bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne
Kokkuvõte prima esimesest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Areaal levila ehk maa ala, kus võib antud liigi isendeid leida. -) Bentos põhjaelustik veekogus, enamjaolt järvedes. -) Bioindikatsioon keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide järgi. -) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile.
Nt: ajakirjad, plakatid jne - t-särk läheb ka graafilise disaini alla. Maakunst - 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. - Spiral Jetty, selle autor on Robert Smithson Kehakunst – moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. - Performance – mootorsaeballett. Happening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik
ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/ TP liigid-tahtlik(kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus) ja
Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pikem,luuleteos,lüüriline)
Siirdesoo Sisukord · Lühiiseloomustus · Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail
Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule Metafoor tähenduse ülekandmine sarnasuse alusel Miljöö keskkond. teoses aeg/ruum Muinasjutt rahvajutu põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest ja kus on üleloomulikud olendid või asjad (nõiad, võlukepike, haldjad jne) Muistend rahvaluule liik, mis seletab millegi tekkimist või loomist Mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest või nähtusest varjatud kujul rea tundemärke. Koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest Naljand rahvaluule liik: lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt
6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Negriidid, Europiidid, Mongoliidid.
934 1234 1567 6572 2354 2345 2343 10756 432 643 301 2487 251 133 1432 3038 4147 5109 5643 25187 arjumaal kütiti kokku 4286 looma, hiiumaal 1695, raplamaal 5109, saaremaa 5643 ning nende 187 looma 2008 aastal. Sum - 2009.a. Küttimiste arv Liik Maakond Ilves Jänes Kobras Metskits Metssiga Harjumaa 552 1529 1515 Hiiumaa 283 123 444 456 Järvamaa 446 864 1743 Läänemaa 176 934 2354
Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4. liik WL Õhupadi Vesi WL Vesi Joon. 15. Üleujutatud ruumide liigid
- Võivad tekkida uued vead - vaja kahte vanemat Elusorganismid • Ainevahetus – Toitumine • Organismi ehitamiseks • Energia saamiseks – Hingamine • Energia saamine – Eritamine • Jääkainetest vabanemine Elusorganismid • Elusorganismid jaotatakse sarnasuse alusel rühmadesse e. taksonitesse • Teadus, mis sellega tegeleb on süstemaatika ja teadlased süstemaatikud • Kõige väiksem ja täpsem takson on liik. Liik on sarnaste organismide rühm, kes elavad samal territooriumil, paljunevad ja annavad eluvõimelisi Elusorganismid • Süstemaatika taksonid on (täpsemast üldisemaks): – Liik nt.: Rohukonn – Perekond nt.: Konn – Sugukond nt.: Konnlased – Selts nt.: Päriskonnalised – Klass nt.: Kahepaiksed – Hõimkond nt.: Keelikloomad – Riik nt.: Loomad Elusorganismid Loom Riik ad Bakteri
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida.
Komado varaan Komodo varaan on sisalike perekonda kuuluv varaanide liik. Komodo varaani on leitud Indoneesia saartel. See on üks suurematest tänapäevastest roomajatest ja võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Nende saagiks on selgrootud, linnud ja imetajad. Nende võime karjana jahti pidada on roomajate seas erandlik. Teadlaste kinnitusel sisaldab varaani organism mürkmadudes leiduva mürgi sarnast mürki ning hammustus kutsub ohvril esile soki. Teadlaste oldi siiani kindlad, et komodo varaanil aitavad saaki tappa ta suus
iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas. Tingimused: elutingimuste muutumine. Tagajärg: liik muutub kindlas suunas. 3. Lõhestav valik- keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. 4. Tingimused: erinevate elutingimustega piirkonnad. Tagajärg: ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon. Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, kohastumine, looduslik valik), mitmekesistumine.
Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks.
või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed. Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest Temperatuur, niiskus, valgus Mis on ökoniss? Ökoniss on liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Näiteks kukkurloomad Austraalias. Mis või kes on bioindikaator? Nimeta mõni liik, kes sobiks! Bioindikaator on liik, mille taluvuspiir on kitsas või selgepiiriline. Rippuv habesamblik näiteks. Mis on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? Ökoloogia uurib aineringeid, organismide vahelisi suhteid, eluta keskkonna mõju elusloodusele. Uurimisprobleemid on organismi kohanemisvõime, organismide levik ja arvukus, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus. Piirav ehk limiteeriv tegur keskkonnategur, mis kõige tugevamini piirab organismi toimetulekut. Näiteks vee ja
Pingviin Pingviinid (teaduslik nimi Sphenisciformes) on rühm veelinde. Pingviinid on lennuvõimetud. Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk
Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine. •Vakuraamat – oli talude ja nendel lasuvate koormiste (peamiselt maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. •Rüütlimõis – oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. •Kroonumõis– riigimõisad, mis riik rentis välja neile riigiteenistuse olevatele aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule.
2. Tegelikult on nii aadressid, telefonid, faksid jms. (grupp 2) kõik sarnased kontaktandmed, mida võiks hoida samas tabelis. 3. Puhkused on seotud ametikohaga (töölepinguga) kus isik töötab, haigused on seotud isikuga 4. Teaduslik kraad on haridustase ja saadakse kusagil õppimise tulemusena 5. Kõik oskused on sarnased. Pole oluline kas oskus on keele oskus või auto juhtimise oskus. Isiku oskuse määrab oskuse liik ja oskuse tase. Tasemete määratlused on kõikidel oskustel erinevad ÜLESANNE Luua MS Word'ga (või mõne muu tekstitöötlussüsteemiga) ankeedi vorm, kuhu saab sisestada all pool kirjeldatud (,,personali töötaja poolt antud kirjelduse lehel") töötajate andmeid. ÕPPEJÕU MÄRKUS: Näiteks võiks töövõimetuste (haiguste) tabel välja näha selline (koos näite andmete reaga): Töövõimetuse põhjus Algus Lõpp Tööpäevi Kommentaar
mereselgrootuid ja taimi Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine toiduahela lõpplülina kuhjuvad temasse praktiliseld kõik elukeskkonna mürgid. Roherähn (Picus viridis L.) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Linnud SELTS Rähnilised SUGUKOND Rähnlased PEREKOND Rähn LIIK - Roherähn Tal on rähnidele omane suur ja väga tugev nokk. Tal on ilus sulestik: ülapool ja tiivad kollakas-oliivrohelised, päranipuala läikivkollane, lagipead ehivad punased suled ja mitmel pool esineb ka kaunist kontrastset musta. Eestis on roherähn oma levila põhjapiiril, meist lõuna pool elutseb ta terves Euroopas, Vahemeremaades ja Kaukaasias Talle meeldivad lagedad alad vahelduvalt metsatukkadega, kus leiduks eriealisi puid
3. Kuidas ma raha teenin (laenan, töötan, säästan, saan vanematelt jms)? Kogusin suvel töötades 1300 euri, millega ära elada esimesed 10 kuud. Saan ka vajaduspõhist õppetoetust 75 euri iga kuu. Vanemad ei toeta. Ise ei tööta. Raha ei laena. 4. Kuidas ja millele ma raha kulutan? Enim kulutan toidule, meelelahutusele ja majutusele. 5. Mis on minu laenu(de) intress? Pole. 6. Mis on minu krediitkaardi intress? Pole. MINU KULUD KULUTUSE LIIK 30.oktoober-30.november 2013 Prognoos aastas (eurodes) (summa x 12) Majutus 35 420 Transport 8,5 102 Toit 80 960 Tervis 7,5 90
Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja loomad. 2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik.
(kollakate) tähnidega ning tavaliselt (enamasti 18 – 25 (enamasti 12- 22 KIRITIGU ühe tumepruuni vöödiga. Teo mm) mm) kehavärvus on pruun kuni mustjashall. Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm helekollane, vahel roosakas, läikiv, (enamasti 17 – 18 (enamasti 22 – 23 SALU-VÖÖTTIGU 0-5 pruuni vöödiga keermetel.
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp
LIIGIKAITSE Praegu on kuues väljasuremislaine, inimtegevuse mõjul. Paljud liigid on hävinud ja looduses pole neid. Punases raamatus on liigid jaotatud kolme klassi: kriitiliselt ohustatud, eriti ohustatud ja ohualdid liigid. 70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed.
* Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks. * Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes.
voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu. Mõni liik suudab nädalate kaupa vee all viibida, ilma et pinnnale hingama ujuks. Ookeanielanikud Meredes elab koguni seitse kogukat kilpkonnaliiki, kellel kõigil on lame ning suhteliselt kerge ja voolujooneline kilp ning võimsad esijäsemed. Kõige suurem neist on nahkkilpkonn, kes elab soojades meredes. Osa merikilpkonni on väga kiired ujujad, liikudes kuni 29 km/h. Merivetikaid süües neelavad nad väga palju merevett ning ,,nutavad'' soolaseid pisaraid, et kehasse
Eluslooduse süsteem 1. Elusorganismide süsteem Elusorganismide grupeerimine sarnasuse alusel Süstemaatika Elusorganismide grupeerimisega seotud teadus 2. Et saada ülevaadet eluslooduse suurest liigirikkusest, on koostatud eluslooduse süsteem. 3. Liik perekond sugukond selts klass hõimkond riik 4. Ladina keeles nimetatakse liik kahe sõnaga, esimene sõna näitab perekonda ja teine liiginimetust. 5. Sugukondades on loomariigis nimetuse lõpus lased(Põualibliklased) ja taimeriigis lised (Liblikõielised). Seltsides on loomariigis lised(Liblikalised) ja taimeriigis laadsed(Oalaadsed). 6. Organismide grupeerimine nimetuste järgi ei anna ülevaadet nende tunnuste kohta.
EVOLUTSIOON 1. Süsteemiühikud, inimese asukoht loomariigi süsteemis. Taksonid - 1)Riik 2)Hõimkond 3)Klass 4)Selts 5)Sugukond) 6)Perekond 7)Liik Inimese asukoht - Riik: loomad, Hõimkond: keelikloomad, Klass: imetajad, Selts: primaadid ehk esikloomalised, Sugukond: inimlased, Perekond: inimesed, Liik: tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega
................. 4. ........................................... 5. .......................................... 6. .......................................... ............................................... .............................................. . ............................................. 6) Järjesta järgmised kvalifikatsiooni astmed väiksemiast suuremani: (hõimkond, selts, perekond, liik, sugukond, klass, riik) 1. 4. 7. 2. 5. 3. 6. 7) Täida lüngad sobiva uurimismeetodi abil. a. Kivististe ehk fossiile uurivad ______________ . (Kes?) b. _________________________ tõendite abil same uurida näiteks
KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad? Vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamata! a) Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem vastsündinud kui täiskasvanud inimahvi kolju proportsioonidega. Õige b) Inimese aeglast individuaalset arengut saab kiirendada hea toitumisega
BoBo- nuku eksperiment Johanna Ebber LIIK JA MEETOD • Uurimuse liik on eksperimentaalne. • Uurimismeetodiks on samuti eksperimentaalne. MIDA UURITAKSE? • Kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo- nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine VALIM • Esimese Bobo- nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. • Kõige noorem katses osalenu oli 37 kuud vana ja vanim 69 kuu vanune. • Keskmine vanus oli 52 kuud. • Kokku osales katses 72 last. JÄRELDUSED
ROOTSI POLIITIKA EESTIS 1.Täida tabel Eesti haldusjaotusest Rootsi ajal 1) Eestimaa kubermang, keskus Tallinnas(Põhja-Eesti) a) Harju b) Viru c) Järva d) Lääne 2) Liivimaa kubermang, keskus Riias(Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) a) Pärnu maakond b) Tartu maakond c) Saaremaa 3.Seleta mõisted Reduktsioon - mõisate riigistamine Vakuraamat - talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel Rakmetegu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga Jalategu - teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline Abitegu - teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks Mõisavoor - viljavedu nt. Tallinna või Riiga Talurahvakaupmees - müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid saaduste vastu Manufaktuur - suurettevõte, kus valitses käsitsitootmine 5.Loe läbi katkend Adam Oleariuse reisikirjast ja vasta küsimustele.
Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas. Endeem – liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal. Endeemse liigi levila ei pruugi olla väga väike. Võõrliik - liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal. Bioinvasioon - nähtus, kus mingi võõrliik ulatuslikult levib ja naturaliseerub. Invasiivne võõrliik - selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku või keskkonnakahju.
Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976) Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993) Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee) Händkakk: III kategooria liik. Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. "Loor" hästi arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev "tsää", lühike kõlav "kräik" või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav "haukumine". Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline
Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919. Vabadusristil on kolm liiki: Eesti Vabadusrist · sõjateenete eest (I liik) · isikliku vapruse eest (II liik) · tsiviilteenete eest (III liik). Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes
jm. Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Eestis asub hüdroelektrijaam Narva jõel. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel
Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad teistest, varasematest liikidest. Liikide isendeid tuleb alati rohkem, kui ellu jääb. Ellu jäävad ainult tugevamad isendid. Milliste tänapäevaste meetoditega on võimalik tõestada evolutsiooni? Paleoloogilised andmed: kivistised ja elavad fossiilid. Võrdlev anatoomia: homoloogilised ja analoogilised elundid, rudimendid. Võrdlev embrüoloogia: fülogeneetiline reegel. Geneetilised võrdlused: valgud, pseudogeenid
Eluslooduse süstemaatika. Kaimar Pihlapuu Millistesse riikidesse saab jaotada eluslooduse? Loomad,seened,taimed. Leia iga eluslooduse riigi iseloomustamiseks viis kõige iseloomulikumat tunnust. Loomad-päristuumsed,hulkraksed,heterotroofse toitumisega,inimesed kuuluvad loomariiki,hõimkonnad. Seened-rakukest kitiinist,seenehüüfid,sessiilsed, aga neil puudub fotosüntees. Taimed-fotosüntees,elavad autotroofselt,pimedushingamine,valgushingamine Nimeta süstemaatika üksused. Riik,hõimkond,klass,selts,sugukond,perekond,liik Mida tähendab hierarhiline süsteem? astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks. Hierarhililine süsteem on tavaliselt püramiidse kujuga, kus alamatel astmetel on vähem tähtsad või enam levinud või ka täpsemalt määratletud objektid ning mida kõrgemale seda olulisem või vähem levinud või üldisem on sel positsioonil asetseja. Süstematiseeri inimene kui liik kasutades taks...
EMT0110 Projekteerimise metoodika, teemad/küsimused eksamiks 2018/2019 1. Tehnilised süsteemid ja nende omadused. Tehnilised süsteemid on kunstlikult loodud geomeetrilis-materiaalsed moodustised, mis täidavad kindlat eesmärki (funktsiooni), see tähendab teostavad operatsioone (füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi protsesse). Konkreetsed omadused: 1)erinevat uudsust ja tuntust (füüsikalised tingimused, konstruktsiooni liik, normeerimisaste); 2) erinevat komplektsust (energiate füüsik efektide liik ja arv, materialide liik, osade komplektsus, toote komplekts, tootmisprogrammi komplektsus); 3) erinevaid turge (majandusharude liik, turu suurus, geograafiline ulatus); 4) kindlat määratud omadusi (elementide liik, kujundus, asetus); 5) kaudselt määratud omadusi (funktsioon, ohutus, kasutamine, tootmine, ergonoomika, keskkond, kulutused,aeg; 6) norme, seadusi, garantiisid
naba on osaliselt suletud huulega. Viinamäetigu asustab rikkaliku taimestikuga elupaiku. Eestis elab ta parkides, aedades, salumetsades, eelistades poollooduslikke ja inimmõjuga piirkondi. Levib inimese kaasabil ja sügavas laanes teda harilikult ei kohta. Viinamäetigu oli aastatel 19581994 Eestis looduskaitse all. Praegu on ta LääneEestis ja saartel kohati üsna harilik loom ning ta on jõudnud üsna paljudesse paikadesse ka mujal MandriEestis. 2. KIRITIGU on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 18 25 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades
1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Correct Student Response Value Feedback Answer A. mittelegeerterased 50% B. legeerterased 50% C. madallegeerterased -30% (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10 2. Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. tempermalm, 100% Rm=350 N/mm2, A=4% B. tempermalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% C. keragrafiitmalm, -10% Rm=350 N/mm2, A=4% D. keragrafiitmalm, -30% Rm=350 kgf/mm2, A=4% Score: 10/10 3.
Kolmnurga kõrgus f 25 Ringi raadius r 20 Detaili kõrgus h 40 Põhja pindala Err:509 r Külgpindala Err:509 Täispindala Err:509 Ruumala Err:509 ÕM_nr Variant 12 Materjal: liimpuit Värv: pulbervärv Materjal Värvi liik 2 8 Muud kulud(40%) Detaili üldmaksumus ef r 2 S p =ab- - a 2 2 (
2. Elu tunnused. Oskad nimetada elu tunnuseid 1) paljunemisvõime 2) aine ja energiavahetus 3) arenemis ja kasvamisvõime 4) reageerimine ärritusele 5) pärilikkus 6) kindel eluiga, mis lõppeb surmaga 3.Elu organiseerituse tasemed. Oskad järjestada elu organiseerituse tasemeid. Tead näiteid iga elu organiseerituse taseme kohta. 1) molekulaarne DNA, RNA, valgud 2) rakuline eukarüdoodid, prokarüdoodid, 3) koeline kattekude (taimedel) 4) populatsioon sama liigi esindajad 5) liik taime, looma ja seeneliigid 6) kooslus taime, elu, loomakooslus 7) ökosüsteem mets, järv, põld, meri, raba 8) bioom tundra, taiga, stepp 9)biosfäär 4. Vesi. Vee funktsioonid organismides, vee tähtsus. Loode areneb vees, 5.Süsivesikud. Süsivesikute jaotus. Süsivesikute funktsioonid ja näited iga funktsiooni kohta. Oskad eristada loetelust süsivesikud. Süsivesikute üle ja alatarbimise ohud. Süsivesikud ehk sahhariidid. 1
Homo Habilis (osav inimene) Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liik avastati aastal 1964. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne kuid lõug oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole
MAJUTUSETTEVÕTTE ÄRIIDEED ● Millises äris ollakse. Ettevõtte liik? Ettevõtte liik on majutus (Tartu hotell). ● Millist sihtgrupp peetakse oma kliendiks? Põhiline sihtgrupp on on põhiliselt välismaalased, eriti naaber riigid nagu näiteks: ❏ Läti ❏ Rootsi ❏ Venemaa ❏ ja muud suured riigid ● Millised on ettevõtte poolt pakutavad tooted ja teenused? PAKUTAVAD TEENUSED: ❏ aastavahetuse pakett ❏ muusikalid ❏ romantika,-perepakett