387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid 89 eKr – Rooma kodakondsus kõigile itaallastele 74-71 eKr – Spartacuse ülestõus 60 eKr – triumviraat (Caesar, Pompeius, Crassus) 58-51 eKr – Caesar vallutab Gallia 45-44 eKr – Caesari diktatuur, Caesari surm 31-30 eKr – kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Octavianus saab riigi ainuvalitsejaks
Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata
oraatoriks ja kirjanikuks. Spartacus- Spartacus (arvatavasti 120 71 eKr) oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Aastal 73 eKr alustas ta gladiaatorirte ülestõusu, mille eesmärgiks oli gladiaatorite ja orjade vabastamine. 3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Jutuke · Gaius Julius Caesar oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. · Sündis 13. juuli 100 eKr · Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. · Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. · Ta vallutas Gallia ja oli esimene rooma väejuht, kes üritas Britanniat vallutada. · Ta pani Egiptuse troonile Kleopatra, kellega tal oli poeg Caesarion. · Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks
nimetusest printseps. Hilist ajajärku dateeritakse 284-376pKr ja seda nimetakse dominaadi ajajärguks, tuleb sõnast dominus/deus (isand/jumal). Rooma keisririik tekkis poliitiliste rahulolemuste ja kodusõdade tulemusel. Esimene keisririigi sajand on täis konflikte. Erinevate poliitiliste parteide võimuvõitlus iseloomustab keisririigi 1saj, toimus sõjaväe tähtsaks ja tugevaks muutumine. Sõjaväe tugevaks muutumine toimus aastal 107eKr kui viidi läbi Mariuse sõjaväereform. Selle uuenduslikkus seisnes peale militaarsete asjade ka selles, et kui varem nt kodanikud kutsuti sõjaväkke, pidid nad ise endale hankima relvad ja vaesemad inimesed sõjaväkke minna ei saanud (vaeseid kutsuti proletaarlasteks). Rooma ajaloo puhul kutsuti proletaarlasteks neid keda riik pidas üleval. Mariuse reformiga hakati sõdureid riiklikult relvastama ja võeti kasutusele palgaarmee. Palgasõdurid olid kohustuslikest efektiivsemad ja palgamaksjale ustavad.
või mukeskuse e est. Asehalduri ülesanne, 1) maksude kogu mine 2)s õjavägede juhtimine. Territooriumi suurenedes tekkis provintse aina juurde. Alistatud rahvaste kultuuri ei sekutud. Kohalike ülikuid kasutati tihti ka valitsejatena. Provintsid pidid korralikult makes tasuma ja pidid ole ma lojaalsed. (jaga ja valitse) Vabariikliku korra kriis Impeeriumi laienedes kaotas rahvakoosoleks o ma tähtsust ja ka senati roll vähenes. Suure hoobi vabariiklukule korrale andis väepealik Mariuse sõjaväe refor m, teise ja esi m ese sajandi vaheldusel. Seni oli Roo ma sõjavägi koosnenud peamiselt kodanikest(talupojad), kes s õjaolukorras o ma relvastusega ar me esse tulid ja s õja lõppedes taas koju p öördusid. Marius lõi palgasõdurite ar me e, see koosnes elukutselistest s õjam e e stest, kes teenisid ar me es aastakümneid ja said o ma väejuhilt palka. Taoline ar me e oli v õitlusvõi melise m. Elukutselised s õjaväelased koondusid o ma väepealiku umber
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 35. 7 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 35-37. 2 Vabariigi ajal ei nõutud enam ühegi seadusega vastavat päritolu (et isa oleks olnud senaator või riigiametnik), kuigi tegelikus elus sellega ikkagi arvestati. „Uutel inimestel”, notaablite poegadel ja lihtsatel ratsanikel, oli tunnistatud õigus kandideerida kõrgetesse riigiametitesse – ning Mariuse (157 eKr - 16. jaanuar 86 eKr, Vana-Rooma riigiametnik ja sõjväelane8) ja Cicero (3. Jaanuar, 106 eKr – 7. Detsember, 43 eKr, Vana-Rooma oraator, riigiametnik, poliitiline filosoof ja jurist9) eeskujul isegi kõige kõrgematesse. Augustuse valitsusajal nad enam kõrgemateese riigiametitesse ei pääsenud: need reserveeriti vaid senaatorite poegadele.10 Rääkides aristokraatide päevakorrast, võib öelda, et nad tõusid vara, koos päikesega, et
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
kihistumise ning talupoegade laostumise. Maksud rikastasid ülemkihti. Talupojad pidid see eest viibima suurtel vallutusretkedel oma kodudest eemal. Vallutussõdadega kaasned orjanduse areng. Roomas kujuned orjanduslik ühiskond. Orje hakati ulatuslikult kasutama põllumajanduses. Vabariigi languse põhjused Rooma vabariiklik korralduse vastas varem olnud linnriiklikule korraldusele. Rooma vabariigi kord oli oma mõtte kaotanud. Vabariigi aluseid õnnestas ka Mariuse sõjavereform, mille alusel hakati proletaare söjaväkke palgasõduriteks värbama. Mehed olid nüüd tihedalt seotud väepealikuga, kes neid juhtis ning nende heaolu eest hoolt kandis. Senati riigiaasju otsustanud Senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas kaotama oma senist tähendust. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Roomas kerkis esile mitu väepealikut, kellel oli soov saada riigis juhtiv positsioon. Suurte
Ühiskond valdavalt põllumajanduslik. Käsitöö Roomas kõrvaline. Tõusis linna poliitiline tähtsus. Vallutussõjad tõid kihistumise ja talupoegade laostumise, samuti orjanduse arengu. Suurem kaal kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Tiberius ja Gaius Gracchus üritasid läbi viia maareformi, kuid ei suutnud murda senati vastuseisu, mõlemad hukkusid. 3. Vabariigi langus ja varane keisririik. Vabariiklik korraldus ei vastanud enam suurenenud Rooma riigi nõudmistele. Mariuse sõjaväereformiga pandi alus palgasõjaväele, senat hakkas oma tähtsust kaotama. Mitmed võimunäljas väejuhid. Marius vs Sulla - 82 eKr kehtestas Sulla esimesena vägivaldselt ainuvõimu. Samal ajal ka Itaalia liitlaslinnade ülestõus, suruti maha, kõikidele Itaalia elanikele Rooma kodakondsus. Crassus (hukkus Aasias) vs Pompeius (vallutused Väike-Aasias, Süürias) vs Caesar (vallutas Gallia). Caesar hõivas Rooma ja purustas Pompeiuse. 44 eKr tapeti. Antonius vs Octavianus
reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus kahe olulise põhimõtte (kodanikel pidi olema võimalus otsustada riigiasju, rahvakoosolekus või senatis, ning pid suutma hoolitseda riigikaitse eest) täitmine võimatuks. Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk. Kuna väepealikud muutusid seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais järgnenud aastakümnetel mitmed pealikud. Esimestest võistlejatest Mariusest ja Sullast väljus
elukutselised palgasõdurid, kes soovisid ise võidelda (vastupidiselt kodanikele, kes soovisid väeteenistusest pääseda). Neile jagati pärast sõda maad. Armee võitlusvõime tugevdamiseks uuendas Marius lahingutaktikat: jagas leegioni, mis koosnes siitpeale ühesuguse raskerelvastusega meestest, kümneks suureks allüksuseks kohordiks (cohors) ja tõstis seeläbi leegioni suuruse ligi 6000 meheni. 102 eKr võitis nii germaanlasi. Kuulsus Gracchuste reformikatsetel ja Mariuse sõjaväereformil tagajärjed: Senati autoriteet osutus vaidlustatavaks. Tõusis rahvakoosoleku (tribuutsete komiitside) osa Rooma poliitikas. Populaarid need, kes enda tahet rahvakoosoleku toel läbi viisid. Optimaadid senati autoriteeri kindlustavad poliitikud. Mariuse reform: sõjaväe peajõud palgasõdurid, kes tihedalt seotud enda pealikuga, mistõttu kasvas väepealike poliitiline tähtsus. Armee muutus väepealiku eraarmeeks, millega sai enda poliitilist agendat ajada. 4
Millise piirini hoopleb su ohjeldamatu jultumus? ..." - Marcus Porcius Vanem Cato (234149 eKr), Rooma riigimees, väejuht ja kirjanik. Oli 195 eKr konsul ja 184 eKr tsensor; oli senatis äge Kartaago vastane. Oli esimene ladina keeles kirjutanud proosakirjanik. - Gaius Julius Caesar- oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 18.Vergilius ja tema looming ning olulisus. Tacituse olulisus ja teened. -Publius Vergilius Maro oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". - Vergilius oli Caesar Augustuse melanhoolne soosik ning ladina keeleala üldtunnustetult suurim poeet. - Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees
Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius
Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius
endine magistraat. Asehaldur pidi hoidma ära kohalikke vastuhakke ning kaitsma provintsi välisvaenlaste eest. Nad ei saanud riigilt palka. Rooma vabariigi languse põhjused: 6 * Talupoegade laostumine (talupojad moodustasid enamuse sõjaväest ei suutnud oma perekonda ülal hoida. Olid sunnitud oma maatüki rikastele müüma ning linna suunduma) * Impeeriumi laienemine (kodanikkonna kasv, proletariaaride osakaalu suurenemine) * Mariuse sõjaväereformid (Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Nad said relvastuse väepealikult. Pärast aastatepikkust teenistust erru minnes said nad riigilt maatüki. Kujuned palgasõjavägi, kes oli ennekõike ustav väepealikule) Kodusõdade põhjused ja tagajärjed: Põhjusteks on sõjaväereform väejuhtide esiletõus võimuvahetused Tagajärjeks oli Rooma riigi lõpp... Varane keisririik: Valitsemiskorraldus:
Edukad vallutussõjad laiendasid riigi piire ja aitasid kaasa ülikute rikastumisele. Samas sõjaväes teenivad talupojad vaesusid ning olid sunnitud oma maavalduseid müüma suurmaaomanikele võlgade katteks. Kasvavaid sotsiaalseid probleeme üritasid 2.saj lõpul eKr lahendada rahvatribuunidest vennad Gracchused, kes üritasid ebaõnnestunult läbi suruda reforme, millega oleks piiratud suurmaavalduste kasvu. 2.-1.saj vahetusel eKr viidi konsul Mariuse eestvedamisel läbi sõjaväereform, millega maakaitseväelt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele. Leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni 1.saj eKr ning mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte
· Talupoegade laoustumine, pidevate sõdade tõttu ei saanud nad tegeleda põllumajandusega ja laoustunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletajaadid. Kodusõjad 133-30 eKr Vabariiklik korraldus ei sobinud enam impeeriumi ajal. Kujunes välja kaks tugevat poliitilist rühmitust: · optimaadi kaitsesid senati võimu · populaarid kaitsesid rahvakoosoleku võimu Maariuse ja Sulla kodusõda Kodusõda tekkis Mariuse, kes toetas rahvakoosolekuid ja Sulla, kes toetas senatit, vahel. Samal ajal toimusid ka rahulolematused provintsides. Selle tulemusena need rahutused suruti küll maha, aga aastal 89 eKr võeti vastu seadus, et kõik vabad Itaalia elanikud saavad Rooma kodakondsuse. See tähendas, et vabadel talupoegadel põhinev sõjaväekorraldus oli lõppenud ja Roomas kujunes välja palgaarmee. Selle sõjaväereformi viis läbi Marius. Rooma sõjaväkke hakkas voolama proleletaalasi
Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks. Rooma andis sõjaväele kõik, mida nad vajasid. Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla.
Latifundiumid-suurmajapidamised (orjatöö). Orjade töö polnud viljakas. Laostunud talupojad langesid proletaaride seisusesse. Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks. Rooma andis sõjaväele kõik, mida nad vajasid. Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla.
Preetorid-õigusemõistmine Tsenson- rahvaloendus ja maksud Konsulid- sõjavägede ülemjuhataja. Teiste kontroll 133 eKr- kujunes rooma impeerium. Vallutas kartaago ja kreeta Ajalugu Page 21 Kodusõjad ja vabariigi langus 21. oktoober 2009. a. 10:55 Põhjused: 1. Kodanikkond ei suuda täita oma kohustusi 2. Vaesumine - talupojad, kes sõjaväes olid vaesusid ja kolisid linna. 3. Mariuse sõjaväereform - loodi palgasõjavägi 4. Tekkisid väepealikud, kes senatile ei allunud a. Marius - kaotas b. Sulla - rajas ajutise diktatuuri Triumfiraad koosnes kolmest mõjuvõimsast mehest, kes haarasid võimu endale: Caesar - sai võimu Pompeius -tapeti Crassos - tapeti Kehtestasid korra. Omavaheline võimuvõtlus. Peale Caesari atentaati sai võimule Antonius Octavianus. Algselt valitsesid koos
· kodanikud pidid saama osa võtta riigiasjade otsustamisest rahvakoosoleku või senati tööst elupaik Roomas või lähedal · kodanikud pidid suutma riiki kaitsta, pidid olema sõjaväes Tingimused ei olnud täidetud kodanikud koloonias, liitlased kaitsesid riiki, rahvakoosolek koones proletaaridest, kes kaasa aidata ei suutnud, riik pidi nende eest hoopis hoolt kandma, neile jagati tasuta leivavilja. Kaasa ei aidanud ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. ja 1.saj. vahetusel eKr. Talupoegadest sõjavägi oli võimatu, hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, relvastuse said väepealikult, pikk teenistus, erru minemisel sai maatüki elukutseline palgaline sõjavägi. Senati ja rahvakoosoleku vastu tunti nüüd vähem aukartust. Sai Rooma vastu välja astuda. Marius Mariuse sõjaväereform, otsis tuge rahvakoosolekult Sulla toetus senaatoritele; 82 eKr kehtestas I riigimehena vägivaldselt ainuvõimu
90 89 Liitlassõda: Samniitide juhitud Itaalia liitlaste ülestõus Rooma vastu. Ülestõusu summutamiseks lubasid roomlased Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele. Enamus liitlasi loobus võitlusest. Ülejäänute vastupanu surus maha L. Cornelius Sulla. Kodusõda ja Sulla diktatuur: 89 vallutas hellenistlik Pontose kuningas Mithridates Eupator Rooma Aaasia provntsi ja tungis seejärel Kreekasse. Roomas puhkes konflikt Mariuse ja Sulla vahel ülemjuhatuse pärast võitluseks Mithridatese vastu. 88 vallutas Sulla sõjaväe toel Rooma, ajas Mariuse ja tema pooldajad pagendusse ning kindlustas endale ülemjuhatuse. 87 83 võitles Sulla Kreekas ja Väike-Aaasias edukalt Mithridatega: rüüstas Delphit, vallutas Ateena ja taastas Rooma võimu Aasias. 82 vallutas Sulla Rooma, kus vahepeal olid võimule tulnud tema vastased (Marius oli 86
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
kasvada, riietusid tumedaisse toogadesse ja käisid linnas ringi nukra ilmega. Sulla surma üle rõõmustades jalutasid tema vaenlased lõbusalt foorumil ja tänavail, külvates nutjad üle etteheidete, pilgete ja mõnitustega. Rahva hulgas hakkasid levima väljaastumised. Marcus Aemilius Lepidus, kes juba Sulla eluajal polnud varjanud oma vaenulikkust tema vastu, hakkas nüüd tegutsema otsustavalt, olles veendunud, et tema poolt on Mariuse partei ja rahvas. Teine konsul Lutatius Catulus andis mõista, et tema seisab kindlalt senati ja seaduse poolel. Selles segaduses muidugi ei jäänud tegevusetuks ka Catilina. Ainult Gnaeus Pompeius ja Marcus Crassus kasutasid oma määratut populaarsust ja autoriteeti selleks, et kõigi abinõudega rahustada meeli, sisendada lugupidamist seaduse vastu ja kutsuda üles halastama isamaa peale, millele uus kodusõda ainult kahju tekitaks.
Tooga oli pikk villane kangas, mis heideti keha ümber alates vasakust õlast, jättes vabaks parema käe. · Sulla, Cornelius (lk 136) Rooma väejuht ja riigimees. Saavutanud võidu Pontose kuninga Mithridatese üle, tuli tagasi Itaaliasse. Pärast aastapikkust ägedat kodusõda vallutas Rooma, õiendas proskriptsioonide teel julmalt arved oma poliitiliste vastastega, Mariuse poolehoidjatega, ja sai diktaatoriks. Pani kehtima rea seadusi aristokraatia kasuks. Aastal 79 e.m.a. loobus võimust ja aasta pärast suri. IX peatükk Kuidas üks joomar pidas end vabariigi päästjaks Peaaegu neli aastat pärast Sulla surma tähistasid roomlased luperkaalide püha. Lupercaliks kutsuti koobast, mis asetses Palatinuse künka nõlval jumal Paanile pühendatud metsas. Pärimuse järgi oli emahunt selles kohas imetanud Romulust ja Remust
Itaalia talupoegade laostumist, vältimaks peamiselt talupoegadest koosneva Rooma sõjaväe arvukuse langust. Selleks püüdsid nad rikaste valdusse läinud maid vaeste kasuks ümber jagada. See tõi aga kaasa rikaste ja neid esindava senati enamuse ägeda vastuseisu ja esialgsest edust hoolimata jäid nende reformid suurel määral ellu viimata. Kumbki neist hukkus senati poolt provotseeritud veristes sisesegadustes. II ja I sajandi vahetusel eKr kujundati Mariuse sõjaväereformi käigus Rooma sõjavägi ümber. Marius hakkas palga eest värbama sõjaväkke proletaarlasi, kes said relvastuse väepealikult. Nii kujunes Roomas elikutseline palgavägi. See aga tähendas, et enamus kodanikke polnud enam riigi kaitsmise eest vastutavad. Elukutselised sõjamehed olid tihedalt seotud neid juhtiva ja nende heaolu eest hoolt kandva väepealikuga. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust
Kujunesid kaks suunda või parteid: populaarid ehk lihtrahvameelsed ja optimaalid ehk senatimeelsed. Mõlema suuna liidrid olid nobiilid. Endiselt oli probleem sõjaväes. Gracchuse reformid ei suutnud seda lahendada. Gaius Marius sai sellega aga hakkama. Ta tuli väljapoolt nobiliteeti, sinna abiellunud. Ta tegi karjääri väepealikuna ja saavutas Gallias võite. Saavutas populaarsuse ja sai korduvalt konsuliks järjest. Ta korraldas ümber sõjaväe värbamise süsteemi, Mariuse sõjaväe reform. Lähtekoht oli praktiline- tuli hakata värbama ka proletaate ja väepealik peab nad relvastama. Sõjameestele hakati ka palka maksma. Ehk värbas sõjamehi varanduslikust klassist sõltumata. Nii ta kujundas Rooma palgasõjaväe roomlastest. Sellel oli oluline mõju, kuna palgasõdurid olid lahutamatult seotud väejuhiga ja lojaalsed talle, mitte senatile.. Väejuht tagas palga, varustuse ja veteranide pensioni. Väejuht peab olema võimas ja vägev. Edukad väejuhid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
