Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks. Laine on võnkumise edasikandumine ruumis. Laines toimub energia edasikandumine , kuid ei toimu võnkuva keskkonna edasikandumist. Laine pikkus on vähim kagus kahe sünkroonselt võnkuva punkti vahel. Laine levimise kiirus : v= f f-sagedus Huygensi printsiip: Keskkonna iga punkt, milleni võnkumine on jõudnud, on ise elemenraarlainete allikas. Püsiv inerstipilt tekib siis, kui vaadeldavassse piirkonda jõudnud lained on koherentsed. Lainete koherents on tagatud siis, kui laineallikate sagedused on võrdsed ja käiguvahe ei muutu. Max- Min-
Seda võib aga öelda teisiti, st. me valisime kindla faasiga punkti. Niisuguse tingimuse täitmiseks tuleb aja t asemel kasutada suurust t s/v. See suurus jääb muutumatuks: kui aeg kasvab, siis kasvab ka s ning suurus t s/v jääb muutumatuks. Seega lainet kirjeldab võrrand x = x0sin(t s/v). 10.1.2. Difraktsioon ja interferents Lained võivad levida ka tõkete taha. Seda kinnitab näiteks igapäevane kogemus: heli levib ka maja nurga taha. Miks kanduvad lained nurga taha? Selguse saame Huygensi printsiibi abil. Kui joonistada tasapinnalisele avaga tõkkele langevad tasalaine frondid , siis on näha, et ava keskosas levib ka pärast ava läbimist tasalaine, kuid ava servadest lähtuvad keralained. Seega ava taga tungib elementaarlainete puutepind ruumi piirkonda kuhu tasalaine kiired ei saa levida. See ongi laine levimine tõkke taha, mida nimetatakse difraktsiooniks. Kui on kaks või rohkem laineallikat, mis juhtub siis lainetega? Lained liituvad
alguse saanud tsunami tabas rängalt Scotch Capi tuletorni ja Hilo linna, jõudis Valparaisosse Tsiilis 4 kaheksateistkümne tunniga, läbides selle ajaga ligi kolmteist tuhat kilomeetrit. Ta saabuse pooleteise meetri kõrguse vallina, millele järgneisd väiksemad lained, mis alles mõne tunni pärast vaibusid. Tsunami, samuti nagu tõusulaine, võngub või pulseerib ookeani piirides. Mõnikord ta põrkab rannikult tagasi. Hanasakis Jaapanis registreeriti laineid, mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkaisd tagasi Aasia mandrinõlvalt. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala.
kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") --- Lained laial laheseljal müürasivad, mässasivad, lõivad uhkest' uperpalli, karu kombel kukerkuuti. ("Lained") 3.Kasutatud kirjandus 1. Intrenett 1.1. http://www.miksike.ee/docs/Juhanliiv_ja_loodusluule_mariliisneubauer.htm 2. Eneke 2, 1983 a., lk 251 - 252 Sisukord Sissejuhatus 1. Elulugu 1.1. Kodutalu 1.2. Lapsepõlv ja haridustee 1.3. Ajakirjaniku-aastad 1.4
mgl Sisehõõrdejõud Fh - vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendiga dv/dx ja vedelikukihi pindalaga S Fh =nSdv /dx . 12. LAINED JA AKUSTIKA Lained elastses keskkonnas - Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus, st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed. Võnkumise ruumlevimise Viskoosus e. sisehõõrdetegur (η) [Pa s]. Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele protsessi nim laineks
Mikrolaineahju tähtsaim osa on magnetron, milles elektrivool muutub mikrolaineteks. Lained peegelduvad ahju sisemistelt metallseintelt toidusse. Mikrolainevälja ühtlustajad tagavad lainete levimise ahjukambris ja samas hea küpsemistulemuse. Toidus põhjustavad mikrolained molekulide kiiret liikumist ja roog kuumeneb seest sama kiiresti kui pealt. Mikrolained tungivad roas 2,5-6 cm sügavusele. Mikrolained tungivad ainult vett sisaldavatesse ainetesse ja kuumutavad neid. Metallilt lained peegelduvad tagasi. Kui ahju kasutatakse tühjana, siis võivad tagasipeegelduvad lained kahjustada magnetroni. Kuumutusnõud võivad olla paberist, puust, klaasist, portselanist, plastikust, kuna mikrolained läbivad neid aineid ning ei kuumuta neid. Foolium- ja metallvorme ei soovitata üldiselt kasutada (põhjuseks mikrolainete peegeldumine ja sellest materjalist ei lähe mikrolained läbi ja toit ei soojene). Mikrolaineahjude sise- ja välispinnad on metallist, et nad ei kuumeneks
Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja. Värvide eristamisega kasutatakse sageli mõiste värvipimedus daltonismi korral, daltoonikud. Nad ei näe teatud värvitoone, ei erista rohelist ja punast. See, mida näeme, on elektromagnetilised lained. Aga ei eristata kõiki elektromagneteid, nt röntgenkiirgus. Kuulmismeel me kuuleme õhuvõnkeid. Trummikile, selle taga on keskkõrv (kõige väiksemad luud alasi, haamrike, jalus). Selle ülesanne on võimendada õhuvõnkeid, mis jõuavad sisekõrva, seal on tigu. Seal need võnked muudetakse närviprotsessiks. Võnkeid mõõdetakse hertsides. Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz. Üle 20 000 Hz on ultraheli (nt koerad kuulevad). Alla 16 Hz on infrahelid
Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi
Aga ühel reisil nad sattusid mereröövlite kätte ja ta viidi Salesse mereröövlite kapteni juurde orjaks. Aga tal õnnestus koos Xuryga sealt põgeneda ja neid võttis peale üks portugallasest kapten. Robinson viidi Brasiiliasse, Xury aga läks kaptenile abiliseks. Robinson ostis Brasiilias endale suhkrurooistanduse, aga sinna oli vaja abilisi. Ta otsustas sõpradega minna Guineasse orjasid tooma. Aga tugev torm hävitas nende laeva ja Robinson jäi ainukesena ellu. Lained paiskasid ta tühjale saarele, mille ta ristis Meeleheite saareks. Ta sattus sinna 1658. aasta 30. septembril. Õnneks sai ta laeva vrakist vajalikud asjad ära tuua. Ta rajas endale kindlustatud elupaiga ja ta kodustas kohalikke loomi. Ta rajas endale kitsekoplid, kus olid kitsed söögiks võtta. Veel ta tegeles põlluharimisega ja kuivatas viinamarju. Lõpuks oli tal kaks piirkonda: väike kindlus ja maamõis. Väikesesse kindlusesse kuulus: valliga ümbritsetud telk kaljunuki all ja selle
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
VEKTORARVUTUS 32. 3.13 m/s, 3.13 m, 6.25 m/s, 21.9 m 1. 2.24 km, 63.4º põhjast itta 33. 2.5 m/s2 2. 2.12 m ja 2.12 m 34. 300 N 3. 12.7 m, 39º põhjast läände 35. 9440 N 4. 13.7 km 36. 390 N 5. 17 37. 0.46; 0.40 6. 4.50 38. 50 N 7. 100º 39. 188 N 8. 12k 40. 6.63 N 41. 44 m/s SIRGLIIKUMINE 42. 15º 9. 55 m 43. 590 N, 290 N 10. 10 s, 30 m/s, 150 m 44. 2.6·108 m 11. 4.9 m, 20 m, 44 m 12. 5.2 m/s, 10.1 m, -24.2 m/s, -18.4 m; LIIKUMISHULK JA JÕUIMPULSS ±11.3 m/s; 1.53 s, 11.5 m; -9.80 m/s2 45. 20 kg m/s; 2000 N 13. 9.0 s ...
valguslaineid aine neelab. 10.Mis on spektriaal analüüs? Spektraal analüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist, kiirgus- või neeldumisspektri järgi. 11.Mis on fotoefekt? Fotoefektiks nimetatakse elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. 12.Plancki hüpotees? +valem Planck väitis, et valgus ei kiirgu aatomist lainetena, vaid energiaportsjonite kaupa ehk kvantide kaupa. E=h*f 13.Mis on fotoefekti punapiir? Fotoefekti punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei ole suutelised ainest elektrone väljalööma. 14.Einsteini fotoefekti käsitlus? +valem mv 2 Einstein väitis, et valguskvant saab neelduda, vaid tervikuna hf = A + 2 15. Mis on fotoelement? Fotoelemendis tekib valguse toimel elektrivool või muudetakse valguse energia elektrienergiaks. 16. Mis on päikesepatarei?
volüümi andmiseks hobuse juukseid, kui hiljem mindi üle kunstjuustele. Gipsoni tüdruk-Charles Dana Gibson oli illustraator, kes lõi iluikooni nimega Gibsoni tüdruk. Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S-kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. Juuksed üleskuhjatud- Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants erinesid vaid selle poolest, kui palju oli soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti. Juuste harjamine- Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal juukseid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Juukse värv- Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. Ripsmed- Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi.
nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli Kuramaa mereröövlite laeva pardal, kes olid teel röövretkele Rootsi randa. Nad lootsid Meelise eest saada suurt lunaraha. Rootsi randa jõudes jäi poiss laeva. Ta põgenes ja samal ajal tulid mereröövlid Olopi poeg Sigurdi pisike tütar kaasas. Meelis põgenes koos tüdrukuga ja sattus vana kristlase juurde elama, kes aitas neid. Kristlane viis tüdruku koju tagasi ja Meelis elas kristlase juures päris kaua aega.
neiu läks merele kiikuma ja laulma ning pani kingad kivi peale. Ta oli laulma hakanud, kui järsku nägi ta kuldmõõka meres ning ta läks merre mõõka võtma. Seda tehes tuli talle vastu vanamees (vaskimees), kes rääkis et kuldamõõk on Kalevite, hõbeoda Olevite ja Veskiambu Sulevite varjul hoitud varandus. Vanamees tahtis et saare piiga temaga jääks ning tema kaasaks saaks, kuid saare piiga ei tahnud seda. Vanamees naeratas ning järsku libises neiu libedal liival ning lained võtsid ta enda vangi. Seda juttu kuuldes tõttasid vanemad neiukest otsima. Nad leidsid kingad kivilt ning hakkasid saare piigat hõikuma, et ta koju tuleks. Tütar kuulis seda ning hüüdis vastu et ta ei või tulla ning on merepõhjas lõksus ja rääkis kogu enda loo ära mis temaga juhtunud oli.
10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on võimeline eristama ~30k värve, ehk tunnetab 5nm erinevuse. Kõiki värve on võimalik saada segades erinevates vahekordades 3 põhivärvust RGB. Näeme mingit keha teatud v'rvi, sest ta on kaetud ainega, mis peegeldab tagasi just seda värvust, ülejäänud neelduvad (va must ja valge). Lainete interferents on kahe v enama laine liitumine, mille tulemusena nad kas tugevnevad või nõrgenevad. Valguse interferentsi põhitingimus: lained peavad võnkuma samas faasis Kuna valguse sagedus on tohutult suur, pole kahte valgusallikat, mis võnguks samas faasis. Seetõttu saab valguse interferentsi tekitada ainult samalt valgusallikalt tulevate kiirte abil. nt õhuke kile (bensiinikile veel, turvariba rahal, CD/DVD, maksumärgid, Tõnu Tamme kingikott) Selgindav kile - läätsede katmisel tekitab tagasipeegelduva valgusega tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele.
endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu üleriiklikud ja kohalikud juhid, mõned riigiametnikud jt. Erilise tähelepanu all olid vene valgekaartlike organisatsioonide tegelased ja isikud, keda süüdistati luuretegevuses NSV Liidu vastu kolmandate riikide teenistuses. Toimus ka hukkamisi. Nõukogude okupatsiooni taastamine Eestis 1944. aasta sügisel tõi ettearvatult rahu asemel kaasa uued repressioonide lained. 1941. aastal kogetu ja halvema kartuses põgenes nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt umbes 70 000 inimest. Kardetu ei jäänud tulemata.19441945 vangistati umbes 10 000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul. Vangi- ja sunnitöölaagrisse saatmised olid sõjajärgses Eestis väga mastaapsed, olles koos küüditamistega teiseks massiliseks isikute represseerimise viisiks. Esmalt võeti ette uued
(peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni
Kordamisküsimused kontrolltööks „Võnkumised ja lained. Lainetega seotud nähtused“ 1. Millist liikumist nimetatakse võnkumiseks? Mis on vabavõnkumised, mis on sundvõnkumised? Võnkumiseks nim keha sellist liikumist, mille puhul keha liigub läbi tasakaaluasendi ühele ja teisele poole sellest(tasakaaluasendist). Vabavõnkumiseks nimetatakse süsteemi sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist(sumbuvad ja sumbumatud). Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on
ELEKTROMAGNETLAINED 11 klass KOKKU 56 p. 1. Mida tähendab lause : " Elektromagnetlaine on ristlaine " ( 3 p.) 2. Millised siin loetletud lained ei ole elektromagnetlained ? Valgus, röntgenkiirgus, ultraviolettkiirgus, heli, alfakiirgus, gammakiirgus, beetakiirgus, raadiolained, soojus , mikrolained . ( 3 p.) 3. Pooled alltoodud väiteist kehtivad avatud, pooled suletud võnkeringi puhul. Paiguta laused õigesti.(4 p.) - elektriväli ulatub kondensaatorist kaugele - elektriväli on koondunud kondensaatori katete vahele - magnetväli on koondunud pooli sisse - magnetväli ulatub poolist kaugele
pole mingit soovi võtta asju üles. Raamat. Ei ma ava. Vihik. Ka ei sulge. Hirm on see, kui enam kartagi ei julge, kui on ühes päevas kümneid kordi surdud. Ära ole ülbe, nii ka sina murdud. Kelle sahtliprahti turule ma tõin? Oma. Vaevast lahti. Trummi lõhki lõin. Nüüd on trumm ja pulgad, suured panused sääl, kus rahvahulgad lustijanused. Sääl, kus Läänemere lained randusid... sinna Lustivere mehed mandusid. Taevas kisub kõrgeks, sügis astub maha. Jälle kukub asju diivanite taha. Tema kohta on öeldud... Juhan Viiding on eesti luuletaja, kellest peab kõnelema kogu aeg. Tema tähtsust ei pea rõhutama. Kõik teavad niigi. (Marin Laak) Juhan võis juba uksel kõiki haaravalt esinema hakata. Mitte näitlema, aga siiski kogu seltskonna tähelepanu endale tõmmates.(Kaarel Tarand)
elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a. Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada b. Korraga kaht füüsikalist suurust mõõta ei saa c. Mikroosakeste kiiruse mõõtmiseks pole veel mõõtevahendeid 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? a. Esineb vaid üks konkreetne sagedus b. Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis c. Laserkiirt saab koondada ülipeeneks 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? a. Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale b. Planetaarmudelist ei selgu, miks elektron tuuma juurest minema ei lenda c. Elektron ei saa olla tuumast eemal, sest positiivselt laetud tuum tõmbab ta kohe enda poole 8
vaatepunkt värvidele kordamööda) 1.18 järjestikune kontrast või pöördkontrast - (heledus ja tumedus sulavad justkui ühte, kuid samas säilitavad oma algse tooni) VIIES SLAID - KUUES SLAID - SEITSMES SLAID - KAHEKSAS SLAID - ÜHEKSAS SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.19 Raamid sellel maalil kujutavad merekarpe rannal. Sissepole jäävad veekeerised, hõljuv udu, päikesepaiste, taevas, kivid (mis lained pudelikildudest voolinud on) KÜMNES SLAID (TEKSTI TÕLGE) 1.20 maal ja skulptuud on kaks erinevat terminit. Täpsemalt võime tääkida kahe-, kolme- või mitmemõõtmelisest skluptuuriteosest. Me ei pea enam kunsti loominguliselt tuletama vaid erinevaid ruume tajuma õppima. Liikumine ei tugine kompositsioonil vaid silma tabavusel, mida peetaksegi ainsaks kunstnikuks 1.21 "Vega" (1957) sai nime kõige heledama tähe järgi lüüra tähtkujus. Ta maalib
''Me kõik nägime, kui sa linnapea juurde läksid ja küsisid, kas sa tohid tema tütrart kosida.'' rääkis Nale poolirvitates. ''Püha jumal. Kui mu vanemad veel sellest veel teada saavad, siis võin ma oma laua sama hästi kui ära põletada.''karjatas Chris üle bistroo. ''Lähme parem majaka juurde, enne kui ma veel midagi korda suudan saata.'' Kõik viis, Kate, Chris, Nale, Derek ja Lucy jalutasid ookeani poole. Ilm oli soe ja mere lained loksusid vaikselt kivisele kaldale. Nad istusid majaka vaateplatvormil, jalad üle ääre ja nautised mõnusat maikuist sooja tuult. Seltskonnas tekkis äkiline vaikus, kajakas krääksatas katusel. Äkitselt läks taevas tumedaks, päike kadus suure tormipilve taha ning äsja väiksed olnud lained, olid nüüd pea pooleteise meetrised. Nende poole liikus suur ja võimas veekeeris, mis kõike suure jõuga endasse tõmbas. Noored hoidsid kõvasti majaka käsipuust kinni, nende jalad olid õhus
maavärina keskmeks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid. ..Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena , ning aeglasemaid S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumisega risti deformeerivate impulssidena. ..Ka pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love'i lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalaind tekivad maavärinate purustusi. Maavärinate tugevuse mõõtmine Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafi abil. Maavärin on purustav, sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning
ohvriterikkam ning suuruselt kolmas maavärin pärast 1900ndat aastat. Indoneesia maavärin vastas 67 gigatonnile TNT-le !Maavärin võttis aset Indoneesias ning sellest kujunes täielik katastroof , sest maavärinale järgnes tsunami, mis tekitas tohutuid kahjustusi. Maavärina epitsenter oli India ookeanis , Sumatra põhjaosast lääne pool. Subduktsioon tekitas maavärina, mille tugevus oli 9,1 magnituudi. Sellele järgnev tsunami oli väga võimas, lained võisid olla kuni 30m kõrgused, mis tabasid 14 riiki. Kõige tugevamani tabas see Indoneesiat, millele järgnes Sri Lanka, India ning Tai. Tsunami oli nii võimas et jõudis isegi Somaaliasse, mis asus epitsentrist 4500 km kaugusel. Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos. Hukkunuid oli pea 300000 ning 1,7 miljonit inimest jäid koduta. Rahaline kahju ainuüksi Indias oli juba 2,1 miljardit USA dollarit,
Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile, kuhu jäädvustub varjatud kujutis. Film töödeldakse ja saadakse tasapinnalised fotod. 39. Punapiir. Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. f=A/h. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 40. Dispersioon, selle seaduspära. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Mida väiksem valguse lainepikkus, seda suurem murdumisnäitaja. 41. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 42. Spekter, selle liigid. Spekter näitab valguse intensivuses jaotust lainepikkuste või sageduste järgi.
Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu s õtta. Saarlased võtsid Meelise ja tema kaaslased laevale ja lubasid nad peale sõjakäiku tagasi koju toi metada. Peale lahingut jõudis laev ulgu m erele ja sa mal ööl algas või mas tor m. Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise m erre. Sil mi uuesti avades leidis ta end v õõrast laevast kus räägiti võõras ke eles. Need olid Kura maa m erer öövlid, kes olid teel röövretkele Rootsi maa rannikule.
Samas on muusikat, mis rahustab ning teeb tuju heaks. Sellist muusikat kuulan just mina. Ma ei kujuta ette oma elu ilma muusikata. Mis on akustika ehk heliõpetus? Maailmas on palju erinevaid helisid ning neil on maailmapildis tähtis koht. Helile reageerimine ehk kuulmine ning heli tekitamine ehk häälitsemine on ühed tähtsamatest biokommunikatsiooni vahenditest. Mõned hääled tekivad eluta, mõned elus looduses. Näiteks lained, tuulehääled, elusolendite häälitsused jne. Kõige rohkem erinevaid hääli tekitavad elusolendid. Helisid kasutavad nad enese valjendamisel informatsiooni jagamisel, kaaslaste ligimeelitamisel, hoiatamisel, pesitsusterritooriumi märgistamisel jne. Nii nagu on maailmas lõpmatult palju erinevaid helisid, on ka nende tekitamiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Heli nähtuseks on heli tekkimine ja heli levimine.
Infraheli on sagedus mis on madalam , kui 16 tsüklit sekundis . Moskas antud intervjuus, mis avalikustati ka National Enqurer ajakirjas (15 november 1977) märkis Azhazha , et tema arvates tekib infraheli Saatana Kolmnurgas veetemperatuuri muutustest ja võimsa merealuse jõe voolamisest ookeani hoovustega vastupises suunas . USA Wave Propaganic Propagation Laboratory of the U .S. National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) teadlased kinnitavad , et infraheli lained võivad koonduda tormiks ja et heli võib kanduda edasi tuhandeid miile . NOAA okeanoloog kinnitas, et Saatana Kolmnurgas toimuvad Golfi hoovuse tõttu väga äkilised temperatuuri kõikumised ja vee temperatuuri erinevused võivad põhjustada muutusi infraheli intensiivuses, seda kas siis tugevdades või vähendades. Infrasoonne helilaine võib liikuda tuhandeid miile ja tabada oma ohvrit vaikses vees. Kui laine on piisavalt gigantne , võib laeva meeskond hukkuda koheselt. Surma
mille nimeks pandi La Navidad (jõulud). Väike Nia ei saanud aga kogu meeskonda edasi viia ja Kolumbus jättis umbes 40 meest La Navidad`s ootama tema tagasitulekut Hispaaniast. Nüüd sõitis Kolumbus mööda Haiti idarannikut ja kõik olid väga üllatunud, kui kohtasid oma teel 6. jaanuaril Pinta`t. Kolumbus ei olnud enam Pinzón`I peale vihane ja Hispaaniasse sõideti koos. 14. veebruaril oli õudne torm. See torm oli kõige õudsem asi reisi ajal . Lained olid umbes 3 meetri kõrgused ja laevad kõikusid lainetel nagu lehed tuules. See oli väga õudne ja paljud mehed jäid tormi ajal merehaigeks. Sel ajal sõitsid laevad jälle üksteisest lahku. Kolumbus ja Pinzón mõlemad arvasid, et kumbki neist on hukkunud. Kolumbuse laev jõudis 4.märtsil Lissaboni ja 15.märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna
.. Lainete luiludes ümber jalge kederluini ja põlvini, ainult ühete ma tunnetaks tunnet valge laotuse võlvini: Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu päästmatumalt ja päriseks... Nüüd ma tulen... Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks... Ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes: Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ranna raugetest roogudest
Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub (difraktsioon) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest
· Kuna esialgse elektronide arvu juures paiknevad täpikesed korrapäratult, järeldame, et elektronlaine ei määra iga üksikelektroni liikumist rangelt. · Mida rohkem tabamusi, seda selgemalt rühmituvad täpikesed interferentsitriipudesse Jagades pinna ruutudeks ja loendades tabamustäpikeste arvu, saame tabamustõenäosuse igasse ruutu Ni/N. Tegemist on tõenäosus lainetega, sest piltidel tõenäosus muutub. Seega on elek.-ga kaasnevad lained tõenäosuslained. 8) Osakestega seonduvate lainete pikkus on määratav de Broglie' valemist, mis seob osakeste laineomadusi ja korpuskulaaromadusi. = h/p= h/mv See on üks olulisemaid valemeid mikrofüüsikas.
Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi.Salme lausus ,et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
-kodanikuvabadused -õigusriik -võimude lahusus -kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -vaba ajakirjandus -vähemustega arvestamine -relvajõud tsiviilkontrolli all (kaitseministeerium) 10)Demokraatia ohud: -harimatu massi võimuletulek -enamuse türannia -riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu demagoogide võimalused 11)3.03.1991 - EV iseseisvus (80%) 28.06.1992 - EV põhiseadus 14.09.2003 - EL küsimus (66%) 12)Demokratiseerumise lained: -I (1826-1922) I maailmasõda -II (1945 - 1956) II maailmasõda - (1974 - 1995) NL ja Jugoslaavia lagunemine 13)Siirdeühiskond: -demokraatia kindlustumine -vabad valimised -reformide aeg -populismi oht -majandusekriis 14)Riik: territoorium, kodanikkond ja suveräänne võim 15)Demokraatlikud riigid - vabariigid(parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne), konstitutsioonilised monarhiad Mittedemokraatlikud riigid - absoluutne monarhia (monarh on ainuvalitseja, võim on
Jaan oli ka sportlik ja ta oli isegi pallimängude kapten. Kodja oli ka Jaani pallimängu meeskonnas ja koolidevahelistes mängudes võitsid nad kolmest alast kaks. Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud. Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva mootorpaadi lained ükkasid ta ümber. Tüdruk oleks uppunud kui Jaan ei oleks haaranud ritva kalda äärest ja teda välja tõmmanud. Selle tüdruku isa andis Jaanile 50 krooni ja teenistuskoha. Lisaks sai ta aga ka teenetemärgi. Raamat lõppes sellega, et Jaan sai oma ema hauale marmorist hauakivi mida ta oli ammu tahtnud, ning üliõpilane kes oli vahepeal saanud magistriks õnnitles teda selle kõige eest ning lubas Jaanile jääda alatiseks sõbraks ja nõuandjaks.
uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained. Poollainepotentsiaal Ioon Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ - 0,300 [Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood) · elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) · 3 mõõtepipetti, 5 ml · 4 mõõtekolbi, 50 ml · fooni lahus: 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl
6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega? Difusioon 7) Kummal juhul tulevad kraanist raskemad tilgad: kas siis, kui lekib soojaveetoru või külmaveetoru? Kui lõhkeb külmaveetoru, sest 4kraadi juures kõige raskem 8) Naftareostuse korral on naftalaigus tormi korral merepind rahulikum kui väljaspool laiku. Miks? Sest nafta püsib vee pinnal ja selle osakeste vahelised sidemed on tugevamad ning seetõttu on lained rahulikumad. 9) Miks veepinnal ujuvat puitketast on serviti veest välja tõsta kergem kui lapiti? Sest lapiti on suurem pind mis puutub kokku veega. Väiksem pind kus tekiks pindpinevus ja selle tõttu hoiab ka vähem kinni. See nähtus on sarnane vaakumiga... 10) Miks on topeltklaasidega akentel õhuvahe? Sest õhk on halb soojusjuht ja ei lase kanduda välisel temperatuuril sisse. See hoiab paremini soojust 11)Millise vedeliku korral võib olla vedeliku nivoo kõrgem klaasi servadest?
2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine -
Seda tüüpi kuvarid on võimalik saada polümeermaterjalide kandmisel baasile spetsiaalse jugaprinteriga. OLED kuvarite skeemid: Värviliste polümeeremitteritega skeem - kõige lihtsam ja levinum on tavaline kolmevärviline variant. Kolm orgaanilist materjali kiirgavad baasvärvide valgust - R, G, B. Energia kulukuse poolest see on kõige efektiivsem variant, kuid tegelikkuses on raske sobitada materjalid, mis eralduvad vajaliku pikkusega lained ja ühesuguse erksuvusega. WOLOD+CF skeem (valged emitterid + värvilised filtrid) - see variant on lihtsam realiseerimisel, kuid energia poolest see on tunduvalt vähem efektiivne võrreldes esimese variandiga, kuna suur osa eralduvast valgusest kaob filtritesse. lühilainelise kiirguse konverteerimine (CCM-Color Changing Media) - kasutatakse sinised emitterid ja spetsiaalselt valitud luminestsentsmaterjalid, selleks et lühilainelist
Taani väinade kaudu sissevoolav ookeanivesi on Läänemere veega võrreldes palju soolasem ja seega raskem.Läänemere süvikute vesi uueneb vaid Põhjamerest tulevate ebakorrapäraste sissevoolude mõjul. VEE LIIKUMINE: · Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla 3 cm) · Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei teki · Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett, idakaarte tuuled aga paguvett · Tugevate tormidega võivad lained olla avamerel kuni 10 m kõrgused VEE TEMPERATUURID JA JÄÄTUMINE: · Aastaajalistele t. muutustele allub pinnakihtSuvel soojeneb vesi avamerel 15 16, lahtedes 19 20 kraadini · Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik, pehmetel talvedel vaid lahed · Täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul
Populaarsed olid ka pearätikud. 3.NAISED Naiste juuksed alati olid pikem kui meestel ja soengud olid keerulisem. Soengud olid ,,geomeetrilised" Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat. Oli kaks parukasoengu vormi: · Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks · Ümar pallikujuline Ajapikku muutusid naiste soengud pikkemaks ja tekkis kolmeosaline parukas ja mahukas laineline parukas. Juuksed jaotati lahuga, lained mõlemal pool kinnitati metallist pailaga. Samal kõrvad olid avatud. Otsad rinnal keerasid, aga seljas jäänud juuksed olid sirged. Parukad hakkasid värvima sinise, oranzi, kollase värviga. Pidulikel sündmustel kanti pikki parukaid, millesse olid keeratud suured rippuvad lokid. Lokke asendasid ka patsiread, patside alt lasti vahel paista ka oma juustel. Parukaid niisutati mitmesuguste essentside ja õlidega. 4.LAPSED
andmeid esitava füüsikalise suuruse väärtusi x(t) = A cos(2f t) Digitaalsignaal- diskreetsignaal, milles andmed esitatakse lõpliku arvu täpselt määratletud diskreetsete väärtustega, mida üks ta tunnussuurustest võib omandada ajas. = 2 f; x(n) = A cos(n+ ) Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest-levikut kirjaldatakse lainepikkuse kaudu. Laine levimise kiirus on v=f. Eristatakse skaala järgi, vasakul madalsagedulikud ja pikad, paremal kõrgsageduslikud ja lühikesed lained. omadused sõltuvad nende lainepikkusest.Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: lühema elektmagnetlained levivad sirgjooneliselt ja ei paindu tõkete taha. Elektrmagnetlained peegelduvad juhtidelt tagasi ja raadiolainete levikuks on oluline ionosfääri olemasolu.Maxwelli võrrandite süsteem elektromagnetlainete kirjaldamiseks- elektromotoorjõud tähendab tööd, mida tegid mitteelektrilised (kõrval)jõud ühikulise laengu läbiviimisel kontuurist
c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad, murduvad, interfereeruvad ja painduvad tõkke taha . Elektromagnetlainete levimiskiiru vaakumis võrdub tema sageduse f (Hz) ja lainepikkuse (m) korrutusega. c = f . Kõikides keskondades on levimiskiirus keskonna murdumisnäitaja korda väiksem. Elektromagnetlained on raadio - ja televisiooniside aluseks. Katseliselt tõestas J. Maxwelli võrrandiga 1873 ennustatud elektromagnetlainete olemasolu 1888. H. Hertz. 1
sfääri vajaduseks Demokraatlik valitsemine 1)võimude lahusus 2)põhiseadusele tuginemine 3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine 4)reg. Vabade valimiste korraldamine 5)õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees 6)vaba ühiskond ja meedia 7)vähemustega arvestamine 8)tsiviilkontroll relvajõudude üle Erinevad vormid: 1)monarhia 2)absoluutne e. piiramatu monarhia 3)vabariik: demokraatlik/autoritaarne/totalitaarne 4)konstitutsiooniline(piiratud) monarhia Demokratiseerumise lained 19. saj. algus 1922 (esimeseks USA) 1)1920 oli 22 demo. riiki 2)II ms. Järgsed aastad, lääne-euroopas taastus 3)70-90 surid ära diktaatorid, Ida-Euroopa riigid 2007 92 demo. riiki. Kult. mõjutab demo. enam kui majanduse arengut. Pluralism arvamuste ja org. paljusus. Inimeste erinevad huvid ja nende rahuldamine on demo. ühisk. oluline väärtus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvk. vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvk
Välde I välde 1. silp lahtine lühikese vokaaliga, IIIII välte erinevus tuleb kogu sõna hääldusest 1. silp lahtine pika täishäälikuga koo/li, 1. silp kinnine kal/la. Hääldamise kestussuhe Põhitoon = hääle kõrgus II v põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan kõrge + madal laine (III v), laulis Välte määramine ühesilbiline alati III välde kass, maa Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike I välde vana, köha IIIII välde mõlemad silbid kestuselt ühepikkused II v pannal, kui esimene silp kestab kauem III v pandud kolmesilbiline II v kõik silbid võrdse kestusega soolase III v rõhuline silp teistest pikem ämbliku Määra välde
Õpilased iseloomustavad Bornhöhed kui üliandekat inimest. Jutujärg jõuab tema reisikirjeldusteni. Ta räägib reporterile, et tema suurimaks kireks noorusajal oli reisimine, ta jõudis ära käia Idamaadel, kus tal oli ühe kaunitari peigmehe armukadeduse pärast peaaegu elu kaalul. Pealelugeja loeb tsitaadi raamatust ,,Jutud ja reisikirjad". ,,Nüüd algas kole võitlus elu pärast meie vahel. Selsamal ajal möirgas torm ja peksis rasket vihma meie pähe, määratud lained käisid meist üle ja pilkane pimedus tegi loodusevägede ja inimeste viha mässamise veel koledamaks. Kalosakis võitles kui metsaline. Vagane mees oli surmasuus tiigriks saanud..." Rahvas plaksutab. Reporter jätkab rääkides Bornhöhe teosest ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Peagi tõuseb rahva seast pikk musta kaabu ja lihtsalt riietusega turskem mees. Rahvas on vaimustatud kui too lava poole sammub, kus ta junkruga kähmlusesse satub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
