Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna.
Ruumis levivat harmoonilist võnkumist nimetatakse sinusoidaalseks laineks. On olemas ristlained, mil võnkumine on risti laine levimise suunaga, ja pikilained, mil võnkumine toimub laine levimise sihis. Et sinusoidaalse laine põhjus on harmooniline võnkumine, siis iseloomustab lainet samamoodi nagu võnkumistki sagedus (f), ringsagedus ( ), amplituud (r) ja periood (T). Lisaks võnkumist iseloomustavatele suurustele iseloomustab lainet veel lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel. Järgnev joonis on lainepikkuse ja perioodi mõistete selgituseks. Joonisel toimub osakeste võnkumine y-telje suunas ja laine amplituudi tähis on A. Vasakpoolsel joonisel on kujutatud laine hetkülesvõtet mingil ajamomendil ruumis. Lainepikkus on näidatud kahe laineharja vahelise kaugusena. Parempoolsel joonisel on valitud mingi ruumipunkt x ja joonistatud üles, mis toimub hälbega selles punktis aja edenedes
Footonid Footonid on valgusosakesed e. valguskvandid. Levivad kiirusega c, nad ei eksisteeri paigalolekus. Neil puudub seisumass ja ei kehti mehaanika seadused. Neeldumisel aines footonid hävivad. Footoni energiat saab leida nn. Plandi valemi abil. E=h*f E = footonite energia (J) h = plancki konstant 6,63 * 10-34 J/s f = sagedus Liikumisel mass m = ( h * f ) / C2 C = valguskiirus 3 * 108 m/s Footoni impulsi leidimine p=m*C Fotoefekt Elektronide väljumine ainest valguse toimel esineb eriti metallide korral. Avastas Heinrich Hertz 1887. Aastal. Seaduspärasused: 1)Metalli pinnalt väljunud elektronide arv sõltus valguse intensiivsusest. 2)Väljunud elektronide kiirus ei sõltunud valguse intensiivsusest, vaid valguse sagedusest ( värvusest) 3)Fotoefekti ei tekkinud kui sagedus oli väiksem teatud piirisagedusest, mis sõltus ainest. Aastal 1905 avaldas Albert Einstein fotoefekti teooria. Oma teoorias näitas ta, et valgus kiirgub kvantidena...
Valguse teke ja luminestsents. Mis on valgus? Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõ...
Lainepikkus-lähim teekond samas võnkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse läbib ühe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine täisvõngete arv ajaühikus Laine faas-määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- ...
Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase",sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 1mm- 750nm.Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keemiline toime, teatud bioloogiline toime. Kasutamine: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses
Simuleeritud kiirgus Sundkiirgus ehk välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus. Luminestsents Heledus, mille põhjuseks ei ole kega hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused. Koherentne laine Tekib juhul, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ning nende faaside vahe peab olema muutumatu. Metastabiilne tase Pikaajaline ja kahvatuid jooni andev tase. Mis on diood? Nimeta kolm dioodi tüüpi. Elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on Kus neid kasutatakse? tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Alaldi seadised (raadiod, televiisorid, arvutid jne)
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis puhudes tekkis meilküsimus- miks tekivad erinevad värvid mullile? Asja lähemalt uurima asudes saime vastuse. Seebimullile tekkivate värvide eest on vasutusik interferentsi põhimõte
Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja tikutoosi vahel toimub nii suur hõõrdumine, et selle temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema.
3. Relakseerumisel muutub ergastav energia tavaliselt soojusenergiaks M* → M + soojus Samas võib see olla ka mõni fotokeemiline protsess (lagunemine) või fluorestsents/fosforestsents 18. Seletage, miks riboflaviini lahus on kollast värvi Riboflaviin peegeldab nähtavat valgust kollasele värvusele vastavatel lainepikkustel. Lainepikkused u 300-500 nm absorbeeruvad (neelduvad). 19. Kvantitatiivne analüüs spektrofotomeetrias ● Õige lainepikkuse valimine - valitakse lainepikkus, mille juures neelduvus on max.(meetodi maksimaalne tundlikkus). ● Solvent - uuritavas proovis ja tühiproovis sama. ● Küvetid - sõltuvalt lainepikkusest peab olema valitud õige küvett. Kristallpuhtad. ● Sõltuvus A ja kontsentratsiooni vahel - välisstandardi meetod (kalibreerimisgraafik). 20.Aatomspektroskoopia põhimõte Mõõdetakse vabade aatomite vastasmõju EM kiirgusega. ● neelatud kiirgus (AAS) ● emiteeritud kiirgus (AES)
Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus : Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel, omandada lineaarset polarisatsiooni ja painduda. Valguse intensiivsuse mõõtühikud ainest läbiminekul valguse intensiivsus väheneb - valgus neeldub aines. Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse
ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale Päikeselt tulev elektromagneetiline kiirgus jaguneb erinevateks kiirgusteks: -gammakiirgus on elektromagneetiline kiirgus, mis tuleb tuumast ja on lühima lainepikkusega alla 0,01 nm(st suurema sagedusega) -röntgeni kiirgus ca 0,01-0,1 nm -ultraviolettkiirgus(UV kiirgus), lainepikkus 10-400nm nähtav valgus: lainepikkus 380-760 nm infrapuna-(soojus-) kiirgus 760....1000000nm (1mm) raadiolained: üle 1mm Päikesekiirgus kujutab enesest elektromagnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. 2. Laametektoonika Atlandi ookeani näitel Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja
pidurdumisel röntgenitoru anoodil. Röntgenkiirte saamine · Metallobjekti pommitamine kõrge energiaga elektronidega Röntgenkiiretoru Skaneeriv elektronmikroskoop · Ainele primaarse röntgenkiirte kimbu suunamine ning sekundaarse kimbu saamine fluorestsentsi teel · Radioaktiivse allika abil · Sünkrotroni abil Väga kallis Väga kõrge intensiivsus, väga monokromaatne Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Nimi tähendab ,,allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infrapunane kiirgus meditsiinis Infrapunane kiirgus leevendab valu, laiendades perifeerseid veresooni. Meditsiinis on infrapunalampe kasutatud aastakümneid lihas- ja liigeseprobleemide raviks.
Füüsika Tiirlemine ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees Amplituud max kaugus tasakaaluasendist Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja sell...
osoonikiht. Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast. Ultravioletkiirgus-8%, põhjustab päevitust, liigne põhjustab vähki, eriti ohtlik poolustel, osoonikiht liiga õhuke, mägedes- õhk hõre/puhas, Infrapuna kiirgus-38% kogu kiirgusest, inimene ei näe, tunneb soojuskiirgusena, selle abil kandub edasi soojus. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Atmosfääris läbides päikesekiirgus nõrgeneb, peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine
Võnkumised ja lained 3.1 Võnkumine Võnkumine – perioodiline edasi-tagasi liikumine tasakaaluasendist kord ühele, kord teisele poole Võnkesüsteem – mitmest vastastikmõjus olevast kehast koosnev süsteem, millest võib tekkida võnkumine Vabavõnkumine - süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine Sumbuv võnkumine – võnkumine, kus võnkumise kiirus ja ulatus hääbuvad aja jooksul nullini Sumbumatu võnkumine – kui võnkumisel on hõõrdumist millegagi kompenseeritud Sundvõnkumine – kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul Võnkeperiood – ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg (T;sekund) T=t/N Võnkesagedus – ajaühikus sooritavate täisvõngete arv (f;Hz) f = 1/T = N/t Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Võnkeamplituud – maksimaalne hälve ehk suurim kaugus tasakaaluasendist (X 0; meeter) 3.2 Harmooniline võnkumine Harmooniline võnkumine – selline võnkumine, mida saab kirjeldada siinus- või koosinus...
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? ...
tehakse tööd 1 Džaul. Max potentsiaalide vahe mis saab keemiliselt olla on 13V. Elektronvolt on töö, mida tuleb teha, et üks elektron viia ühe voldi võrra negatiivsemale potentsiaaline. Mis on faraday arv? F=96500. Ühe mooli elektronide liikumisel läbi potentsiaalide vahe 1 V tehakse tööd 96500 J. Faraday arv tähistab tööd, mida tuleb teha, et üks mool elektrone viia läbi potentsiaalide vahe 1V. Kvandi energia E=hv. Kus v=c/λ. Ehk E=hc/λ. Nähtava valguse lainepikkus on vahemikus u 400-700 nm Punase valguse lainepikkus 625-740 (680) nm Sinise valguse lainepikkus 440-486 nm Lainepikkus antud, arvuta footoni sagedus v = c/λ. Nt λ=680nm(tee m- deks). c=3*108m/s. v=4,4*1014s Kui suur on sinise valguse energia? 1,8 eV on punase kvandi energia. kui punane 680 nm. Kui sinine valguse lainepikkus on 450nm, siis 680/450=1,5 ; 1,8*1,5=2,7. Ehk sinisel kvandil oleks vastavalt suurem energia, nii mitu korda suurem, kui palju tema lainepikkus on väiksem.
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku
infravalgus (tekib aatomite pöörlemisel või võnkumisel molekulis). Röntgenkiirgus (f =1016...1019 Hz, = 10-8...10-11m) tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Kasut. meditsiinis. Gammakiirgus (f =1019...1023 Hz, = 10-10...10-14m ) väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Tungib raskusteta läbi pea igast ainest. Isel. f. suurused T, f, .+ = CT lainepikkus. = C/f c = 3*108 m/s. levimiskiirus. + Wm=LI2/2 Io=2Wm/L We= CU2/2 C= qo/U, qo=CU q = qo cos t.
1. Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon või selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ümber punkti, mis asub väljaspool seda keha Pöörlemine-liikumine ümber oma kujutletava telje Võnkumine-perioodiline liikumine, kus keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda Resonants-nähtus, mis tekib, kui sundiva jõu sagedus langeb kokku vabavõnkumise sagedusega Harmooniline võnkumine-keha liikumist iseloomustab sin või cos funktsioon Laine-võnkumise edasi kandmine ruumis Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonnast, mille laine on juba läbinud Interferents-võrdse perioodiga lainete liikumine üheks laineks Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha 2. Teepikkus(s,l)-ringjoone kaare pikkus Pöördenurk-nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja kõveruspunkti ühendav raadius Nurkkiirus-pöördnurga ja ...
Füüsika viimane töö 23.05.11 Mida nim. elektromagnetlaineks? Elektromagnetlaineks nim.elekrtivälja ja magnetlaine võnkumiste levimist ruumis. Periood, sagedus, lainepikkus? (definitsioon, tähis, ühik)? Periood- ühe võnke tegemiseks kulunud aeg. T (s) Sagedus- võngete arv ühes sekundis f(Hz) Lainepikkuse - vahemaa , mille laine läbib ühe võnke jooksul. (m/s) Elektromagnetlainete levimise kiirus? Levimise kiirus v(m/s) Milline oli järgmiste teadlaste osa EML-te avastamise ajaloos: Maxwell, Hertz, Popov, Marconi? Maxwell Millal toimus esimene raadioülekanne? A. Popov 1895.a
Fotoefekt 1 Mis on fotoefekt? Fotoefekt ehk fotoelektriline efekt kujutab endast elektromagnetkiirguse toimel tekkivat elektronide emissiooni metalli pinnalt, nn fotovoogu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Fotoefekti avastas 1887 aastal Heinrich Hertz Elektroni avastas 1895 aastal Thompson. 2 Kuidas saab fotoefekt võimalikuks? Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektr...
Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus
Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule. Maksimumide korral [valem (7)] alustage argumendi väärtusest k = 2. Leidke vähimruutude meetodil katsepunktide parvele parim lähendussirge. λ Kuna pilu laius D on teada, siis arvutage sirge tõusu järgi, milleks on D , laserkiirguse lainepikkus ja tõusu määramatuse järgi lainepikkuse mõõtemääramatus. 6. Joonestage difraktsioonipildi suhtelise intensiivsuse graafik lk / l0 = f(l), lugedes miinimumide intensiivsused nulliks. Katseandmete tulemused Difraktsioonimaksimumide ja –miinimumide nurkkauguste ning maksimumide suhtelise intensiivsuse määramine
molekulidest. See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika. W. Heisenberg Heisenberg koos E. Schrödingeriga 1925.a arvutasid välja mikroosakeste mehaanika, kus võtsid arvesse ka laineomadusi. Nende arvutamismeetod oli küll erinev, kuid lõpptulemused olid samad. Ja nii tuligi välja uus teooria, mis kandis nime kvantmehaanika. Selle põhiülesandeks on kirjeldada osakestele vastavaid laineid. Sinna alla kuulub ka nt lainefunktsioon ja lainepikkus. Probleem ei olnud mitte konstrueeritud mõõteriista täpsuses, vaid see tuleb mõõdetavast protsessist endast, et kui täpselt me suudame seda läbi viia. Lisaks sõltub mõõtmistäpsus mõõtja-ja mõõdetava vahelisest vastastikmõjust. Heisenbergi uuele avastatud osakesele pandi nimeks meson, mis kannab siis nime tänapäevani.
Fluorestsents Fluorestsents - Sõna tuleb mineraalist fluoriit. Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV- kiirgusega või nähtava valgusega. Enamikul juhtudel omab emiteeruv kiirgus pikemat lainepikkust kui neelatav kiirgus ja seeläbi omab ka madalamat energiat. Samas, kui neelatav elektromagnetiline kiirgus on väga intensiivne, võib üks elektron neelata ka kaks footonit. Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja
4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül
FOTOELEKTRILINE EFEKT Laura Ong, Tambet Talv ja Markus Puusaar, Karl-Gustav Kello 1. Mida intensiivsem on valgus, kiiremini liiguvad elektronid ja nende arv suureneb. 2. Mida suurem vool, seda suurem intensiivsus ja vastupidi. Mida suuremaks muutub lainepikkus, seda hõredamaks jäävad elektronid ning nende liikumiskiirus muutub märgatavalt. UV valguse juures on elektronide liikumine kiire ning nende arv on suur. Kui minna spektrist punase värvuse suunas, seda hõredamaks jääb elektronide ning kiirus muutub aeglasemaks. 3. Fotoefekt sõltub materjalist, materjali vabade elektronide hulgast, sest mida rohkem on vabu elektrone seda lihtsam on neid ainest lahti lüüa. Tihedus, elektronide arv on erinev. 4. TABEL Elektronide kineetiline energia lainepikkusel ... Metall Fotoefekti Väljumistöö punapiir, J 500 nm ...
(tekib kiirgunud valgusstm helendavad jooned ja ribad) ja sellest ruumist, kuhu laine pole jõudnud. Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika. Lainepikkus: kahe samas faasis võnkuva naaberpunkti Polarisatsioon. Polaroid kristallne aine, mida valgus ei läbi, kui vaheline kaugus. Periood(T): aeg mis kulub valguslainel pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab tasanditel (ülesalla, vasakultparemale jne) Kasutamine LCD telerites, mitu võnget teeb laine ajaühikus. Kiirus(v): kui pika tee mobla erkaan, tasukuarvuti ekraan
kaldenurk võretasandi ristsirge suhtes. Kui käiguvahe l võrdub täisarvu lainepikkusega: D sin, = k, siis esineb interferentsimaksimum. Valemis D sin, = k, on k-ga tähistatud difraktsiooni järk. Erinevate lainepikkustega valguslainete korral on maksimumide tingimus täidetud nurga erinevate väärtuste korral. Selle tulemusena laguneb valge valgus difraktsioonivõre läbimisel spektriks. Nurk on suurim punase valguse jaoks, sest punase valguse lainepikkus on nähtavas spektriosas suurim. Kõige väiksem on nurk violetse valguse jaoks. Spektraalanalüüsi kasutades on võimalik kiirgus- või neeldumisspektrite abil kindlaks teha aine keemilist koostist. See meetod on ohutu, sest ta ei mõjuta aine keemilist koostist ning aine kindlaks tegemiseks piisab väikestest ainekogustest. Ainet on nii võimalik uurida ka eemalt ilma laborisse toomata. Selleks tuleb uuritava aine aur helenduma panna ning mõõta selle spekter.
spektraalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid.Täppisanalüüs näitab,et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem 1/lambda=Rx[(1/n1ruudus)-(1/n2ruudus)]Balmeri valem on nähtavas valguses. Tõenäosuslaine-elektroniga kaasnevad lained.Laine,mis näitab tõenäosust leida elektroni mingil ajahetkel mingis kindlas ruumipunktis. Lainefunktsioon-Tõenäosuslainete konkreetset kuju ja ajalist muutumist kirjeldav matemaatiline avaldis.Osakese de Broglie lainepikkus, kuidas arvutada- lambda=h/p=h/mv..olulised mikrofüüsikas.11.Osakeste korpuskulaar ja laineomadused. Igal aineosakesel on olemas nii korpuskulaar kui ka laine omadused.Laine omadusi saame vaadelda kui lainepikkus on meie jaox jälgitav.Kui liiga väike,siis lainelised omadused aines ei avaldu. Shrödingeri võrrand-Mikromaailma mehaanika,laine- e kvantmehaanika põhivõrrand.Elektroni 4 kvantarvu, energiataseme sidumine kvantarvudega.
Tallinna Tehnikaülikool Bioorgaanilise keemia õppetool 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Tallinn 2013 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Töö teoreetilised alused Geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafia on segu komponentide lahutamise ehk fraktsioneerimise meetod, mis põhineb aine molekulmassidel ja nende erineval jaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise , võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Geelkromatograafias kasutatavd geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist (margid erinevad üksteisest poorsuse poo...
suuremolekulisi toimeaineid rakkudesse toimetada.Seda kasutatakse geeniteraaapias. Ultraheli võnkumine · Võnkuva pinnaga ultraheliandur annab liikumise edasi temaga kontaktis olevatele kudedele. Selle tõttu hakkavad võnkuma aineosakesed ning annavad selle edasi. · Võngete jõudmisel sügavamale, kiire energia väheneb ja võnked sumbuvad · Heli võnkumised levivad pikilainetena, mis eeldab elastset keskkonda. · Põhilised parameetrid sagedus ja lainepikkus, millest sõltuvad levi omadused keskkonnas ning amplituud Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraheli · http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm · http://www.hot.ee/electronic/UHTM/US.htm · http://www.eau.ee/~meritv/Loeng_1_tekst. doc
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud Eneseinduktsioon-induktsiooni elektromotoorjõu tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas Lenzi reegel ütleb, missuguses suunas hakkavad liikuma laengud, kui näiteks rõngast läbiva magnevälja suurus muutub Induktiivsus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha suutlikust tekitada magnetvoogu ja endainduktsioonieleltomotoorjõudu näitab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahtuvus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. Rakendused- ne znaju Valjuhääldi - enamasti seadet, mida kasutatakse elektriliselt edastatava helisignaali tagasimuundamiseks õhus levivaks helilaineks ehk kuuldavaks heliks Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Salvestamine magnetribale- kaardilugeja seade Muut...
arv ajaühikus. 8. matemaatiline pendel - Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa 9. füüsikaline pendel - Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber 10. lained - Maavärisemine on maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained 11. lainepikkus - Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. 12. ristlaine - Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. 13. pikilaine - Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis 14. resonants - esonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. 15
Fotoefekt esineb ainult siis, kui hf > A. 1 kvant lööb välja 1 elektroni. 6. Mis on fotoefekti punapiir? Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga, nimetatakse fotoefekti punapiiriks. Fminimaalne on valguse sagedus, mille puhul fotoefekt toimub, on leitav : Hfmin= A, fmin = A/h C= fmin * lambda max. => Lambda max = c/fmin Lambda max on langeva valguse max lainepikkus, mille korral fotoefekt veel toimub. Lambda max = hc/A, (lambdamax)(fmin) = fotoefekti punapiir. Erinevatel ainetel erinev. 7.
Seda igale metallile omast energiat nimetatakse väljumistööks A. 2. Metallkatoodist väljalöödud elektronid, sattudes anoodi ja katoodi vahelisse elektrivälja, pannakse väljajõudude mõjul liikuma, mis ongi vooluahelas elektrivoolu tekkimise põhjuseks (tekib fotovool). Seaduspärasused: 1. Vool ahelas ei teki igasuguse lainepikkusega valgusega valgustamisel sõltumata valguse intensiivsusest I. Igale metallile on omane kindel maksimaalne lainepikkus p, mille puhul veel tekib fotovool, mida nimetatakse fotoefekti "punapiiriks". 2. Fotovoolu tugevus If sõltub rakendatud pingest U ja valguse intensiivsusest I. 3. Fotovoolu tugevuse If sõltuvus pingest kaob alates teatud pingest, tekib fotovoolu küllastus. 4. Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel, mis kaob teatud vastupinge juures. If I3
valguse olemus valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 760nm) näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas
Laser Laser ehk valguskvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator. Light Amplification (Amplifier) by Stimulated Emission of Radiation Valguse võimendus (võimendi) stimuleeritud kiirguse kaudu Laseri valgukimbu küljed on peaaegu paralleelsed ja valgus ei haju peaaegu üldse. Ülieredad ja kitsad valguskimbud. Esimene laseri nime kandev optiline seade -1960.a T.H.Maiman. Rubiinilaser silma võrkkesta ravimine Aktiivlaine liigist olenevalt kasutatakse selleks elektrivoolu (gaasides, aurudes, pooljuhtides), elektromagnet-, harvemini korpusklaarkiiritust (tahkistes, vedelikes) või keemilistes(enamasti fotokeemilistes) reaktsioonides vadanevat energiat (gaasides). Mõningates laseritüüpides segatakse kiirgusainet abiainega, millelt ergastusenergia kandub kiirgusosakestele, tõhustades viimaste pöördhõivestumist. Valgusvõimendina rakendatakse laserit suhteliselt harva. Valdav enamik lase...
4.Balmeri seeria (joonte värvid, vastavad energiamuutused, kiirgus neeldumine spektris. Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi energia kui kiirgab, neelab kvandi. Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6.de Broglie(Dö Broi) lained (Millised, kuidas arvutada lainepikkust, millest sõltub.) Valgusel on olemas kahed erinevad omadused. Mida suurem on kiirus seda väiksem on lainepikkus. (Sõltub Kiirusest) 7. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes aatomis. Mida kaugemale elektron läheb seda suurem energia 8. Kvanttingimus (valem tähistused, kuidas arvutada elektroni orbiidi raadiust. statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....)
kukkuma, aga ei kuku. 2)Kuna elektron liigub oma orbitaalidel kiirendusega võiks ta kiirus minna nii suureks, et ta lendab sealt ära. 3)Massi defekt. 9. E=h*f 10. Kui elektron lainetab, siis see tähendab, et elektron liigub kihil veel eritasanditel lainena. 11. Elektroni lainelist iseloomu tõestas difraktsioon katse. 12. Leiulaineteks nimetatakse mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. 13. E- energia, f- sagedus, c valguskiirus, - lainepikkus, h- blancki constant, p- impulss. E=h*f; E=m*c2; =h/p; V=p/m; Ek= m*v2/2; E=h*f; c= *f. Kui teen J voltideks siis jagan, kui teen voldid J, siis korrutan= 1,6*10-19
mõlema laine laineharja kõrgus on 1 ühik, siis liitunud laine laineharja kõrgus on 2 ühikut. Seisulaine on interferentsi erijuht. Tekib vastassuunas levivate laine liitumisel, kui on punktid (sõlmed), mis ei liigu. Nt peegelduv laine kumminööril, kitarri keelel. Lainete difraktsioon ehk lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga). Kõige paremini jälgitav, kui takistuse või ava suurus on samas suurusjärgus kui lainepikkus Helilained on miljon korda suuremad kui valguslained Nurga taha kuuleb, aga ei näe. Valgusallikad tekitavad nähtavaid varje. Huygensi printsiip; Avaga piiritletud lainefrondi iga punkt on sekundaarlainete allikaks Sekundaarlained on keralained. Kehade ja lainete võrdlus: KEHAD: On materiaalsed – mingist ainest tehtud Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas
teatud hulk osakestest on ioniseeritud . NB! Ionisatsioon ehk ioniseerimine on elektroni eemaldamine aatomist või molekulist. Ionisatsiooni toimumiseks on osakesele vaja anda energiahulk, mis on suurem antud osakese ionisatsioonienergiast energiast mis peab olema piisav selleks, et elektronid lahkusid aatomite elektronkihist . Galaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada Doppleri efekti kaudu.Doppleri efekt (meist eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A
Siin jaguneb kiir jällegi kaheks: osa murdub klaasplaati, teine osa aga peegeldub läätse suunas tagasi. Kui õhuvahe läätse ja plaadi vahel on väike, siis on punktidest B ja C peegeldunud lained koherentsed ja nende liitumisel tekib interferentspilt. Arvestades, et suure kõverusraadiusega läätse korral peegeldub valgus punktist B ja C praktiliselt samas suunas tagasi, võime õhukihi ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegeldunud kiirte optilise käiguvahe avaldada: kus on valguse lainepikkus ja n õhu murdumisnäitaja. lisandub seetõttu, et peegeldumisel klaasplaadilt kui õhust optiliselt tihedamalt keskkonnalt muutub laine faas 180o võrra, mis on samaväärne käiguvahe muutumisega poole lainepikkuse võrra punktis C. Peegeldumisel punktis B faasimuutust ei toimu. Kui tähistada õhukihi paksus punktide B ja C vahel d-ga ja arvestada, et õhu murdumisnäitaja , siis saab käiguvahe avaldada kujul:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nm suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. [1] Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust
r - kehadevaheline kaugus m g - raskuskiirendus m/s2 µ (müü) - hõõrdetegur - N - rõhumisjõud - k - deformeeritud keha jäikus N/m p - impulss kg·m/s A - töö J N - võimsus W (pii) - pöördenurk rad (omega) - nurkkiirus rad/s T - periood s f - sagedus Hz M - jõumoment N·m L - impulsimoment kg·m2/s - lainepikkus m (nüü) - moolide arv M - molekulimass, molaarmass kg m0 - 1 molekuli mass N - osakeste arv n - osakeste konsentratsioon NA - avogadro arv 6,02·1023 Q - soojushulk J AV - välisjõudude töö J AS - sisejõudude töö J U - siseenergia muut J - sulamissoojus c - erisoojus L - aurustumissoojus
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasal...
Heli Kiirus 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: = kus v on lainete levimise kiirus, lainepikkus, sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab arvutada valemi järgi: = R universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T absoluutne temperatuur ( °K) moolmass (ohu jaoks =29·10 3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril, näiteks 00C juures. Kiiruste ruutude suhe võrdub temperatuuride suhtega ning kasutades lähendusmeetodit või kirjutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
