kuid siis hakkas levima salakaubandus ning riigil jäi väga suur osa maksudest saamata. Hakati metsikult laenama, laenati tagatiseta ning pank ei kontrollinud mida inimene sellega teeb. Laenatud raha eest hakati ostma aktsiais, kuid osteti tühje paberilipakaid, ettevõtetel polnud väärtust sest need olid pankrotis ja inimesed kaotasid aktsiatesse pandud raha, saamata seda raha tagasi. Pangad hakkasid pankrotistuma. Ameerika riigi rumalus: Ülim ideaal oli liberaalne vaba turumajandus, et riik ei kontrolli majandustegevust. Et lastakse majandusel omasoodu minna. Mõju: Ameerika ühiskond kannatas, selle tulemusena nimetatakse 30 sajandi alguse suure depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus. Valitsus esimesed kaks aastat ei võtnud mitte midagi ette ning tehti veel valesid samme, püüti liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Aga turg ei suutnud ennast ise reguleerida
Demokraatlikus riigis tagab heaolu riik. Riigis on kõrged maksud tänu millele on võimalik maksta kõrgeid toetusi. Kuid inimne on oma loomuselt selline, et kes tahaks alati kergemini läbi saada. Kes töötab ennast ülesse ja saab kergemini hakkama, ning kes elatub riigi poolt antavatest toetustest. Ning selle tulemusena peavad need inimsed, kes on töö ja vaevaga jõukaks saanud üleval töötuid, kellel lihtsalt pole tahtmist tööle minna. Kuid samas liberaalne ühiskonna vorm kus riik tagab kõigile töö ja suure sissetuleku, ning igaüks peab tagama iseenda heaolu, riik toerab vaid kõige vaesamaid ja maksud on madalad. See paistab küll näiliselt hea, aga kui inimesega peaks juthuma töö õnnetus, siis ei saaks ta riigi poolt mingit toetust. Ei saa võtta üheselt, et milline valitsemise viis on hea ja milline halb, tuleks vaadelda läbi kõik valitsemise viisid ja korrad, ning võtta välja sealt head ja jätta maha halb
· Seaduse ülimlikkus · Inimõiguste austamine · Rahvas teostab võimu konsensuse, referendumite või rahva poolt valitus esindajate läbi · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed · Kõigil on võrdne ligipääs võimule · Inimesed on kaitstud põhiseadusega · Kohut mõistavad selleks loodud organid DEMOKRAATIA LIIGID · Otsene demokraatia · Kaudne demokraatia · Osalusdemokraatia · Tööstusdemokraatia · Korporatiivne demokraatia · Liberaalne demokraatia · Sotsiaaldemokraatia · Esindusdemokraatia DEMOKRAATIA LIIGITAMINE · Kes saab valida · Kes saab kanditeerida · Milline on valimiste viis · Milline on riigi juhtimise struktuur · Mida loetakse riigi pädevuses olevaks · Kes osalevad millistes hääletustes ATEENA DEMOKRAATIA · otsedemokraatia eksperiment · 5.sajand ( Pärsia sõja ja Peloponnenose sõja vahel) · Inimesed hääletasid ise seaduste poolt
4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused-
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
8 19. Merkantilismi kadumine ja liberaalse turumajanduse teooria sünd Levis arusaam, et turg loob õiglust. Teiste sõnadega: õigus on sellel, kellel on rohkem raha. Arvati, et vaba turg paneb ise kõik vajalikud proportsioonid ühiskonnas paika ja juriidilised seadused ning usul ja maailmavaatel põhinevad eetilised hinnangud tuleb lahus hoida. Panustati kõigi ja kõige müüdavusele. Liberaalne turumajandus sobis selle kõigi ja kõige müüdavuse põhimõttega kõige paremini. Liberaalne ideoloogia paistab silma lõtvade reeglitega ja kriminaalid kasutavad seda oma huvides ära. 20. Liberalismi eeldused, Adam Smith ja raamat „Rahvaste rikkus“ Liberalism tekkis tuginedes varasemale arengule 17-18. sajandi vahetusel, sai valitsevaks 19. sajandil ja kehtib tänapäevani. Liberalismi tekkimise aluseks sai inimese
Teise Maailmasõja tagajärjed. Kaart. Teine maailmasõda põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV Liidus (üle 20 miljoni) ja Hiinas (10 miljonit). Varasemates sõdades moodustasid enamiku hukkunutest sõdurid, Teises maailmasõjas suurenes aga järsult hukkunud tsiviilelanike arv. Selle põhjuseks oli eriti julmaks ja metsikuks muutunud sõjapidamine ning diktatuuride vägivallapoliitika, holokaust ning genotsiid. Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine maailmasõda õiglast maailmakorda. Liberaalne lääne demokraatia saavutas küll võidu Hitleri üle, kuid oli sunnitud läbi sõrmede vaatama kommunistliku diktatuuri mõju kasvule. Balti riigid jäid NSV Liidu võimu alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhes...
4.Pooldati vabakaubandust. 9.Mõisted: 1. Läänlased Lääne-Euroopa arengutee pooldajad 2.Slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. 3.Absolitsionism orjapidamise vastu 4.sõjaväeasulad terved külad, mis muutedi sõjaväeasulateks. 5.venestuspoliitika selle eesmärgiks oli muuta piirkonnad Venemaa sisekubermangude sarnaseks. 6.Missouri kompromiss korraga võeti vastu 2 osariiki 1 orjanduslik ja 2. Vaba 10. a) Inglismaal kujunesid välja Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei. b)USA-s kujunesid välja Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. 11. 1)vaestehoolekanne 2)kohtumõistmine vallakohtus 3)ühisvastutes magasivilja varumine. 12.Usuvahetusliikumine ja väljarändmisliikumine 13. 1802 Eestimaa kubermangus a)vallasvara omamise õigus b)talukoha pärandatav kasutamisõigus. 1804 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus a)määrati kindlaks talupoegade koormised b)piirati mõisnike kodukariõigust
poliitilised otsused ning tagada demokraatlike reformide kaudu Eesti rahvale turvaline elu. Eesti Keskerakond Siin ka kaks nende näidisreklaami, millesarnast kõik kohe väga kindlasti Tallinnas silmanud on: Eesti Reformierakond Erakond asutati 13. novembrile 1994. Erakonna esimees on Andrus Ansip Erakonna ideeline ja poliitiline alus on - liberaalne demokraatia. Liberaalidena leiavad nad, et iga inimene on parim otsustaja omaenese huvide üle ja seepärast tuleb talle otsuste tegemiseks tagada maksimaalne ühiskondlik vastuvõetav vabadus. Eestimaa Rahvaliit
kasutusele võetud abinõu, kus pere saab riigilt toetust ning pere hooletusse jätnud vanem on automaatselt riigile võlgu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. Siin jagunevad inimesed kahte leeri ollakse kas rahul või mitte. Leian, et täisväärtuslikul perel, kus mõlemad vanemad töötavad ning saavad vähemalt keskmist palka, ei ole põhjust rahulolematuseks. Mis puutub aga teistesse, siis meie riigi poliitika on liberaalne ning ütleb: ,,upu, või õpi ujuma." Näiteks Eestis maksab inimene juba üle 25% tervishoiukuludest, mis on Euroopa üks kõige kõrgemaid näitajaid. Siinkohal peame tänulikud olema, et meil on sotsiaalpoliitika olemas, abistamaks hädasolijaid, kuid Eestil on veel pikk maa rahva heaolu saavutamiseni. Kokkuvõtteks arvan, et meie sotsiaalpoliitika üritab toimida, kuid täielikul kujul pole seda olemas. Samas me kipume end võrdlema Põhjamaadega, kuid arvestades
Igas sünagoogis on toorarullid. Juut on kohustatud järgima Jumala seadusi. Poisslapsi lõigatakse ümber ning kolmeteistkümne- aastaselt on neil bar mitsva. Abiellutakse nii sünagoogis kui ka vabas õhus ning maetakse inimesi ühe ööpäeva jooksul. Tefillin (toorasõnad peas või käel), mezuza (uksepiidas kirjarullid), jarmulke (väike müts) ja tallit (tuttidega rätik). Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas
1866.aastal korraldati esimene atentaat ka keiser Aleksander IIle. 1881. aasta märtsi algul tegid narodnikliku salaorganisatsiooni Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma. Esimene Vene revolutsioon 1904.aasta algul puhkes Jaapani ja Venemaa vahel sõda. 1905.aasta oktoobris toimus Venemaal enneolematu üldine töökatkestus,mis halvas terve riigi majanduse. 17.oktoobril ilmus Nikolai II manifest. Manifesti võtsid juubeldamisega vastu liberaalne kodanlus ja haritlased. Manifest ei rahuldanud äärmuslikke poliitilisi jõude: täieliku isevalituse pooldajaid ehk monarhiste ega sotsialiste. Valitsuse tegevus muutus veel tagurlikumaks. · 1906.aasta kevadel tuli esimest korda Riigiduuma. · 1907.aastal tuli kokku teine Riigiduuma. · Alles kolmas Riigiduuma tegutses ettenähtud neli aastat. Stalõpini reformid 1906.aasta suvel sai uueks Venemaa peaministriks Pjotr Stalõpin.
(kirjad eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata Peavoolud 1. Ortodoksne judaism: 1. Visnuism Peasuunad 2. Konservatiivne judaism ehk 2. Sivaism Masorti judaism 3. Reformistlik judaism ehk 3. Saktism progressiivne judaism ehk liberaalne judaism 4. Rekonstruktsionistlik judaism Rajaja Mooses puudub Tähtsamad Lehtmajade püha Diwali- Kestab 5 päeva novembrikuus. pühad Nädalapüha See sisaldab mediteerimist, õlilampide ja Paasapüha viiruki põletamist jumalanna Lakshimi
· Oli orienteeritud majanduslikult tugevale põllumehele Jakob Hurt · Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses, pidas kõne esimesel üldlaulupeol ja mitmetel Vanemuise seltsi koosolekutel · Aleksandri kooli komitee üks juhte ja tähtsamate rahvuslike liikumiste eesotsas, algatas rahvalaulude kogumise · Kartis venestamise ohtu eesti keelele ja luteri usu kirkutele, oli usuteadlane · Vaadetelt eestimeelne, liberaalne, emokraatlik · Rõhutas, et eestlased peavad saama suureks vaimult Hurda ja Jakobsoni vahel oli rahvuslikus liikumises suur lõhe Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu Hurt kuulus. Jakobson oli aktiivne kiriku kritiseerija, ta kritiseeris kirikut mitte kui religiooni vaid neid baltisakslasi, kes kirikut omakasuks ära kasutasid. Jannsen ja Jakobson olid tülis sellepärast, et Jannsen oli mõõdukam, Jakobson
Puududa võib vaid 2 loengut (sh. Puudumine esimesest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga seotud üritusest) · Referaat- lühike sissevaade mingisse globaalprobleemi Globaliseerumine Sissejuhatus Definitsioon (tavaarusaam): Globaliseerumine tähendab sageli sünonüümi ühele või mitmele järgmistest nähtustest: klassikaline liberaalne (vabaturumajanduse) poliitika maailmamajanduses (majanduse liberaliseerimine), lääne (ameerika) poliitilise, majandusliku ja kultuurilise mõju levik, Internetirevolutsioon, nagu ka arusaam, et inimkond seisab ühtse kogukonna kujunemise lävepakul, kus sotsiaalsete konfliktide allikad on hääbunud. Definitsioon (ühiskonnateoreetikud): Globaliseerumine tähendab fundamentaalseid muutusi sotsiaalse eksistentsi ruumilistes ja ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub
1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. 2. Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku. 2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigitatakse: 1. Totalitaarne. 2. Õigusriik.
kaitsepoliitika eest (Venemaa, USA, Austraalia, Mehhiko, Saksamaa, India) Konföderatsioon - riikide liit ühiste eesmärkide (välis-, kaitse-, majanduspoliitilised) realiseerimiseks; liikmesriigid on säilitanud suveräänsuse. eelneb tavaliselt föderaalriigi moodustamisele. (nt Šveits, EL) poliitiline režiim - riigivõimu iseloom; iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud režiimid tänapäeval diktatuur ja demokraatia. Demokraatia - liberaalne riik, mis vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele; kõrgeima võim kandjaks rahvas, kes tesotab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ja austab inim- ja kodanikuõigusi. Võib öelda, et see on: vähemusega arvestav enamuse võim. Abraham Lincoln: "Government of the people, by the people, for the people, shall not perish from the Earth." Diktatuur - jaguneb autoritaarne ja totalitaarne
Naised ja religioon Usk võimaldas naistel arendada oma rituaale ja rahuldada võimuambitsioone vastukaaluks meeste maailmale. Riitused jaotati vastavalt soole : tütarlaste riitused keskendusid emaduseks ja koduhoidmiseks valmistumisele. Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Rooma perekond Naise õiguslik seisund Arvati, et armastus on orjus, aga sõprus vabadus ja võrdväärsus. Liberaalne pärimis ja abieluõigus andsid naisele võimaluse ühiskonnas tegutseda ja mõju avaldada. Lahutus oli igaühe eraasi kumbki abikaasa säilitas õigused oma varanduse üle ja vastutas eraldi oma võlgade eest. Naise haridusvõimalused Käidi algkoolis Poisid ja tüdrukud õpetati koos või sarnaselt. 15.eluaastast hakkasid posiste ja tüdrukute elud muutuma Naiste intellektuaalseid saavutusi ei peetud olulisteks
Kultuurielu Eestis nõukogude võimu aastail Eesti oli sügaval sotsialismiajal justkui aknaks läänemaailma, st. Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt. Eesti NSV-s üritas algul omariikluse ja Moskva keskvõimu vahel laveerida Nikolai Karotamm ja pärast Johannes Käbin. Mõlemad tagandati võimult, sest nad ei allunud Liidu käskudele piisavalt hästi, ei jä...
Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks, tegelikult kurnas see aga sõdivaid rahvaid aastaid, viies nende füüsilise ja vaimse jõu viimse piirini. ·Kehtestati üldine töökohustus, langes elatustase (toidupuudus ja epideemiad). ·Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. ·Suurenes sallimatus muulaste vastu ning rahvusvähemuste olukord halvenes. ·Naised iseseisvusid, tegid tööd ja hoolitsesid pere eest. ·Varises kokku senine liberaalne maailmapilt. ·Suurenes riigi osa majanduses. Majanduselu hakati reguleerima, väikeettevõtted laostusid, riigi kätte läks kontroll ressursside jaotamise üle ning maksukoormus kasvas kiirelt. ·Suurenesid sotsiaalsed pinged ja vastuolud. ·Ühiskonnas levisid vasakpoolsed vaated, vähenes ka religiooni mõju. IGAPÄEVA ELU ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Ükski riik polnud valmistunud sõjaks, seega polnud kellelgi ka piisavalt varusid.
ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad inimesed, kes ei soovinud radikaalseid muutusi. Paljud haritlased, talupojad ja väikekodanlus suhtusid uniooni kriitiliselt. Pööre 1884: parlamentalismi kehtestumine · 1884 parlamendis kujunes 2 parteid 1) Konservatiivne Höyre = parempoolsed 2) Liberaalne Venstre = mittesotsialistlikud vasakpoolsed (talurahvas ja linnade keskklass) advokaat Johan Sverdrupi juhtimisel taotlesid parlamentalismi (venstre võitis valimised, aga Oscar II nimetas konservatiivse valitsuse) I poliitline valitsus Põhjamaades: uue venstre valitsus ja PM Sverdrup II Areng uniooni likvideerimise poole parlamentalismi tingimustes 9 1884-1905
Erahüvis konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav Heaoluriik on riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Tunnused: ressursside ülekandmine u. pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Heaolumudelid Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Konservatiivne heaolumudel 1. Inimene ise peab oma heaolu eest seisma, riik peab tagama töökohad. 2. Sotsiaaltoetuste suurus sõltub inimese tööpanusest 3. riik 4. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvised peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või
6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: protsesside vahelised põhjuslikud seosed Töökohtade vähenemine: Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents Liberaalne majanduspoliitika Linnadega võrrelduna nõrgem konkurentsivõime ja arengueeldused tööstus- ja teenindussektoris “Liberaalne” regionaalpoliitika Väljaränne ja mitte-tagasipöördumine vähene valikuvabadus vajadus minna õppima Vähenev sündide arv Demograafilise käitumise muutus Teenindus-asutuste klientide vähenemine Suhteline vaesus ökonoomiline ja liberaalne lähenemine
o Rahvastikuvähenemine + o madal asustustihedus + o ebaratsionaalne keskuste võrk + o tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud + o pendelränne ühiskonna suhteline vaesus + o ,,parempoolne" poliitika MAAPIIRKONDADE ARENG (L12) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism o Töökohtade vähenemine: Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents Liberaalne majanduspoliitika Linnadega võrrelduna nõrgem konkurentsivõime ja arengueeldused tööstus- ja teenindussektoris "Liberaalne" regionaalpoliitika o Väljaränne ja mitte tagasipöördumine: vähene valikuvabadus vajadus minna õppima o Vananev vanuseline koosseis o Vähenev sündide arv: demograafilise käitumise muutus o Rahvastiku vähenemine
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
Seda raha oli vaja sotsiaalprogrammide rahastamiseks. Samade vahendite abil ehitati ka kõige moodsamalt soomustatud sõjalaevu drednoote. See eelarve tekitas aga konservatiivide vastuseisu. Korraldati uued valimised, kus Lloyd George'il õnnestus võimule püsima jääda üksnes leiboristide toetusele. Selle säilitamiseks kehtestati leiboristide poolt peale surutud 8-tunnine tööpäev mäenduses ja võeti vastu miinimumpalga seadus. Ajapikku õnnestus leiboristidel tõrjuda Liberaalne Partei konservatiivide traditsioonilise konkurendi kohalt ning muutuda ise tähtsuselt teiseks parlamendierakonnaks Inglismaal. Majandus arenes jõudsalt seosest raudteevõrgu laienemisega ning konveiermeetme kasutusele võtmisega. Paranes kauba kvaliteet ja hind alaned mingil määral. Töölised said endale juurde õigusi seoses proletariaatide ilmumisega poliitikasse, kuid inimeste elujärg ja heaolu ei paranenud hüppeliselt.
sajandi teadusalastes saavutustes. 18. sajandil mõjutas see liikumine oluliselt viisi, kuidas valitsejad nägid oma kohustusi alamate suhtes, ja veelgi enam seda, kuidas alamad nägid iseennast ja oma õigusi ühiskonnas. VALGUSTUSAEG JA REFORMID 18. sajandi lõpuks oli valgustusaeg loonud kriitilise õhkkonna, mis viitas vajadusele olemasolevad institutsioonid ümber korraldada. Päevakorda kerkisid reformid seoses niisuguste probleemidega nagu religioosne sallivus, liberaalne majandus, ühtlustatud seadused ja ratsionaalne halduskord, humaanne karistussüsteem ja tsensuuri lõpetamine. Kui varasemate valitsejate meelest oli pärilusõigusest ja jumala tahtest küllalt, et võimulolekut õigustada, siis võimukandjate uus põlvkond otsis endale õigustust oma alamate heaolu parandamises. Mõttetera, et monarh on "riigi esimene teener" võtsid omaks paljud valitsejad nagu Friedrich Suur Preisimaal, Katariina II Venemaal, Carlos III Hispaanias ja Joseph II Austrias
Kuid tänapäeva ühiskonnas on seda tunda igas ideoloogias, et rikaste ja vaeste kodanike vahel on peaaegu ületamatu sild, kui just kehvemas seisus inimesed ise midagi ette ei võta oma olukorra parandamiseks. Liberaalide arvates on ühiskond nii iseseisev, et ei vaja pidevat riigipoolset hoolitsust. Eestis toimiks liberaalsus hästi, sest meie riik on demokraatlik. Demokraatia on võimu teostamise vorm, kus kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja see on eelkõige rahva valitsus. Liberaalne demokraatia on demokraatia vorm, kus pööratakse olulist tähelepanu osalejate vabaduse ning vähemuste huvide kaitsele. Ka Eestis on liberaalsust. Kodanikud on vabad ja neile on antud rohkem õigusi, näiteks sõnavabadus. Muidugi peavad inimesed ikka jälgima, mida suust välja ajavad, sest teise inimese suusõnalise ähvardamise või solvamise eest võib karistada saada. Meie ühiskonna suurimaks varaks on vabadus, mis on raskelt kätte võideldud vere ja pisarate läbi.
autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus. deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. diktatuur mitte millestki piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. dünastia rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantusmaal. impeerium koloniaalriik koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu. kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlikele ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. kodusõda sõda, mille põ...
erisuste säilimist Riik ei tegele inimeste toetamisega Riik maksab abirahasid Pooldatakse vabaturumajandust Riik ei sukku majandusse Madalad maksud Mõõdukad maksud 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. (3) (kuidas makstase toetusi, kes vastustab heaolu eest, millised on heaolu kesksed põhimõtted?) KONSERVATIIVNE LIBERAALNE SOTSIAALDEMOKRAATLIK Heaolu eest vastutab tööandja, Heaolu eest vastutab igaüks ise Heaolu eest vastutab riik töövõtja ja pere Toetusi ei maksta Toetused vaid vaestele ja Toetused on tagatud kõigile pensionäridele Järjepidev heaolipoliitika Põhiväärtus indiviidi vabadus, Sotsiaalsed muudatused võrdsed võimalused 14
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
õiglused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes,sissetulekud kasvasid ning elukallidus langes ning kadus ka tööpuudus. Kuna kehtestatud oli autoritaarne valitsemisviis, siis demokraatia taastamine ei tundunud enam lähiajal võimalik. Kuigi uus valitsemisviis tuli võimule valedega ja ebdaseaduslikult ja tundub oma valises vormis väga negatiivne ja range siis
Vahel on kuulda, kuidas inimesed, kes ise on endale majandusliku turvalisuse taganud, ütlevad, miks jagatakse igale laisale töötuabirahasid, kes korraks tööl käinud ja nüüd elab selle raha kulul üleval. Negatiivne on inimeste suhtumine töötutesse, kuna nende elurütm on teine ning tihti ei teata tagamaid. Tihti kohtab inimest, kellel on kõrgharidus, kuid oma erialale vastavat tööd ei leia, mis võib ka olla üheks probleemiks heaoluriigis. Eestis praktiseeritud liberaalne majandusmudel ei ole tööpuuduse probleeme lahendanud ja samal viisil jätkates lahenduseni ka ilmselt ei jõuta. Isegi peaminister Andrus Ansip on kunagi tunnistanud, et tööpuudus hakkab meil alles tekkima. Taanis on arutanud maksusüsteemi muutmist selliseks, et inimesed oleksid motiveeritud rohkem töötama, mis suurendaks nende aktiivsust tööjõuturul. Ma arvan, et tööpuuduse tõttu toimubki Eestis nii suur noorte
tulusid, garanteerib sotsiaalse turvalisuse. Mudelid: a. Konservatiiv-korporatiivne heaolumudel Orienteerub palgatöötajaile, hüvitiste suurus varieerub kvalifikatsiooni ja elualade kaupa. Konservatiivne suhtumine perekonda ja naisesse. Vanurid suguvõsa hooldada. b. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel Solidaarsus, kõigile samad hüved. Riik kehtestab kõrged progresseeruvad maksud. Eeldab rahvuslikku üksmeelt. c. Liberaalne heaolumudel Inimesed vabad ja võrdõiguslikud, riigi ülesanne pole tagada tasuta sotsiaalteenused, vaid luua palju töökohti ja tagada konkurents. Karjäär ja läbilöögivõime väga olulised. d. Siirdeühiskond ühiskonna arengu etapp, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega. Ohud: · Elanikkonna vananemine riigi kulutused suurenevad vähese aja jooksul.
võrdsust. Vasakpoolsed pooldavad sellist ühiskonda, kus haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur on kättesaadavad kõigile olenemata sissetulekust. (Keskerakond, SDE) Parempoolsed esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. Nende meelest peab iga inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest vastutama ise. Parempoolsed kannavad oma nimes tavaliselt märksõnu konservatiivne, kristlik-demokraatlik või liberaalne.(IRL, reformierakond). Tsentristid on parteid, kes mõnes küsimuses kalduvad vasakule, mõnes paremale. (rohelised, rahvaliit) 2. Kodanikuühendused ja ametiühingud Tänapäeva demokraatlikus riigis pole klassikalised parteid ja ametiühingud, et osaleda avalikus elus. Nende kõrval on saanud populaarseks tegevused, mis polegi otseselt võimuga seotud. Tihti on kavandatav tegevus kestvam ning nõuab seetõttu püsivamat organisatsioonilist või juriidilist vormi
Arvatavasti oli tal geneetiline haigus: suur kõht, jässakad reied, suurenenud rinnad, pikk ja kõhn nägu (naiselik keha). 13. Kirjelda Kreeta ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms) Majanduslik alus palju idüllilisem kui nt Vana-Egiptuses ja Mesoptaamias parem kliima ja pinnas. Kreetalaste elu seotud merega kalastamine, kaubandus, mereröövimine. Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15. Minotauruse legend ja selle seos Knossosega.
Sai minna Venemaa ülikoolidesse õppima Haridustase langes Saadi tööd Venemaal Kultuuriarengu hääbumine Nõrgenesid baltisakslaste positsioon Eestis Omavalitsuste õigused vähenesid 5) Nimed 1. Struve Autonoomia tähetorn 2. Adamson- skulptor - Russalka 3. Paul I Venemaa valitseja kes tapeti 4. Aleksander I Paul I järgija, väga liberaalne valitseja. 5. Nikolai I Venemaa valitseja 6. Aleksander II kuulutas eestis välja uue talurahva seaduse. Mahtra sõda 7. Friedrich Robert Faehlmann ÕES, kogus vägilas muistendeid 8. Friedrich Reinhold Kreutzwald Kalevipoja autor 9. Jaan Adamson Eesti Aleksnadri kooli eestvedaja, 10. Aleksander III venestaja 11. Georg Friedrich Parrot ülikooli esimene rektor, kellel õnnestus panna ülikool alluam haridusministeeriumile. 12
· Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised Aleksei Lotman vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad
Olevad äriettevõtted tootmisel põhinev. Ühiskonna liige on .. Tarbija, tootja, riigiettevõtte juht, ostija, klient, tööline Võlgnik .. Paks riik sotsiaalne riik Õhuke riik liberaalne riik Paksu riigi tunnused : riigi aktiivne sekkumine majandusse suur maksukoormus suur riigi ettevõtlussektor laiaulatuslikult riiklikult korraldatud sotsiaalkindlustus sektor Õhukese riigi tunnused: ,,abikäsi" Riik ei sekku majandusse vaid tagab üldise korra ühiskonnas Kodanike üldinse toimetulek sõltub enda majandulikust aktiivsusest Eesti on õhuke riik, millel on mitmed paksu riigi tunnused. Ühishüved hüved, mida pakub riik kodanikele.
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, ...
täpne. Nüüd aga hakkasid poliitikas, kultuuris ja majanduses tegutsema inimesed, kes ei tunnistanud traditsioonilisi mängureegleid. Tavalisteks muutusid streigid, töölismiitingud, piketid, kokkupõrked politseiga. Naistele valimisõigust taotlevad sufražetid korraldasid samuti igasuguseid lollusi. Kõik see kuulutas 20 sajadi alguseni kehtis kahepartsüsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Patrei ja reformimeelne Liberaalne Partei. 1906 tekkis uus partei Tööerakond põhimetlt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. 1911 suruti parlamendis läbi seadus, mis andis Iirimaale autonoomia. Ametlikult Suurbritannia, koloniaalriik number üks. Kokku elas Inglismaa meretagustel aladel umbes 500 miljonit elanikku, tema enda aladel aga 50 miljonit.
Suur osa inimestest kes haridust omandavad on noored ja neil pole veel oma kindlat sissetulekut. Tihtipeale pole ka vanematel võimalik last toetada, seega ei tohikski võtta lapselt võimalust õppida ja läbi hariduse endale tulevikus parem elu kindlustada. Nagu ka minu arutlusest selgub ei ole mul ühte kindlat poliitilist ideoloogiat millega minu maailmavaade ühildub. Ma ei poolda ühtegi poliitilist ideoloogiat täielikult, aga kõige rohkem minu maailmavaatega haakub liberaalne ideoloogia. Kõike eelnevat kokku võttes peaks minu arvates poliitiline ideoloogia motiveerima endale kõrgemaid sihte seadma ja ise rohkem pingutama, et endale head elu tagada, sest ma tõesti usun, et iga inimene on oma õnne sepp.
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku v...
ajaloo normatiiv. Kritiiline teooria on areng marksismist ja lühiülevaade teistest teooriatest. Otsib lahendust inimeste vabastamiseks, tingimustest, mis neid orjastavad. Orienteeritud kritiseerima ja muutma ühiskonda tervikuna. Normatiivne teooria, mis paneb vaatlema asju teise nurga alt. Kriitilise julgeoleku uuringud- vaatleb inimes mitte riike. Nt globaalse soojenemise mõju, vaesuse põhjused, AIDS. Globaalne hegemoonia on vajalik, et tagada liberaalne globaalne majandus, mis hoiab süsteemi stabiilsena. Feminism soo roll maailma mõistmisel; milline teooria? Kriitiline aga erinevad uurimisviisid)- Ann Tickner- teooria autor. Võttis Morgenthau töö 6 pm ja kirjustas need ümber feministlikus võtmes. Põhieeldused: sooanalüüs- mis on soo mõju riigi ja julgeoleku mõistele. Maailm toimub vastavalt mehelikule olemusele. Liberaalne feminism- Sooanalüüs positivislikus raamistikus
Minule meelepäraseks erakonnaks on Reformierakond. Reformierakond on minule meelepärane sellepärast, et ta kannab endas kindlat, ajalooliselt väljakujunenud ja poliitiliselt selget ideoloogiat, mida erinevalt enamikest Eestimaa parteidest endas ei kanna. Ka on minule meelepärane erakonna ideeline ja poliitiline alus, mis on paari sajandi vanune liberaalne demokraatia. Ehk siis vaba rahva võim, sest riik ongi rahvas. Ja Reformierakond lähtub üsnagi palju inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes sotsiaalsete institutsioonide suhtes ja eeskätt riigi suhtes. Reformikad aka Liberaalid leiavad, et iga inimene on enda huvide parim otsustaja ja sellepärast tuleb talle tagada ühiskondlikult vastuvõetav vabadus. Kahjuks küll pooldab see erakond ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt. Minu jaoks
·. Lapsed saavad pärandiks kaks nime. ·. Vanurid on sõltumatud ja elavad omaenda elu. Kokkuvõte: Taanlased püüavad mõista teise inimese seisukohta, kuigi lahutuste statistika näitab, et alati pole lihtne konsensust saavutada. Kuigi ühiskond liberaalne, toob suur ühiskondlik konformsus kaasa selle, et kõik õigesti mõtlevad inimesed mõtlevad lõpuks ühtemoodi!
end eurooplaseks pidada. Need on, meeldigu see meile või mitte, klassikalise kreeka ja rooma kultuuri taasavastamine, renesanss, reformatsioon( ka vastureformatsioonist tulenevad reformid läänekristluses), ent kõige tähtsamalt valgustusajastu, mis lõi aluse kõgile nendele fundamentaalseile põhimõtetele, mida peame läänelikeks: demokraatia, sõnavabadus, õigusriik, võimude lahusus, inimõigused, inimeste võrdsus, sotsiaalne õiglus, aga ka liberaalne majandus. Vaid nende väärtuste puhul loeb ,,Euroopa" ka geograafilises mõttes, sest ka Jaapan, Uus- Meremaa ja USA on neid põhimõtteid üle võtnud. Aga nad ei asu Euroopa maailmajoas ja seega saame nad hõlpsasti välistada. Meie asi on usk realiseeride, Mitte kellegi vastu peale meie endi. Olla eurooplane tähendab kaitsta sõnavabadust, õigusriiki ja demokraatiat meie endi kõige ebameeldivamate tendentside eest. Ka siis, kui see on ebamugav. Me peame andma
Vabadus,vendlus ja võrdsus.Revolutsioon tõi kaasa poliitilise vastaste massilise hävitamise ja vägivalla.Kukutati vana feodaalne kord. 19saj.Revolutsioonid Euroopas1848-1849a.Saksamaa,Prantsusmaa,jaUngari vahel. Poliitilised vastuolud(Euroopas) ühiskonnas. Sooviti majanduslikult tugevnevat kodanlust,soov aadlikega kaasa rääkida ja sotsiaalsete olude halvenemine.nt tööpuudus.Revolutsiooni tagajärjel kehtestati põhiseadused, polittilise võimu juurde kaasati liberaalne kodanlus ja sätesteti kodanlikele üldtemokraatlikud õigused ja vabadused. 20saj.Toimus kaks revolutsiooni Veebruari revolutsioon 8 märts 1917a. Ja Oktoobri revolutsioon 6-7 nov 1917a.Põhjuseks oli et,Venemaa oli ainus riik Euroopas kus puudus põhiseadus.Võimul oli tsaar e.isevalitseja.Toimus enamlaste riigipööre.Nende loosungiks oli rahu,leiba ja maad.Tekeilkkuses tõi kaasa riigipööre poliitilise vägivalla ja teisiti mõtlejate füüsilise hävitamise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
