Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
Seda pole varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme! Seda sõin kõige rohkem.“ „See Idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa!“ (lk. 4) „Ole rahul, ei ta sure. Anna talle midagi, mis ta pasale ja oksele ajaks, ja siis kihuta tööle. Ära lase poisil siin põrandal midagi aeleda. Ega juhm pea anna õigust laiselda. Higistagu seep välja, siis pole tal tarvis mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks? Aida- Oskar tegi endale väga suure krati. „Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111). Aida-Oskar saatis oma krati naabermõisast lambaid tooma koos laudaga, kuid kratt jäi aiaauku kinni
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
välja nende ostueelistusi. Need inimesed kasutavad teile iilioperaatorite kliendid. Te sooviksite oma valimi koostada nii, eerituks (st. soovite kasutada ühtlast jaotusfunktsiooni). alem. Hiire parema nupu menüüst Copy ja Paste-Special- ge tabel juhuslike arvude kasvamise järjekorras (nii saate d 25 klienti tabelist välja, looge selleks kõrvale uus tabel. eerima! :) Auto Number Miile Nimi Mobiil Mercedes-Benz 462EJQ 17120 LEILI JÕEMETS EMT Audi 318YOY 9283 BRIGITTA SABSAY Tele2 Toyota 854MOR 3564 REGINA REBANE Elisa Honda 755UDG 3089 ELEMENT EEH Tele2 BMW 709ANV 1486 REIN HAARDE Tele2 Volkswagen 861RYN 17809 KATRIN LEMBER Elisa BMW 441RMR 15884 ANATOLI IVANOV EMT Toyota 605PJH 19656 IVAR ALAS Elisa
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
Kõrgenenud vererõhuga on kerge saunatamine ja sellega kaasnev tõhusus lõõgastumine hea. Lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral saab saunaskäigust tavaliselt kergendust, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul on abi. 1.1.1. Soome saun Soome saunas on õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist.
ning naha ainevahetus intensiivistub. Saunast väljudes tundub teie nahk tõeliselt siidisena. Soolase õhu sissehingamine mõjub aga profülaktilise hooldusena hingamisteedele. Sauna temperatuur on 55 kraadi ja soovitatav saunas vibimise aeg kuni 30 minutit. Soolasauna ei soovitata nahavigastuste korral. Soome saun - õhk kuum ja kuiv ning ruumi seinad puiduga üle löödud. Astmeline lava võimaldab reguleerida erinevate temperatuuride nautimist. Soojusallikaks on kuumad kerisekivid, millele leili viskamisega õhku lühiajaliselt niisutatakse. Temperatuur saunas tõuseb 70-95 kraadini. Sauna õige mõju tuleb esile külmade ja kuumade faaside vaheldumises - igale laval käimisele peaks järgnema jahutamine külma veega või värske õhu käes. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................
arbujad. Arbujate loomingus jätkuvad nooreestiliku sümbolismi maailmanägemise jooned. 1940. aastaks olid luules kesksele kohale kinnistunud arbujad. Eesti luule kaanon oli kujunenud arbujatekeskseks, vahepealsed eluläheduslikud suundumused taandusid. 1940. aastaks oli modernismieelne situatsioon, sürrealism jõudis Tallinna. 1940nda esimeses pooles eesti luules valitses põlvkondade tasakaal: Visnapuu, Under, Adson ning arbujad, lisaks veel Hendrik Adamson ja Leili Rimmel. August Alle kirjutas mitut sorti luulet, nendest kõige tuntumaks sai epigrammi autorina, satiirikuna ja följetonistina. Klassikalisse raudvarasse ,,Eesti pastoraal". Hendrik Adamson alustas mulgikeelse luulega. Kodukohalüüriku tuntus sai Adamsonile omaseks. Adamson on mitmekülgne kirjutas kolmes keeles korraga: mulgi keel, eesti kirjakeel ja esperanto keel. Luulekogusid avaldas 1930ndate lõpuni välja. Artur Adson Kujundas võru keelses luules välja peatraditsiooni
Taaselustus kunstikabinet, Andres Kasemaa käe all ja tegutses eksperimentkaal graafikaateljee Mait Vaitmaa eestvedamisel. Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel. Veel jääb sellesse perioodi Tiit Pääsikese, Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Uno Roosvaldi, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Toomas Vindi ja Evald Okase maalimise hiilgeaeg. Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid ettekirjutused tehnika vormis, mis andis lõdvemad piirid eksperimenteerimiseks ja
Üldistav statistika Normaaljaotus e Gaussi jaotus § Kirjeldab numbrilise tunnuseväärtuseid (palju erinevaid) § Milline diagramm sobib andmete esitamiseks (nr.tunnus, palju erinevaid väärtuseid)? 21-25 26-30 31-35 36-40 41-45 46-50 51-55 jaotuskõver Mida rohkem objekteme vaatleme, seda siledamaks muutub jaotuskõver Üldistav statistika Normaaljaotuse põhjal saame järeldada § Jaotuse keskväärtus=170cm, standardhälve=5cm § Leili, kelle pikkus on 170 cm, asub jaotuse keskel (temast lühemaid 50%) Leili (170 cm) keskmine + 0·st.hälvet e z-väärtus = 0 § Mari, kelle pikkus on 180 cm, temast lühemaid 97,5% Mari (180 cm) keskmine + 2·st.hälvet e z-väärtus = 2 § Virve(160cm) keskmine -2·st.hälve z-väärtus = -2 § Tiiu (185cm) Üldistav statistika Väärtuste standardiseerimine Üldistav statistika Statistiline järeldamine § Standardvea põhjal saab üld- kogumi vastava arvnäitaja
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud eri...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
sakslasi ja rootslasi, nende vahel tekkisid pinged. Sotlased käisid kohalikke riisumas, tekkis vastuseis talupoegadega. Leiab aset kaklus. Sotlased olid kalvinistid. 15.märtsil lähevad sotlased ja sakslased kaklema, rootslased hoiavad väidetavalt kõrvale. On väidetud, et sakslased korraldasid sotlaste leeris veresauna, hukati kuskil 1500 sotlast. Sakslasi oli toetanud ka ümbruskaudsed talupojad, sest olid kannatanud sotlaste riisumise all. Eestlased olevad hüüdnud: andke neile leili. Seepärast nimetatakse seda Rakvere leiliks. Sotlased lasid siit jalga, osad püüdsid leida varju Rakvere linnuses. 1574.aastal saavad taanlased tagasi suure osa Läänemaast, seal olid mitmed suured kindluspunktid, mis olid mõisnike käest, kes polnud poolakatelt palka saanud ja müüsid need taanlastele. 1575.aastal tulid taaskord venelased Tallinna alla. Linn oli valmistunud piiramiseks. Magnus saatis kirju, et tallinlased annaksid alla. Venelased aga jätsid piiramise
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Enam pole tarvis jutumärgistada ka: 1. asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimesid, 2. perioodikaväljaannete nimesid, 3. autasunimesid, 4. kaubanimesid, 5. üksiksõidukite nimesid. Ühepoole-jutumärke kasutatakse loetelus kordusmärgina: Mati MardikasTallinn Silvi Siisike Vaike Varblane Tartu Reet Rebane Leili Lest 55 Ülakoma Ülakoma kasutatakse: 1. eesti nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet, mis on omastavakujuline: Ants Metsa'le, Maie Kalda'lt; 2. võõrnimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet ja sobitada võõrnime eesti käändetunnustega, eelkõige järgmistel juhtudel: a
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht Olemus: temperamentne; tegutseja; 9 Lugu: 1937. aastal tuli ta Eestisse põllutööle. Kuna ta oli kena, meeldis ta paljudele. Kõige rohkem pani teda tähele Udu peremees Albert, kellega ta pärast tolle naise surma ka abiellus. Nad said imeilusa lapse. 1945. aastal viidi ta mees Omakaitse pärast ära ja õnn sai otsa. Perekond: mees Udu Albert; üks laps; Surmapõhjus: loomulik surm 4.18. Leili Suuroja Sünnikoht: Harala Eluiga: 10.03. 1918 -- 24.12. 1945 ehk umbes 27 aastat Olemus: Kergelt allaandev, paanikasse sattuv. Lugu: Pärast seda, kui mees Siberisse saadeti, kaotas ta elumõtte ja võttis endalt elu. Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Lõikas mehest maha jäänud habemenoaga endal veenid läbi ja jooksis verest tühjaks. 4.19. Alice Kivinurm Sünnikoht: Harala Lugu: Ta elu muutis kohtuotsus, mis saatis ta eluks ajaks asumisele. Väideti, et ta oli fasisti abikaasa
1332 43 843 Lehtoja Eha Pärnu 04:11:49 N45 1761 70 1651 Lõhmus Silja Tartu 04:34:59 N45 2062 96 1642 Ose Dace Läti 04:57:33 N45 2191 108 1656 Ani Ülle Põlva 05:12:25 N50 532 9 472 Raudsepp Marje Jõgeva 03:32:32 N50 1971 88 1213 Vaivare Ruta Läti 04:51:24 N50 2394 137 2011 Prans Leili Tartu 06:04:30 N55 2389 133 2023 Sirkel Aino Tartu 06:03:02 N60 Oksana Perova 13.11.2009 kl_koht kordi place particip time 42 7 6 4 47 4 45 2 46 2 81 2 78 3 5 3 20 3 40 1 10 2
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
Ka tema arvates viib partnerlussuhe selleni, et täiskasvanu minetab oma vastutuse lapse kasvatamises ning asub diagnoosija ja vaatleja positsioonile. Ta küll märkab käitumishäireid, kuid ei tunne end reguleeriva sekkumise eest vastutajana. Lasteaialaste argipäev Heitkem korraks pilk lasteaialaste argipäeva. Kõik alljärgnevad situatsioonid on Milvi Kogermanni (2008) diplomitöös kuupäevaliselt protokollitud. Kolm last mängivad nukunurgas. Marta keedab pliidil suppi, Leili ja Marko istuvad kaetud laua taga ja ootavad süüa. Tarmo vaatab mängu eemalt, jookseb Marta juurde, haarab pliidilt poti ja jookseb kiiresti minema. Marta hakkab karjuma: "Anna pott tagasi!". Tarmo ei anna, vaatab kaugemalt Marta poole, peidab poti selja taha. Marta jookseb Tarmo juurde, lööb teda ja hakkab potti Tarmo käest ära kiskuma. Tarmo hammustab Marta kätt. Marta karjub nüüd juba valu pärast. Lapsed vaatavad laua taga raamatut
,,Külm õlu ja kuum leil -- jumalik!" Ta istus lava kõrgemail astmeil ja jõi, kuna Indrek talle klaasi kallas. Jõi lonks-lonksult, nagu maitseks ta nõnda kõige parem või nagu talitaks ta nende näpunäitel, kes ütlevad, et ka vähese alkoholiga võib enda uimastada, kui teda võtta tasapisi, näiteks läbi õlekõrre. Kui õlu lõpuks joodud, heitis ta uuesti lavale ja tahtis vihelda, tublisti vihelda, mitte nõnda, nagu esiti. Pidi uut leili viskama. Ja kui siis Indrek vihaga sopsima hakkas, krägises Ivan Vassiljevits suure mõnutundega ja kirus: ,,Vaata lontrust, üksainus pudel, aga hakkab pähe!" Ka Indrek märkas, nagu hakkaks Ivan Vassiljevitsile midagi pähe, sest ta muutus jutukaks. Indrek küüris teda nuustikuga, aga tema lobises. ,,Ettevaatlikult," hoiatas ta Indrekut, ,,mitte nii kõvasti! Vana nahk on pude ja habras, rebeneb; kaotan sellegi verenatukese, mis mul veel järel."
1934) graphic series Kodalased (Ancient Dwellers, 1973-1976) illustrated the primitive life of the Finno-Ugric tribes, back to their dwelling place in the ancient past. As for the experiments of Estonian avant-garde, their homage and adoration for the Western buffoonery may seem childish play without any real relevance. The “traditional” art aesthetics remained firmly in their place and was expressed diversely in painting (portrait, nude, landscape, interior) by Olev Subbi, Leili Muuga (b. 1922), Enn Põldroos (b. 1933) and several elder masters. Estonian theatre of this decade may be characterised as casting light on the whole complexity of the relations between Man and society. Western dramatists had an important role: Arthur Miller, Friedrich Dürrenmatt, John Osborne and others. As for other foreign classics, plays by Ibsen, Strindberg and Chekhov remained popular. Young directors showed promise: Jaan Tooming (b. 1946), Mikk Mikiver (1937-2006),
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
