Audiitorettevõtja peab hankima infot: · eri tegevusvaldkondade spetsiifilistest õigusaktidest · kliendi enda dokumentatsioonist ja kesksetest dokumentidest · tegevjuhtkonnaga vestlused või läbirääkimised/koosolekud · tutvumine ettevõtte struktuuriüksustega · audiitori poolt koostatud varasemate kutsetegevusega seotud dokumentidega tutvumine · üldise majandussituatsiooni hindamine ning selle võimalik mõju kliendi majandustegevusele Planeerimise käigus peab audiitorettevõtja silmas pidama asjaolusid, mis mõjutavad auditi vajaliku mahtu meetodeid: 1. Kliendi lepinguga ettenähtud tingimused ja õigusaktidest tulenevad nõuded. 2. Audiitorettevõtja poolt esitatava vandeaudiitori avaldamise tähtaeg 3. kliendi poolt kasutatavad arvestuspõhimõtted ning nende muutused 4. arvestuse organiseerimine tsentraliseeritud või detsentraliseeritult 5
alused. juhendi alusel Teeb rühmatööna võrdluse ja kultuuridevaheliste erinevuste selgitab EL riikide majanduslike mõju ettevõtte näitajate erinevusi majandustegevusele Valmistab paaristööna ette kirjeldab ja analüüsib ettevõtte lihtsustatud elektroonse äriplaani äriideed õpitava valdkonna ja esitleb seda rühmale. näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel
laekumisega ja siis tuleb sesoonsusest tingituna kaks väiksema käibega kvartalit, ning ettevõte võib olla sunnitud kasutama väliseid rahastamisallikaid, mis ei pruugi sel hetkel olla kättesaadavad või on siis liiga kallid. Suusatootmisest tingitud sesoonsust aitavad tasandada ettevõtte kõrvaltegevusharud kiudplaadi tootmine ja mööbli tootmine, mis annavad küllaltki stabiilset käivet läbi aasta. Kõrvaltegevusharud võivad firma majandustegevusele olla eriti tähtsad juhul kui suuskade nõudlus järsult langeb tingituna näiteks lumevaestest talvedest ja lumelaua populaarsuse kasvust. Selline situatsioon oli 90 aastate alguses, kus nii mitmedki välismaised suusatootjad olid sunnitud lõpetama oma tegevuse. Ressursside kasutamise efektiivsuse näitajatest oli koguvarade käibekordaja 94 aastal 1,52, 95 aastal oli see tõusnud 1,63 ja 96 aastal oli see langenud 1,48. Põhivarade käibekordaja oli
St et valitsejate hinges pääseb domineerima ihalev hingejagu, aga esialgu veel ainult ühe osaga – rikkuse ihalemisena. Oligarhia on täielikult väljakujunenud siis, kui poliitilised ametikohad seotakse seaduslikult varanduslike tsensustega, nii et ühele või teisele ametikohale saab pretendeerida vaid see inimene, kellel on nõutaval hulgal varandust. Varanduse suurus loob seega õigustatud pretensiooni võimule. Oligarhia tingimustes kaotatakse kõik varasemad piirangud majandustegevusele. Selle tulemuseks on vara ümberjaotumine ühiskonnas ning ulatuslike varanduslike erinevuste tekkimine ühiskonnaliikmete vahele – osad rikastuvad, teised vaesuvad. Platoni osutusel kaotab selline ühiskond oma terviklikkuse, ühe ja sama riigi sees tekivad justkui kaks teineteisega mitteläbisaavat “riiki” – rikaste “riik” ja vaeste “riik”. Selline riik on kerge saak välisvaenlasele. Oligarhid ei usalda anda relvi rahva vaese enamuse
· Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu teadlikkus, · Aktsionärid ja töötajad · Keskkonnakaitsjad, tarbijad ja nende organisatsioonid ning kohaliku avalikkuse tähelepanu Äriringkondade kasvav keskkonnateadlikkus Konkurentsivõime Toodete ja tootmise keskkonnaaspektidel on kasvavalt tähtis osa rahvusvahelises konkurentsis finantskulutused. Õnnetusjuhtumite ja keskkonnajuhtimise vigade mõju majandustegevusele (vastutuse küsimused, õnnetuste tagajärgede likvideerimiskulud, äritegevuse katkemine) · Majandushoobade (finantsvahendite) rakendamine maksud või trahvid heidete ja jäätmete eest, mis mõjutavad reostust vältima ja vähendama Keskkonnajuhtimissüsteemid. ISO 14001 ja EMAS. 8 Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine
kihtidesse kuulujatel vähem , nad on ühiskonnas tõrjutud. Sotsiaalne norm suuline /kirjalik käitumisreegel Sotsiaalne risk asjaolu , mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel Spiiker parlamendi esimees Streik ajutine organiseeritud töökatkestus ,mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele ( nt lambakasvatusele ) Surverühm( survegrupp) ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas, Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte ,mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist. Tarbijahinnaindeks peamiste kaupade ja teenuste ning nende hindade alusel
2. Normatiivne keskkond, milles panga finantsjuhid peavad oma otsuseid langetama, on spetsiifiline ning tunduvalt põhjalikumalt reguleeritud võrreldes tavaettevõttega. Lisaks teotatakse pankade üle kõrgendatud järelevalve. Äriettevõtte finantsjuhtimist kontrollib vaid ettevõte ise. Finantsprobleemid pangandussektoris võivad omada väga erinevaid tagajärgi intressitasemetele, valuutavahetuskurssidele ning selletõttu riigi kogu majandustegevusele. Riik võib lubada, et mingi majandusvaldkond on mingi perioodi majandusraskustes, mis võib kaasa tuua lokaalseid majandus- ja sotsiaalprobleeme. Kriisi pangandussektoris aga ei saa lubada ükski riik, sest isegi ajutine finantssektori kriis võib laostada riigi kogumajanduse. 1. Pangad käsitlevad hoiuste näol väga suurt osa riigi, ettevõtete ning füüsiliste isikute rahalistest vahenditest. Seega pangandussektoris toimuv kriis võib kaasa tuua
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärj...
Eestis on kombeks valida aasta puu, lind ja loom. Algatuse eesmärk on tutvustada avalikkusele Eesti looduse eriilmelisust ja aidata seeläbi kaasa liikide kaitsele. 2013. aasta puu on harilik lodjapuu, lind nurmkana ning loom hunt. 2012. aastal hinnati hundi pesakondade arvuks 31. Looduse sõbrad leiavad Eestist huvitavaid pärandkooslusi, näiteks ranna-, lammi- ja puisniidud ning loopealsed. Pärandkooslused teeb eriliseks vaatamata majandustegevusele säilinud suur liigirikkus: Laelatu puisniidul Läänemaal loendati ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Pärandkoosluste püsimise tagab nende majandamine, mis tähendab peamiselt niitmist ja karjatamist. Alates 2007. aastast on toetusrahade abil hooldatud poollooduslike koosluste pindala kasvanud; 2008. aastal oli see 17 700 ha, 2010. aastal juba 23 000 ha, hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja-
Majandusressursid (tootmistegurid) koosnevad: Loodusvarad (maa, maavarad, hapnik jmt.) Reaalkapitali ressursid (tehased, masinad, seadmed, inventar jms.) Inimkapital (töötav elanikkond erinevate teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni, ambitsioonide ja juhtimisvilumustega). Riik ja majandus Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (nt hooned, metsad) korrashoiu eest. Lisaks otsesele majandustegevusele sekkub riik majandusse seadusandlusese kaudu. Kolmanda võimalusena sekkub riik majandusse maksude kehtestamise ja kogumisega. Maksude tõstmise- langetamisega on võimalik mõjutada tarbimist ja tootmist. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste (nt pangad) tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist. Valitsus võib sekkuda turumajandusse ka selleks, et kaitsta keskkonda saastamise ja ressursside (nt maavarad) raiskamise eest.
de metsi ja nende kasutamist, metsade majandamise põhimõtteid, metsamajanduse ja tööstusega seonduvaid keskkonnaprobleeme, analüüsida looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil, põhjendada ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust, iseloomustada inimtegevuse mõju kliimale ning kliima mõju inimtegevusele, analüüsida maailmamere reostumise mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale, põhjendada maailmamere kaitsmise vajalikkust, iseloomustada biosfääri koos- seisu ja ulatust. Matemaatika teadmised statistiliste andmete esitusviisidest, sündmuste tõenäosusest, loogi- lise arutelu olemusest, lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone, mõningaid loodus- ja majandusteaduste olulisemaid mudeleid ja meetodeid, võrrandite ja võr- ratuste lubatavaid teisendusi, valimi ja üldkogumi mõistet, andmete süstematiseerimise ja sta-
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
seadusandja on lähtunud teisest tüübist. ÄS § 221 defineerib AS-i. 1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. (2) Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. (3) Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Osaühingu mõiste on sarnane § 135 lg 5-ga. :D Piiratud vastutuse kontseptsioon kui ühing ei sudua oma kohustusi täita, siis võlausaldajad ei sa aoma nõude dmaksma panna liikmete vastu. Mõjub majandustegevusele positiivselt. Inimestele antakse võimalusi riskida. Oluline kategooria on dünaamika. Liberaalne majanduskäsitlus soosib ka seda. Piiratud vastutuse erandid kui keegi kuritarvitab seda piiratud vastutust.meie õiguses tähendab see juhtorgani liikmete säteid, aktsionäride vastutust, kuigi on rakse rakendada. Keegi tahab tulla AS-i, peab t sinna investeerima. Aktsionär ja ühing on teineteisest eraldatud. 4.2 Aktsiaseltsi asutamine
1985 moodustati EndlaOostriku sookaitsealast kliimamuutuste konventsioon. Asutati Alam- Endla looduskaitseala. Pedja looduskaitseala. 1987 algas nn. fosforiidisõda üldrahvalik 1995 võeti vastu ranna ja kalda kaitse seadus, millega vastupanuliikumine, mille käigus seisti kehtestati piirangud majandustegevusele (sh. looduskaitselistel ajenditel edukalt vastu ehituskeeluvöönd) siseveekogude kallastel ja EESTI LOODUSKAITSE looduskaitse ajalugu eestis Looduskaitseseadus L ooduskaitseseadus on üldkohustuslike Looduskaitseseadusest leiab vastuse paljudele
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil ........................................................................
põhimõtetele. Seadus on avaldatud Riigi Teatajas I 1995, 31, 384 Säästva arengu seadus - 1995.a _ sätestatud põhimõtted, millele peab rajanema Eesti säästva arengu riiklik strateegia. _ puudutab peamiselt looduskeskkonna ja loodusvarade säästlikku kasutamist; juhtpõhimõtted: _ põhiseadusekohane austav suhtumine inim- ja looduskeskkonda; _ omandiõiguste kitsendamine ja rakendamine looduskaitsealases põhinõudmised majandustegevusele, vähendamaks reostust ja säilitamaks loodusvarade tasakaalustatud kasutamist _ olulist piireületavat keskkonnamõju põhjustava tegevuse planeerimine rahvusvahelises koostöös _ kontroll loodusvarade kasutamise üle, loodusvarade kasutus lubade ja saastekahju hüvitiste kaudu _ informatsiooni avalikustamine keskkonda ja loodusvarade kasutamist mõjutavate projektide ja programmide kohta Nende eesmärkide ja juhtpõhimõtete ellurakendamiseks
kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. § 2. Tegevuse piirangud (1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele. (2) Sihtasutus ei või anda laenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida täis ega usaldusühingut. § 3. Nimi
Nõudluse mõjutamine on keelatud, sest see rikub majanduse isereguleeerumat mehhanismi. 3. Ratsionaalsete ootuste teooria (R.Lucas, T. Sargent) majanduspoliitika saab olla edukas vaid siis, kui valitsus suudab veenda avalikkust oma sammude tarvilikkuses, kusjuures valitsus peab arvestama, et avalikkuse reaktsioon majanduspoliitikale muutub, kui muutub keskkond, milles seda poliitikat ellu viiakse. Normaalsetes oludes on valitsusel mõttekam mitte sekkuda, sest tema sammud ei avalda majandustegevusele kuigivõrd mõju. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid.
Nõudluse mõjutamine on keelatud, sest see rikub majanduse isereguleeruvamat mehhanismi. 3. Ratsionaalsete ootuste teooria (R.Lucas, T. Sargent) majanduspoliitika saab olla edukas vaid siis, kui valitsus suudab veenda avalikkust oma sammude tarvilikkuses, kusjuures valitsus peab arvestama, et avalikkuse reaktsioon majanduspoliitikale muutub, kui muutub keskkond, milles seda poliitikat ellu viiakse. Normaalsetes oludes on valitsusel mõttekam mitte sekkuda, sest tema sammud ei avalda majandustegevusele kuigivõrd mõju. Makromajanduse ehk makroökonoomika põhinäitajad. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk on mikroökonoomikas hüvise hinna uurimisel, tema
äge. Juba 1676 algasid Nymegenis Inglise vahendusel rahuläbirääkimised kõigi sõdivate poolte vahel. Läbirääkimised olid pikad ja keerulised, Louis püüdis kasutada erimeelsusi liitlaste leeris, kuid 1678 sõlmiti kõigepealt rahu Prantsusmaa ja Hollandi vahel, seejärel veel samal aastal Prantsusmaa ja Saksamaa vahel ning 1679 Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Prantsuse-Hollandi lepe taastas territoriaalse Status Q, Prantsusmaa kohustus vähendama piiranguid Hollandi majandustegevusele – seega oli rahuleping Hollandile soodne, ehkki Louis pidas seda oma võiduks, peamiselt seepärast, et Hispaania oli sunnitud Prantsusmaale loovutama Franche-Comte. Prantsusmaa säilitas ka kontrolli Lotringi üle. Sajandi lõpus üritas Prantsusmaa uuesti Hollandit allutada, ent ebaõnnestus taas. IX HISPAANIA PÄRILUSSÕDA (1701/2-1713/14) JA PÕHJASÕDA (1700 - 1721) Hispaania pärilussõjas jõudis lõpplahenduseni konflikt Hispaania Habsburgide ja Louis XIV vahel
moraalinorm ja õigusnorm Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt
Müügiga otseselt seotud kulu ei ole aga näiteks metsa ülestöötamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine (seaduse alusel määratud trahvid). Ka ei saa pidada võõrandamisega otseselt seotud kuludeks kulusid ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamisele juhul, kui ülestöötamine toimub kas maksumaksja enda või palgatud tööjõu poolt, kuna selline tegutsemise viis viitab ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele. Sisseostetud teenuse abil ülestöötatud ja transporditud metsamaterjali müügist saadud tulu võib deklareerida kasuna vara võõrandamisest ning müügihinnast arvatakse siis maha müügiga otseselt seotud kuluna teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja transportimise kulutused. Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on konkreetse võõrandamistehinguga seotud hädavajalikud kulud, ilma milleta ei
Durkheimi järgi pole ükski religioon parem ega halvem teisest, nad kõik täidavad üht funktsiooni ühiskonna sidumisel. 131 18.1.4. Max Weber usust Weberit huvitas uskumuste süsteemide tekkimine vähem, teda huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Ta uuris islamit, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele. Oma raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab Weber, kuidas predestinatsiooniõpetus tekitas inimestes mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Teised religioonid pöörasid oma rõhu peamiselt teispoolsusele. 18.1.5. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
