tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib ristumisbarjäär lähtepopulatsioon isendiga. Nii tekibki uus liik. 7. Milliseid tõendeid evolutsiooni toimumisest saab: a) erinevate liikide ehituse võrdlemisel Organismide ehitus on muutunud aja jooksul keerulisemaks. Paljudes varem elanud organismides võib ära tunda hilisemate vormide eellasi. Erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi. Näiteks on praegu elavatel selgroogsete loomade (konna, linnu, vaala, inimese) jäsemetel on sarnane põhiehituselt. Tõenäoliselt on need organismid arenenud ühistest eellastest.
Arvuta laevareisile kaasa võetavate varude kogus, kui on teada järgmist: planeeritav reisi kestus 20 ööpäeva, meeskonnas 10 liiget, sõidetakse Eesti lipu all. Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2
gümnaasium Tundmatu JUUSTE VÄRVIMINE Referaat Tallinn 2020 Sisukord Värvipigment Värviring Vastandvärvid Värvi liik ja toime Aktivaator ehk vesinik perotsiid Juuste heledaks värvimine Juuste tumedaks värvimine Blondeerimine Hallid juuste värvimine Eelpigneteerimine Värvieemaldus ehk blondeeriv pesu Juuksevärvi ülevärvimine Juuste värvimise protseduur Ettevalmistused Triibutamine Juuksevärvi maha pesemine Abivahendid Kasutatud allikad Värvipigment Värvipigmenti toodavad kehas kindlad rakud – melanotsüüdid. Need rakud muudavad kehale omased aminohapped värvilisteks pigmentideks
Kui kõre sooritaks oma laulu sügavamas vees, kus jalad põhja enam ei ulataks, siis see lõpeks suure tõenäosusega tasakaalu kaotusega ja selili asendiga (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 d). 11 Kokkuvõte 20. sajandi esimesel poolel oli kõre e juttselg-kärnkonn (Bufo calamita) väga iseloomulikuks liigiks Lääne-Eesti ja Pärnumaa rannikualadel ning saartel. Viimase 50 aasta jooksul on kõre arvukus Eestis pidevalt langenud. Liik on juba paljudest levila osadest kadunud. Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate elupaikade kadumist. Referaati tehes sain kõrede kohta teada väga palju uut ja huvitavat. Kurb tõsiasi, et kõrede levik Eestis iga aastaga väheneb ja seda eelkõige ebasobivate elupaikade pärast. Sain teada, et viimastel aastatel püütud väga palju nende kaitseks ära teha. ·Säilitada olemasolevad
mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks. Eestisse on introdutseeritud üle 500 erineva liigi, näiteks harilik sirel, siberi lehis, harilik hobukastan, suur läätspuu jne. AKLIMATISATSIOON Aklimatisatsiooni korral viiakse liik looduslikust areaalist erinevatesse tingimustesse. Aklimatiseerumine on organismi kohanemine uue elukoha tingimustega väljaspool looduslikku leviala.Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need, mis suudavad edukalt talve üle elada ja viljuda, kuid päris ilma inimeseabita nad meie looduses levida ei suuda(harilik ebatsuuga, torkav kuusk, harilik kuldvihm.) NATURALISATSIOON
saata dok i )kui ei ole interneti siis pead kõik üles kirjutama kellele mida andnud oled mis hiljem tuleb registreerida,pead haldama korralikult et saaksid ka hiljem aru mida sa üles kirjutanud oled,et kõik oleks tõene,peame saama ehtsust tõestada,dok peab olema terviklik metaandmed- on andmed andmete kohta,põhiandmed :puudutab konkreetset sisu ,üks või kaks sõna selle kohta ,kuupäev ,reg nr id , dok i liik ja tüüp, kuhu saatis jneprog lööb autom kuupäeva org i ,andmed dok i ajaloo kohta ,registreerimis andmed ; asjaajamine- teeb kõike määrab ära korra,kes vastutavad,kuidas dok liiguvad mis on tähtajad (dokumentide loomine, registreerimine,edastamine,süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi) jaguneb: a) Tsentraliseeritud kõik asjaajamise toimingud toimuvad ühes kohas; b) Detsentraliseeritud kõik asjaajamise toimingud toimuvad struktuuriüksustes;
Skulptuur Skulptuuri üldmõiste Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljandusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm; skulptuuri nimetatakse kolmemõõtmelist kunstiteost, kuju. Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur
= kisklus ( kiskja saakloom) nt kass ja hiir = herbivooria e taimetoidulisus (taim herbivoor) nt lehm ja ristikhein 2) + ja + = sümbioos, nt kuusk ja kuuseriisikas 3) ja = konkurents; nt kass ja kass 4) + ja 0 = kommensalism ( üks loob teisele elupaiga); nt kuusk ja jänesekapsas 5) ja 0 = amensalism; nt inimene ja vihmauss 6) 0 ja = neutralism ; nt pingviin ja jääkaru 6. Mis on ökosüsteem, liik, populatsioon? Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. Populatsiooni moodustavad ühte liiki isendid samal ajal samal territooriumil. 7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. 1) arvukus isendite arv populatsioonist 2) tihedus isendite arv pinnaühiku kohta
elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel puudub laeng see tähendab, et ta on neutraalne Elektroonid on üliväikesed negatiivsete laengudega osakesed, mis moodustavad aatom tuuma ümber elektroonkatte Lihtaine on aine, mis koosneb ainult 1 aine okestest. Liitaine on aine mis koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest.
vähenemisest. Analoogiline elund-_______________________________________________________________ Homoloogiline elund-_____________________________________________________________ Binaarne nomenklatuur-Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinepärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulud, ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonit evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-''suurrevolutsioon'', evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt: sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine.
Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste
pisut erinevate keskmisest erandid tunnustega erinevate · keskmiste isendite tunnustega tunnustega eelispaljunemin iendite isendite e eelispaljunemin eelispaljunemin · liik muutub e e kindlas suunas Näited · Aju täiustumine · rasside · "Elusad selgroogsetel. nahavärv fossiilid": · Jäsemete teke ja · sesoonsed hõlmikpuu ka nende muutused- · latimeeria ja
erinevat tunnust. keskkond. riigist. 6. Mis on kohastumus? Pärilikud omadused või tunnused, mis soodustavad ellujäämist või paljunemist. 7. Miks on kohastumused on suhtelised? · Keskkond uues keskkonnas ei toimi, toimivad ainult väljakujunenud tingimustes. · Keskkond muutub kiiremini, kui jõutakse kohastuda (alakohastumus). · Kasulik liigile, kuid mitte üksikule isendile. 8. Mis on liik? Populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad ja ristuvad omavahel. 9. Mis takistab liikidevahelist ristumist? · Geograafiline isolatsioon liikide levilad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaa või ökoloogilise tõkkega (mäestik, veekogu, maismaa), nad lihtsalt ei kohtu. · Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud,
Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad Suunav valik tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Tekivad uued kohastumused, uue elupaiga asustamine NT: tööstuspiirkonna putukad lähevad tumedamaks Lõhestav valik - kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Keskkonnatingimuste mitmekesisus ja muutumine, uus liik ja uued kohastumused, mitu fenotüüpi Kohastumus populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus mis soodustab nende elu Kohanemine isendite fenotüübi otstarbekas muutumine keskkonnategurite toimele. Kohastumine org. ehituse ja talitluse pärilik muutumine loodusliku valiku toimel. Kohastumused avalduvad igas valdkonnas: lindudel kerged luud ja sulestik, kõrbetaimedel sügav juurestik ja kitsad lehed, paljudel loomadel varjevärvus või hoiatusvärvus.
..........................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Selles referaadis saab teada paljutki inimese ajaloost ning sugulusest simpansiga. Järgnevad teemad käsitlevad inimest kui liiki pisut on juttu geneetikast, saab teada, kui vana on liik tegelikult, kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule on lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 3 Inimliik ja selle vanus Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja
....................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustlaik-apollost ja tema levikust Eestis. Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on mustlaik-apollo II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest. 3 2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
9. a g n U s - d e i 10. m i s S a 1.XII-XIII Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes esitas laule ja mitmesuguseid kiriku- ja usuvastase sisuga etendusi. 2. Rüütlilaulik Lõuna-Prantsusmaal. 3. Esimese noodi märgid. 4. Vanim säilinud rahvakeelne laul. 5. Pikka aega ainuke mitmehäälsuse liik. 6. Tuntud keelpill, armastuslauljate pill. 7. Rüütlilaulik Põhja-Pransusmaal. 8. Keskaegne kandlitaoline pill. 9. Jumala tall, ordinaariumi osa. 10. Igapäevane jumalateenistus. 11. .............................e lauluks nimetatakse roomakatoliku kiriku ühehäälset ladinakeelset liturgilist saateta laulu, milles on alati peamine tekst ja sõnum.
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide
Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Fotosünteesi pigmendid. (TEADA KESKKOOLI TASEMEL) Fotosünteesi tähtsus: - produtsendid ehk tootjad on lihtsatest orgaanilistest ühenditest esmase orgaanilise aine loojad, seega on nad toiduaehela esimene lüli, toiduks heterotroofsetele. - Glükoos on põhiline energeetiline varuaine enamikes organismides - Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. MÕISTED Liik bioloogilise mitmekesisuse põhiühikuks on. Liik on tunnetusühik, mitte bioloogiliste süsteemide element. Organismide rühm (kes kuuluvad samasse liiki), mis toimib bioloogilises süsteemis omaette tervikuna, on populatsioon. Liik on isendite rühm, mille liikmed annavad võimaluse korral omavahel ristudes eluvõimelisi järglasi. Raskused piirtingimustel: kujunevad liigid/alamliigid, ökoloogiliselt isoleeritud, aga füsioloogiliselt isoleerimata liigid, pisiliigid. (vikipeedia) Liik (species, lühend sp. või spec
.......................................................................15 3 SISSEJUHATUS Kirjutan referaadi teemal autoehituse materjalid. Kuna oli võimalus lisada ka tudengivormeli osasid, siis referaadi esitlus sisaldab ka FEST 14 vormelit. Autoehituses on kasutusel väga palju erinevaid materjale. Praegu on ühiskonnas peamine materjali liik autodel metallid. Täpsemalt on metalle autodel 80% ja plaste 20%. Kuid ühiskond on liikumas üha rohkem selle poole, et autod sisaldaks üha enam plastikuid, sest need on tunduvalt kergemad. Materjali valikut aga piirab selle otstarve eesmärk. Puhtal kujul ei saa materjalidest väga häid tulemusi. Tulemust aga parandab kui teha ainetest sulamid. Sulamid annavad detailidele oluliselt parema kvaliteedi nende töö ja omaduste näol.
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune
Tubade valgustamiseks kasutatavad LED-lambid on turul uued tooted, kuid juba praegu võivad nad tõhusalt asendada läbipaistvaid ja matte kuni 60 W lampe. Tõenäoliselt saab neist lähitulevikus alternatiiv paljudele lambiliikidele. LED-lambid tarbivad võrreldes hõõglampidega 80 % vähem energiat... Vahetage hõõglambid ilmtingimata LED-lampide või muude energiasäästlike pirnide vastu, sest see on vajalik, kui tahame ka tulevikus elektrit kasutada! Üks pirnide liik on LED-lambid, mis on üks parimaid tulevikus. Lampidega seonduvad artiklid: 1) Telesaade, mis räägib lampidest kui ka valgusest üldiselt : -->http://teadus.err.ee/artikkel?cat=212 - 2) Akadeemik Peeter Saari ütleb selles loos, et tema arvates on säästupirnid hälve tehnoloogia arengus, tupiktee, kus arenguruumi pole: --> http://www.tarbija24.ee/559362/el-
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest
KOHANIMED 1) Otsida välisriikide kohanime andmebaasi abil nimi Malyy Anyuy. Kirjutada välja koha liik, asukoha riik. Kas tegemist on põhinimega? Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU) Tegemist ei ole põhinimega. Tegemist on nimevariandiga. 2) Otsida Eesti kohanime andmebaasi abil nimi Sälliku. Kirjutada välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas tegemist on põhinimega? Liik: ametlik asula, haldus- ja territoriaalüksus (P20#H7924) Maakond: Ida-Virumaa Vald: Iisaku Koordinaadid: 59°03’20"N : 27°17’21"E Tegemist on põhinimega (P). 3) Iseseisvalt otsida üks huvitav väliskohanimi ja üks sisekohanimi. Tuua välja koha liik, linn või vald ning asukoha koordinaadid. Kas Tegemist on põhinimega? Väliskohanimi: Nethoi Liik: jõgi (h4) Riik: Venemaa (RU)
.................................................................................. 104 Äädikapuu (Rhus) ................................................................................................................... 106 Pihlakas (Sorbus) .................................................................................................................... 108 4 PÜSILILLED Kortsleht (alchemilla) Konkreetne liik: pehme kortsleht (Alchemilla mollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 30-40 cm, õisikutega koos 60-70 cm kõrgune; puhma läbimõõt varieeruv (istutusjärgsel aastal läbimõõt juba kuni 60 cm) Taime välislaadi kirjeldus: ümara kujuga puhmas Lehed:suured, helerohelised ja pehmed, ümarad, kuni 10 cm läbimõõduga, lainja servaga Õied või õisikud: õisikud koosnevad pisikestest 3 mm läbimõõduga rohekaskollastest õitest, õisikud peened ja graatsilised
1.Loomad: 1) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- primaadid Sugukond- inimlased e. hominiidid Perekond- inimene Liik- tark inimene (Homo sapiens) 2) Riik- loomad Hõimkond- lülijalgsed Klass- vähid Selts- kümnejalalised Sugukond- jõevähklased Perekond- jõevähk Liik- jõevähk (Astacus astacus) 3) Riik- loomad Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts- kiskjalised Sugukond- koerlased Perekond- koer Liik- hunt (Canis lupus) Rahvuspärased nimed: hallhunt, susi 2.Taimed: 1) Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- kaheidulehelised Selts- roosilaadsed Sugukond- nõgeselised Perekond- nõges Liik- kõrvenõges (Ultica dioica) Rahvuspärased nimed: nogulane, nõgene, treegal,supinõges, suskja Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lup...
.............................................................................................33 2.7Piiphein (Luzula)..............................................................................................................34 2.8 Helmikas (Melica)...........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)...................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3
rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17. kahekojaline taim lahksuguline taim; liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega (nt. harilik kadakas) 18. kallus haavakude; taimekude, milles vigastamisel hakkavad rakud kiiremini poolduma 19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22
39 enimkasutatud terminit seletustega keskkonnast, alates bioindikatsioon ja lõpetades ökoloogilise amplituudiga.. mõned on märksõnades, kõike ei viitsinud kirjutada
Omadustelt jäävad vanematele alla. Näiteks: liger, leopon, zebron. · Mõnel juhul hübriidide püsivus. Näiteks apelisn (pomelo+mandariin) LIIGI TEKE Võimalused: 1) Füleetiline- liigi isendite sujuv muutus ülipika perioodi vältel ja lõpuks on tekkinud olukord, kus kunagi elanud liigi isendeid ja nüüdisaegsed isendeid võrreldes ilmenvad olulised erinevused 2) Hübriidne- liik tekib kahe erineva liigi hübridiseerumisel saadud viljakast järglaskonnast. N: pampel= põldmari+vaarikas 3) Sümbiontne- uus liik tekib kahe liigi pikaajalise kohustusliku kooseksisteerimise tagajärjel. Näiteks seeneriiki kuuluvad samblikud. Koostisliik üksi eksisteerida ei suudaks (liiga tugev spetsialiseerumine) 4) Divergentne- lahknemisega liigiteke (geograafiline, geneetiline, ökoloogiline jne) Eeldused:
Taotleja: Projekti pealkiri: Ühiku Ühik Kogus Kokku EELARVE maksumus Tegevuse liik Projekti otsesed kulud kululiikide kaupa 1. Tegevuse liik 0 0
Tööalase probleemisituatsioonide analüüs Sissejuhatus Antud töö eesmärk on analüüsida probleemisituatsioone, mis kerkisid esile kahes erinevas ettevõttes. Eelkõige on keskendutud Abraham Maslow ja Frederick Herzbergi vajadustel põhinevatel motivatsiooniteooriatele. Lisaks on tegureid teistelt teoreetikutelt. Mõlemad situatsioonid on pärit kahe grupiliikme tööalastest kogemustest. Allikatena on kasutatud kursuse Organisatsioonipsühholoogia loengumaterjale ning Duane ja Sydney Ellen Schultzi raamatut ,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme ...
Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Boniteet: 53 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1 Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku. Sügavkaeve nr. 2 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Metsamaja taga Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791 Maakasutus: Looduslik rohumaa Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud Reljeef: Tasandik Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata pH: 6,8 (neutraalne)
Riik: Loomad Hõimkond: Rõngussid Klass: Vöösed Alamklass: Väheharjasussid Selts: Haplotaxida Sugukond: Vihmauslased Perekond: Vihmauss Eestis 13 liiki. Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) 7. Mis juhtuks, kui vihmausside arvukus väheneks või see liik Eestist üldse kaoks? Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos. Suu on toidu haaramiseks, see toitu ei peenenda. Toit peenendatakse maos, soolestikus aga seedib ja imendub. Seedimata osad ja muld heidetakse päraku kaudu välja. See on väärtuslik, huumust sisaldav aiamaa väetis. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda. See kergendab taime juurtel mullasse tungimist, ka õhk ja vesi pääsevad hõlpsamini mulda
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. PÜSILILLED 1.1 Kortsleht (Alchemilla) Konkreetne liik: punaraag-kortsleht (Alchemilla erythropoda) (joon. 1, joon.2) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 10-15 cm, läbimõõt 30-40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: laiutav pinda kattev madal puhmas. Lehed: hõlmised, siidjad. Värvuselt hallikas- kuni sinakasrohelised, lehevarred punakad. Õied või õisikud: värvuselt kollakas-rohelised. Õitsemise aeg on mai-juuli. Liigi eritunnused: vastupidav ja vähenõudlik. Vihma- ja kastepiisad kogunevad lehe keskele.
Nad on saanud sellise nimetuse kuna juttu on inimvaimust, mis on traditsiooni, usu ja ükskõiksuse tõttu omaks võtnud vigaseid teooriaid. 7) Üks hõimuiidolite liikidest lähtub oma otsustes hõimukaaslastest, puudub isiklik arvamus, loodust tunnetatakse nii nagu tunnetab seda hõim. Teiseks liigiks on tunnete ajendil tegutsevad hõimuiidolid, nad ei käitu ratsionaalst, läbimõeldult, vaid tunnete poolt suunatuna. Kolmas hõimuiidolite liik hindab inimesi nende välimuse järgi, aru võtab koheselt omaks mida meeled tajuvad, selle asemel, et suhtuda kõigisse eelarvamuseta. 8) Üks koopaiidolite liik kiindub liialt üksikutesse teadustesse või filosoofiatesse kuna on nendega harjunud. Teine koopaiidolite liik on aga liiga kirglikult ühe või teise ajastu õpetuses kinni keskendudes seejuures mitte õpetusele endale, vaid temale vastava aja õnnelikkusele.
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a
Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide. Naarits on ohustatud liik. ,,Elavad fossiilid" mõned liigid on püsinud miljoneid aastaid muutumatutena. Hõlmikpuu ginkgo biloba. Eestis kasvab üks hõlmikpuu Süda tänaval.
ÖKOLOOGIA Lektor Kadri Kask [email protected] Ruum 2B15 ÖKOLOOGIA LIFE - elu LIVING - elav ALIVE elus OIKOS eluruum LOGOS õpetus Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka ÖKOLOOGIA TEADUS Ökoloogia (ecology) on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel LIIK · Liik (SPECIES) sarnased organismid, kes võivad vabalt omavahel ristuda Autökoloogia (organismal ecology) e organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid POPULATSIOON · Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel · Demökoloogia (population ecology) e populatsiooniökoloogia uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid KOOSLUS
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte.
mutatsioonid. 5. Milline muutlikkus ei pärandu järglastele? Too näide. Järglastele ei pärandu kahjulikud mutatsioonid ja need elimineeritakse nt: välisteguritest põhjustatud haigus. 6. Suguline paljunemine põhjustab kombinatiivset muutlikkust selgita mida see tähendab. See tähendab seda, et geenid üritavad omavahel kombineeruda. 7. Missugused muutused toimuvad geneetilises materjalis mutatsioonilise muutlikkuse puhul? Mutatsioonilise muutlikuse puhul säilib liik, kui tervik aga takistatud on uue liigi levik. 8. Kuidas jaotatakse geneetiline muutlikkus? Geneetiline muutlikus jaotatakse Mutatsioonid: kasulikud, neutraalsed, kahjulikud. 9. Too näiteid mutageenidest. Mutageene võivad tekitada organisimi välised tegurid nt: geneetiline triiv, mis mõjutab alleelide ülekannet järgmisesse põlvkonda. 10. Lisaks looduslikule valikule mõjutavad populatsioonide evolutsiooni ka sama liigi teised populatsioonid
aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust Konservatism poliitiline õpetus, mis tugineb traditsioonilistele põhimõtetele. Liberalism poliitiline õpetus, mis lähtub inimeste vabadusest ning õigustest, mida kaitseb riik. Natsionalism rahvuslus. Sotsiaaldemokraatia sotsialism, mis pooldas ühiskonna võrdseks muutmist vägivallata. Kommunism revolutsioonilise sotsialismi liik, mida viljelesid näiteks Marx ja Engels. 1) Millist ühiskonna arengut pooldasid konservatiivid? Rahulikku, aeglaselt kulgevat arengut, mis ei tooks kaasa vapustusi. 2) Kuidas konservatiivid oma seisukohti põhjendasid? Vaid nende abil sai riik olla tugev ja iseseisev, sõltumata teistest. 3) Millise inimeste grupi huvisid esindas liberalism? Esialgu vaid 3.seisuse huve. 4) Millised olid liberaalide peamised nõudmised?
3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks. Tuntuimad ja levinuimad Allikad on: Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas, Heitvee puhastamisel eralduv gaas, Biogaas , Biomass 4. Hüdroenergia Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või
Christianne Peterson, M-13 21.SAJANDI KUNST 1. Maakunst on 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. 2. Häppening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 3. Kehakunst moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha . 4. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. 5. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel luuakse (improvisatsiooniline) etendus.
NIMI ERIALA Mesilaste rassid Mesilastel on palju rasse, kuid kõige tavalisemad mesilased, keda kasvab keskmine mesinik on loetletud allpool. Keskpärane mesinik saab tavaliselt osta mesilasi internetist ning seejärel toimetatakse need talle. Mesilased on inimestele sarnased teatud mõttes, täpsemalt siis mitmekesiste rasside suhtes, mis moodustavad iga mesilaspere. Igal mesilasperel on oma isikupära. Aafrika mesilased See konkreetne liik mesilasi on pärit 1900. aastast Ida-Aafrikast. Brasiilia mesinikud hakkasid importima Aafrika mesilasi 1950ndal aastal põhja. Praegu leidub neid mesilasi üle maailma koos paljude ristanditega. See konkreetne liik mesilasi on palju kaitsvamad ja nad sülemlevad rohkem kui teised mesilasliigid. Esimene Aafrika mesilaspere avastati Ameerika Ühendriikides aastal 1990. Buckfasti mesilased Buckfasti mesilased on ristandliik, mis aretati Saksamaal, Karl Kehrle poolt, kes on tuntud ka
Maa biomassiks on 10astmes14 tonni. Suurima osa annavad vetikat. Makrosüsteem sarnase elustikuga kohad ehk nö suured ökosüsteemid. Sarnased kliima ja taimkattevööndid. Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama liigi (geneetiliselt) elusorganismi levikut ja selleks vajalikke tingimusi. Populatsioon ühe liigi teatud levikuala. Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt eraldatuna teistest taolistest kogumitest püsib pikka aega arealil. (Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
