HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant
Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed o...
Amplituud- tasakaalu asendist kaugemail asuv koht. Deformatsioon- keha kuju või mõõtmete muutumine Elastsusjõud- jõud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha võimet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijõu mõjul ringorbiidil ümber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tõmbumisnähtus Gravitatsioonijõu sõltuvus kaugusest Gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline keha ja Maa vahelise kauguse ruuduga. Selle kontrollimiseks tuelb mõõta mingile kehale mõjuvat külgetõmbejõudu Maast väga kaugel ja ka maapinna lähedal ning võrrelda saadud tulemusi. Gravitatsioonijõud- raskusjõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsioonikonstant- on arvuliselt võrdne kahe ühikulise massiga ja ühikulisel kaugusel asetseva ainepunkti vahel mõjuva g. Jõuga Gravitatsiooniseadus- kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutistega ja pöö...
pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1, S kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k = 1, a = 0 ; Absoluutne peegeldaja: k = 0, a = 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss M Maa efektiivne kiirgus (Ef ) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : A Ef = U - G , U - maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, A
LASERITE TÜÜBID Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid · välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser- kiirgurkeha on monokristall või klaasplokk, elementaarkiirgurid on lisandiioonid või värvustsentrid. Tahkislaserid on enamasti mõõduka kasuteguriga, kuid võimsad välkelaserid, mis genereerivad peamiselt spektri nähtavas ja lähiinfrapunapiirkonnas. Värvustsenterlaserite lainepikkus on laias infrapunaalas reguleeritav. Tahkislasereid käivitatakse fotoergastusega (võimsate välklampidega, teiste laseritega, sealhulgas pooljuhtlaseritega). Paljudel juhtudel rakendatakse neid hiidvälkereziimis. o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser- ergastamiseks rakendatakse neis harilikult töögaasis toimuvat elektrilahendust, harvemini ergastatakse neid keemiliselt, valgus- või korpuskulaarkiiritusega
Sellest tuleneb erinevate aatomite erinev spekter (kiirgusspekter). 3.Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas, kuigi elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rääkida trajektoorist, sest kordinaati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui
omaduse levivad kõikides nende jaoks jaguneb lainepikkuse ilmnevad d dielektrikutes pole vaja ultra-, suurusjärk korpuskulaars (õhk, vesi, juhtmeid, nähtavaks- ühtib ed omadused majaseinad), pika-, lühi- ja ja aatomite eriti tugevalt tekitavad keskraadiolain infravalguse vahekauguse lainepikkus energiakadusid ed ks ga tahkistes. väiksem võime aatomi tungida läbi mõõtmetest, inimkeha tungib läbi peaaegu igast
Kogusin segust karotenoidide lahust ja filtrisin selle kuiva mõõtsilindrisse. Ekstraheerimine kestis seni, kuni petrooleetri lahus muutus värvituks. Ekstraheerimine toimub tõmbekapi all. Spektrofotomeetriga analüüsitakse saadud lahust, et teha kindlaks, missuguseid karotenoide lahus sisaldab. Saadud andmete põhjal arvutatakse välja ka karotenoidide kvantitatiivsed kogused lahuses. Katseandmed Lainepikkus, nm Lahuse neelduvus 425,5 0,2920 451,5 0,4055 477,5 0,3571 -karoteen max 1 max 2 max 3 E% 1cm Heksaan 482 451 425 2650
3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines KESKKONNAKEEMIA - PRAKTIKUM Orgaaniliste ainete kontsentratsiooni määramine heitvees vedelikkromatograafilise meetodiga Juhendaja: Juri Bolobajev Sooritatud: 17.03.2014 Esitatud: Tallinn 2014 Töö eesmärk: identifitseerida ja kvantitatiivselt määrata saasteained heitvees kasutades kõrgsurvevedelikkromatograafiat. Teooria Üks suuremaid keskkonnaprobleeme on vee reostamine, mis ohustab inimese tervist kui ka elusloodust. Veereostuse puhul jälgitakse tavaliselt veekogude seisundit ja sinna lastava heitvee koostist ja kogust. Reostuskoormuse määramiseks on vaja mõõta heitvee hulk ja saasteainete sisaldust. Reoveest, heitveest või suublast võetakse tavaliselt üksik-, sari- või keskmistatud proov. · ...
kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 426 0,1508 2 450 0,2000 3 476 0,1755 Võrdlesin uuritava lahuse neeldumisspektril esinevaid neeldumismaksimumide asukohti teatmeteostes leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumide paiknemise kohta
Osoonikiht paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hästi hõredalt, nii et kokkusurutuna küüniks selle paksus vaid mõne sentimeetrini. "Tegu on õrna ja kergesti purustatava kihiga, mille täielikul kadumisel steriliseerib päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava, sest just see kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest peegeldab tagasi kuni 99% Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid õnneks praktiliselt täies ulatuses neelatud ja tagasipeegeldatud osoonikihis. Pikema lainepikkusega ultraviolettkiirgus, UV-A on suhteliselt kahjutu ning peaaegu täielikult osoonikihi poolt läbi lastav
uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v = f, võib valemi anda kujul määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n = 1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on määratud seosega v = kus F on keelt pingutav
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Raadioside aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Operatsioonivõimendi on kahe sisendiga võimendi, millel on suur pingevõimendustegur. Niisugune või- mendi võimaldab väheste väliskomponentide lisamisega luua mitmesuguseid lülitusi, mille parameetrid sõltuvad peamiselt vastusideahela (s.o negatiivse tagasiside ahela) omadustest. Spetsiaalseid, vastusideta operatsioonvõimendeid kasutatakse näiteks pingekomparaatoreina. Operatsioonivõimendi LM741CN on üldotstarbeline kvaliteetne ning võrdlemisi lollikindel mitteinver- teriv võimendi, millel on nii sisendi- kui ka väljundikaitsmed. Võimendustegur KD. Nimetatakse ka differentsiaali võimenduseks. Kujutab endast väljundpinge ja seda es- ile kutsunud differentsiaalp...
osale alustasin eluaati koguma valmispandud katseklasidesse. Elueerimist lõpetasin, kui väljuv eluaat on värvitu. Analüüsisin võetud proovid spekrofotomeetriga, tegin vastavaid arvutusi ja kõveraid. Mõõtmised Sephadex'i mark = G75 k = 0,1 l = 24 cm d = 2 cm Vt = r2l = 75,4 cm3 Vg = k * Vt = 7,54 cm3 Vx max = Vt - Vg = 67,86 cm3 n = Vx max / 2 = 33,93 Katseandmed Fraktsiooni Elueerimismaht Optiline Lainepikkus number (ml) tihedus (A) (nm) 1 20 0,0089 670 2 22 0,1642 670 3 24 0,3314 670 4 26 0,2637 670
ning tekib vikerkaarevärviline valgusvihk. Valge valgus saab ka vihmapiisa sees murduda ning seetõttu tekib vikerkaar. On olemas ka selliseid kiiri, mida me ei näe - näiteks ultraviolettkiired ja infrapunakiired. Need on inimsilma jaoks nähtamatud, kuid need kiirgused käituvad samamoodi nagu nähtav valgus - neelduvad, peegelduvad pindadelt ja murduvad erinevate keskkondade lahutuspiiril. Ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust kiirgab näiteks Päike. Näha saab valgust, mille lainepikkus on 360-760 nanomeetrit. Inimestel on kolmevärvinägemine (trikoromaasia) Värvipimedust nimetatakse ka John Daltoni järgi daltonismiks Ishihara testi tehakse selleks, et kontrollida, kas inimene on värvipime või mitte. RGB - mudel – Lihtvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse (punane, sinine, roheline) liitumisel. Aditiivne mudel – tuleb värvusi ette kujutada, kui valgusvihke. Nende kolme värvi liitmisel tekiks valge valgus ning isegi nende
lainepikkusest. 8. Lühilainete levimine. Ionosfäärilevi (80-800 km), suur sidekaugus (mitu tuhat kilomeetrit). Nende puhul esineb tagasipeegeldumine. Ionosfääri seisundi sagedane muutus kahandab side töökindlust. Erinevad levitingimused erinevatel sagedusaladel, päeva ja öö mõju; päikese aktiivsuse 11a tsükli mõju, palju looduslikke ja teistelt saatjatelt lähtuvaid häireid. Lühilaine - raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 - 100 m (sagedusvahemik 30000 - 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt; nad võivad levida mitmekordsete peegeldustena ümber maa. Ionosfääri seisund on muutlik ja sõltub koha geograafilisest asendist, aasta- ja kellaajast, kuid on mingi tõenäosusega prognoositav
Jah on konstantne 60. Kas faas on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Ei muutub 61. Kas kiirendus on jääv punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Jääv 0 62. Kas kiirus muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Ei 63. Kas periood muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Ei 64. Kas sagedus muutub punktmassi harmoonilisel sumbumatul võnkumisel? Ei 65. Mis on lainepikkus? lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel 66. Mis on laine sagedus? Võngete arv sekundis(ajaühikus) 67. Mis on laine periood? T on võnkumise periood (aeg), mille jooksul võnkumise vaadeldav faas on liikunud edasi lainepikkuse võrra 68. Mis on lainearv? 2 Suurus k = on lainearv 69. Mis muutub sinusoidaalse laine puhul sinusoidaalselt? Laine kaugus x-teljest (hälve) 70. Mis jääb sinusoidaalse laine puhul konstantseks
) A=2,4*1,6*10-19=3,84*10-19=3,8*10-19 J c) Arvuta valguskvandi energia (2p.) E=h*f hf=A+Ek E=3,8*10-19+1,8*10-20=4,0*10-19 J d) Arvuta valguskvandi sagedus (1p.) f=E/h=4*10-19/6,6*10-34=0,61*1015=6,1*1014 Hz e) Arvuta valguskvandi lainepikkus (1p.) C=λ*f λ=C/f=3*108/6,1*1014=4,9*10-7 m f) Arvuta liitiumile vastava punapiiri lainepikkus (2p.) fp=A/h=3,8*10-19/6,6*10-34=0,58*1015 Hz λp=C/fp=3*108/0,58*1015=5,2*10-7 m 21. Pall alustas veeremist paigalseisust ja läbis 40m pikkuse tee 20 sekundiga. Seejärel läbis pall veel peatumiseni teelõigu 20m. (10p.)
kasutamise peale läbi) olid transistorid ka väiksemad ning tarbisid märgatavalt vähem voolu. Raadioseadmed muutusid väiksemaks, töökindlamaks ja lausa kaasaskantavaks. Raadio oli vallutanud maailma [7] Pilt 2 Transistor (vasakul) ja vaakumelektronlamp (paremal) Raadio tööpõhimõte Raadio näol on tegemist elektromagnetkiirgusega, mille sagedus jääb märgatavalt alla nähtava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti. [1] See tähendab et raadio lainepikkus allub samale valemile, nagu valguse: Kus on lainepikkus meetrites, v on valguse kiirus meediumis ja f on sagedus hertsides. [8] Informatsioon, nagu näiteks heli, edastatakse süstemaatilise raadiolaine omaduse moduleerimise (näiteks amplituudi joonis 3) abil. [1] Joonis 3 AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm Raadiosaatjas luuakse generaatori (enamasti kvartsostsillaator) abil kandjalaine, mida moduleeritakse soovitud informatsiooniga
elektromagnetlained. 20. Rist- ja pikilained. ● lainega kantakse edasi energiat, mitte ainet. ● laine kannab edasi nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat. ● ristlaines võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga, sellised on nt lained, mis tekivad nööris, kui võngutame selle otsa üles-alla. ● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda. nt helilained. 21. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) periood, sagedus, lainekõrgus, lainepikkus, levimiskiirus ● periood- T, mõõtühik sekund. ● sagedus- f, mõõtühik Hz(herts) ● lainekõrgus ehk hälve (tähis h või x, mõõtühik m) ● lainepikkus- tähis λ(lambda), mõõtühik- m ● levimiskiirus- tähis v, mõõtühik m/s 22. Valguse olemus ● valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. ● mõningaidnähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht kui teistviisi.
Mida suurem on see aeg, seda inertsem on keha. Inimene on üks osa loodusest, mis erineb ülejäänust teadvuse poolest. See lubab tal infot salvestada ja töödelda, arvestades põhjuslikke seoseid. Intensiivsus I näitab valgusenergia hulka, mis ajaühikus läbib pinnaühikut. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu.
ehk ergutatud olekust madalama energiaga tasemele. Enamikel juhtudel kiirgavad ergutatud elektronid valgusfootoneid iseeneslikult. Seda kutsutakse spontaanseks emissiooniks. Vähestel erijuhtudel aga takistavad ergutatud olekute omadused elektronidel valgust kiirata ilma, et footonid poleks valla päästetud teise valgusfootoni poolt. Sellist protsessi nimetatakse stimuleeritud emissiooniks. Stimuleeritud footonil on sama lainepikkus kui teda vallandanud footonil ja kaks footonit võnguvad kooskõlaliselt. Ühesuguse lainepikkusega footonite kohta, mis võnguvad kooskõlaliselt, öeldakse, et nad on koherentsed. Laseri valguse koherentsus on see, mis takistab laseri kiirel laiali hajuda ja teeb selle nii intensiivseks. Laserkiirtele on iseloomulikeks tunnusteks monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus. Kõik laserid sisaldavad ainet, mida saab ergutatud olekusse panna, kuid mis ei
seadus; teine Kirchhoffi seadus ehk pingete seadus.Seadused on nimetatud Gustav Kirchhoffi järgi.Esimene seadus - Hargnemispunkti ehk sõlme suubuvate voolude summa võrdub hargnemispunktist väljuvate voolude summaga. Teine seadus - Ahela igas kinnises kontuuris on elektromotoorjõudude algebraline summa võrdne kõikidel takistitel tekkivate pingelangude algebralise summaga. 26. Wien'i seadus - Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. 27. Stefan-Boltzmanni seadus - Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega 28. Valgusallikate koherentsus Koherentseteks nimetatakse (valgus)allikaid, mille poolt kiiratud (valgus)lainete faasinihe on kogu aeg ühesugune
Elektromagnetvõnkumine võnkeringis. Võnkering on pooli ja kondensaatorit sisaldav vooluring.Pendilaadselt võnkuvaid elektrilisi süsteeme,mille võnke sagedus on määratud süsteemi omadustega nim. võnkeringideks, see sisaldab alati induktiivpooli ja kondendsaatorit. Võnkeringi talitus on hea mõista vedrupendli võrdlemise teel. Vedrupendel ja võnkering. Võnkumise tekitamiseks peab pendli tasakaaluasendist välja viima.Venitame vedru välja.Deformeeritud vedru omandab potensiaalse energia Ep, selle määrab vedru jäikustegur k ja vedru pikkuse muutus x.Tasakaaluasendis on vedru deformatsioon 0.Potensiaalne energia on üle läinud kineetiliseks energiaks Ek, suurus on määratud koormise massiga m ja kiirusega v..Inerts jätkab koormise liikumis ja vedru surutakse kokku.Koormis kiirus väheneb,sest vedru elastsusjõud takistab kokkusurumist,pidurdab koormise liikumist.Lõpuks koormis peatud kui ta on kineetiline energia on vaheldunud potensiaalseks ene...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................
Elektrodünaamika Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Magnetvoog on magnetvälja iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub magnetinduktsiooni B mooduli, juhtmekontuuriga piiratud pinna pindala ja pinnanormaali ja B-vektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. = B S cos . Ühik: [ ] SI (veeber). = 1T m 2 = 1V s = 1Wb Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus: juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud Ei on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega juhtmekontuuris. . Ei = - t Eneseinduktsiooni nähtus on Faraday induktsiooni erijuht, kui juhis induktsiooni elektromotoorjõudu põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutumisest juhis endas. Pooli induktiivsus L näitab, kui suur eneseinduktsiooni ele...
Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). 5 Pendlid. Matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f (1), kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi kus ν = μ , χ = Cv , kus χ on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J /mol·K), T on kg/mol). Seega kui heli kiirus antud absoluutne temperatuur (K) ja μ on moolmass (ōhu jaoks μ =29·1...
haigused) Kasutamine: Bakterite hävitamine – haiglates, lasteaedades jne. Haiguste raviks – nahahaigus ekseem Õhk neelab tugevalt UV kiirgust. 6. Röntgen kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Tekib, kui kiired elektronid pidurduvad järsult aines. Röntgen kiirgus on elektromagneetiline lainetus. Lainete skaalal ääb ta UV kiirgusest edasi, st tal on suurem sagedus ning lühem lainepikkus kui UV kiirgusel. Omadused: Fotogeeniline toime , ioniseerib õhku Kasutamine: Meditsiin – röntgen ülesvõte (luumurrud, tuberkuloosi avastamine) Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused
uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. 2 Võrdlesin saadud tulemusi laborimaterjalidega, sain tulemuseks, et minu proov (porgand) sisaldas -karoteeni. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 477,0 0,4982 2 451,5 0,566 3 426,0 0,4587 -karoteen max 1 max 2 max 3 E% 1cm Heksaan 482 451 425 2650 Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs)
Arvutused: Geelisamba kõrgus: 17,8cm Diameeter: 2,4cm, raadius=1,2cm, seega kolonni maht: Vt=3,14x1,22x17,8=80,53 ml pundumistegur k=0,1 geelimaatriksi maht Vg= 0,1x80,53=8,053 ml Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax= Vt-Vg=80,53-8,053=72,477 ml Fraktsioonide(2ml) üldarv n= Vxmax/2 =72,477/2=36,24 ~36 Kokku võtsin 34 fraktsiooni, igaühes 2ml proovi, mõõtekolvis oleva eeljooksu maht: 24 ml, seega teeb kokku 34x2= 68+24=92 ml Fraktsiooni number Lainepikkus Elueerimismaht V, ml Optiline tihedus, A Ühendatud fraktsioon 670 24 0 1 670 26 0,035 2 670 28 0,195 3 670 30 0,385 4 670 32 0,116
Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu uuritava seadme mõõtmistel? 6. Leida lainepikkus sagedustel 440 ja 500 MHz =c/f 1) 0,68m 2) 0,6 m 7. Järgmiste ühikute teisendamine: dBmmW 10log(mW) ja 10(dBm/10) dBP1/ P2 ,U1/ U2 2 ANTENNI SISENDTAKISTUSE MÄÄRAMINE 1 Mis on antenni sisendtakistus? Milleks on vaja seda määrata? Antenni sisendtakistus Z on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. 2 Kuidas mõõta koormuse komplekstakistust liini abil? 3 Seisulaine mõiste
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
See loob eeldused edaspidiseks ravimitega raviks. Vesiravikuur annab tulemusi neljaks, kuni kuueks kuuks. Lisaks vannidele kuulub vesiravi alla ka duss, mähised ja kompressid. Pool tundi vannis võrdub viie minutiga dusi all. Haigele liigesele mõjub hästi mähis. Üldmähistega kogu kehale tuleb olla ettevaatlikum, sest need panevad kõvasti higistama. UVB kiirgus UVB-ks nimetatakse loodusliku päikese ultraviolettkiirguse B spektrit, mille lainepikkus on 280- 320 nm. UVB kiirgus on 5% maale ulatuvast päikesevalgusest, 95% on UVA kiirgus, mida kasutatakse solaariumites päevituse saamiseks. UVB kiirgus ei tungi nahaalustesse kudedesse (erinevalt UVA kiirgusest). Tavaliselt UVB tekitab nahale ärritust ning punetust, kuid kindlates kogustes doosid on raviva toimega ning ei lase ärritustel tekkida. UVB Teraapia UVB teraapia on olnud haiglates ja kliinikutes standardravi juba aastatest 1920, mil ta Mayo Kliinikus avastati.
füüsikalised pendlid. I Füüsikalise pendli pikkus l´= ml Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl. 6. Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel. Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist. 7. Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel. Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli). Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse X w P
9.2 5. Pikilainete omadused. Kriitiline sagedus. 9.4 6. Brillouwini kontseptioon (partsiaallainete printsiip). 9.5 7. Faasi kiirus, grupikiiris. Dispersioon. 2 lk 106 (pikilainete omaduste juures) 8. ÜLEKANDE LIINID 1. Ülekande liinide tööpõhimõtted ja liigitus. transmission lines (new lecture).pdf 23_RF_ulekandeliinid 2. Levimise karakteristik ja murdesagedus. Lainepikkus, faasi- ja grupikiirus. Pilt/Meigas 101 Ülekandeliinidest on ka Antennid_suurkonspekt lk 79 3 3. Täisnurkse lainejuhi põhiparameetrid. Kriitiline lainepikkus ja ristlaine arv... Lainejuhid_ee.pdf 4. Elektrilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. LAINEJUHID lk 95 Pilt/Meigas 5. Magnetilised lained täisnurkses lainejuhis. Põhilaine. 9. Vaskjuhtmete põhiparameetrid. 10
magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Vastavad kõrvaljõud on magnetjõud. Need tekitavad induktsiooni elektromotoorjõu Ei. El. magn. Induktsiooniseadus - Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5)Valguse interferents. - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Lainepikuste vahemik =max - min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline (mitmevärviline). Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75m. Valguse spektri värvid on violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane.
Keha ümbritsevad osakesed (molekulid) hakkavad võnkumist teatud hilinemisel kordama ja nii tekivad lained. Tekkimine: elastse keskkonna osakesed hakkavad laineallika võnkumist kordama, kuid seda suurema hilinemisega, mida kaugemal osake laineallikast asub. Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 ...
eluaat muutus värvituks. Fraktsioonide analüüsimine: · Mõõtsin kõikide fraktsioonide optilised tihedused, et teada saada ainete kontsentratsioonide mõõdud. Selleks kasutasin spektrofotomeetrit. Dekstraansinine: 670 nm Müoglobiin: 410 nm DNP-aspartaat: 360 nm · Eluaadi maht kolvis oli Vv=22,5 ml. Kuna fraktsioone koguti 2ml kaupa, siis iga järgmise fraktsiooni maht suureneb sellest 2ml võrra. Lainepikkus Fraktsiooni Eluaadi maht Optiline tihedus (nm) nr. (ml) (ABS) 670 1 24,5 0,013 2 26,5 0,184 dekstraansinin e 3 28,5 0,414 Vxmin 4 30,5 0,318 5 32,5 0,086
vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused 504,0nm; 0,213 A 470,0nm; 0,377 A 447,0nm; 0,348 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: Arvutusvalemites kasutan tihedust 0,377, sest sellele vastav lainepikkus on kõige lähemal 476nm, vastav E=3450 1%/1cm. D × V × d × 10 3 K= 1% Lükopeeni sisalduse paprikas arvutan valemiga: E1cm ×g , kus D on ekstrakti optiline tihedus: 0,377A E on karoteeni lahuse ekstinktsioon lainepikkusel 476nm: 3450 V on ekstrakti kogu maht: 7ml d on ekstrahendi tihedus: 0,69g/cm3 10 3 on tegur üleminekuks milligrammile
nägemiseks. 4. Kiirte käik pikksilmas? 5. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 6. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 7. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 8. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 9. Milles seisneb pikksilma teravustamine? Teravsustamine seisneb objektiivi ja okulaari omavahelise kauguse muutmises. 10. Kuidas liigitatakse pikksilmi nende ehituse järgi? Kepleri pikksilm, Galilei piksilm ja meniskteleskoop. 11. Kiirte käik mikroskoobis 12. Mis määrab mikroskoobi suurenduse? Mikroskoobi suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskaugus ja nende. vaheline kaugus. 13
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool ,,AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL ,, laboratoorne töö Tallinn 2012 Töö teoreetilised alused Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt amiohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust.Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. Kõige väiksemad molekulid aga...
HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5...
kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega. Pärast masina töövalmis sättimist joonistus spektrofotomeetri ekraanile uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega sain kindlaks määrata need lainepikkused, kus paiknesid iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absoptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Trükkisin neeldumisspektri välja. Lainepikkus max Absorptsioon A (nm) 1 536 0,0317 2 453,5 82,5 0,0468 3 426,0 27,5 0,0518 4 414,0 12 0,0574 5 365,5 48,5 0,0673 Võrdlesin uuritava lahuse neeldumisspektril esinevaid neeldumismaksimumide asukohti
Värviliste segude puhul mõõdetakse vaid selliste fraktsioonide absorbtsiooni, milles võib silma järgi värvust täheldada, värvusetute absorbtsiooni väärtused võib lugeda võrdseks nulliga. Iga aine optilise tiheduse väärtust mõõdetakse ainele iseloomulikul neeldumismaksimumi lainepikkusel λmax. Sinisele värvile vastas 670 nm, pruunile 410 nm, kollasele 360 nm. Tulemused Tabel 1. Mõõtmistulemused Esmane fraktsioon 25 ml Fraktsiooninr Elueerimismah Optiline tihedus (D) Lainepikkus t 1 27 0,005 670nm 2 29 0,145 3 31 0,411 4 33 0,349 5 35 0,165 6 37 0,037/0,620 410nm (segafraktsioon) 7 39 0,887 8 41 0,884
sageduse muutmisega või staatormähiste pooluspaaride arvu muutmise teel 28. Elektriajami dünaamika (põhivõrrand). - = = + 29. Valgustustehnilised mõõtühikud. Candela- valgus intensiivsus Lux- valgustatus Luumen- valgusvoog 30. Valgustuse arvutuse meetodid. 31. Valguse olemus, spekter, kiirgus ja nähtavus. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Spekter valgustugevuse sõltuvus sagedusest ja laine pikkusest Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona 32
KOHERENTSETE VALGUSLAINETE SAAMISEKS ON VAJA JAOTADA SAMA VALGUSKIIRTE KIMP KAHEKS OSAKS JA SUUNATA NEED UUESTI KOKKU ÜHISESSE LIITUMISPUNKTI (NT KAKSIKPILUDE ABIL, DIFRAKTSIOONVÕREDES). IGA AATOM PEAB PEALE ENERGIAKVANDI KIIRGUMIST END UUESTI „ENERGIAT TÄIS LAADIMA“ JA SEE VÕTAB AEGA. SEEGA ERINEVAD AATOMID KIIRGAVAD ERINEVATEL HETKEDEL JA LIITUVATE LAINETE FAASIDE VAHE HAKKAB AJAS MUUTUMA (TEKIVAD ERINEVAD PAUSID KIIRGUSHETKEDE VAHEL). OPTIKAS ON MÕÕDUPUUKS VALGUSE LAINEPIKKUS. KÕIK, MIS ON VÄIKSEM VALGUSE LAINEPIKKUSEST, ON VÄIKE. PÜSIV INTERFERENTSPILT TEKIB AINULT SIIS, KUI LIITUVATE LAINETE ALLIKAD VÕNGUVAD TÄIESTI ÜHESUGUSELT. DIFRAKTSIOONI JA INTERFERENTSI TEKITAMISEKS ON VAJA KOHERENTSEID VALGUSLAINEID JA TÕKKEID VÕI AVASID, MILLE SUURUS JÄÄB VAHEMIKKU 2 ALFA KUNI 5Λ. KUI ASETADA PIKAFOOKUSELINE LÄÄTS KLAASPLAADILE, SIIS TEKIVAD NENDE KOKKUPUUTEPUNKTI ÜMBER KONTSENTRILISED HELEDAD JA TUMEDAD RÕNGAD
elektrifitseerumist, mis põhjustab magnettorme ja virmalisi (laetud osakesed surutakse magnetpooluste suunas. Need aktiveerivad atmosfääri gaasid, põhjustades nende helendumise virmalistena) Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: 1. gammakiirgus – elektromagnetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega alla 0,01 nm (st suurema sagedusega) 2. röntgeni kiirgus – lainepikkus ca 0,01-10 nm 3. ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) – lainepikkus 10-400 nm põletust tekitav UV-kiirgust nimetatakse meditsiinis „erüteemseks UV-ks“, mis on lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgus. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6, siis ei tohi pikalt Päikese käes olla. Saadud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
