Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj....
14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
Poliitiline mõjutus · Rooma keiser Constantinus (valitses 306337) rajas kreeka asula Byzantioni kohale uue pealinna Konstantinoopoli (nüüd Istanbul) · 313 läks Constantinus üle ristiusku, kuulutas välja usuvabaduse · Ristiusk sai ametlikuks religiooniks · Lõplik eraldumine Lääne Rooma riigist toimus 395 · Riigi langedes jäi püsima IdaRooma riik, mida hakati nimetama Bütsantsiks · Esialgu riigikeel ladina keel, hiljem mindi üle kreeka keelele · Kreeka ja idamaise kunsti sulam Bütsantsi kunsti õitseaeg · Keiser Justinianus I ajal 6. saj. · Suurim saavutus Hagia Sophia kirik [aja sofiia] · Esmakordselt kaeti kupliga suur nelinurkne ruum · Kasutusele võeti kumerad kividest laotud kolmnurgad · Kiriku seinad kaetud mosaiikidega · Türklaste vallutuse järel sai kirikust mosee, mosaiigid kaeti kinni · Hoonele lisati kõrged ringrõduga tornid e. minaretid
riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj). Mindi Euroopast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ja orjade vedu Aafrikast Ameerikasse. 2. (laine) alguse sai 20. sajand. Arenenud riikidesse (Euroopasse) rännatakse arengumaadest. Ameerikasse ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Minnakse ka nafta riikidesse tööle(lähemalt olevatest riikidesse). Põhiline väljavool on Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast. Rännete põhjused: Isikliud ja perekondlikud põhjused; majanduslikud põhjusd; sõjad,
Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saksa armees, Punaarmees või Soome armees. Saksa armeesse mindi esialgu vabatahtlikult. Kui uued võimud kuulutasid välja mobilisatsiooni, kukkus see läbi. Alles 1844. aastal läksid 40 meest relvaga kaitsama oma isamaad. Nende valikus oli oluline see, et nad olid jäänud Eestisse ja neid polnud mobiliseeritud Punaarmeese. Nõukogude poolel sõdis ka Eesti armee, mis oli liidetud Punaarmee koosseisu kui 8. territoriaalne laksurkorpus. 33000 Eesti meest mobiliseeriti nõukogude võimu poolt Punaarmeessse. Nende saatuse määras vanus ja elukoht,
sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Hiljem läks ka Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile ja need, kes ei soovinud sõdida Punaarmees ega Saksa armees, ühinesid Soome armeega. Mindi appi soomlastele võitlema Punaarmee vastu. Neid nimetati soomepoisteks. Paljud mehed ja naised hakkasid ka metsavendadeks, et partisanidena sõidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni vastu. Kõik need valikud olid eestlastele justkui pealesunnitud, need olid valikud kas halva või veel halvema vahel. Eestlastel puudus tookord valik ja võimalus sõida oma riigi eest. See võimalus saabus alles 50 aastat hiljem ja seekord ei jätnud eestlased seda võimalust kasutamata.
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD 1.august Makaveipäev Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma. Makabeid Juudi preestriperekond, kes tõusis üles Antiochuse valitsuse ja oma usuliste õiguste piiramise vastu. Valitsesid kuni Herodotos Suure võiduni. Hüüdnimi Makabei ('haamer') kuulus algselt kolmandale pojale Juudale, kuid laienes ülestõusu järel kogu hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi. 6.august Paasapäev Paasapäev on üks paljudest seto pühadest
11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol? Ainult meeskoorid. Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ,,ülimalt ohtlikuks". 12) Kes kujunes 1870. Aastatel rahvusliku liikumise liidriks? Jakob Hurt 13) Kus ja mis aastal asutati esimene eestikeelne kool- eesti Aleksandrikool? Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas 1874. aastal. 14) Mis seos on praegugi kasutusel oleval kirjaviisil ja Eesti Kirjameeste Seltsil? EKS otsusel mindi 1872. a üle praeguseni kasutusel olevale kirjaviisile. 15) Millisesse kolme ajajärku jaotas C. R. Jakobson 1868. a ,,Vanemuises" eetud isamaakõnes eestlaste ajaloo? · Kadunud kuldse muistse iseseisvuse aeg · Mitmesaja-aastane orjapõli · Koiduaeg-valmistumine uueks tõusuks ja õnneajaks 16) Mis aastal hakkas ilmuma ajaleht Sakala? Millise praeguse maakonna leht see on? 1878. ,Viljandimaa 17) Mida arvas C. R
Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel Hurt viis seltsi kaudu läbi vana eesti rahvaluule suurejoonelise kogumise Lõpptulemus 170 köidet, üle 122 000 lk Seltsi otsusel mindi 1870-1872. a üle uue kirjaviisi kasutamisele, mida kasutatakse tänapäeval Selts kirjastas oma aastaraamatuid, milles avaldati seltsis peetud ettekandeid, ilukirjandusteoseid, rahvaluulet ja muud 1881. a valiti presidendiks Jakobson->Hurt lahkub seltsist Tegevus lõpetati venemeelse ja rahvusliku tiiva vahel tekkinud tüli tõttu 1894. a Kasutatud kirjandus http://www.videvik.ee/499/alek.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti aleksandrikool2 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=187
Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad peale Erise, tüli jumalanna. Eris vihastas. Saabudes kõigest hoolimata pidustustele, viskas ta kuldse õuna kirjaga "Kõige kaunimale" külaliste sekka. Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna ühel ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, kes on neist kõige ilusam. Selles küsimuses lahenduseni jõudmata, mindi jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus lasi omakorda Alexandrosel otsustada õuna saatuse üle. Seepeale hakkasid jumalannad Alexandrost kingitustega meelitama, et õuna iga hinna eest enda kätte saada. Hera pakkus Alexandrosele võimu kogu Aasia üle, Athena pakkus talle tarkust. Aphrodite aga pakkus talle maailma kõige ilusamat naist. Alexandros andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Alexandrosele kuuluma.
Samuti mobiliseeriti suur hulk Balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestkased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid selleks, et Eesti NSV Liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlasest metsavennad Saksa vägede poolele. Puna armee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka Saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Eesti mehed sõdisid nii Saksa kui ka Vene poolel, sest mobilisatsiooniga olid mõlemad suurriigid eestlasi oma sõjaväkke värvanud. Eestist küüditati võõra võimu all olemise ajal umbes 200 000 ja hukati 50 000 inimest. Sellest võib järeldada, et kel jõud, sel õigus ja eestlastel ei olnud tegelikult Teises maailmasõjas erilisi valikuvõimausi
sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm pliitik tkits stlstl suurt phmlt, sndti s slist sundmbilistsinidg. 1944. st 31
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene õppekeelega kooli õpilased. Vana vormi lubati edasi kanda, kuni see veel kandmiskõlblik ...
Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike Ei suutnud selgelt mõelda Esimene peatükk Mina-tegelane asus Hispaaniasse arheoloogilisele retkele Teel kohtas ta ühes orus Andaluusia kardetuimat röövlit Jóse Navarrot Koos mindi ventasse ööbima Mina-tegelase teejuht Antonio läks varga asukohast teatama Don Jose pääses enne ratsaväe tulekut põgenema Teine peatükk Mina-tegelane peatub Cordobas Kohtab veetlevat neidu nimega Carmen Carmen ostutub nõiaks ning mees laseb tal endale ennustada Tegevust segab tuttav don Jose Don Jose pannakse vangi, mõisteti süüdi kella varguses Mees läheb teda külastama Kolmas peatükk Don Jose jutustab mehele elu pärast enne temaga orus kohtumist Don Jose armumine Carmenisse
• Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis haritlaste perekonnas. • 1849. aastal läks perega elama Alapajevskisse. • 1850. aastal mindi edasi Peterburgi. • 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis. • Asus tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. • 1862-1865 käis Peterburi Konservatooriumis. • 1866-1878 töötas Moskva Konservatooriumis harmooniaõppejõuna. • 1868 kohtus “Võimsa rühma” liikmetega, tegutses ka muusikakriitikuna. ELUKÄIK • 1877 abiellus Antonina Miljukovaga ning abielu oli tema jaoks katastroofiline.
leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Minu arvates olid keskaja inimesed väga töökad. Neile saabus leib lauale raske töö tulemusena. Kuna sel ajal ei olnud neil kauplusi, pidid nad ise kõik toiduaineid muretsema, sealhulgas ka liha hankima ning köögi- ja puuvilju kasvatama. Keskaja inimesed olid ka rohkem kokkuhoidvamad, näiteks sõtta mindi ühtse eestlaste salgaga ja erinevad perekonnad elasid sama katuse all.
b) Linnastumine. c) Haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. d) Massiteabevahendite kasutamise laienemine. e) Uus haritlaste põlvkond püüdis leida uusi võtted, kuidas kultuuri elus hoida ja pöörduti võimaluse korral loometöö juurde tagasi. 2) Negatiivsed jooned. a) Kommunistid püüdsid kultuuri hävitada. b) Tsensuur. c) Tehti järeleandmisi ning mindi venelastega kaasa. d) Maakultuur hääbus, sest linlik eluviis hakkas igalpool juurduma. 8. Töö allikaga. 1) Mis aastal koostati ,,40 kiri" ja kes on selle autorid? a) 1980. b) Haritlased. 2) Millistele probleemidele osundatakse selles kirjas? a) Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine. b) Eesti keele kasutamise piiramine. c) Eestikeelse ajakirjanduse jms raskendatud kättesaamine.
Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Nendel, kellel oli raha rohkem kui 1500 rubla, siis ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tuleneb kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas on Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses on toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv.
1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti Rootsi väejuht Pantus de la Gardie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja- Eestit > 1583 Pljussa vaherahu > Rootsi saab Põhja-Eesti Reformatsioon: Mindi üle rahamajandusele Türklaste invasioon (palju tööjõudu resursse, tööjõudu) Avastati Ameerika 1492 Kopernikus maailmaseletus (maa ümber päikese) Leiutati trükikunst Erasmus (Julges nimetada paavsti narriks Haridus taseme nõudlus Eesti ala kolme kuninga ajal: Taastati katolik kirik, 1583 tulid Liivimaale 6 jesuiiti 1583 Tartus jesuiitide gümnaasium 1585 Tartus tõlkide seminar
Tambetile, kes uskus, et ühel päeval uuesti madu tõuseb - mt. läks uuesti randa ja kohtas seal Meemet, kes tavaliselt kärbseseeni sõi, et nendest purju jääda, seekord rüüpas ta aga hoopis võõramaalaste veini ja ajas segast juttu, andis mt.-le nahkkoti, milles oli raske hõbesõrmus, kotti sõrmusega pidi kaelas kandma, mt. oli kingi üle õnnelik ja läks seda onule näitama, matused olid läbi ja mindi koju - „Inimene peab olema õppimisvõimeline, mitte kange nagu see känd siin.“ Lk 11 2. - mt. ehk Leemet sündis tegelikult külas, nad olid sinna kolinud isa soovil, emale ei meeldinud leib, kutsus seda solgiks, pidas seda eputamise asjaks, isa tahtis aga olla uue aja inimene ja seega külas elada, tegeleda viljakasvatusega, töötada ja süüa leiba nagu võõramaalasedki, Vootele oli jutustanud Leemetile, kuidas isa oli metsas elades kade olnud
Neil oli hea võimalus võidelda oma huvide pärast ja nad paistsid silma, kui Soomepoisid olid tagasi kodumaale naasnud Tartu eest võideldes ja ka Tallinna all taanduvate Sakslastega. Miks osa eestlasi põgenes Läände, kui sõjategevus oli uuesti Eesti pinnale jõudnud? Arvati, et Nõukogude okupatsioon taastatakse, keegi ei soovinud kommunistide võimu alla jääd ja nii paljud eestlased jätsid oma kodud ja otsida kuhu minna. Enamuselt mindi Saksamaale ja Rootsi, et sõjategevuse lõppedes sealt uuesti kodumaale naasta, kuid kas nad tagasi ka tegelikult jõudisid? Lõpuks kas eestlastel oli siiski võimalik valida, kelle poolel sõdida? Võib öelda, et oli. Kui alguses punaarmee okupeeris eesti, siis need kes tahtsid olid teretulnud punaarmeesse ja nad võisid ka kodumaalt lahkuda, kui Saksamaa tuli ja omakorda okupeeris Eesti. Sama lugu on ka saksaväega.
vahelised suhted ja töökorraldus. 1) traditsioonilised TV levinud väikestes inimgruppides, oma tarbeks, ei osale maailmamaj. 1.1 korilus, 1.2varaagraarne tekkis seoses loomade kodustamise ja põlluharimise tekkimisega 1.3 hilisagraarne tekkis looma ja taimekasvatuse ühendamise tulemusena 2) Industriaalsed TV tekivad industrialiseerimisega, levinud suurtes inimgruppides, toodetakse turule, osaleb maailmamaj. 2.1 iseseisev industrialiseerimine järkjärgult mindi üle järgmisele TVle 2.2 sõltuv industrialiseerimine toimus industriaalriikide poolt, mitmeid maid kolooniateks muutes Varaindustriaalne alates 15.saj tehnoloogia kiire areng, turumaj levik kõigis maj.harudes, suurettevõtluse teatav levik, säilib käsitöö ja väikeettevõtlus Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta
kohapeal soo ja järvemaagist, toimus üleminek talulisele eluviisile, talu-suurpereline majapidamine, alepõllundus ->põlispõllundus, kivikirstkalmed, tarandkalmed.Rooma rauaaeg 50-450pkrarenes kaubavahetus ja käsitöö, rooma ajaloolane tacitus mainib AESTE a 98pkr, rukis ja surnute põletamine.keskmine rauaaeg ja viikingiaeg-olud eesti naaberaladel muutusid rahutuks, linnuste rajamine keskmisel rauaajal 450-800, inimesed koondusid küladesse>kihelkonnad>maakonnad, ribapllud, mindi üle kaheväljasüsteemile:kesa ja viljapõld, maeti vanadesse kalmetesse, kagu eesti kääpad, aardeleiud, kuningas ingvari sõjaretk eestisse ua600, lõunakaares idaslaavlased, balti hõimud ja liivlased. Viikingid eestis- 800-1050, Norvegr,Vestvegr,Austervegr-kaubateed,ruunikivid,venekroonikad nimetavad neid tsuudideks.Eesti muinasajalõpul- 150-200k inimest, vabad inimesed ja orjad, heledad ja pikad inimesed, eluiga30a, laste suur suremus, naise kõrge seisund
Põhja-Eestist. Umber 32000 mobiliseeritud eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse (ehitusväeosadesse, kuhu koondati endiste Balti riikide kodanikke). Seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga neljas eestlane suri 1941/42 aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Peale Moskva otsust luua uued eesti rahvusväeosad moodustati 1942. aasta sügiseks 27000-meheline, peamiselt eestlastest koosnev 8. eesti laskurkorpus. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaegne ühiskond oli feodaalühiskond. Kõige suurema võimuga valitsejaks oli kuningas. Temale järgnesid vaimulikud, kelle ülesandeks oli kõigi eest Jumalat teenida ning seejärel aadlikud ja feodaalid, kes pidid kõiki kaitsma. Madalaima seisuse moodustasid talupojad, kelle kohustuseks oli toita kogu ühiskonda. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed ning nende puhul hinnati väga ustavust. Neil tuli aastas teenida 40 päeva kuninga sõjaväes. Vastutasuks maksid kuningad feodaalidele maaga. Feodaalid muud tööd ei teinud. Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mi...
4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. 1 Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi
Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada. K.Lepik, I. Laaban, B.Kangro, R.Kolk, A.Viirlaid.
naist vaja. Mõne aja pärast läks Hannes kaitseväkke. Vahepeal tuli Hannes Saaremaale tagasi, aga ta ei läinud koju Turjale, vaid Põidesse, sest mõne päeva pärast pidi Hannes uuesti sõjaväkke tagasi minema. Põides sai Hannes tutavaks Liidaga. Liida ja Hannes meeldisid üksteisele, kuid Hannes pidi uusti sõjaväkke minema. Pärast sõjaväest naasemist, läks Hannes koju. Mõni päev hiljem põles Turja talu peahoone maha ja mindi sauna elama. Kodus sai toit otsa, ja Hannes mõtles abielluda Liidaga ja minna elama Põidesse, kus on viljakad mullad ja nälga pole kunagi. Niisiis Hannes abielluski Liiidaga ja läks Põidesse Tondiojja elama. Ühel päeval tõi Hannes ajalehe ja luges sealt, et tema vend Klaus on uppunud. Pärast seda läks Hannes mitmeks päevaks Turjale elama. Hannes läks tagasi Põidesse elama. Tehti tööd ja elati hästi, kuid Hannese ja Liida suhted hakkasid halvenema
19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849).
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
vabanemise eestikeelsele koolile korraldas aastapäeva; tuua raha kogumine. kirjandusvõistlusi; rahvas kokku, et uue kirjaviisi kasvatada propageerimine rahvustervikut (ühekuuluvus tunnet); leida väljund lauluseltsidele Tulemus Pandi alus isamaaliste 1884 saadeti Mindi üle uuele kõnede ja laulupeoliste komiteed laiali ja kirjaviisile; traditsioonile, kasvas kõik läks riigi poolt eestikeelsete õpikute laulu ja mänguseltside valitud komitee arv suurenes; 1893 arv Eestis. kätte. 1888 tuli panid selts kinni venekeelne reisikool
Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid Tänu neile oli Konstatinoopolil võimalik oma riigi oiire kindlustada ja ründajatel vastu lööki anda, mida Lääne-Rooma ei saanud tänu nende puudustele. Ida-Rooma välis- ja sisepoliitika iseloomulikud jooned ) Välispoliitika: 1) Eesmärk taastada Rooma keisririik endistes piirides 2) Tugev tsentraliseeritus Sisepoliitika: 1) Vabad kogukondlased 2) Kasutati orjatööjõudu 13. sajandini 3) Mindi kaitsestrateegias üle uuele süsteemile Frangi riigi kujunemine Frangi riik oli esimene suurim riiklik moodustis, mis tekkis lagunenud Lääne-Rooma alale. Frangi riigis eristatakse 4 etappi 1) Iseseisev keltide gallia riik ( 1 saj eKr - Caesari vallutusteni) 2) Gallia Rooma provintsina ( 1 saj II pool eKr - 3 saj pKr) 3) Merovingide gallia aeg ( 5 - 8 saj) 4) Karolingide gallia aeg ( 8 - 10 saj) Keldi gallia aja lõpuks oli Gallia killustatud 80 alaks
Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik.Revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule üle kogu Euroopa. Pearõhku hakati panema inimesel ning tähtsaks muutusid ka mõtte-ja sõnavabadus. Tänaseks on kõigis Euroopa demokraatikes riikides inimestel õigus oma arvamusele ja ning kirjanduses pole piiaranguid. Revolutsiooni käigus mindi üle ühtsele meetermõõdustiule ja võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. . Pikkust hakati mõõtma meetrites, asjade kaalu kilogrammides ja vett kuupdetsimeetrites. Tänaseks on meetrimõõdustikule ja 12 kuuse ja 30 päevasele kalendrile üle läinud kogu Euroopa. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine
Näiteks muusika suudab väga kiiresti hea tuju kurvaks teha ja vastupidi, kuid samas trenni tehes lisab see rütmi ja annab jõudu kui õige viisiga muusika mängima panna. Vanasti mängis muusika väga suurt rolli erinevates rituaalides, ohverdamistes ja muudes tegevustes. Vanad rahvad keda kutsuti Keltideks ja kes paiknesid Euroopas, olid väga sõjakad, kuid neil oli väga suur austus muusika vastu. Keldi muusikuid kutsuti Bardideks ja neid austati väga. Kui mindi sõtta, siis esimesena üritasid vaenlased alati tappa Barde, kuna nemad mängisid muusikat samal ajal, kui Keldid sõdisid ja muusika väidetavalt andis neile jõudu. Tänapäeval pole Bardide muusikat originaalselt säilinud, kuid on oletusi, kuidas see kõlada võis. Nad alati improviseerisid oma muusikat ja ei pannud seda kirja. Keldid suhtusid muusikasse eelkõige emotsionaalselt ja õiged noodid ja rütm suudavad inimeses erinevad emotsioonid tööle panna
põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepitamatutesse vastuoludesse mõisa või kirikuga, sealhulgas ka sõjaväkkevõtmisest kõrvalehoidjaid. Nad sõdisid kaasa lahingutel Eesti pinnal, kuigi pärast Eesti vabanemist saadeti need laiali. Saksamaa hakkas värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisel kaasa need mehed, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaa ega natsistliku Suur- Saksamaa eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust. Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Talvesõja ajal Soomes eesti noormehed rindele ei jõudnud, kuid 1941. Aastal moodustati nende osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos
Jutt käib mere elust, kus mõnel ööl magad lageda taeva all vaadates ilusaid tähti, aga nagu vastupidi jutustades on kõik vastupidine. Antakse väga põhjalikult silmade ette pilt, milline sisemine tunne valitses sel hetkel kui valgust nägi vaid käe pikkuses. Mõte kas oled pimedaks jäänud, jäljendati väga hästi. Teises vaatluses jutustati saartest, kuni jõuti põhi saareni, mis sai ka pea kohaks. Saarele mindi väikses koosseisus, kus oli ka noormees peal. Ülimalt hästi sai tunnetest aru kui jõuti saarele. Kogu loodus koos väga rikkalike värvidega, mis tekitavad eneses tundeid, et võiks samuti sellisele saarele sattuda. Kolmandas vaatluses tekkis ülim viha nende vastu, kes noormehe maha jätsid. Eriti detailselt jäi pilt silmade ette kui laev läheb ja sa ei sattu sellele laevale võib-olla kunagi. Lõpuks teadmatuse tunne, mis hakkab painama terve novelli käigus. Lugejale meeletult
Meil on vaja noori ja edumeelseid, kes suudaksid olukordi hinnata teise pilgu alt. Sestap loodi ka projekt ,,Talendid koju" Eesti vajab neid. Aga küsimu on: kas välismaal elavad noored vajavad ka Eestit? Välismaal veedetud aeg ei möödu ju ainult õppides või tööd tehes. Luuakse uusi sidemeid, millest võib olla keeruline loobuda. Ka ei ole Eesti võimeline ambitsioonikate unistusi rahuldama. Mitmeid erialasid, mille pärast üldse välismaale mindi, Eestis lihtsalt ei viljeleta. Motivaatoriks tagasi tulla on aga soov elada Eesti kultuuriruumis, kus on kasvatud ning millega ennast samastatakse. Eestlane on hea olla eestlaste hulgas. Inimeste seas, kes jagavad ühesugust ühiskondlikku mälu ning kes on lapsepõlves samu raamatuid lugenud. Samas kultuuriruumis kasvanud inimestega on lihtsam ühist leida. Teiseks oluliseks põhjuseks, miks ollakse valmis välismaal välja teenitud positsioonist loobuma, ja tagasi tulema, on pere
devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal
Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued. Sama kehtis ka habemetega. Peterburis hakati korraldama assambleesid seltskonnakogunemisi, kuhu kaasati ka naisi. Muudeti ka ajaarvamist, mindi üle kristlikule ajaarvamisele. Kiriku juhtimine allus riigi kontrollile.
Maire Eliste Laululapsed, Jäääär, Chillin Kontser algas 8.mail kell 14.00 ja kestis peaaegu 2 tundi. Jääääre tutvustus: Jäääär sündis 21. jaanuaril 1991 Tartus. Liikmed: Andrus ,,InBoil" Rootsmäe(laul, kitarr), Jaan Sööt (laul, kitarr), Tarvo ,,Tarz" Jaaksoo (basskitarr), Tõnu ,,Tõun" Timm (laul, kitarr, steel-kitarr).1992.a salvestati kassett Jäähääl ning vigases inglise keeles CD, mis seni tirazheerimata. 2 aasta pärast mindi vahelduseks laiali. InBoil ja Jaan esinesid neil aastail Jääboileri nime all, esitades peamiselt Jääääre repertuaari trummikomplekti, saksofoni ja elektriviiuli professionaalsel kaasabil. 1996 ilmutati CD Jääääre lugudega `Parimad'. 1998 salvestas Jäääär koos Tõnis Mägi, Kärt Johansoni ja Riho Sibulaga CD `Öö on öö' millel Heikki Kalle ja Indrek Hirve looming. 1998 tuli Jäääär koosseisus Jaan, InBoil, Tõun ja Tarz jälle kokku
Rüütellikus on tänapäeval kadunud Vaadeldes tänapäeva mehi ja minnes ajast tagasi näeme, et rüütellikus on jäänud vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles vilistavad naisterahvastele järgi koheldes neid ilma mitte mingisugusegi austuseta. Tõsi on see, et kõiki üldistada ei saa
200 300 tundi 37,5 päeva Selgita mil moel aitas konveiersüsteemi kasutuselevõtt kaasa majanduskasvule. Konveieri rakendamine võimaldas kasutada tootmises standardseid detaile ja senises tõhusamaid töövõtteid. See aga tähendas üleminekut kaupade hulitootmisele. 3. Ühenda riik ja majandust iseloomustav fakt. Prantsusmaa Majandusedu üheks põhjuseks oli Elsass-Lotringi tööstuspiirkonna ülevõtmine. Ameerika Ühendriigid Mindi üle massitootmisele , Sõda tõi majanduslikku kasu, sest süja ajal.... , 1920.aastatel tõusis maailmamajanduse juhtriigiks Saksamaa Reparatsioonikohustuste tõttu ületasid riigi kulud tulusid, Ülikiire inflatsioon Suubritannia Majandusareng jäi vanade tootmisvõtete tõttu teiste ..... 4. Vasta küsimustele USA majandusliku õitsengu kohta. Milles seisnes majanduslik õitseng USA-s? Kuna USA jäi põhiliselt esimese maailmasõja lahingupiirkonnast eemale,
Nõukogude võim kõrvaldas iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teiste nõukogude vabariikide kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolige õppejõud märgistati rahvavaenlasteks. Selleks pooleks olid enamasti humanitaarainetega ja ajalooga seotud inimesed. Hakati ka põhjalikult õpetama NSV Liidu ajalugu. Algul kehtis ENSVs 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. Pärast seda veel veidi aeg hiljem 1970ndatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. Kuna koolidelt nõuti maksimaalset hariduse omandamist siis hariduse kvaliteet langes. Paljud said kohustuslikus korras lõputunnistuse. Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursuste süsteem. Tänu sellele ei saanud üliõpilased iseseisvust ja valikuvõimalust. Ülikooli lõpetamiseks tuli omandada määratud kohustuslikud kursused. ENSV kultuur oli väga mitmekesine. Peamisteks negatiivseteks külgedeks olid
jaoks oli 17. oktoobri keisri manifest, millega lubati inimestele kodanikuvabadust, moodustada parlament ja võtta vastu põhiseadus. Olukorda kasutas ära Jaan Tõnisson moodustades esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Kolmada sündmusena võib nimetata üle-eestimaalist rahvaasemike kongressi. Kus peeti kaks koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine. Sammuti ei jää häid mälestusi kuna karistussalgad hukkasid ligi 400 inimest. Kokkuvõttes revolutsioon aitas kaasa Eestile, kuna asjaajamine sai toimuda nüüd puhtas emakeeles ja eestlastel oli olemas oma esimene erakond
telereid, ja magnetofone. Hakati käima rohkem kinos , teatrites ja näitustel. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Haridussüsteemis tehti samuti meeletult uuendusi , likvideeriti vana ja võeti kasutuseke ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas oluliselt keskhariduse väärtust, ning oli moraalselt laostav nii õpilastele kui ka õpetajatele. Usu levikut püüti ka takistada pandi kirikule üür , kaotati Tartu Ülikoolis usuteaduskond, asendati kiriklikud tavad ilmalikega , kuid siiski ei suudetud kirikut täielikult oma kontrollile allutada. autor : Karin Sisask 9c.
kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3. Sooviti uurida, milline jalanõu on Tartus kõige populaarsem. Selleks mindi kaubamajja ning märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid. Kas koostatud valim on juhuslik ? Põhjenda. Valimi moodustamine oli juhuslik, kuna märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid, mitte teatavat hulka tunnuste väärtuseid mingi katseplaani järgi. 4. Mõtle välja näide, kus terve üldkogumi uurimine on praktiliselt võimatu, küll aga saaks uurida valimi abil.
1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu korda Tartut valluada, esimesed katsed ebaõnnestusid, Meelitati vürsti Venemaale tagasi minema. 1224 – sakslased tulid liivlaste ja latgalitega. Piirasid 8 päeva Tartut, korraldasid tormijooksu, vallutasid linna. Sellega oli Muistne Vabadusvõitlus mandril lõppenud. 1227- korraldasid sakslased sõjakäigu Saaremaale. Kõigepealt vallutati Muhu linnus, tapeti kõik muhulased. Edasi mindi Valjala alla, saarlased otsustasid alistuda. Muistne Vabadusvõitlus oli lõppenud. Eestlaste allajäämise põhjused: •Sõjaline ülekaal vastasel •Vastased olid professionaalsed sõjamehed •Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused – meelitasid enda poolele liivlased ja latgalid •Sakslased kutsusid appi Taani ja Rootsi •Venelased olid Vabaduvõitluse alguses vaenlased •Venelased jäid oma abiga hiljaks •Eestlastel polnud maakondade vahel tihedat koostööd
Tsunft ei lasknud liikmetel rikastuda ega laostuda vaid kontrollis kõike väga täpselt. Tsunfti jälgis oldermann. Tsunftil oli antud alal linnas monopoliõigus. Kogu toorainegi muretseti tavaliselt tsunftile korraga. Skraa(tööliste põhikiri) määras õpipoiste ja sellide arvu. Lisaks keelas valmistada halvakvaliteedilist kaupa või varjata kauba puudujääke. Õpipoiss Pidi olema sündinud kristlikust ja ausatest vanematest. Õpipoisiks mindi 7- aastaselt , sest õpiaeg oli üsna pikk. Lihtsamatel erialadel oli 2-3 aastat ja keerukamatel oli 10- 12 aastat. Esimestel aastatel kasutati õpipoissi peamiselt mitmesugustel abitöödel, ameti õppimine algas alles hiljem. Meistril võis olla korraga 2 õpipoissi. Meister ei võtnud poissi, kes vastu ei pidanud oli laisk või ebaaus. Õpipoisil oli katseaeg. Katseaja alguses võis meister õpipoisist lahti öelda ja tagasi vanemate juurde saata.
Samuti teose algul mainis Ralph, et talle meeldib ujuda. Teoses kerkib esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Kui Jack esindas domineerivat ja agressiivset poolt, siis teda oli tasakaalustamas Ralph, kelle otsused kõlasid ratsionaalsena ja mõistlikuna. Nad olid kaks erinevate kogemuste ja tunete maailmaga inimest, kes ei suutnud leida ühist keelt. Ralph uskus, et inimesed pole kunagi päris need, kelleks sa neid pead. Selle tõestus oli näha teose lõpul, mil mindi lõplikult tülli Jackiga. Kui raamatu alguses oli Jack inimlikult agressiivne, siis pärast tülli minemist Jackiga, pöördusid mitmed saarel elanud inimesed täileikult metslase elulaadi juurde. Viies läbi ürgseid rituaale: tapmine ja tantsimine pärast seda. Selle metsistumise käigus tapeti isegi üks omadest. Ralph tundis saare peal end üksikuna. Ta pidi kandma suur kooremit juhendama kõiki teisi saare elanikke, nii väikseid lapse kui ka suuremaid poisse
kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid tegelikult tulid kõik olulised käsud Petrogradist. Eraomandid (pangad, suurärid, hotellid) riigistati, aeti laiali valitud rahvaesindused,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
