· Teksti vormi järgi: seotud tekst, sidumata tekst, segatekst ja mitmiktekst. · Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst, põhjendav tekst ja juhendav tekst. Lugemise funktsioonid Lugemisel on kaks peamist ülesannet: 1) loetakse info vastuvõtmiseks; 2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul: 1) muutub tähendus, kui võrrelda mitut lugejat või üht lugejat eri ajal ja oludes; 2) tõlgendavad lugejad teksti erinevalt, kuid sarnase mõtlemistüübiga lugejad mõistavad
Tegelikult oli raamat päris huvitav, sest seal oli kogu aeg tegevus. Kirjeldust aga eriti ei olnud ja see on mõnes mõttes ka hea, sest tavaliselt ,,venitatakse" raamatuid just kirjeldustega. 1. Põhjenda pealkirja. 2. Kes sõlmisid lepingu ja millise? 3. Mida tähendab Taruki nimi? 4. Mida andis parun Tarukile Timmi naer? 5. Mis sai Timmi võõrasemast ja tema pojast? 6. Mis on Palmaro? 7. Millest rääkis "Kleepluige" muinasjutt? 8. Millest mõtlesin lugedes? 9. Mis on elus tähtis? 10. Kirjuta välja üks tsitaat! 11. Oma arvamus raamatust. 1. Pealkiri tuleneb sellest, et raamatu peategelane Timm Thaler müüs maha oma ilusa naeru, mis osutus talle väga armsaks ning ta otsustas selle tagasi võita. 2. Lepingu sõlmisid Timm Thaler ja parun L. Taruk , lepingu peamised punktid olid: Parun L. Taruk saab endale Timm Thaleri naeru. Vastutasuks saab Timm võime võita ükskõik missugune kihlvedu.
keeles. Tema tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Neist kõige tähtsam on esimesena ilmunud ,,Sonetid" (1917). Underi luules elab ja kõneleb armastav naine: ta on tundeline, avameelne ning ümbritsevale ilule vastuvõtlik. Ta sõnastab oma ärevaid ootusi ning pihtimusi kohtumistest armastatuga. Teda ümbritseb sageli loodus. Näitena võib tuua soneti ,,Sirelite aegu", kus on kirjeldatud loodust eksootilise hõnguga. Seda lugedes tekib kujutluspilt üksildasest naisest, kes istub päikeseloojangul ühe vana terrassi trepil ja vaatab päikeseloojangut ning uneleb lillelõhnas. Underi luuletustest on väga romantiline miljöö. Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja põhijoontes kindlalt , kuigi lubab endale ka vabadusi. 1920. aastal sai temast ajalaulik
„Taevall“ Hiljuti sai läbi loetud Peep Ilmeti 2009. aaasta luuleline teos „Taevall“. Tegemist on ühe pika jutustava luuletusega, mis koosneb nelikutest ning milles autor jagab ohtralt oma tundeid ja emotsioone, avaldab arvamust teemadel, mis tema jaoks tähtsad tunduvad. Kuid nagu igas ilukirjanduslikus teoses, peitub ka - pealtnäha – lühikeses raamatus lugejale tunnetav omapära, mida saab nimetada ka Peep Ilmeti võluks ning ise lugedes tundsin. Põhjusi, miks „Taevall“ on kindlasti huvipakkuv ka neile, kes pole luulelembelised, on mitmeid. Eelkõige Ilmeti väljendusviis. Oma luuletuses räägib ta asjatundja hõnguga nii maast kui ilmast, kirjeldab tundlikult inimestevahelisi suhteid ja noomib ühiskonna pahesid. Ühtlasi seob ta oma teost tihedalt planeediga ning tähtedega taevas, andes neile maagilise tähenduse – pealkiri antud juhul võtab tema mõtteid kokku. Need on miskit enamat kui lihtsalt säravad
,,Puhastus" Etenduse analüüs Etendust läksin ma vaatama ilma eriliste ootusteta, kuna olin eelnevalt läbi lugenud raamatu. Raamatu sisu tundus minu jaoks lugedes väga venivana, seega oli mul alguses kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele
tüdrukute juurde mõneks ajaks elama. Võsul elas veel üks mootorratturist noormees Villem, kes aitas Ann´i kuulates tüdruku muresid ning suunates teda ikka mõttele, et ta võiks koju tagasi pöörduda. Lõpuks otsustas Ann ikka oma vanemate poole elama minna ja ema rääkis, et Villem oli juba tema ammune sõber ning tema käskiski poisil tüdruku eest hoolt kanda. Aidi Vallik on ka mu üks lemmikutest raamatu autoritest. Raamatus "Kuidas elad, Ann?" meeldis mulle tema jutustamisstiil, lugedes seda raamatut ei olnud mul kordagi sellist tunnet, et tahaksin raamatule järjehoidja vahele panna ja lugeda teinekord edasi just vastupidi ma ei tahtnud seda kordagi eemale panna, kuna see oli küllalti põnevusrikas ja kannatamatult oli tahtmine teada mis edasi juhtub ja saab edasi. Minu arvates oli raamatus palju tegelasi, kuid siiski oli raamat hea ja ma soovitaksin seda teistel ka lugeda. Raamat oli hea nii sisult, kui vormilt. See raamat on õpetlik igale noorele, kuid sellest
Rehepapi tegelaskuju avaneb lugejale läbi jutustaja. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga Ümbritsevat maailma võtab Rehepapp iseenesestmõistetavana, ta ei püüa millegi vastu väga võidelda. Ta laseb asjadel kulgeda nii nagu nad kulgevad, samas püüab halba ära hoida. Ummikut tema jaoks ei ole, alati leidub mõni lahendus. Kuna ta on kogenud ja intelligentne, siis oskab ta näha erinevaid võimalusi heal eesmärgil ära kasutamiseks HINNANG Romaani lugedes saab hea ülevaate eestlaste põhilistest iseloomujoontes. Igas tegelases on midagi eestlaslikku, mis kokku pannes annavad ,,täiusliku" kompoti. Arvan, et iga eestlane peaks seda teost lugema ja selle üle pisut mõtlema. Lugedes saab küll palju naerda, kuid see on naermine iseenda üle. Kõik need halvad iseloomujooned, mis raamatus esile tulevad, käivad ju meie kohta. Kindlasti on meil, eestlastel ka häid külgi, kuid need negatiivsed jooned tahavad lihvimist.
maainimene peab läbi elama, ning otsustas nendest vabameelselt rääkida. Sama teose läbi andis ta ka selleaegsele lugejale teada hariduse ning isenesele kindlaksjäämise tähtsuse. Oma hilisemas elujärgus elas Tammsaare juba pealinnas ning nautis selle aja modernset elu. Samamoodi on ta romaanis kirjutanud perepojast Indrekust, kes otsustas traditsioone rikkudes linna kooli minna, ning teha seda, mida ta südamest nautis. Samuti tegi ka Tammsaare seda, mida ta armastas kirjutas. Lugedes romaani " Tõde ja Õigus" on igas peatükis tunda, et kirjanik on kogu oma hinge raamatusse pannud ning kujundanud iga lehekülje perfektselt. Kuid üks korralikult kirjutatud teos peegeldab ka muud, kui autorit ennast. Samuti võib ka lugeja hästi valmistatud teost nautides end paremini mõistma hakata. Iga inimene loeb vabatahtlikult vaid neid tekste, mis talle mingil määral huvi pakuvad. Raamatu valik peegeldab juba mingil määral valija iseloomu. Lugedes
,,Gilgamesi" lugeda. Originaali asemel loetakse läbi kas lühikoomiks või laaditakse Internetist alla lühikokkuvõte. Kui klassika on lugemata, ei teki kultuuri-, ajaloo- ega geograafiatunnetust, mis veel olulisem, ei teki sõnavara" (Arrak, 2012). ,,Raamatute lugemine on samuti oluline, ent seda õiget ja head kirjandust on muu kireva seast võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011). INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE ,,Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus kujundlik, õigekeelne väljendus pole
paarsada eurot. Targemad inimesed mõtleksid selle läbi, mitte kohe ei jääks seda juttu uskuma ja ei saadaks nendele petturitele raha. Haritud inimest on palju raskem manipuleerida. Vahel juhtub nii, et edastatakse valeuudist meedias. Tegu võib olla eksituse, valetõlgendusega või lihtsalt üritatakse panna inimesi vajutama nende artikli peale internetis. On ka olnud juhtumeid, kus pealkiri on tehtud võimalikult šokeerivaks, et inimesed artiklile klikkaksid, kuid sisu lugedes on aru saada, et tegelikult mõeldi hoopis midagi muud. Rumal inimene jääb valeuudist uskuma kohe ning levitab seda edasi teistele rumalatele. Või siis ei piirdub ta ainult pealkirja lugemisega ning edastab ainult pealkirjast saadud teadmisi edasi teistele. Tark inimene loeb kõik läbi ning suhtub kahtlusväärsesse jällegi skeptiliselt. Näiteks oli Delfis ükskord uudis eksitava pealkirjaga „Venemaa elanike keskmine eluiga on 37 aastat“, kuid artiklit ennast
Tallinna pommitamise käigus hävib vana Estonia teatrihoone ning hakati ehitama uut. Uue Estonia valmimise aeg aga ilmub hall koer, kes kogu ehitust ja positiivset keskkonda rikkuda üritab. Sellega saab koer hakkama ning selle tulemusena suudab ta viivitada teatri valmimist ja rikkuda selle esietenduse. Lõpuks suudab koer tappa Erika, ehk ,,liblika", kuid elu teatri ümber käib ikka edasi. Teater oli mures, sest inimesed ei võtnud enam omaks teatrit vaid leppisid sõjaolukorraga. Lugedes oli vahel raske aru saada, kas tegemist on reaalsuse või fantaasiaga, sest tegevus oli kohati reaalne ja usutav ja siis järsku pigem ulmeline ja ebareaalne, kuid see tegigi selle romaani huvitavaks. Kõige rohkem põnevust tõi hall koer, kes oma kavalate ja samas häbematute nippidega teatrit saboteeris. Teoses olid segamini vale ja tõde, mille loo jutustaja peatüki lõpus ära mainis, kas
luulekogu on kirjutatud väga vabas vormis. Puuduvad komad, lause lõpus olevad punktid ja ka lause alguses olevad suured tähted. Selline kirjutamisviis meenutab vägagi proosat. Peale läbi lugemist oli mul sama tunne selle luulekogu kohta, mis ennegi lugemist. Väga palju jäi arusaamatuks. Esimene arvamus oli kohe, et selline luulekogu ja kirjutamis viis üldse ei meeldi mulle, sest väga raske on aru saada, mis autor tahab öelda. Seejärel otsustasin lugeda seda ka teist korda. Teist korda lugedes hakkasin aru saama ja mida edasi lugesin, seda paremaks see läks. Lõpp tuli ootamatult, arvasin, et on veel lehekülgi. Peale teist lugemist meeldis see mulle juba natukene. Arvan, et kui lugeda veel, siis hakkaks veelgi rohekm see mulle meeldima. Mõnest luuletusest oli väga kerge aru saada, mõnest ei saa veel praegugi aru. Mulle jäi mulje, et Paul-Eerik Rummole Nõudekogu aeg ei meeldinud kirjutamise ajal, sest ta halvustab natukene seda aega. Mulle meeldib väga luuletus "Märts"
Viivi Luik 1. Millised mured ja hirmud on lapsepõlves? Too näiteid! Lapsepõlves võib olla palju erinevaid muresid, kuigi üldjuhul on lapsepõlv periood, mil alles tutvutakse eluga ning alati on keegi valmis aitama. Näiteks kui minategelane oli karjamaal koos vanaemaga ja tal tekkis soov raamatut lugeda, oli vanaema peaaegu koha nõus seda tegema, olenemata sellest, et laps oskas juba lugeda. Üsna tihti jäi aga raamatut lugedes mulle mulje, et laps tunneb pidevat survet ning hirmu selle ees, millega ta hakkab tegelema vanemana, sest ema ning vanaema polnud just kõige paremal elujärjel ja sõltusid tugevalt lähedastest. Teost lugedes tekkis arusaam, et minategelane on umbes 7-aastane, kuid pöörates tähelepanu tema mõttekäigule ning tegemistele, võib üsna julgelt väita, et tegu oli juba väikese täiskasvanuga. 2. Kuidas mõtestab laps elu?
asukoht ning ühe ''suvalise'' teo ning putuka trajektoor ning teo mõttemaailm. 3. Novelli keelekasutus oli üsna keeruline. Nende inimeste mõtted olid väga, väga kummalised, kohati ei saanudki aru, mida nad öelda tahtsid. Laused olid väga illustreerivad, kõik oli pisiasjalikult ära toodud, seletatud, eriti veel teotekst ning üsna ilusate, kohati ka romantiliste sõnadega kirjeldati neid mõndasid paare ja nende mälestusi. Seda novelli lugedes, kohe tekkis pilt silme ette, kuidas kõik oli, sest tõepoolest kõik see aeg ja olek, välisilme oli sinna kirja pandud. Esimest korda lugedes, oli see tekst väga tüütu, kuid kui hiljem lugeda uuesti, siis on see isegi üsna huvitav, kuigi laused on tõepoolest rasked, aga novelli puhul üldse ei imestagi seda. Novelli sisu on ka üsna segadusseajav nagu lausedki ning inimeste mõtted. 4. Seal tekstis kirjeldatakse lühikese aja jooksul toimunud tegevusi väga pikalt. Samamoodi võiks
Nii on ta valmis tapma oma parimat sõpra naise nimel ,kelle vastu ta ei tundnud tegelikult armastust , vaid talle meeldis nende suhte müstika ning salapära. Õhkkond selles teoses on määrav ning on aetud väga isekaks, nii , et hoolitakse vaid enda heaolust. Siit tulenevad ka Laurent'i ja Therese'i märkimisväärsed teod, saavutamaks uhkust ning elu, mis püsiks heal järjel. Mida nad aga ei tea, on see, et joovastus nende vahel kehtis ainult koos suhte salapäraga. Lugedes nende kokkusaamiste kirjeldusi ning kui saladuses nad kõike hoidsid, on arusaadav, et meeldiv oli neile selle nn. adrenaliini toomine igapäevaellu, mitte niivõrd üksteise armastamine. Kui peale mõrva jäi puudulikuks põnevus ning samuti Camille'i hinge hirmuäratavad ja painavad külastused, siis nad mõistsid ka ise mõrva mittevajalikkust ning Laurent tunneb kahetsust. Tema olemus oli püsivalt teose arengus mõistatuslik ning selleks ta ka jäi. Oli raske
Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siiani loetud raamatutest on ,,Tõde ja õigus" üks neist raamatuist, milles tunnetan ma seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Teisalt võib raamatu valik näidata, milline on selle lugeja. Lugedes erinevaid teoseid, mis kuuluvad siis maailmakirjanduse või kasvõi tänapäeva kirjanduse paremikku, muudab see meid otseselt või kaudselt. Lugedes rikastub meie sõnavara ning paraneb suhtlemisoskus. Loomulikult aitab mõne teose lugemine maailmast või oma valedest tegudest aru saada. Ükski inimene pole täiuslik ning mõni raamat suudab panna oma sisuga tehtud tegudele teisiti vaatama ja tagantjärele mõtlema, mida oleks muud moodi lahendada võinud. Kuigi ka mõned
..................................................................... 3 Töö põhiosa............................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................... 4 Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et oleksid eelnevat lugenud. Kokkuvõttes kirjutad sa kas kõik eesmärgid said täidetud ning esitatakse eneseanalüüs. Tuleks lisada ka võõrkeelne kokkuvõte, mis peaks olema siis saksa-, vene- või inglisekeelne. See ei pea kattuma stäpselt su eestikeelse kokkuvõttega, peaasi et põhimõte ja sisu jääks samaks. Allikaloend ning lisad......................................................................................................
Väga paljud inimesed armastavad lugemist väga, kuid on ka inimesi, kellele ei meeldi absoluutselt lugeda. Elu näitab, et nende inimeste jutt on kohati tõesti tobe ja labane ning ega nende inimeste õigekirigi just väga kiita ei ole. Kuid ka need inimesed, kes tõesti lugeda ei armasta, puutuvad iga päev siiski kokku lugemisega oma tööülesannete täitmisel. Kuid on ka inimesi, kes loevad ainult internetis, käies foorumeid ja blogisid lugemas, kasutades Facebook-i või lugedes näiteks telekava või ajalehte. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kellele meeldib väga lugeda aforisme, sest need on huvitavad ning nendes on ka tõetera sees, mis aitab paljudest asjadestki aru saada. Kuid minu klassikaaslaste ja teiste eakaaslaste seas on palju inimesi, kes tahavad lugeda, kuid mitte kohustuslikku kirjandust, vaid just seda, mida nad ise raamatukogust leiavad. Eriti populaarsed on noorte seas muidugi ajakirjad.
justkui päevikuvormis. Ilmselt on ta siis õhtul istunud ja mõelnud mis ta päeval on teinud ja õhtu toob tagasi kõik mälestused ja juhtumid. 9. Luulekogu on mitmepalgeline ja iga päev on autori jaoks omamoodi eriline ja erinev. Sarnaseid motiive või väljendeid mina luulekogust ei leidnud. 10. Valisin luuletuseks „Kartulid on võetud“. Ega see väga ei seostugi minu eluga aga lihtsalt seda lugedes tuli meelde kuidas ma alati nooremana vaheaegadel maal olin. Ühel sügisvaheajal, olid juba vaheaja viimased päevad ja varsti pidi linna minema, et uue hooga kooli minna. Kõik tegid väljas rasket tööd, valmistusid talveks ette. Täpselt nii nagu luuletus ütleb, et midagi jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata, nii oli ka meil alati. Mina ei osanud midagi teha ja ma lihtsalt läksin rõdu peale ja vaatasin kuidas raagus oksad tuule käes kõiguvad
toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid sissetulekuallikaid, kuid sellest kõigest ei ole abi. Maksud aina suurenevad ning oravarattast väljapääsemine muutub võimatuks. Just selleks ongi vaja rahanduslikku haridust, mis aitaks olukorra lahendada. Mina kui tavaline õpilane, peaks hakkama juba praegu oma tuleviku peale mõtlema. Seda raamatut lugedes mõistsin, kui suur hulk inimesi vaevleb rahapuuduses ning kui palju on neil kõigil ühist. Et sellesse seisu mitte sattuda, peaksin õppima investeerimist, mis kindlustaks elu tulevikus, kuid see pole nii lihtne, kui raamatus tundub. Koolisüsteemis investeerimist ei õpetata, ise raamatuid lugeda on üsna raske ning tüütu, sest kunagi ei tea millist teost valida. Ei saa ju olla kindel, et just valitud raamat kasulikuks osutub. Raamatus ,,Rikas isa, vaene isa"
haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tundsin ma kurbust, valu ning viletsust. Raske oli aru saada, kuidas kunagi üldse niimoodi elatud saadi. Pidevalt peatusin ning jäin mõtlema, kui tänulik pean mina oma elu üle olema. Kõik eluks vajalik on olemas-katus pea kohal, toit laual ning ümber armastavad inimesed. Mõeldes nüüd aga teose sisu peale, siis oli olemas seal nendest kolmest ainult viimane. Ma arvan, et vaesed inimesed on kõige paremad, neil ei
tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks sulareaalsus ja tegelik mõttemaailm. Igatahes rõõmsaks need luuletused mind ei teinud 4. Võrdlus
SINILIND 1.Põhjenda, et raamatut ,,Sinilind" võib pidadata sümblolistlikuks. Sümbolismis pöörati tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Raamatut lugedes saame aru, et nad lähevad õhtul magama ning näevad unes seiklusi. Sümbolism püüab tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Raamatus omistatakse teatud kujunditele ja objektidele sümboolsed tähendused. Nagu raamatust loeme on absoluutse tõe näitajaks kübar. Berlyne kinkis selle Tyltyilem, see oli kaunistatud võluteemandiga, mis omas haruldast võimet näidata alati tõtt
ka parasvöötmes. Kreeka on väga mägine maa ja raamatus oli mainitud palju erinevaid kanjoneid ja muid pinnavorme, näiteks riigi kõrgeimat mäge Olümpost ja Pindose mäestikku. Mulla ja selle viljakuse kirjeldus oli samuti olemas, mille järgi sain aru, et Kreekas on ülekaalus väheviljakad punamullad. Põlluharimine on võimalik rannikualadel ja jõgede ümbruses, kus leidub ka savi- ja liivsavimulda, sellepärast on need piirkonnad rohkem asustatud kui teised. Mind üllatas raamatut lugedes see, et Kreeklased vaatavad purjutamist halva pilguga. Kuigi kreeklased on tuntud veinisõpruse poolest, sain teada, et tegelikult on joobes olemine seal suur häbimärk. Austatakse inimest, kes teab oma piiri ja suudab juua veini vaid maitse ja naudingu pärast ning lõpetada enne purju jäämist. Samuti oli minu jaoks suur üllatus see, kui suur on perekonnas mehe võim. Näiteks mees valis isegi välja, millist pesu naine endale osta tohib ja
Mille põhijõud - absoluutne mõistmine - asub sees, selles, mida saab kirjeldada ainult SÕNA. Ning mida lugedes ei saa õieti arugi, mille või kellega tegemist - liblika või libuga, pedofiili või poeediga. Kinos on ta emb-kumb: kas liblikas või luust ja lihast plika, keda nähes pead tahes-tahtmata mõtlema - Kui vana ta on? Kui palju ta kaalub? Kui pikk ta on? Jne..." Oleks keeruline veel tabavamalt väljendada mõtet, mis tekkis minulgi seda ettekannet tehes. Romaani lugedes on igal inimesel õigus ja loomulik vajadus kujutada kõik karakterid ja tegevuspaigad endale ise vaimusilmas ette. Filmis on see töö juba meie eest ära tehtud. Kui raamatulugejana juhime ise kogu lugemisprotsessi, siis filmivaatajana oleme me rezissööri mõjuvallas. "Lolita" puhul on suhteliselt võõrastav näha ekraanil seda 12. aastast tüdrukut, kes võlub endast üle 3 korra vanemat meest. 1997. aastal on Postimehes ilmunud teinegi Toomas Raudami artikkel "Film:
Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju ja hommik hakkas koitma ning nad läksid magama. Maali nägi ilusat und. Selles novellis meeldis mulle see kuidas Tuglas kirjeldas Maali mõtteid. Samas aga oli mul seda lugedes vahepeal tunne, et ega see Kusta pole ainuke, kes ei tea mida ta tahab. Maali mõtted olid samuti segased. Novell oli mulle südame lähedane, sest milline inimene ei tahaks, et teda armastataks ning armastusest rääkides probleemidest puudust ei tule. Kõige rohkem segadust tekitav novell oli ,,Popi ja Huhuu". See novell rääkis koerast kelle nimi oli Popi. Popi isand oli hea mees, kes Popile igapäevastelt käikudelt tagasituues liha ja muud maiuspala tõi
vandenõuteoreetikute teooria). Üks tekstidest räägib annunakist Ninhursag, kes oli kõrgem meditsiiniametnik (ta oli maa-ja emajumalanna) ja tema lõi lõpuks funktsioneeriva Aadama ehk inimese. Sellest on olemas piktogramm (pildil), kus ta on laborit meenutavas ruumis, riiulitel katseklaasid ja nõud, hoides ise väikest inimest käes ja lausudes: “Ma tegin seda!“ Martelli hakkasin uurima, sest tema on artikli sisukohalt väga tähtis ning üldiselt teksti lugedes sain aru et see on seotud mingi kahtlase inimesega. Jason Martelli googeldasin ning lugesin erinevate veebilehtede tutvustust temast, kui ta oleks natukenegi tõsiseltvõetav teadlane, siis selliseid esimesi vasteid seal olla ei tohiks. Neid oli pooleks ühed kus oli kirjutatud, kusjuures neil kõigil oli sõna sõnalt sama tekst, et Martelli on tunnustatud teadlane ja on spetsialiseerunud iidsele sumerite kultuurile ning teised olid need, kus oli kirjas, et ta tegeleb
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus:
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru
Jens Bjorneboe "Jonas" Essee Aari Vaino Jens Bjorneboe "Jonas" oli minu jaoks väga kaasahaarav lugu. Oma meeleolu seda teost lugedes kirjeldaksin kui segu kaastundest, üllatusest, ärritusest, hukkamõistust ning heldimusest. Jonase tegelane oli ääretult südamlik ja kireva siseeluga poiss. Romaani esimeses pooles häiris mind väga asjaolu, et kõigil inimestel Jonase elus oli tema olukorrast oma arvamus ning olgu see hinnang ülekohtune või õiglane, põhinesid kõigi asjaosaliste mõtted selle poisi kohta nende endi kogemustel. Ei Jonase
valdavalt riimilisi tekste. Ma olen selle aja jooksul ise palju muutunud ning ühtesid ja samu Üdi tekste vähemalt kolme erinevat moodi lugenud. On juhtunud, et olen aastate möödudes, oluliselt teistsugusena, sama raamatu kätte võtnud ja sama luuletust lugenud. Kui selles luuletuses oleks ainult see, mida ma kunagi sealt leidsin, siis võibolla ta ei pakukski mulle enam midagi, aga ma leian sealt midagi, mis mind kõnetab sellisena, nagu ma seda lugedes parajasti olen. Ükskord, ma ei tea mitmendat korda lugedes luuletust "Jääpõrgu", mõtlesin, et milleks ma üldse luuletan see, millest mina kirjutan, on ju juba öeldud." - François Serpent "Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. Ta vajas olemiseks palju ruumi, palju inimesi enda ümber. Teda austati ja armastati sügavalt nendel ülekohtustel nõukogude kümnenditel,
kõikide olnud, olevate ja tulevaste hetkede kooseksisteerimine. Tervet raamatut läbib ütlus, mis näitab tralfamadoorlaslikku õlgukehitavat suhtumist kellegi suremisse: ,,Eks ta ole". Nii koosnebki romaan Pilgrimi ajarändudest erinevate olukordade ja eluetappide vahel: kord leiab ta end 1945. a Saksamaalt, järgmisel hetkel aga 1967. a Ameerikast, seejärel on ta puuris Tralfamadore'i planeedil, kus kohalikud teda loomaaias vaadelda võivad. Pinget hoiab tunne, nagu oleksime lugedes kassipoegadena kaelapidi autori lohutavas haardes: viinud meid üsna lähedale sõja koledusele ja lastes tunda õudu, rändame järgmisel hetkel mõnda turvalisse keskkonda kakskümmend aastat pärast sõda ja võime rahulikumalt hingata. Samas näidatakse meile, kui pikaajalised on sõja tagajärjed ja kuidas see inimest jäädavalt laastab. Meil lubatakse muiata filmides nii vaprana ja kangelaslikena
ning siis on vaja juba uusi ja tugevamaid stiimuleid, et toimuks areng uuele tasemele. Kõige selle juures on aga faktoreid, mida ise mõjutada ei saa, kuid millega tuleb arvestada, sest iga inimene on erinev (vanus, sugu, geneetika, lihaskiutüübid). Lihashüpertroofia kujunemist mõjutab ka see, millist jõuliiki eelkõige treeningus arendatakse. Lihashüpertroofia puhul aga on nii, et on ka võimalusi, mis aitavad seda protsessi kiirendada või siis toetavad seda. Lugedes erinevaid artikleid, mis puudutavad jõutõstmist või kulturismi ning kuulates, mida räägivad sõbrad, kes ise nimetatud aladega tegelevad, siis jääb mulje nagu ei oleks ühtegi sportlast antud aladel, kes ei kasutaks mõnda pulbrit, kas siis valgupulbrit või kreatiini. Samuti on oluline dieedi jälgimine, millega on ka võimalik aidata kaasa hüpertroofia kujunemisele. Lugedes just, kuidas kulturismi Eesti meister oma vormi
Luuletusest ,,Lapsed ehitavad’’ kirjeldab aga Ehin seigast, kuidas ta lapsega käis mänguväljakul. Seal mängisid aga nii eesti lapsed kui ka vene lapsed. Mängides tekkisid erirahvusest lastel tüli torni ehituse kohta ning emad tõttasid kohe lastele appi ning selgitasid lastele, teada olevas emakeeles, et mängida tuleb ilusti, võttes seega omakorda ka ära lastelt võimaluse ise suhelda ja n-ö ühine keel leida. Luulekogu lugedes, oli mul veidi raske ennast samastada luuletajaga, kuna emaksolemine on mulle veel võõras valdkond ning samuti ei tunne ma nii suurte lähedust enda päritolu või juurtega. Sellest hoolimata meeldisid mulle aga väga raamatu alguses olnud kaks luuletust ,,Selle suve esimesel päeval’’ ja ,,Mu sõbra esivanemate talu’’. Mõlemas luuletuses said vana talumaja omaniku endale midagi kallist esivanematelt. Mulle meeldisid
LÜHIKE VÄLIMUSE KIRJELDUS: 146 cm pikk, ovaalne nägu, sinised silmad, hele nahk, pikad pruunid juuksed. KEHALISTE e MOTOORSETE OSKUSTE ARENGU TASE: Tantsu trennis vaadelduna on arenenud koordinatsioon, tasakaal, tulnud oskused harjutamise teel, liigutused on muutunud sujuvamaks ning oskab end kehaliselt väljendada aina rohkem. KOGNITIIVSETE OSKUSTE ARENGU TASE: Areneb võime mõelda laia ulatuslikult, laps on võimeline analüüsima erinevaid olukordi. Lugedes seiklus- ja ulmekirjandust on võimeline mõistma abstraktseid situatsioone, eristama neid reaalsusest. Seoses loogilise mõtlemise arenemisega on võimeline arutlema erinevatel teemadel. Näiteks Harry Potterit lugedes mõistab ulmelisuse ja reaalsuse vahet. SOTSIAALSE ARENGU TASE: Pidev emotsionaalne kõikumine ja enesevõrdlemine teistega, ebakindlus. Eakaaslastega tekivad sageli konfliktid. Emotsioonide kõikumise tulemusena võib
Arvamus artiklile E-riik ja põhiõigused Lugedes Tupay ja Mikiveri artiklit „E-riik ja põhiõigused“ tekkis mul mõte sellest, kas isikuandmete kaitstus on Eestis piisavalt tagatud riigi turvalisuse vaatepunktist. Artiklis kirjeldati mitmeid andmebaase, millesse salvestatakse inimeste infot, mida saavad kasutada ettevõtted oma tegevuse planeerimiseks. Kui ettevõtted saavad selle põhjal riigi elanikke kohta vajalikku informatsiooni, siis võivad saada seda ka teiste riikide luureagentuurid, ning seda infot saab ära kasutada näiteks sõjaliste või poliitiliste otsuste tegemisel. Seega on kinnisemate andmebaasidega riigid eelises väga arenenud ja avatud andmebaasidega riikide ees. Oleks väga huvitav olnud, kui artiklis oleks lähemalt räägitud andmetest, mida Eesti riik vahetab muuhulgas ka teiste riikidega.
KAEVURAKKE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS INFO OTSIMINE Otsisime infot raamatutest Otsisime materjali internetist TAPI EHITUS 1 Alumise tapi tegime jooniste järgi Ülemise tapi mõõtmed võtsime sirkliga 2 3 4 TÕMBI PAIGALDAMINE Tõmbi aukude puurimine pika puuriga TAPPIDE NUMMERDAMINE Nummerdasime tapid klammerdajaga (esimene rooma number tähistab külge, teine mis küljega tapi moodustab ning kolmas number mitmes tapp alt lugedes see on) SERVADE FREESIMINE Prussi välimise külje nurkade freesimine 5 mm POSTI FREESIMINE Esmalt freesisime posti servad Seejärel rakke külje sisse tapi SALAPULKADE PAIGALDUS Esmalt puurisime 16mm puuriga augu ning siis lõime salapulga sisse ( ei 1 löönud põhja välja ja ka ülevalt jätsime 4mm kuivamis ruumi) 2 ...
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi? · Mida said raamatu lugedes teada sellest, mida sa enne ei teadnud?
Marie Under LUULEKOGU ,,EELÕITSENG'' Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid hea ja sooja tunde lugedes.
põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.). Tegusõna võib tekstis olla liht- või liitvormina. Lihtvorm koosneb ühest sõnast, nt lugesin, loetakse, lugedes. Liitvorm koosneb mitmest sõnast, nt olen lugenud, ei ole lugenud, ära minema. Liitvormide hulka kuuluvad ka ühend- ja väljendverbid, nt üle elama, välja naerma, pead murdma, pähe võtma. Liitvormid ei pea lauses paiknema järjest, nt Ma ei ole seda fi lmi näinud.
küünarvarreluudega. Pea ja põnda vahelist osa nimetatakse luu kehaks. Küünarvars. Küünarluu on pikk toruluu ja mõlema otsaga ühenduses kodarluuga. Kodarluu on samuti pikk toruluu (pöidlapoolne). Randmeluud. Randmeluid on kokku 8 ja nad paiknevad 2 reas. Ülemine ehk. proksimaalne rida ( pöidlapoolt lugedes ) lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu. Alumise ehk. distaalse rea moodustavad ( pöidlapoolt lugedes ) : trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu ja konksluu. Kämblaluud. - 5 toruluud ( pöidlapoolt lugedes ) Sõrmeluud ehk faalanksid. Pöidlal on 2 sõrmelüli 25 luul on 3 sõrmelüli, alt üles proksimaalne, mediaalne ja distaalne. Alajäsemeluud Alajäsemeluud võime jagada järgmistesse osadesse : Vaagen = puusaluu. Reis Säär Jalg
Sammuti uurime välja, mis vahet on Vaba aja üldisel mõistel ning, kuidas kirjeldavad seda noored. Oma uurimuse teema valisime sellepärast, et noored hulguvad kasutult ja tegevusetult mööda linna ringi- istuvad pinkidel, suitsetavad ning tarvitavad alkoholi. Et uurida noorte vaba aja kasutamist tegime ankeetküsitluse koos vastusevariantidega. Lõpus küsisime veel eraldi, mida tähendab nende jaoks vaba aeg. Vastuseid lugedes saime teha järelduse, millega tegelevad meie sõbrad, kui neile on jäänud vaba aega KÜSITLUS 1. Mida teed vabal ajal ? a) veedan aega sõpradega b) loen raamatuid c) õpin 2. Kus sa vaba aega veedad ? a) kodus b) õues c) sõprade juures 3. Kellega sa vabal ajal koos oled ? a) perega b) sõpradega c) üksi 4. Kas vabal ajal sporti ka teed ? a) ei tee b ) teen 5. Kui jah, siis millise spordiga ? a) kergejõustik b) tantsimine c) ujumine b) ei tegele spordiga e) muu
see samas ka meelde jätta. · Kui õppides mõnd abstraktset tõde püütakse mõista sõna-sõnalt. · Kärsitus käivitab masinlikult kaitsepidurduse. Kärsitu kiirustamine ja naiivne iha raske asi korraga ja kiiresti kaelast ära saada on põhilised õpivõimet alandavad tegurid. Kuidas kaitsepidureid maha võtta: · Kui mõni peatükk või tekstiosa on väga raske, lepi sellega, et püüad lugedes kas või midagi endale selgeks teha. · Ilma et lugemistempot alla viiksid, tähista tekstis kõik ettetulevad arusaamatud kohad. Hiljem tähistatud kohti uuesti lugedes selgub, et lugemis käigus on neist nii mõnigi iseenesest selgeks saanud. · Arusaamist hõlbustab, kui lugema asudes või loengut kuulama valmistudes annad endale paar ainevalda süvenemist aitavat suunitust.
kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja Tanel ning teos räägibki täpsemalt nende elust, raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Raamatut lugedes ei tulnud mul tunnet, et autor oleks selle loo välja mõelnud vaid tekkis tunne, et see on hoopis tõesti sündinud lugu. Probleemid, mis raamatus välja tulevad on ka reaalses elus olemas. Näiteks peategelane Heidi jääb 15. aastaselt rasedaks, ka reaalses elus on sellises vanuses noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant? See kõik on tegelikult ju ka reaalsuses
väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kas antud asend on arvuti klaviatuuriga töötamisel õige? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 15 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Vigade arv ekraanilt lugedes on kuni 50% suurem ja lugemise kiirus samavõrra väiksem kui paberilt lugedes. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 16 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 17 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Mingi aeg ma juba leppisin Eesti lõputuna näiva okupatsiooniga. 17.sajandil näis Altmargi vaherahuga isegi midagi rõõmustavat juhtuvat - Eesti läks natukenegi leebema Rootsi võimu alla. Mul on raske kirjeldada oma tollast hingeängistust, kui pärast Põhjasõda olid Eesti alad läinud juba Venemaa alla, lakkamatuid sõjaaastaid ja meie esivanemate lakkamatuid kannatusi. Miks ei oleks võinud minna teisiti? Saabus ärkamisaeg, kogu keha läbistas laulupidude kohta lugedes soe tunne ning pärast peaaegu 700 aastat kestnud orjapõlve oli jälle näha meie Eesti asjade paremuse poole minekut. Läksid aastad ning lõpuks see juhtus! Eesti iseseisvus! Eesti Päästekomitee liikmed sõitsid 24. veebruaril tulevase Eesti Panga hoonesse, moodustasid Ajutise Valitsuse ning lugesid ette Iseseisvusmanifesti. Nii lihtne see oligi! Vabadussõjas näitasid eestlased üles suurt südikust ja vaprust ning Tartu rahuga
näitega päri, alkohoolik üksikul planeedil, sest see teema on tänapäeval väga aktuaalne ning selle asemel, et joodikutest pika kaare ja vastikusega mööda kõndida, tuleks neid suunata, näidata, et kõik ei ole veel lootusetu. Neljandal planeedil, mida väike prints külastab, on ärimees. Väga enda töösse keskendunud ning ei pööra millelegi muule tähelepanu. Ehe näide päris elust on inimesed, kes elavad puhtalt kasumi nimel ning seda väga täpselt üle lugedes. Nende kohta võib isegi väita, et emotsioonid ja tunded ei ole esmatähtsad. Põhiline on karjääri tegemine, perekond on sekundaarne nähtus. Viies planeet oli külastatutest kõige väiksem. Seal tegutses laternasüütaja. Tema planeedi häda seisnes selles, et koguaeg tiirles planeet üha kiiremini ja kiiremini. Laternasüütajal ei olnud enam aega puhata ega magada, ta tahtis nii kangesti magada. See oli siiani külastatutest
Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist".Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. · Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Esmamuljena tundusid ta luuletused olema huvitavad ja lugemist väärt. · Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitsid pikad luuletused loodusest, kõige enam meeldis ,,Järv leegib eha paistel". Seda luuletust lugedes tekkis selline tunne, nagu see oleks pärit mingist muinasjuturaamatust. Seal oli ka paar luuletust teemal armastus, kuid need olid liiga lühikesed ja ei meeldinud mulle eriti
mõeldud tähistama Paul Haavaoksa 60. sünniaastapäeva. Mind köitis kõige rohkem luuletus "Viljapeks", aga veel meeldisid mulle luuletused "Õnne ja õngega", mis rääkis inimeste soovidest erinevas vanuseastmes, "Maailma baromeeter", mis rääkis poeedist kui baromeetrist. Mind üllatas luuletus "Leil ja õhe" oma pikkuse poolest, kuna luuletus jaguneb üheteistkümneks osaks ning igas osas on vähemalt neli salmi. Mulle väga meeldis see luulekogu, sest seda lugedes tekkis hea tunne, sest luuletused on minu arvates väga hästi kirjutatud. . 7 Kasutatud kirjandus Haavaoks, P. (1984). Tallinn, Eesti Raamat E-varamu. (2014) Paul Haavaoks Võrus- E-Varamu (17.12.2017) https://www.e-varamu.ee/item/D2GAGRUIXNEFOJPUAXCMGH7C3RIOBDEQ Vikipeedia (2014) Paul Haavaoks- Vikipeedia (17.12.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Haavaoks
Õigus ja õiglus – kas kattuvad mõisted? Tihtipeale kasutatakse ühiskonnas sõnu õigus ja õiglus. Mõlemad sõnad on seotud igapäevaselt inimsetega, kuid tundub, et vahest kasutatakse neid sõnu eri kontekstides valesti, saamata tegelikult aru , mis on sõna tähendus. Kas nad tähendavad ühte ja sama või on need mõisted üksteisest täiesti erinevad? Lugedes materjale viimasena püstitatud küsimuse põhjal võib leida sõna „õigus“ definitsiooni, mis on lahti kirjutatud järgnevalt: õigus on riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Sõna „õiglus“definitsioon on aga järgnev; õiglus on inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonna tunnustamine ning nendega arvestamine inimeste omavahelises suhtlemises. Seega saame järeldada, et sõnadel õigus ja õiglus on täiesti erinevad tähendused. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
