Salusammal A põder H Harilik tamm A pähklikärsakas H sinitihane kährik metssiga 3. loeng Populatsiooni iseloomustavad: Arvukus/tihedus indeks isendite arv teatud alal (loendatakse isendeid, püütakse, proovialad) Levik piirid, milles populatsioonid elavad Sündivus/suremus, sisse-/väljaränne Allelopaatia keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud Amensialism üks liik surub teise maha aga kasu ise ei saa Protokooperatsiooni mõlemale kasulik aga mitte vajalik Mutualism mõlemale kasulik ja vajalik Organisme looduses mõjutavad: Abiootiline ehk eluta keskkond Biootiline ehk elus keskkond Teised organismid ja esmajärjekorras nende enda liigikaaslased Populatsioon rühm üht liiki isendeid, elavad koos samal ajal samas kohas, ristuvad vabalt ja teistest rühmadest ruumiliselt eraldatud
Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemisel veeauruga. Kaitseala- maa-ala, millele rakenduvad looduskaitselasedpiirangud,jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik-haruldaane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendadtakse looduskaitsemeetmeid, eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate kekkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid- eesti 2004.a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt.
TERMODÜNAAMIKA Soojusülekanne- siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusülekande liigid: · Soojusjuhtivus- soojusülekande liik,kus energia levib ühelt kehalt teisele molekulide vaheliste põrgete tõttu. · Konvektsioon- soojusülekande liik, kus energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. · Soojuskiirgus- soojusülekandeliik, kus energia levib elektromagneetiliste lainete kiirgamise tõttu. Keha pinna soojuse äraandmise võime sõltub: · Temperatuurist · Massist · Pinnaomadustest · Pindalast Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Q- soojushulk-1J
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu
traumad ning karmid ilmastikuolud. Nende liigi kaitsmiseks on loodud pesapaikade ümber puhvertsoonid, et inimesed neid ei häiriks, sest lindude häirimise tagajärjel on häiritud lindude korrapärane elu ning paljud linnud on selle tagajärjel nälga surnud. Talvistel perioodidel, kui veekogud on külmunud ning toidu kättesaadavus on minimaalne, toidetakse puhvertsoonides olevaid linde söödaga. 1940. aastal võeti antud liik kaitse alla, sest farmerid hävitasid lindude elupaiku ning kasutasid DDT mürki taimede kaitsmisel. Kuna toiduahelaid pidi kuhjus lindude organismi surmav kogus mürgist ainet, kergemal juhul vähenes sigivus, sest nende munad purunesid ning järglasi ei koorunud, siis vähenes ka liigi arvukus. Õnneks pärast DDT keeldu 1972. aastal on nende liik tohutult kasvanud. Aastal 28. juuni 2007.aastal eemaldati nad Punasest Raamatust ning kuuluvad kategooriasse vähim ohustatud.
1. Ehitise olulised tehnilised andmed: Ehitisealune pindala: 79 m² Korruste arv: 2 Kõrgus: 7,8 m Pikkus: 12 m Laius: 10 m Maht: 1167 m³ 2. Ehitamisel kasutatavad materjalid: Vundament: vundament Konstruktsioon: tellis Välissein: tellis Katuse kate: plekk Välis viimistlus: looduslik kivi 3. Ehitise tehnosüsteemid: Elektri olemasolu: 220V Vee olemasolu: võrk Kanalisatsiooni olemasolu: võrk Küttesüsteem: maaküte Kütte liik: maaküte 4. Ehitise ruumide korraldus Pinna liik Arv Pindala Elamispind 3 43 m² Abiruumid 1 12 m² Mitteeluruumid 1 24 m² Kokku: 4 Kokku: 79 m²
Molekul – Biomolekulid, lipiidid, valgud, sahhariidid Organell – Mitokonder, ribosoom, lüsosoom Rakk – Eukarüoot, prokarüoot Kude – Loomakude( närvi-, side-, epiteel- ja lihaskude. Taimekude(tugi-, juht-, katte-, põhikude) Elund – Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond – Seedeelundkond Organism – Imetaja, lind, kala Populatsioon – Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik – Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Kooslus – Mets, järv, meri Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei
suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse. FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid? 165cm 3. Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada? Sest higi jäätub 4. Kui palju mammut kaalus? Viis tonni 5. Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda? Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7. Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik? 30 000 aastat tagasi. Nahk Kuulub katteelundkonda.
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (10. oktoober 10. Aastas alakulusid või november 2011) alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus 170 2040 transport 45 540
-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569 Perekonnanimi: Allandi Eriala: Keskkonnatehnika Seletus Ühes kuus (kui Te tahate alakulusid Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas või alatulusid täpsemalt november 2011) näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutusega toetavad
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Sisalikud ja vaalad vette, tumedad liblikad tööstuspiirkondades. Lõhestav valik kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega. Siis kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neis piirkondades kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). Kohastumine Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks e adaptatsioonideks. Kohustumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik. Päriliku muutlikkuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega kohastumiseks.
Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus) 2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte) 3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud) 3. Liigi mõiste. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. 1.) morfoloogiline liigimääratlus populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest 2.) bioloogiline liigimääratlust looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel 4
Perekond: Paelsammal (Metzgeria) Liik: suur paelsammal (Metzgeria conjugata) SUUR PAELSAMMAL Levik Laialdaselt levinud: PõhjaAmeerikas (Alaska, Tennessee) LääneIndias LõunaAmeerikas (Brasiilia, Kolumbia) Türgis Levib nii Lääne kui KeskEuroopas Iirimaalt Austriani. Eestis: Nigula Looduskaitseala Saaremaa SUUR PAELSAMMAL Kaitsestaatus ja ohutegurid Eesti punases raamatus kolmandas, haruldaste liikide kategoorias. Kuulub I kaitsekategooriasse. Rootsis kuulub liik kategooriasse ohulähedased. Metsade kuivendamine. ROHELINE HIIDKUPAR Buxbaumia viridis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ROHELINE HIIDKUPAR Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Lehtsammaltaimed (Bryphyta) Klass: Lehtsamblad (Bryopsida) Selts: Hiidkupralaadsed (Buxbaumiales) Sugukond: Hiidkupralised (Buxbaumiaceae)
Ruumi kood Katte kood Ruumide arv ühe ruumi S Põrandapind kokku Katte liik R_101 PVC_09 3 20 60,00 PVC R_101 PVC_32 12 20 240,00 PVC R_102 PVC_13 5 30 150,00 PVC R_105 PVC_13 1 15,4 15,40 PVC R_105 PAR_09 7 15,4 107,80 Parkett R_107 LIN_39 9 22,1 198,90 Linoleum
4) kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid N: mesilased, kelle astlatorked kaitsevad vaenlaste eest, kuid püsisoojase looma nahka jääb astel kinni ning mesilane sureb. Kohanemine-iga indiviid võib oma elu kestel sobituda elutingimuste muutustega nimelt päriliku reaktsiooninormi piires. Kohanemine on mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. N: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine valguse muutudes, lihaste suurenemine. 5. liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma geenifond. bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- Liik on populatsioon või populatsioonide rühm mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatisoonidest. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise rostumisbarjääri teket.
1)Stabiliseeriv valik-kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine valikuvorm kõikides liikides. 2)Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. 3)Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Võib tekkida uus liik. Kohastumine ehk adaptatsioon ..on populatsiooni tasandist alates ehituslike ja talituslike pärilike iseärasuste tekkimine. Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt:
amazonase ala, uus-meremaa. 39 tk. Ökoloogiline jalajälg- Näitab, kuidas inimese elustiil mõjutab Maa jätkusuutlikkust. Mida enam me kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on jalajälg. Arvutab ligikaudse ala suuruse, mida on vaja ressursside tootmiseks, jäätmete/saaste ümbertöötlemiseks. Kui inimene ületab kandevõime, siis ei ole inimkond enam jätkusuutlik. Eesti inimese keskmine on 7,9 globlbaalhektarit, aga peaks olema 1,8gha/in a. Endeem- on liik kes esineb üksnes teatud piiratud alal nt Saaremaa robirohi on ainult Saaremaal ka saaremaa sõrmkäpp. Põhjus kas noorus või vanadus. Võõrliik- väljaspool oma looduslikku levilat, on inimese poolt sisse toodud. Võib olla nii hea (ilutaim, metsakultuur) kui halb. Karpkala, vikerforell, vaaraosipelgas, liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik
Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooselu sümbiontid (liblikõielised ja mügarbakterid, sipelgad ja lehetäid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Liik kellele kasulik- kommensaal (inimene ja bakterid organismis) Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.(kuusikus kuusikud valguse ja toidu pärast) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ja teisele kahjulik. Kas saav- parasiit, kahju saav- peremees (Inimene ja solge) Obligatoorne parasiit- peab teatud eluperioodi peremehest toituma (solge, paeluss) Fakultatiivne parasiit- saavad areneda ilma peremeheta (sääsk)
IINIMESE EVOLUTSIOON: - Inimene, kui suur püsisoojane imetaja -Pikk eluiga - Ajumaht ligikaudu suurem, kui inimahvlastel - Ainuke liik, kes suudab tulevikku ette planeerida - Aju kulutab 20% organismi energiavajadustest - Hammastik: purihambad paksu vaabaga, lõike ja silmhambad väiksed - Karvkate taandarenenud - Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad,
Jõevähk Astacus astacus Taksonoomia Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Vähid (Crustacea) Selts: Kümnejalalised (Decapoda) Sugukond: Jõevähklased (Astacidae) Perekond: Jõevähk (Astacus) Liik: Jõevähk (Astacus astacus) Jõevähk Eestis Jõevähk on levinud kogu Eestis, kus ta esineb nii jõgedes kui järvedes. Vähk on Eesti suurim ja väärtuslikem veeselgrootu. Vastavalt EL loodusdirektiivile, Berni konventsioonile ja punasele raamatule on jõevähk ohustatud või ohualdis liik. Vähki ohustavad tegurid Vähihaigused (eeskätt vähikatk) Elupaikade kvaliteedi halvenemine (reostus, maaparandus, eutrofeerumine, kopra paisutus) Vaenlased nii loomad kui inimesed
pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel. Euroopas kokku pesitseb hinnanguliselt ligikaudu 80 000 paari ja maailmaasurkonna suurus on umbes 100 000 paari. Sookurg pesitseb üksikpaaridena mitmesugustel märgaladel, peamiselt soodes. Kui nelikümmend aastat tagasi pesitses sookurg üksnes loodusmaastikel, siis viimastel aastatel on ta muu hulgas levinud inimtekkelistesse elupaikadesse ning levila on tunduvalt tihenenud.
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288 Perekonnanimi: Stepanova Eriala: Ärindus Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas alakulusid või november 201 alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutuse peale kulub
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober 22. Aastas alakulusid või november 2011) alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutuse peale kulub
ÖKOSÜSTEEMSED SUHTED MAX 42p. Merli Saalits 12.A (4p) Reasta esitatud mõisted selliselt, et nad mahutuksid üksteise sisse. Alusta kõige väiksemast üksusest! Biosfäär, bioom, liik, ökosüsteem, isend, areaal, biotönoos, populatsioon, ökotoop Isend-liik-populatsioon-areaal-biotönoos-ökotoop-bioom-ökosüsteem-biosfäär (15p) Kuna kõik ökosüsteemsed suhted on toitumissuhted, siis saab nende alusel ökosüsteemis toimuva aine- ja energia liikusmise ühelt toofiliselt tasandilt teisele täpselt järjestada. Järjestatud toitumissuhteid nimetatakse toiduahelaks, mis algab alati tootjatega e autotroofidega ja lõppeb lagundajaga
Populatsiooni tihedus – isendite arv pinnaühiku kohta. Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 3. Orgnismide vahelised suhted: Liik A Liik B Suhte tüüp Suhte näide + + Sümbioos • Samblik Mutalism – kohus- • Putukas ja tuslik kooselu tolmendaja + 0 Kommensalism Samblik ja puu + - • Parasitism • Parasiit ja
96300 53,00 3300 1,82 75686,4 41,66 109,5 0,06 6300 3,47 181695,9 100 9 315 9 6300 6307200000 18921600000 75686400000 18921,6 75686,4 MW 455 W 455000000 S 31536000 J 1,43E+16 PJ 14,3489 Emissioonitegur t/PJ Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 1880 100 113000 Antratsiit 900 320 99700 Masuut 1620 200 73000 Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583
Lülijalgsed Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest. Nad kuuluvad alamriiki pärishulkraksed. Tunnused Kitiinist välisskelett Lüliline kehaehitus Lülilised kehajätked (jalad, tundlad jms) • Alamhõimkond&Klass on Trilobita ehk trilobiidid. • Väljasurnud liik Trilobita ehk trilobiidid Trilobita – trilobiidid (väljasurnud) Chelicerata ehk lõugtundlased Arachnida - ämblikulaadsed Merostomata - ürglõugtundlased Pycnogonida Myriapoda ehk hulkjalgsed Chilopoda - sadajalgsed Diplopoda - tuhatjalgsed Pauropoda - harvjalgsed Süstemaatika Symphyla - harusabased Hexapoda ehk heksapoodid Camptophyllia (väljasurnud) Entognatha - siselõugsed Insecta - putukad
· rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused,
silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik, lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt.
3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on aineosakeste siseenergia. Browni liikumine? Mida näitab.? 1. Kergete osade liikumine, molekulide põrgete tõttu. 2. Aine osad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. Soojushulk Füüsikaline suurus, mis näitab kui suure siseenergia hulga keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Soojusülekanne Nim. siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. Soojusjuhtivus 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub tahketes kehades. 2. Soojusjuhtivuse käigus aine edasi kandumist ei toimu. 3. Head soojusjuhid on metallid, kõige sitem vaakum. (: Konvektsioon 1. Üks soojusülekande liik, mis toimub vedelikes ja gaasides. 2. Soojened vedeliku ja gaasi osad muutuvad kergemaks ja tõusevad ülespoole. Asemele tulevad külmemad osad, tekib vedelike ja gaaside ringlus. Soojuskiirgus 1. Üks soojusülekande liik, see on infrapuna kiirgus. 2
valgulist ainet hirudiini. See toimib väga tõhusa hüübimisvastase ainena ehk antikoagulandina: hoiab vere vedela ning ühtlasi aitab hiljem kaani pugutaskutes konservandina verd säilitada. 1.2. Elupaik Apteegikaan kui kahepaikne. Apteegikaan elab nii vees kui ka maismaal. Vastupidi kitsamas mõistes kahepaiksetele veedab ta suurema osa ajast siiski vees ning suundub kuivale maale üksnes sigima. Apteegikaan on stenotoopne liik, kes eelistab mudase põhjaga, rohke vee- ja kaldataimestikuga väikesi magedaveelisi seisuveekogusid (väikejärved, tiigid, sooloigud jms.). Ta võib edukalt asustada ka mahajäetud karjääride tiike. Apteegikaan elab ka ajutistes, kuivavates seisuveekogudes. Ta talub vee väiksemat hapnikusisaldust kui enamik teisi meie kaaniliike. Tema elupaigad võivad paikneda nii põllumajandus- kui ka poollooduslikus ja looduslikus maastikus (metsad, niidud, sood).
läätspuu rippuvate okstega leinavormid. Haljastuses kasutatavad liigid Coronilla sarikhernes Hea pinnakattetaim. Kasvab hästi nii varjus kui täispäikeses, niiskel ja kuival pinnasel. Moodustab tiheda padjandi. Vähenõudlik! Haljastuses kasutatavad liigid Cytisus luudpõõsas Külmakartlik Eesti tingimuste jaoks. Kipub tagasi külmuma, kuid taastub suhteliselt hästi.Armastab liivast pinnast. Haljastuses kasutatavad liigid Genista leetpõõsas Kasutatakse haljastuses. Sobiv liik eesaedadesse, katusaedadesse, nõmmeaedadesse, kiviktaimlatesse kuivadele, päikesepaistelistele kasvukohtadele.Põõsaid võib rahulikult kärpida, õitsemine on pea alati rikkalik. Värvi-leetpõõsas Genista tinctoria on leetpõõsastest kõige külmakindlam liik. Haljastuses kasutatavad liigid Lathyrus seahernes Eestis 8 liiki, kultuurtaimena lillhernes Lathyrus odoratus Haljastuses kasutatavad liigid Lupinus lupiin (hundiuba) Hea haljastustaim, kasvab ka metsikult.
Vakuraamat- raamat, milles peeti koormiste üle arvestust Maarevisioon- korraldati iga 7-8 aasta tagant, kus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad Rüütlimõis- eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõis- riigimõisad, mis olid välja renditud riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Pastoraat- kirikumõisad, mis olid väiksemad kui rüütli ja kroonumõisad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Rakmetegu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd rakendiga Jalategu- teotöö liik, mille puhul tegi talupoeg tööd jala Abitegu- teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne) tegemiseks Loonusrent- talupoegade tasu kasutatava maa eest maaomanikule( mitte raha) Moonavoor- talupoeg viis ühe mõisniku ntks vilja vms tema sugulastele/ sõpradele( teisele mõisnikule) Laevaehitusmaterjal: plangud, köied, tõrv, täkat
Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid, suunav valik- see soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Sellise valiku puhul muutub populatsiooni genofond ja varem harva esinenud tunnused saavad populatsioonis valdavaks. Lõhestav valik- see soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid.Selle tulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad mingi tunnuse poolest oluliselt. 8. Millistel tingimustel jääb uus liik püsima? Nendeks eeldusteks on arvukuse tõus, levila laienemine, geograafiline eraldatus ja ristumisbarjääri teke. 9. Mis näitab, et tekkinud on uus liik? Kui on tekkinud uus ühine geenifond ja elutingimused on sarnased, selle tuelmusena on samaliigi isenditel ka sarnased tunnused, milel järgi on neid võimalik eristada. 10. eelised Suudavad paremini kohastunud tingimustes hakkama saada. 11. Mõisted: Paleontoloogia (paleontology)- teadusharu,mis uurib ammu elanud organismide
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule
Iseloomulikud tunnused on alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 30-80 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, kraavides, kallastel. Õitseb Pudeltarn http://dbiodbs.units.it/carso/chiavi_pub30?usr mais, juunis. =admin&step=794&altro=0&n=4361 Sookask ● Liik võib kasvada paarikümne meetri kõrguseks (kuni 28 meetrit) ja tüveläbimõõt võib olla kuni 50 cm. Tegemist on lühiealise liigiga, kes ei ela tihti üle 80 aasta. ● Esimese 15–20 aastaga kasvab puu väga kiirelt, hiljem kasvutempo aeglustub. Esimese 10 aastaga võib kasvada 10 meetri pikkuseks. Tupp-villpea ● Tupp-villpea kasvukohtadeks on niisked paigad, kus kasvab vähem või
võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga Mimikiri- mõnele liigile, ka taimeliigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikiri
Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus. Kalevipoeg, Suur tõll, Vanapagan, Härra Libahundiks. 4. Regilaul - tunnused, teemad : Regilaul on kõige vanem rahvaluule liik, meloodia üksluine ja kurvameelne. Levis suuliselt, puudub lõppriim. ühes värsis väljendatud mõtte kordamine teiste sõnadega. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi. Esitus on regilaulu kõige püsivam osa: eeslaulja poolt esitatud värssi kordas koor, nii said laulda ka need, kes sõnu ei teadnud. 5. Vanasõna - Mis ta on ? 10 vanasõna : Vanasõna on vana-rahva tarkus lause mis sisaldab rahva elutarkust. Aeg kaob, aga õnn ei kao
Kui mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja nende levikus, siis makroevolutsiooni aluseks on uute geenide teke ja geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine. Divergents liigiline mitmekesistumine. Ulatus sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon mõnikord võib üks lähteliik suhteliselt lühikese aja jooksul panna aluse mitmele uuele liigile. See juhtub siis, kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. Nt. Darwini vindid Galapagose saartel, kes pärinevad ühest Lõuna-Ameerika mandrilt sinna sattunud liigist ja on spetsialiseerunud toiduallikate järgi. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele.
inimesed treenimisel surnud punkti jõuavad, on asjaolu, et nende keha ja vaim kohanevad konkreetse reziimiga, aga erinevat liiki treeningutega katsetamine aitab püsida värske ja motiveerituna. Selle asemel, et kõike uut ühekorraga proovida, lisa oma treeningkavva uusi elemente järk-järgult ning alusta alati aegamööda, et anda kehale aega uue treeninguga kohanemiseks. Enamikul jõutreeningu kavade puhul räägitakse neljast põhilisest näitajast. Need on sagedus, intensiivsus, aeg ja liik. Sagedus tähendab seda, kui sageli sa kavatsed treenima hakata. Intensiivsus-kui tõsiselt kavatsed lihaseid treenima hakata. Seda kui kaua sinu treening kestab ja kui palju kordusi kavatsed teha läheb aja alla. Liik- Millist liiki harjutusi kavatsed kasutada. Kas sinu kava on tervele kehale või kindlale piirkonnale. Need kõik punktid on treeningkava koostamise alustalad. Edaspidi kirjutan treeningmeetodite liikidest täpsemalt. Kokkuvõte
Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Turvas Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel · Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast Veeenergia Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Toodetava elektri hulk sõltub sellest, kui palju vett süsteemist läbi voolab ja kui kiiresti turbiinid töötavad
Lehtsamblal on mõnikümne sentimeetrine vars ja lehtedega gametofüüt.Taime varrel on ka lehed kahes või viies read ja need on enamasti üherakukihilised.Lehtsamblal on lehed sellised mis imavad oma rakkudesse vett mis tõttu on ka lehtsamblad niisked ja märjad katsudes.Lehtsamblal puudub juur,kuid juure asemel on tal peenikesed niidikesed ehk risoidid millega ta kinnitub maa külge ja saab toitaineid ja vett.Lehtsambla kõige tuntum liik on turbsammal. Maksasammal on tunduvalt kergema ehitusega mis tuleneb sellest et nad on ürgsed.Maksasamblaid on kahte tüüpi tallusjaks ning varreks ja lehtedeks eristunud tüüp mis on sarnane lehtsamblale kuid ei ole päris lehtsammal.Maksasamblikul on gametofüüt ja see on kuni 10 sentimeetrine lintjas tallus.Talluses on 4 kihti rakke ja need on maksasambliku algelised koed.Tallusel on kattekude,õhulõhed ja põhikude mis jaguneb kaheks,sälituskoeks ja assimilatsiooni koeks
5. Mis on kohastumused? Tooge täiteid taime ja loomade kohastumustest. Indiviidide päriliku muutlikuse mitmekesisusest kujundab valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Nt: Taime – Vetikaliikidel pole tügevat väliskesta, kui maismaale liikudes see tekkis. Loomad – Soojemalt kliimalt külmemale kliimale liikudes tekib paljudele imetajatele paksem kasukakiht soojuse hoidmiseks. 6. Mis on liik? Mis takistab erinevatest liikidest isendite ristumist? Tooge näteid. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. Liikide ristumist takistab enamus ajast geneetilise takistus. Kui DNA-ei lähe kokku ei ole võimalik järglasele.Kuid on erandeid. NT Hobuse ja Eesli järglane kes on võimeline arenema aga mitte omakorda järglasi saama. 7. Selgitage evolutsioonilist progressi, diverentsi, konverentsi ja liikide
peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega. Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu. Kommensialism- kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne. Nt. kuusk ja kuuseriisikas. Amensialism- kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik (inhibiitor) takistab või pidurdab teise liigi (amensaali) olelust, saamata ise sellest kasu või kahju. Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt. Sümbioos- pikaajaline vastastikkus soosiv kooselu eri liiki organismide vahel. Nii neutralism, kommensialism kui ka mutualism on sümbioosi tüübid. Mutualism võib üle minna näiteks parasitismiks. PS
Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olge valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ... / vald S_maksumus liik 1..* sort * kogus * P_hinnad M_töötaja Töötajad / hind / maksumus d liik vald isikukood S_1 nimi nimi S_2 telefon vald S_3 1
Proovige tüüptegevusi tabelitega: andmete lisamist, eemaldamist, sorteerimist, filtreerimist jm. Olla valmis töö kaitsmisel nende oskuste demonstreerimiseks. Puidu müük 1 1..* 1 Üldandmed P_müügid Summad firma kuupäev / S_kogus aasta müüja (nimi) / ... / vald S_naksumus liik 1..* sort * kogus * P_hinnad M_töötaja Töötajad / hind / maksumus d liik vald isikukood S_1 nimi nimi S_2 telefon vald S_3 1
Lubjarikas, viljakas muld Siberi kontpuu (Cornus) Kuni 2,5m kõrgune põõsas varasuvel tagasihoidlikud õied Võrsed on veripunased, talvel erkpunased. Lehed on alt sinakasvalged ja tihedalt karvased, pealt tumerohelised. Õied on kreemikasvalged, koondunud kännasesse Vili on sinakasvalge kaetud kirmega. Talub õhusaastet. Varjutaluv. Sobib linnatingimustesse. Verev kontpuu (Cornus) Kuni 3-4m kõrgune punakasroheliste tihedalt hargnevate püstiste võrsetega kohalik liik. Noored võrsed on rohlised. Lehed on alt kaetud hajusalt kaheharuliste karvadega. Juunis valge õied. Viljad on mustad. Sobib hästi tuulekaitsehekiks. Võsund-kontpuu(Cornus) Kuni 1,5-3m kõrge põõsas. Noored võrsed on rohelised, hiljem värvuvad erepunaseks. Valgete viljakobaratega. Õied valged õitseb mais juunis, vili valge. Levib juurevõsudega, võib muutuda metsikuks. Niiskete kasvukohtade taim, varjutaluv. Külmakindel põõsas. Kirss-kontpuu (Cornus)
näitajad tunduvalt madalamad, kuna neil on palju parasiite ja kiskjaid looduses. Dendrobaena veneta on suur vihmauss, kes on võimeline taluma suurematniiskuse kõikumist kui teised vihmaussiliigid, kuid eelistab mõõdukaidtemperatuure (15 kuni 25oC). Tema elutsükli pikkus on 100 kuni 150 päeva ja suguküpsus saabub keskmiselt 65 päevaga ning on võimeline elama ka tavalises mullas. Dendrobaena veneta on ilmselt vähem sobilik liik võimalikest vermikompostimisel kasutatavatest vihmaussiliikidest oma vähese sigivuse ja aeglase kasvu tõttu, kuid tal on potentsiaali proteiinisööda tootmisel ja kasvatusel põllumajanduses mulla parandajana. Dendrobaena rubida on parasvöötme liik, kes elutseb kõdunevas puidus ja põhus, männi varises, kompostis ja turbas, teda on leitud ka reoveetiikide lähedalt ja loomasõnnikust. Dendrobaena rubida võib lõpetada oma elutsükli 75 päevaga ja tema kiire suguküpsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
