kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes jääb mulje nagu meie riik ja keel oleks hukas. Mina aga arvan et meie keel teeb läbi arengut, mida teised keeled on juba varem teinud. Kuid ei saa välistada võimalust, et ühel päeval inglise keel saab ülemaailmseks keeleks. Meie riigi püsima jäämiseks on vaja säilitada meie kultuuri. Keel on osa kultuurist. Meie kultuur on kirju ja eriline. Ühed suured keele ja kultuuri hoidjad on laulupeod. Kindlasti annab palju juurde just Noorte Laulupidu
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis tall...
Kuidas kujuneb täiskasvanu tasand? Kujuneb välja hiljem. See põhineb välismaailmast saabuva teabe ratsionaalsel analüüsil. Enamik töö ja olmesuhtlemisest toimub asjalikult arutleva ja tundeliiasusi vältival tasandil. Kuid vanemliku tardumuse ja abituse ja tujutuse vältimisel on paraku ka pahupool: emotsionaalne pidurdamatus, ülemäärane kahtlemine ja fantaasiavaesus. Transaktsionaalse analüüs (TA) Erik Lennart Bernsteini Suhtlemisteooria TA on suhtlemispsühholoogia teiste teooriate hulgas erilisel kohal seetõttu, et võimaldab aimu saada inimeste igapäevasest suhtlemise varjatud tasandeist. TA vaatleb sotsiaalse käitumise elementaarühikuna ühe isiku pöördumist ehk käiku teise inimese poole. Leidke sobiv suhtlemistasand Kas tegemist on vanemliku-, lapseliku või täiskasvanu
Ta muusika on väga dünaamiline, kasutades palju crecendosi ja diminuendosi, pause, pianosi jpm. Tema helikeeles ei kustu dramaatilisus ja mängulisus. Kas see mängulisus peitub tempode muutumises või helistikude, aga see on alati seal. 7. Nimeta Tambergi õpilasi, kellest on saanud samuti nimekad heliloojad! (min 3) Margo Kõlar, Peeter Vähi, Urmas Lattikas, Mari Vihmand, Toivo Tulev, Raimo Kangro ja Mart Siimer. 8. Kes oli gümnaasiumis Tambergi pinginaaber? Tema pinginaaber oli Lennart Meri. 9. Kuidas iseloomustad Jaan Räätsa loomingut? Kuulates Jaan Räätsa loomingut on üheks suuremaks märksõnaks rütmilisus ja sellega mängimine (Kontsert kammerorkestrile op.16 I Allegro). Veel mängib Rääts dünaamilisusega. seda on samuti palju kuulda ta loomingus, palju crecendosi ja pianosi, pause. Kõige selle rütmilisusega ei kao aga ära Räätsa loomingus kergus, voolavus ja musikaalsus. Kohati on Räätsa looming väga laulev ja emotsiooni rikas. 10
Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts • 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised • 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus: • Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3 • Parrest, N. Hea halduse põhimõte Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Juridica 2006 • www.estonica.org Poliitiline maastik iseseisvumisest aastani 2006 • https://www.siseministeerium
järgmisena ette võtta ning milleks senine elu üldse välja kujuneb. Mina isiklikult arvan, et ei ole see asi nii hull midagi. Elu tuleb elada üks päev korraga, siis ei saa ka midagi valesti minna ning on võimalus ennast alati parandada. Kuid nii paratamatu, kui see ka poleks, inimesed ei muutu väga ning ikka ja jälle leiame me endil kõrvus kumisemas fraasi: TULE TAEVAS APPI! Kelle süül teame me sellist fraasi nagu: Tule taevas appi? Muidugi oli selleks Lennart Meri, kuid mida aeg edasi, seda rohkem teatakse seda hoopis Andrus Ansipi nime all. Mehed, kes on Eestis nii palju korda saatnud, kuid tule taevas appi, ikka ei ole inimesed rahul! Maailmas on nii tohutult palju asju, kus oleks taevast appi vaja, kuid olgem ausad ja mõelgem realistlikult, taevas ei saa ju meile nii või naa appi tulla. · Tule taevas appi, kui külm siin Eestis on! · Tule taevas appi, kui koleda seeliku ema mulle ostis!
1988. aastal võeti vastu suveräänsus deklaratsioon, mis tähendas, et Eestis kehtivad seadused on üle Nõukogude seadusetest , mis vihastas liidu juhte väga. Aasta hiljem kutsuti inimesi üles osalema Balti ketis, millega taheti maailmale näidata, et balti riigid pole Nõukogude Liidus vabatahtlikult. 1990. aastal otsustati, et Eestis peab taastama iseseisvuse. Eesti suurimad ja tähtsamad juhid sel ajal olid Edgar Savisaar, Arnold Rüütel, Lennart Meri ning veel teisedki. Kui Eestis poleks hakatud selliste asjadega tegelema, oleks Eesti taasiseseisvumine hoopis teistsugune olla võinud, kui see üldse juhtunud oleks. Gorbatsovi suurte muudatustega Nõukogude Liidus polnud aga kõik poliitikud nõus. Vanameelsetele poliitilistele jõududele ei meeldinud üldse toimunud muudatused ja kommunistliku partei võimu vähenemine. Gorbatsov küll püüdis reformimeelseid ja vanameelseid jõude koostööle
7. klass Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema kuna seda on viimasel ajal palju meedias kajastatud ja mind huvitavad lennukid. See töö räägib Estonian airi ajaloost, tegevusest ja annab muud informatsiooni selle firma kohta. ESTONIAN AIR Aktsiaselts Estonian Air on Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri Tallinna Lennujaam.Estonian Air pakub hetkel otselende 13 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. ESTONIAN AIRI AJALUGU Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, kuid müüdi üsna kiiresti maha, viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal. 1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid
vabadus enamaks kui 50. aastaks. See vabadusekaotus rõhus meie riiki raskelt. Ometi ei lastud murduda kõige tähtsamal oma vaimul, usul ja ideaalidel. Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja tõestati taas, et kõik õiglane on õige ja kõik õige on võimalik On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all. Oluline on, et tulevikku vaatav Eesti ei unustaks seda aega. Eesti on vaid niikaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja selle nimel tööd teeb. Eesti tugevus peitub eelkõige meie terves mõistuses, õppimisvõimes ja tegutsemistahtes. Hariduse tähtsust Eesti maale ja rahvale on eesti vaimuinimesed rõhutanud ammu enne
Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he got the position of Foreign mi...
Eesti Vabariigi riigipead Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem 9.b Presidendi valimis kord Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele on kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust. Valitakse salajasel hääletusel ning igal Riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vä...
Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. Lennart Meri oli Eesti kirjanik, produstsent, diplomaat ja poliitik ning Eesti president 1992 2001. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Meeleavaldus Hirvepargis 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi
Nõukogude impeeriumis g. Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised lämmatanud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. 31. Eesti Vabariik aastatel 1991-1997 I Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 1)uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Asemblees 1991.aasta lõpuks, mis kiideti heaks ning jõustus 3.juulil 1992.aastal 2) ettevalmistused Riigikogu ja presidendi valimisteks a. 1992.aasta suvel selgusid kandidaadid- Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera ja Lagle Parek b. Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest c. valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga
* esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis
Emil Krotki 13. Aeg on sinu kaaluja. Juhan Liiv 14. Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. Olari Taal 15. Mul vedas koolis-õpetaja jäi viieks aastaks minu klassi. George Burns 16. Hariduse võti peitub õpilase austamises. Ralph Emerson 17. Kool on selleks, et meie pea ei oleks prügi täis, kuid meie haridus on kindlasti poolik, kui me koolis katsume prügist lahti saada, kooliteel aga teeme näo, et seesama prügi meile korda ei lähe. Lennart Meri 18. Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. Burhus Skinner 19. Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan Maa üles. Archimedes 20. Kui noor mees veedab neiuga ühe tunni, siis möödub aeg minutina. Kuid laseme tal istuda kuumal pliidil ühe minuti ja see tundub talle pikemana kui üks tund. See ongi relatiivsusteooria. Albert Einstein 21. Igas teaduses on niipalju tõde, kuipalju seal on matemaatikat. Immanuel Kant 22
Meie eestlased oleme nüüd suveräännsed ja osa tuleviku Euroopast. Saame ise teha sammud ja olla enda maal ise peremeheks . Oleme seda teinud juba viimaste aastakümnete jooksul . Üks neist sammudest oli Euroopaliiduga ühinemine , mis tähendab seda , et meie kui väikerahvas oleme nüüd osa tuleviku Euroopast ning meiega arvestatakse sealse tuleviku planeerimisel . Eesti on tuntud oma hea haridustaseme ja sportlaste poolest . Palju kuulsad haritlased Gustav Adolf, Lennart Meri ja sportlased Andrus Veerpalu ning Gert Kanter on juba ajalukku läinud oma tegude ja saavutuste poolest, mis näitab meid, kui väikerahvas suudame ka suures Euroopas välja paista . Seda järgmist on öelnud Eesti vabariigi presidnet Toomas Hendrik Ilves "Eesti enam ei kihuta, aga liigub siiski tempokalt edasi. Kiiremini kui Euroopa kesmine". Me liigume sammsammult tuleviku poole ning käime ajaga kaasas ja laseme uuedustel ennast kaasa kiskuda .Ühiskonna arenedes muutub kõik
isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus valitseti ühes keeles ning turul kõneldi hoopis teises keeles. Võib oletada nii palju, et mis oleks olnud kui Eestimaa ning -rahvas oleks vabanenud võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi sündmused olid need, mis aitasid Eesti rahval, keelel ja kultuuril püsima jääda ning need sündmused olid kui ime. Seda kirjeldas ka president Lennart Meri oma kõnes 2000. aastal 23. aprillil kui ta ütles: ,,Meie oleme eeskujuks maailmale – kas see ei ole ime?”. 19. sajand kujunes Eesti rahvale murranguks, sest rahvas sai isikuvabaduse ja õigused, mis muutsid nad teiste inimestega võrdsemaks. Haridus arenes ning suudeti hoida keelt ja kultuuri ning hakati rohkem väärtustama Eestit kui isamaad.
· 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. · Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. 3 Elukäik Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.
võlumaal, vaid inimeste südames. Usk, armastus ja ilutunne- need ongi imed, mis seovad inimest jumalaga ja millele saatan vastupanu ostutada ei saa. Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime. Lennart Meri ütles oma raamatus: "Kel puudub usk, see imesid ei vääri." Väike Gerda nuttis kuumi pisaraid, mis langesid Kaj rinnale, tungisid tema südamesse, sulatasid jäätombu üles ning hävitasid seal oleva väikese peeglikillu. Gerda uskus- läbi selle täitus ka tema ime.
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Me ei pane enam seda isegi tähele, kui me ühte lausesse lausa kolm või neli võõramaist sõna sisse räägime. Loomulikult pole slängisõnad enam ainult õpilaste seas levinud, neid kasutavad emad, isad,ehitajad, insenerid ning isegi õpetajad, kuigi eeldades, et nemad ju võiksid olla lastele eeskujuks-näidata meile kuidas peab rääkima. Me ju siiski tahame, et meie keel püsiks peale meid ka veel tuhandeid aastaid. Lennart Meri rääkis oma esinemiskõnes loo ühest Tsuktsimaal elavast vanaisast ning tema pojapojast. Neil oli lõbus koos aega veeta, aga seda seni, kuni nad üksteisega rääkima ei pidanud-pojapoeg ei osanud oma esivanemate keelt rääkida. Noor poiss oskas kõike muud- matemaatikat, geomeetriat, kuid nende oskustega ta vanaisaga ei räägi. Niisiis ongi tähtis, et me oskaks ikka oma lähedastega suhelda, isegi siis kui nemad ei ela meiega samas ajas,kultuuris ja keeles
Sajand tagasi oli perekonnas 5-10 last, nüüd ainult 1-2. Eestlasi juhindab mõte: ,,Miks peaks mina midagi muutma, las teised hoopis teised teevad seda". Suur on ka väljaränne, kuna noored inimesed lähevad laia ilma õnne otsima ega naase enam. Loodame, et Eestis peredes sünnib rohkem lapsi ja eestlasi tuleb juurde rohkem, kui lahkub Seega tähistagem kõik koos Vabariigi aastapäe- va, sest meil on, mida tähistada, riik milles me elame on kaunis igas mõttes. Ja nagu ütles Lennart Meri: ,,Eest- laste ajalugu ulatub minevikku üle viiekümne sajandi, Eesti riik ulatub minevikku aastani 1918". 93 aastat Eesti riiki on täis saanud. Hinnakem iga hetke, milles saame koos eksisteerida. Hoidkem eestlust elus igaves- ti!
aastal. Mõningatega neist olin kohtunud ka varem Patarei vangla surmamõistetute osakonnas, mida ma vanglavaimulikuna külastasin juba taasiseseisvumise perioodil. Kohtumistel saadud kogemus viis mind ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väga lakooniline ja koosnes vaid ühest reast, aga selle seletuskiri ning minu tollased artiklid ajakirjanduses pälvisid positiivset tähelepanu ka Lennart Meri poolt. Eelnõu esitamise peamiseks motiiviks oli soov elada inimlike inimeste inimlikus ühiskonnas. Ämari vanglas ja Tallinna vanglas karistust kandnud ning tänaseks Tartusse viidud kinnipeetavatega olen jätkanud regulaarseid kohtumisi. Et ka nemad usuksid inimlikkuse leidmise ja säilitamise võimalikkusesse nii ebainimlikus keskkonnas nagu seda on vangla ja neis enestes. Nende aastatega olen hakanud uskuma, et Anatoli Nikolajev ei ole süüdi talle inkrimineeritud nelikmõrvas
Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt. Mari-Liis Leinus, 11.c Igal inimesel peaks olema eesmärke, mille poole püüelda, ning et neid saavutada peaks inimene unistama. Unistama kõigest sellest, mida soovib saavutada. Unistamine on inimestel veres. Sellega kaasneb lootus paremale elule ja on see elu edasi viiv eesmärk, mille poole püüelda. Ent vahest on olulisim see, et paljudel unistustel on kombeks täituda ja sellepärast need nii tähtsad ja edasiviivad ongi. Juba väiksest peale lasevad lapsed oma fantaasial lennata ja unistavad saada kas printsesseiks või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks. Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme unistada üha vähem, sest saab selgeks, et paljud soovid ei täitugi kunagi ja targem on unistamisele m...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks.
Kingissepa nim. kolhoos sünd 19521978 kohaliku haigla olemasolu Sudaste külas 1996 Melliste I külapäev 19521976 Sarakuste Algkool taas tegutsemas 1996 Mellistet külastab Eesti Vabariigi president Melliste külas Lennart Meri 1954 likvideeritakse Melliste külanõukogu, Mäksa 1997 Melliste perearstikeskuse reorganiseerimine vald nimetatakse külanõukoguks 1997 Mellistes avatakse apteek ja hambaravikabinet 1963 maantee renoveerimine Mellistes 1997 uksed avab uus kohvik Käbitare
Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev vimuorgan Vabariigi valitsus tegutseb vastavalt vastuvetud Vabariigi Valitsuse seadusele,mis veti vastu 1995.aastal.Maakondades teostavad tidesaatvad vimu maavalitsused.Phiseadus stestab, et riik pean tagama eesti rahvuse ja kultuuri silitamise lbi aegade. PARLAMENDI JA PRESIDENDI VALIMISED-toimusid 1992.aasta septembris 5 oktoobril 1992 aastal vailiti Riigikogus raasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri.Parlamendivalimiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nind nendest suurim-Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sltumatuse Partei (ERSP) ja valimisliiduga mdukad.Valitsusjuhiks sai Isamaa liider, Mart Laar.Riigikogu valimiste jrel lpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus.1993 aasta kevadel alustas td Riigikohus.
Kolm põhjust, miks jääda Eesti on väike ja külm, siinsed inimesed on kalgid ja otsekohesed, palgad madalad, väärtushinnangud paigast ära, ilmad kehvad ja hoolivust on häbematult vähe. Ka kadunud president Lennart Meri on öelnud: "Olukord on halb, kuid see on väetis meie tulevikule." Vaatamata eelnevalt mainitutele ebameeldivatele teguritele, leiab ka palju neid, kes on Eestis nii kinni, et paljas jutt ärakolimisest ajab hinge täis. Mis on need põhjused, mis Eesti niivõrd armastusväärseks ja südamelähedaseks teevad? Esiteks, on kindlasti tähtsaks põhjuseks see, et siin paiknevad juured. Siin on kodu ja
jõudsime siiani välja. Oleme läbinud muude rahvastega sarnaseid ajaetappe, põdenud samasuguseid haiguseid ja kannatanud ühtsete türannide all, kuid siiski - oleme erinevad. Meie pinnal on, ajaloolist tausta uurides, juhtunud erakordseid sündmuseid mida mäletatakse üle terve maailma. Ereda näitena võib välja tuua "päikese langemise maale" ehk Kaali kraatri tekkelugu. Seda on uurinud meie tuntud riigi- ja kirjamees Lennart Meri, kes oma raamatus "Hõbevalge" meie rahvuslikku identiteeti ja saamislugu süvitsi lahkab. Just selle raamatu abil võib mõni võhiklikkust üles näitav kodanik pisut rohkem juurdlema hakata selle üle, mis siin maal enne meie aegu toimunud on. Noored, kes on meie keele, kultuuri, maa ja rahvuse edasikandjad tulevastele põlvedele, võõranduvad üha enam iseendist. Tänu tehnoloogia arengule on tahaplaanile
rohkem oma huvidega ja nad on jõukamad. Linnades tegeletakse rohkem huvidega sellepärast, et neil on selleks rohkem võimalusi kui maal elavatel noortel. Linnades nad käivad rohkem klubides ja teistes kohtades lõbutsemas kuna neil on kuhu minna ja nad saavad seda endale lubada. Maal on noored ühtehoidvamad ja töökamad. Kui kellelgi on abi vaja siis sõbrad tulevad ja aitavad. Noored on Eesti tulevik ja nagu kunagi Lennart Meri ütles: ,,Teie, noored, lähete elust läbi nagu nuga võist."
Meister Kross on jäänud oma liistude juurde, mis siis, et loo formaalne tegevusaeg on nihkunud kaasajale ohtlikult lähedale." (Tõnu Õnnepalu) 2003.a. ilmus Jaan Krossi mäletsusteraamat "Kallid kaasteelised". Jaan Krossi üle 700-leheküljeline mälestusteraamat algab lapsepõlvest ja lõpeb 1962. aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Härra Lennart Meri, mida teile on tähendanud või andnud Jaan Krossi looming? ,,Eesti Vabariigi kõigi katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri)
tuleks rääkida kui pühamaast. Noorele inimesele eelkõige seepärast, et ta on osa järelkasvust, mis kujundab mõnede aastate pärast jällegi omanäolisema ühiskonna ja kultuuri. Vanematele inimestele peab kodumaa nii või teisiti korda minema, kuna see maa ei ole pelgalt maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii on ka meil. Nõnda võib sarkasmiliselt nimetada ka traditsiooniks valmiste eel toimuvat
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Riga, Latvia Moscow, Russia Saint Petersburg, Russia Schwerin, Germany Venice, Italy Vilnius, Lithuania Transport City transport: The city operates a system of bus (62 lines), tram (4 lines) and trolley-bus (8 lines) routes to all districts. A flat-fare system is used. Payment is made either by pre-purchase of tickets at street-side kiosks or by a purchase from the transport vehicle. Air: The Lennart Meri Tallinn Airport is about four kilometres from Town Hall square. There is a local bus connection between the airport and the edge of the city centre. The nearest railway station Ülemiste is only 1.5 km from the airport. Rail and road: The Edelaraudtee railway company operates train services from Tallinn to Tartu, Valga, Türi, Viljandi, Tapa, Narva, Orava, and Pärnu. Buses are also available to all these and various other destinations in Estonia, as well
eurole, kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud. Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda. Lennart Meri on eestlastele südamele pannud, et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme end uhkena olles osa oma maast. Olles üks neist kodanikest, kes ütleb uhkusega: ,,Minu Eesti !"
Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. 7 luuleraamatut "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) "Hulkuri evangeelium" (1948) Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes (`'Hulkuri
Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma. On sündmused, mis toimusid enne meid ja sündmused, mis toimusid sellel ajal, kui me olemas olime. President Lennart Meri on öelnud, et me võime andestada, aga me ei või unustada. Tulevikku vaatav Eesti on andestamas seda poolt sajandit, mil olime võõrvõimu all. Oluline on, et tulevikku vaatav Eesti ei unustaks seda aega. Eesti on vaid niikaua vaba, kuni rahvas seda tahab ja selle nimel tööd teeb. (Sooviksin rääkida teile ühe loo) Mõni aasta tagasi sattus üks noormees õnnetusse, ning kohalikud arstid pidid haava kinni õmblema. Sõbrad, kes temaga haiglasse kaasa läksid, rääkisid hiljem, et
Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatsov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis nSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud. Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis: · Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28.06.1992 kiideti uus põhiseadus rahvahääletusel ülekaalukalt heaks. · Taasiseseisvunud EV esimeseks presidendiks valiti Lennart Meri · Parlamendivalmiste tulemusel said Riigikokku 9 valimisliidu esindajad, Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhiks sai Isamaa liides Mart Laar Ühiskond Tööturg ja Eesti Vabariigi tööhõivepoliitika. Tööturg koosneb tööealisest rahvastikust, mis jaguneb omakorda kaheks: majanduslikult aktiivne
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vana...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide patalj...
Tavaliselt ongi nende alaealiste kuritegevuste ohvriteks nad ise. Praegusel ajal on eriti levinud teemadeks pommiähvardused koolidele, koolitulistamised ja igasugu muu koolivägivald. On neid, kes oskavad sellest üle olla, kuid on ka neid, kes on võetud pidevaks sihtmärgiks. Selle kõige muutmist saab alustada sellest, kui me esiteks muudame iseendid. Tänapäeva noor on arenev isik, inimene ei tohi oma arengut lõpetada. Inimesed muutuvad ja arenevad iga põlvkonnaga. Nagu ütles Lennart Meri: "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis!". Võtku noored seda kui elu üht tugiposti, kui olukord tundub olevat väljapääsmatu ja miski ei tundu hästi lõppevat. See annab põhjust edasi püüelda tuleviku suunas - proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist!
Eestis kujunes okupatsioonikorra ja Nõukogude võimu ründamine seaduslikkuse põhjalt. Kõigepealt hakkasime Nõukogude Liidus eiratavaid inimõigusi omapäi ellu viima ja neid täie ette võtma. Siis asusime vähehaaval rakendama oma enesemääramisõigust, otsides tuge Tartu rahulepingust ja Nõukogude Liidu poolt allakirjutatud rahvusvahelistest konventsioonidest. See oli eesti rahva julge isemeelne tegutsemine, "vene paadi kõigutamine" meie enda tõe ja õiguse alusel. Lennart Georg Meri ütles kord: ´´Venestamisaastatel oleme õppinud rahvust hoidma; õppigem nüüd ka riiki hoidma. Igaüks teist oskab vihmavarju hoida. Riik ongi rahva vihmavari.`` Ühesõnaga vihmavari on just see, mis meid kaitseb ülejäänud maailma eest, aga selleks, et selle vihmavarju alla mahtuda, peame kõik hoima kokku. Eesti peaks oma suhetes Venemaaga käituma riigina ning kasutama kõiki ÜRO põhikirjas ja Euroopa Nõukogu
ja pangad. Kõik tahavad olla rikkad, ametnikud ja ärimehed proovivad riisuda kust veel vähegi võimalik. Kogu ühiskond on raha poolt ära rikutud - ka pangaautomaadid trükivad valeraha. Lõpuks põgeneb Indrek Teine.lv Hatza Pangast. Hatza Panga suvepäevad peeti loomaaias, mis lõppes loomade tapmisega. Loomad lasti puuridest lahti ja aset pidi leidma „tugevam jääb ellu“. Kuna keskklass oli ka üle aia ennast sisse pressinud, siis tahtsid loomad ka neid rünnata. Lennart Meri ja ML koos oma ihukaitsjatega viisid asja kontrolli alla. Raamatu lõppedes sai endisest Hatza Panga juhist narkodiiler. Tegelased Indrek Teine.lv, hiljem ka Inc oli Hatza Panga juht, kes otsustas pangast põgeneda. Peale pangast põgenemist ei olnud tal sularaha. Tal oli ainult pangakaart, aga kui ta oleks proovinud raha sularahaautomaadist välja võtte, oleksid automaatidega varustatud sularahaautomaadid ta panga reeturina maha lasknud
19261940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. KLIIMA 3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. TRANSPORT Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn Narva maantee, TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee, TallinnPärnuIkla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid. Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid. AJALUGU 2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse
bänd ehk Winny Puhh, kes jäävad siiski tuhmiks Eesti helilooja Arvo Pärdi kõrval. Riik on täis andekaid ja osavaid inimesi, kes toovad meie väiksele riigile tunnustust ja sära. Tänapäeva Eesti riigis on nii probleeme kui ka head. Olgugi, et riigi majanduslik seis ei ole niivõrd hea kui oodatud või poliitikud nii ausad ja truud kui näis. Eesti on täis inimesi, kes hoiavad kokku, tunnistavad oma päritolu ja üritavad oma riiki edasi viia. Nagu Lennart Meri kord ütles:,, Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust. ''
Te Deum (1985) Lamentale (2003) Stabat Mater (1985) In principia (2003) Festina lente (1988) Da pacem Domine (2004) Magnificat (1989) L'abbe Agathon (2004) Miserere (1989) "La Sindone" (2005) Berliini missa (1990) Für Lennart in memoriam (2006) Silouans Song (1991) Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" (2008) Litany (1994) Adam's Lement ("Aadama itk") (2009) I am the true vine (1996) Silhouette, Hommage a Gustave Eiffel (2009) Arvo Pärt 2008. aastal. Tunnustused Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006. aasta Eesti Muusikaakadeemia audoktor, 1990
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale kuulub oma sõbrale ja siis alles tulevasele presidendile Lennart Merile öeldud sõnad: "Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu!" Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
