine, vöistkonna vaim ja fairplay on spordiga seotud eetilised väärtused mida suurema osa sportlaste poolt tunnustatakse. Et need väärtused on töesti spordis olulised, vöime kergesti märgata nende ignoreerimist mitmetes mängudes ja tegevustes. "Show
Iga õigusrikkumisega kaasneb vastutus kui esineb tahtlus ja õigusrikkumise koosseis ning kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastutus on käsitletav juriidilise vastutusena vaid siis, kui on rikutud õigusnormi vastasel juhul on tegemist vastutusega tava rikkumise ja moraali mittejärgimise eest (vt ka pt 1.1.1). Juriidiline vastutuse puhul rakendatakse riiklikku sundi, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise riiklikus hukkamõistmises ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi võib juriidilist vastutust liigitada kriminaalvastutuseks, haldusvastutuseks, tsiviilõiguslikuks (ka varaliseks) vastutuseks ning distsiplinaarvastutuseks. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi saab eristada kohtulikku vastutust ning haldusvastutust. Kaitsekorra tagamise viisist tulenevalt saab eristada karistavaid mõjutusvahendeid
lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse paindlik suunamine ja toetamine, et kujundada õpilastel iseseisev õppimis- ning eneseregulatsioonioskus. 12. Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod – selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte – selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku Õppestrateegia – sama mis metoodiline süsteem.
toimingute sooritamist või nende sooritamata jätmist. Näiteks vahendite kasutamist konkreetsetes valdkondades või keeldude ja sanktsioonide kehtestamist. Vastavalt planeerimise esemele võib välja tuua erinevaid planeerimise ja plaanide liike nagu näiteks hariduse planeerimine, eelarveplaneerimine, ehitustegevuse planeerimine jne.; 2) täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist jne.; 3) kontroll. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Selles mõttes täidab kontroll tagasiside funktsiooni. Ta annab informatsiooni haldustegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse, operatiivsuse, tähtajalisuse, ökonoomsuse jm. kohta, samuti sellest, millised on tulemused, raskused,
toimingute sooritamist või nende sooritamata jätmist. Näiteks vahendite kasutamist konkreetsetes valdkondades või keeldude ja sanktsioonide kehtestamist. Vastavalt planeerimise esemele võib välja tuua erinevaid planeerimise ja plaanide liike nagu näiteks hariduse planeerimine, eelarveplaneerimine, ehitustegevuse planeerimine jne.; 2) täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist jne.; 3) kontroll. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Selles mõttes täidab kontroll tagasiside funktsiooni. Ta annab informatsiooni haldustegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse, operatiivsuse, tähtajalisuse, ökonoomsuse jm. kohta, samuti sellest, millised on tulemused, raskused,
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
summa, mis on orienteeritud teatud eesmärkide saavutamiseks). Ilma prognoosimiseta pole võimalik riiki juhtida, nt majandusministeerium peab prognoosima nt majanduselu käiku 10 aasta pärast. ii. Täitmine kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud konkreetse ülesande elluviimiseks. Eeldab organisatsioonilise struktuuri formeerimist, juhtimist, töötajatekohtadele määramist jne. iii. Kontroll eesmärgiks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlaks tegemine. Selles tähenduses omab tagasiside funktsiooni. Annab teavet operatiivsusest, 6 b
kohustuste täitmisel toime pandud tegu, oma õiguste teostamisele suunatud tegu, alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine. 71 Mis on juriidiline vastutus ja milline on tema seos riigi sunniga? Juriidiline vastutus on retrospektiivse vastutuse üks liike. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale teoimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. 72.. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumise neli rühma:
südametunnistuses, kõlbelises vastutuses vmt, toimib õigus indiviidi-ülesel tasandil, nende organisatsiooniliste ja struktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalset kooslust. Ühenduses sellega õigus institutsionaliseerub, kehastub ühiskonna organisatsioonilist struktuuri kandvas institutsioonide ja asutuste süsteemis. Kui alguses on tegemist väga kirsa ja spetsiifilise, valdavalt (kohtuliku) õigusmõistmist teenindavate institutsioonidega, siis ühiskonna organisatsioonilise korralduse arenedes, eriti seoses riikluse tekkimise ja tugevnemisega sünnib riigi ning õiguse sümbioosist institutsiooniline süsteem, mis ühelt poolt ,,toodab" õigust, teiselt poolt aga oma toimimises, iseenda kaudu realiseerib seda. Totaalses riigis, mida tingituna õiguse totaalsest institutsionaliseerumisest nimetatakse õigusriigiks, peaks lõppema õiguse ajaloolise arengu üks tsükkel. (Raska lk 103-104) Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk
organisatsiooni ja erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Laiemas mõttes suhtekorraldus kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärgiks on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid organisatsiooni avalikkuse huve. Organisatsioonikeskne lähenemine PR (public relations) kui organisatsioonilise suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine eesmärgiga saavutada hea arusaamine ja side organisatsiooni ja sihtgruppide vahel. 67 Suhtekorralduse eesmärk: · Informatsiooniline eesmärk adressaadi mõjutamine sõnumi levitamise abil; · Seisukohti puudutav eesmärk tulemuseks arvamuse tekkimine, seisukohtade tugevdamine, muutmine; · Käitumuslik püütakse tekitada harjumusi, suunata käitumist.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
sama normiadressaadiga; tegemist on ühe ja sama õigussuhtega. Õiguserikkumine — õigussuhte subjektide selline tegu (tegevus või tegevusetus), mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik tagajärg. Juriidiline vastutus — õigusnormidega sätestatud ühiskondlike suhete kaitsmine riigivõimu poolt seaduses sätestatud viisil, mis toob kaasa õiguserikkuja suhtes isikliku, samuti varalise või organisatsioonilise sanktsiooni kohaldamise. Õigusriigi formaalsed tunnused: Õigusriigi form tunnused: võimude eristamine ja nende lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadusest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. Tööjaotus riigivõimu sees: o Seadusandlik võim (parlament) – põhineb dem riigis parlamendi tegevusel.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
10) Allluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Üldine põhimõte on, et käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu täitja. 79. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastutus on retrospektiivne vastutus, mis on seotud õigusnormidega. See on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel 80. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu Karistusseadustikus
vmt, toimib õigus indiviidi-ülesel tasandil, nende organisatsiooniliste ja struktuursete seoste kaudu, mis iseloomustavad sotsiaalset kooslust. Ühenduses sellega õigus institutsionaliseerub, kehastub ühiskonna organisatsioonilist struktuuri kandvas institutsioonide ja asutuste süsteemis. Kui alguses on tegemist väga kitsa ja spetsiifilise, valdavalt (kohtuliku) õigusmõistmist teenindavate institutsioonidega, siis ühiskonna organisatsioonilise korralduse arenedes, eriti seoses riikluse tekkimise ja tugevnemisega sünnib riigi ning õiguse sümbioosist institutsiooniline süsteem, mis ühelt poolt ,,toodab" õigust, teiselt poolt aga oma toimimises, iseenda kaudu realiseerib seda. Totaalses riigis, mida tingituna õiguse totaalsest institutsionaliseerumisest nimetatakse õigusriigiks, peaks lõppema õiguse ajaloolise arengu üks tsükkel. (Raska lk 103-104) Õiguse vaimse infrastruktuuri näitajate süsteem (lk