Isikvs Riik Inimese tapmine 2. ÕIGUSE HARUD õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Võlaõigus Tööõigus Perekonnaõigus 3. ÕIGUSINSTITUUT õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum. Õigusinstituut on õiguse allharu. 4. ÕIGUST LOOVAD AKTID e ÜLDAKTID Määrus Otsus 5. ÕIGUSNORMID - käitumisreegel Õigusallikad On teave kehtiva õiguse kohta, mis avaldub mingis tajutavas vormis. Õigusallikas on seega vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Seadused, tavad Euroopa Liidu õigusaktid-otsused, direktiivid, määrusedö Välislepingud Haldusõigus Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid:
tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt. 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse
Ka tänapäeval tingib õiguse tekke muutuv tegelikkus. 14nda oktoobri loeng 21. oktoober 2008. a. 2:39 14. oktoober On erinevaid võimalusi määratleda õigusnormi: Õigusnorm on käitumiseeskiri, milles on abstrakstne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg ning mis on täitmiseks üldkohustuslik (ei ole vale määratlus, kuid samas õige ka mitte...) Õigusnorm on käitumismall, mis toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. Õigusnorm on kehtiv objektiivne õigusloov aktis. Seadused. Erinevad võimalused annavad märku et kindlasti on võimalik õigusnormi määratleda läbi tema oluliste tunnuste, kuid mis on need olulised tunnnused?! Eesmärgst lähtuvalt kas regulatiivne või õigustkaitsev KIndlasti ei saa mööda minna õigusnormi määratlemisel, et ta on käitumiseeskiri, käitumismall, käitumise etalon. Ta on käitumise reegel, mis on suunatud inimkäitumise
Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 2 17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). 18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid,
subjekt. Tegemist on isikliku suhtega kahe või enama subjekti vahel: käsu või keelu andja ning selle täitja vahel, milles lõpliku otsuse kas täita või mitte teeb ikkagi käsu saaja. Heteronoomne kohustus — reguleerib paljude või kõigi käitumist mitte isiklike suhete alusel ühiskonnaga vaid üldistes huvides. Realiseeritakse vajadusel sotsiaalse surve abil. Tavanorm — ajalooliselt kujunenud pärimuslik käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud eluvaldkonnas ning juhul. Moraalinorm — eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, mis reguleerib inimeste käitumist vastavas aegruumis mingi sootsiumi (nt inimkond; rahvas; hõim; sotsiaalne kiht) piires, on väärtustatud selle sootsiumi poolt pidevalt toimiva süvamotivatsioonina. Korporatiivne norm — käitumiseeskiri, mis on kehtestatud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerib nende ühikute ja liikmete tegusid.
määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 18. Sotsiaalseid norme võib liigendada erinevatest alustest lähtudes. Põhilised on: moraalinormid; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid; välise kultuuri ehk kombestiku normid; õigusnormid. 19
Pôhiseaduse alusel on kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimuste otsustamisel iseseisvad. Neil tuleb seega oma pädevuse realiseerimiseks vastu vôtta ôigusakte. Üldaktide (ôigustloovate) tähenduses vôtavad kohalikud omavalitsused vastu määrusi (volikogud ja valitsused). Kohaliku omavalitsuse pädevust reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 17. Õigusnorm ja õigusnormide liigid Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on ius scriptumis lause vorm. Tegemist on nn. " ôiguslausega". Seega on ôiguslaused sellised laused, mis sisaldavad ülestähendust ôiguse sisu vôi ôiguse kehtimise kohta. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab vôi jätab koguni millestki ilma
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 20. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 21. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Moraalinormid, korporatiivsed normid, tava, traditsioonid, religioossed normid, valise kultuuri normid
ehitajaga. Ehitaja kohustab lammutama vannitoa, panema seintele peegli, kinnitama kraani, dussi jne. Mina kohustun maksma tasu. Töid vastu võttes avastan, et kraan on pandud madalamale kui vaja (50cm maast). Lepingus ei ole aga kirjas, kui madalale tuleb kraan panna, seaduses seda ka pole. Võiks uurida eelnevaid kohtulahendeid. On olemas tava, kus on selgelt kirjas, millises vahemikus peab olema dussisegisti kõrgus. Praktika- käitumisreegel, mis on välja kujunenud lepingupoolte omavahelises suhtlemises. Praktika tekib alati lepingupoolte enda vahel. Tava tekib kõikide vahel. Tuleb alati hinnata, kas poolte vahel üldse praktika tekkis ja kui mitme kordne käitumine toob üldse praktika kujunemise kaasa. Lepingu pooled peavad lähtuma tavast ja ka varasematest suhetest lähtuvast praktikast. Lepingu koostamisel peab alati arvestama, mis saab siis, kui lepingu teine pool lepingust tulenevaid kohustusi rikub.
kindlatele nõuetele vastavasse dokumenti, mida nimetatakse õigusaktiks. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid
h haldusaktide andmise korda; o Haldusvastutust; o Halduskontrolli jne Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikuid haldustegevuse valdkondi. Traditsiooniliselt kuuluvad siia näiteks ehitusõigus, maanteeõigus, haridusõigus jne. Haldusõiguse eriosa üksikud valdkonnad on suuremal või vähemal määral seadustega reguleeritud. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega öeldes saab haldusõigusnormi määratleda tema eseme kaudu (vastavate suhete kaudu).
sesteelmise ja uue juhtumi tehiolud pole kunagi samad, identsed. Seega uus lahend peab erinema samuti milleskieelnevast, olema kordumatu ning üksnes antud juhu jaoks. Pretsedendiks õiguse allika tähenduses on vaid teatudosa kohtulahendist, mida võib käsitada reegli tähenduses, muu on motivatsioon ( juriidilised arutlused ) kuidassellise reegli tunnetamiseni jõuti.Seega: pretsedendinorm ei ole üldse mingi üleüldine ja püsiv ning ammendamatu käitumisreegel kõigil sarnastel juhtudel. Prejudikatiivne õigus on olemuselt kasuistlik , kohaldatav üksnes üksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga eisobi põrmugi idee mingitest loomult üleüldistest õigusnormidest, mis toimivad ühiskonna suunamise ning muutmise vahendina, nagu kontinentaalses õigussüsteemis. Tehiolude hoolikas eristamine iga üksiku kaasusekaupa, mis on suunatud pretsedentide ning neis sisalduvate õigusnormide (käitumiseeskirjade) leidmisele,
· Eesti riik on jõuliselt otsustanud korrastada seda õigusnormide maailma. Tegeletakse generaalsete kodifikatsioonidega. Kõige kaugemale on jõutud keskkonnakaitsega. Kõige tagasihoidlikum on sotsiaalõigus (tohutult lai valdkond). · Õigusnorm on käitumiseeskiri, millest leiame abstraktse faktilise koosseisu ja õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisetalon, mis toob kaasa õigusliku tagajärje. · Õigusnorm on käitumisreegel, mis on formuleeritud õiguslausena. · Õigusnorm on riigi poolt loodud ja lõppastmes tema poolt garanteeritud üldine ja kohustuslik käitumisetalon. · See ei erista õigusnormi sotsiaalsete normide maailmast. Õigusnormi üldtunnused omased kõikidele sotsiaalsetele normidele · Üldisus õiguskultuuri normil põhinev nurgakivi. Peavad olema üldistatud, abstaktsed. Eksisteerib teatud pingeseisund väga konkreetse tegelikkuse ja õigusnormi üldisuse vahel
üle on tuletatud transformatsiooni eeldustest, millest ükski ei väljenda või ei maini kehtivat õigust. Väline transformatsioon tähendab seda, et tõsiasjadest (faktid, mitteõiguslikku tähendust kandev „pidamiskord“) jõutakse õiguslikku tähendust kandva „pidamiskorrani“ (so kehtiv õigus - vastavate kriteeriumide täitmisel peab vastavat normi õiguse seisukohast järgima). Kirjeldatud transformatsiooni on võimalik esitada valemina: S1 … Sn (alused) olemasolul on käitumisreegel kehtiv, kui eksisteerivad sotsiaalsed tõsiasjad K1 … Kn. Seega peavad eksisteerima teatud alused (valdavalt väärtused), et jõuda pidamiskorrani õiguslikus tähenduses. Õigusnormide kui käitumisjuhiste kvantiteet, mida hõlmab transformatsioon kui kategooria, on erinevates õiguskultuurides erinev. Seadused ja pretsedendid väljendavad juriidilist pidamiskorda, kuna neid luuakse eelkõige „põhinormist“ lähtuvalt, kohtunikuotsustused samuti, kuna peavad vastama seaduse sisule
Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Objektiivse õiguse võime jaotada kaheks osaks: eraõigus ja avalik õigus. Tegelikult on tegemist õigusnormide liigitamisega. Meie õigussüsteem põhineb Rooma õiguse retseptsioonil. Kaks olulisemat õigussüsteemi on:
objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse 7 teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm: - annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud
objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm: annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. 2. Haldusõigusnormi struktuur
Puudus - ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Individuaalne reguleerimine – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel/ konkreetse kaasluse lahendamine. Eelis – situatsiooni unikaalsuse arvestamine. Puuduseks - tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga). Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja elementaarsem liigitus on alljärgmine: tavanormid; kõlblus- ehk moraalinormid; korporatiivsed normid; õigusnormid;
objektiveeritud tahte väljaselgitamine b)ajalooline tõlgendamine: õigusliku mateeria ajalooline interpretatsioon. 4) Teleoloogiline tõlgendamine: seaduse eesmärgi ja mõtte kindlakstegeine jne. 5) Konsekventne tõlgendamine: kas tõlgendamise tulemus on konsekventne varem tehtud sarnaste otsustega. Selles väljendub õiguskindlus ja järjepidevus. Haldusõigusnorm Haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe. Haldusõigusnorm reguleerib vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. See määrab haldusorganite, asutuste, kodanike jt nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Üldjuhul haldusõigusnorm: - annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud - annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. Haldusõigusnormi struktuur
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi:
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi:
Tsiviilõigussuhe on põhiliselt varaline suhe. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud füüsilised (inimesed) ja juriidilised. Tsiviilõigussuhte sisu 1 Subjektide vastastikused õigused ja kohustused. Tsiviilõigussuhte objekt Tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlikud suhted. Õigusnormi mõiste Õigusnorm on riigi kehtestatud käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik määramata arvule isikutele. Õigusnorm määrab ühiskondlikes suhetes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. Õigusnormi osad: hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele; dispositsioon määrab õigussuhtega reguleeritava suhte osaliste käitumise, nende õigused ja kohustused;
Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega öeldes saab haldusõigusnormi määratleda tema eseme kaudu (vastavate suhete kaudu).
Vabariigis taasalustasid 1993.a. oma tegevust halduskohtud, võib rääkida ka iseseisva õigusharu - haldusprotsessiõiguse tekkimisest. Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas loetakse alates 1994/95 õppeaastast, peale viiekümneaastast vaheaega, jälle iseseisva õppeainena haldusprotsessiõigust. See on ka põhjuseks, miks käesolevas õpikus ei käsitleta süvendatult haldusprotsessi. § 5. Haldusõigusnorm 1. Haldusõigusnormi mõiste Haldusõigusnorm nagu iga õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, mis reguleerib abstraktse hulga juhtumeid. See tähendab, et õigusnorm kehtib umbmäärasele hulgale isikutele ja juhtudele. Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Just suhete spetsiifika, mida haldusõigusnorm reguleerib, määrab ära haldusõigusnormi olemuse, tema erisused teiste õigusharude normidest. Teiste sõnadega öeldes saab haldusõigusnormi määratleda tema eseme kaudu (vastavate suhete kaudu).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
