RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD (0)

RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD
1.august – Makaveipäev
Üksnes setudel tuntud õigeusu püha, märtrite Makabeide (setudel Makaveide) mälestuspäev. Kirikust toodi koju pühitsetud vett. Salesjes peeti oja ääres palvus ja toodi selle pühitsetud vett koju. Püha vett pritsiti kaevu ja loomadele. Ka Peipsi ääres toimus palvus, mille järel mindi tinti püüdma.

Makabeid

Juudi preestriperekond, kes tõusis üles Antiochuse valitsuse ja oma usuliste õiguste piiramise vastu. Valitsesid kuni Herodotos Suure võiduni. Hüüdnimi Makabei (' haamer ') kuulus algselt kolmandale pojale Juudale, kuid laienes ülestõusu järel kogu hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi.
6.august – Paasapäev
Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi – õunapäev – seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju . Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks.
10.august – Lauritsapäev
Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa -kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil.
Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi.
Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev.
Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv.
Tuletegemine oli rangelt keelatud nagu ka igasugused suuremad tööd: rohu niitmine , külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine.
Söödi laiasi pannkooke ja sikuliha kartulitega.
15.august – Rukkimaarjapäev
Setudel kannab rukkimaarjapäev nime suur maarjapäev ehk uspenje ja oli üks rukkikülviga seotud pühi. Mitmel pool on sel päeval peetud külviga vahet.
Enne ja pärast seda päeva pidi vili külvatud saama, sageli see oligi rukkikülvi lõpuaeg. Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga.