Kurjus Minu jaoks on kurjus lai mõiste. Mõnikord võib seda tõlgendada kui inimese himu kellelegi teisele haiget teha; teinekord võib see olla hoopis mingisuguse kadeduse reaktsioon. Maailm on täis halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heldest, sest elu on näidanud, et võime osutuda vägagi kahepalgelisteks. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole üdini halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused
põrguks, et Erik lõikab omale kolme auguga maski ja hakkab nõukaid klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus... 3) Erik oli neljateist ja poole aastane. Ta oli kaval ja alati, kui isa teda peksis, sai ta katsetada oma nutikust ja isa üllatada. Poiss oli sportlik ja tugev. Osav võitleja ja edukas varguste planeerimises. Näiteks raamatus välja toodud esimene kaklus, ta möötis välja vastase suuruse, jõu ja kiirusreaktsiooni. Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta.
Minu kokkupuude kurjusega on olnud näiteks kasvõi tänaval, kus üksi uitavad ringi kassid ja koerad keda keegi enam ei taha. Mäletan veel väga hästi neid õnnetuid kassipoegi kes maal meile värava taha jäete koos korviga. Nad olid väga kurvad ja õnetud seal. Keegi mööda mineja oli nad sinna pannud ning meie viisime nad pärast loomadevarjupaika kuna meil ei olnud nendega midagi teha. Paljud inimesed võtavad endale kassipoja või kutsika ja kui ta suureks kasvab siis lihtsalt jätavad nad tänavala või viivad loomadevarjupaika. Kui varjupaigas neile omanikku ei leita siis pannakse nad magama ja minu arust on see väga julm tegu. Enamasti inimesed võtavad lemmiku ja ei mõtle kas nad on valmis lemmiku eest koguaeg hoolitsema ja võtma vastutust tema eest. Paljud inimesed võtavad ta endale ainult kevadeks ja suveks näiteks suvilasse ja siis hiljem sügise ja talve saabudes jätavadki looma sinna. Loomakesel pole seal ju kellegagi olla ja ei osk...
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke ...
Kirjandusteose analüüs Ma lugesin raamatut ,,Kaunis kurjus", mille autor on Rebecca James. Raamatu autor Rebecca James on Austraalia menuajakirjanik. Ta sündis Sydneys ning elab nüüdseks koos elukaaslase ning nelja pojaga Canberras. Rebecca on töötanud köögikujundajana, ettekandjana, inglise keele õpetajana Indoneesias ja Jaapanis, baaridaamina ja taksodispetserina Londonis. Praegu kirjutab ta oma teist raamatut. Teose sõnum lugejale on see, et inimesi ei saa siiski kinnisilmi usaldada ning mõelda, et nad on head, kui käituvad kord hästi ning mõne aja pärast halvasti. Inimesed võivad tunduda väljast väga sõbralikud ja toredad, kuid tema sisemus võib olla kuri ja sünge. Ma nõustun sellega, sest on palju inimesi, neid võib kohata kõikjal. Nad võivad käituda hästi, olla sõbralikud, kuid järgmisel hetkel hakkavad teistele vastu ning jama kokku keerama. Teoses on ongi põhjuseks see, et Katherine õde ...
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused n...
"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima.
Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele.
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina nin...
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt
Ükski inimene ei sünni siia ilma kurjana, see kes temast kasvab on paljude asjade tulemus. Näiteks keskkond, kus inimene sirgub ja kasvab. Määravaks teguriks on ka kindlasti kodu, kus me kasvame ja meie haridustase. See määrab kindlasti, kas inimesest kasvab hea, või siis halb ja kuri isik. Kui selliselt võib üldse inimese kohta öelda. Aga kurjusel ongi mitu nägu. Tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis kurjus polegi nii halb kui tundub, sest seda võib näiteks kasutada ka enesekaitsena, kui tundub, et halvast olukorrast polegi muud väljapääsu. Aga kahjuks ei väljendu inimese kurjus ainult tema iseloomus, käitumises ja olemuses. Tavaliselt kaasnevad kurja inimesega ka tema kurjad teod: varastamine, vandaalitsemine, vägivalla kasutamine teiste inimeste ja isegi loomade suhtes, halvemal juhul nende tapmine. Lisaks on üks pahategude halb vorm petturlus. See on enamalt jaolt suunatud vanadele
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Kurjus Jan Gillou reaalkool õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus tema ema, kes oli leidnud Erikule uue kooli Stjärnsbergi linnas, mis oli mitmetunnis...
Headus ja kurjus minu ümber Headus ja kurjus ümbritseb igat inimest , igal ajal. Mõnda ümbritseb rohkem headus , mõnda kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest ,
klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...
imelikult vaatama kui ta teise kaitseks välja astub. Kiusaja alatihti ei märkagi kui halvasti ta käitub ja arvab, et see on norlmaalne ning kui teised teda toetavad tunneb ta ennast veel kindlama ja hakkab seda aina uuesti ja uuesti tegema. Kiusaja ei mõtle kunagi kiusatava tunnete peale vaid mõtleb ikka ainult enda heaolu peale. Iga inimene on kurjusega kokku puutunud. Igal inimesel väljendub kurjus ja kurjusest arusaam oma moodi. Mõned inimesed mõistavad kui nad on midagi halvasti teinud, aga teised seevastu ei mõista või lihtsalt ei taha seda endale tunnistada, et nad on midagi kurja teinud. Ise proovin kurjusest nii palju eemale hoiduda kui võimalik. Nagu ka pealkiri ütleb mina ja kurjus oleme vaenlased. Olen alati head teistele soovinud ja kurjus ei meeldi mulle kohe üldse ja see olen tõeline mina ning ma ei hakka teesklema seda, kes ma ei ole. Kurjusega ei
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli üle...
Comparison. Jan Guillous' " Evil". "Evil" is based on a 1981 autobiographical novel by Jan Guillou. It is about a boy called Erik Ponti who had always had violence in his life. Whether he was beat by his father or was he the one being violent to others. After problems in school, his mother decides to send him to a private school, and in order to do so, she had to sell some of her precious items. Erik understand that the private school called Stjärnsberg is his last change to get a good education and he wants to stop being violent. He goes to Stjärnsbergwith great hope and at first, its seems that he could do really well. But after a while he understand, that the school is probably the worst place where to be, when you want a peaceful life. The teachers look the other way as the older students are very brutal to younger, creating a hierarchical society based on class and age. The film was made in 2003 and dire...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad?
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudel...
Kuidas võita kurja? Praguses kiires maailmas ei mängi lood hea ja kurja igavesest võitlusest enam kuigi suurt rolli. Kadunud on auväärsed rüütlid ning tihti ka ennastsalgav ohvrimeelsus. Kuritegevus lokkab ning sellest vabanemist ei paista kusagilt. Mida tänapäeval kurjuse all mõistetakse ja kas sellest kunagi lahti saabki? Kas pole õelusel väike osa meis kõigis? Mõelgem vahelduseks vastupidi kuidas mõõta headust? Aegade algusest peetakse õilsaks inimest, kes omal viisil võitleb kurjuse vastu, olgu selleks kasvõi abikäe ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust. Tänapäevasem näide on kasvõi koomiksitegelased Superman, Batman, Ämblikmees... Nad on paljudele lausa iidolid, kuigi väljamõeldud karakterid, ning seda just tänu oma kohuta...
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma
Kurjuse kasulikkus Kurjus see on miski, mis on iga inimese elu osa. Kõik puutume sellega kokku. Kes suuremal, kes väiksemal määral. Ilma selleta võiks meie elu olla hoopis teistsugune, sest ometi öeldakse, et ilma kurjuseta ei oskaks keegi ära tunda headust. Kurjuse ja headuse võrdluseks võib võtta näiteks pimeduse ja valguse. Mõlemad on kõigile hästi tuntud mõisted. Kuid kas üks saab ilma teiseta eksisteerida või kas keegi teaks milline on valgus ilma, et oleks kunagi pimedust kogenud
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks.
kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi
Eurostati andmetel ligi 80% eestlastest kinnitavad, et nad ei usu jumalasse. Seega ilmselt on enamiku inimeste jaoks religioon ja teadus pigem eraldiseisvad, teatud juhtudel ka vastuolulised üksused. Konflikti mudel oleks meie ühiskonnale iseloomulik kui religioosset maailmavaadet toetaks rohkem inimesi ning küsimus religiooni ja loodusteaduste suhtest oleks tõstatatum või konkreetsemalt meie ühiskonda puudutavam. Missuguseid probleeme tekitab kristluses kurjuse olemasolu? Kas kurjus on inimeste või Jumala tekitatud probleem? Põhjendage? Kurjuse olemasolu on fakt, mida kõik tunnustavad, kuid selle põhjus ja otstarve on ilmselt suurele enamikule tundmata. Maailmas ilmselge reaalse kurjuse olemasolu tekitab kristluses palju kahtlusi ja erinevaid küsimusi. Kui Jumal on kõikvõimas ja hea, siis miks on olemas see kurjus, millega inimesed iga päev peavad silmitsi seisma? Kurjuse tõus on maailmas aina
„Faust“ II 1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust,
uurida, kas on saanud ikka õige tuhkatriinu. J.Kruusvall „Pilvede värvid“ – Ühe rannaküla talupere lugu viimasel sõjaastal. Tavaelu sinnamaani, kuni hakkavad lähenema Nõukogude väed. Lapsed peale ühe lahkuvad kõik, kuid ema ja isa jäävad paigale. E.Vetemaa „Püha Susanna ehk meistrite kool“ - Jutustab daamist, keda tahavad lollitada kaks töömeest. Lõpuks vigastavad üksteist ning peavad nentima, et kurjus hävitab iseennast. Karusoo „Ma olen 13-aastane“
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3
4. Kuri on see, mis arvatakse olevat moraalselt halb. Kurjust peetakse inimese omaduste juures kõige ebasoovitavaks. Paljud inimesed loodavad, et Jumal on hea ning loodavad tema abile, ometi ollakse tihti vastamisi olukordadega, kus tuleb tunnistada kurjuse valitsemist headuse üle. Küsitakse: ,,Miks Jumal laseb nii sündida?" Epikurose väidetele mõeldes arvan, et vaevalt Jumal kurjuse vastu võimetu on. Vaevalt et ta ka passiivne või pahatahtlik on. Arvatavasti on kurjus siiski karistus selleks, et hea võidule pääseks. Paavst Johannes Paulus II kirjutas oma raamatus ,,Mälu ja idenditeet", et kommunism oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma. Thomas Aquinast ,,Teoloogia summa" hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et vastandite ühte poolt saab tunda vaid teise poole kaudu, nii nagu pimedust saab eristada vaid valguse läbi
See võib olla tee õnneni. Hea näide selle kohta esineb H.de Balzaci teoses ''Isa Goriot'', kus noor Rastignac on enda eesmärgiks seadnud vaesusest pääsemise kõrghariduse omandamise teel. Ta suundub Pariisi õppima, kuid seal elades selgub talle kui väike osa on rikkuse saavutamise juures õppimisel ja hoopis suurem tähtsus pettustel, kontaktidel, auahnusel, salakavalusel, väljanägemisel. Avastades selle kergema vastupanu tee, on ta valmis oma senistest põhimõtetest loobuma. Kui kurjus saab inimeses domineerivaks pooleks, mürgitab see inimese. Eesmärkide, ka õilsate, saavutamiseks sooritatakse ebamoraalseid, jubedaid tegusid. Petetakse, röövitakse, tapetakse. Alles mõni aeg tagasi toimus Soomes järjekordne koolitulistamine, mis kustutas üle kümne inimese eluküünla. Õpilane, kelles kurjus võimu haaras ja roima sooritas, võttis ka eneselt elu, kuid see päästis ta tagajärgede pärast kannatamisest
Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, kuid seda ma teha ei saa, sest igaühel meist valitseb headus ja kurjus, ning kes nendest kahest peale jääb, ei oska keegi sajaprotsendiliselt kinnitada. Probleemi tuumaks on see, kas võõral oli õigus talitleda enese plaani järgi, õõnestades sellega kõikide linnaelanike ,,siseriiki"
kristlik teoloogia on tõene, siis ei ole Jumala olemasolu kunagi võimalik tõestada ei empiiriliselt ega filosoofiliste argumentidega. Selle seisukoha äärmuslik variant on fideism, mille kohaselt usk on lihtsalt tahe uskuda ning mis väidab, et kui Jumala olemasolu oleks mõistusega tõestatav, siis oleks usk Tema olemasolusse ülearune. On ka mitmeid Jumala olemasolu vastaseid argumente. Neist kõige tuntum on kurjuse probleem. Kui eeldada, et on olemas nii Jumal kui ka kurjus, siis järeldub paratamatult üks kolmest: · Jumal ei tea, et kurjus on olemas · Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata · Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta.
Kõige tähtsam elus on armastus. Ilma selleta ei suudaks ega saakski keegi elada. See ilus tunne valitseb nii perekonnas, sõpruses kui ka suhetes. Armastus kuulub elu juurde. Inimene võib tunda nii lähedust, soojust, hellust ja headust kui ka viha, kurbust ja valu. Armastusse ja imedesse peaksid uskuma kõik inimesed. Armastust ei saa valida, see lihtsalt tekib. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles: ,, Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. '' Armastustega kaaseb ka kurjus. Armastus annab meile jõudu, kui meil on raske. Armastus tekitab meil tunde,mida pole võimalik defineerida. Tunda end armastatuna on üks parimaid tundeid. Kui olla armunud, siis tundub kõik nii ilus ja hea. Stephenie Meyeri raamatus '' Videvik'' oli kirjas lause: ,, Sa oled minu jaoks praegu kõige tähtsam. Ja mitte ainult praegu, igavesti! '' Armastada tuleb koos vigadega. Mu sõbranna sai endale mitu aastat tagasi kutsika. Ta armus kohe temasse
Küsimused keskaja filosoofia kohta 1. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned? Religioonikeskne, retrospektiivne (tagasivaatav), õpetlik, kasvatuslik 2. Kas usk ja mõistus on ühildatavad? 1. Usun, et see on absurdne. 2. Usun, selleks, et mõista. 3. Mõistan, selleks, et uskuda. 3. Kas Jumala olemasolu saab ja on vaja tõestada? 4. Kui on Jumal, siis miks eksisteerib maailmas kurjus? 1. Kurjus on inimese vaba tahte tõttu. 2. Kord tuleb aeg, mil valitseb õiglus. 3. Õiglus võidab teispoolsuses. 4. Jumala teod on mõistetamatud. 5. Anselmi ontoloogiline tõestus? Eeldused: 1. Jumal on miski, millest enamat pole võimalik mõelda. 2. Olemasolu on midagi enamat kui mitteolemasolu. 3. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu. 6. Ontoloogilise tõestuse kriitika. 7. Algpõhjuse argument. Igal sündmusel on põhjus
moodustame kontseptidest lauseid ja ideid, mida otsustamise käigus kõrvutades jõuame tõesuse ja vääruseni. 3. Which are the four causes? Aineline, vormiline, tegev ja lõplik põhjus. 4. What is the name that Aristotle gives to his god? Noesis Noeseos – mõtte mõte. B. Saint Augustine 1. What is evil for the Manicheans? „Teine jumal“. 2. How does Augustine define evil? Millegi, nt headuse, puudumisena. 3. Why God cannot be the creator of evil? Kuna kurjus pole miski, vaid millegi puudumine. 4. Why does God allow evil to exist? Kuna ta suudab kurjast head esile tuua. 5. What is physical evil? Inimtahtest sõltumatu, vaatepunktist sõltuv kurjus. 6. What is moral evil? Inimtahtest pärinev kurjus. 7. Which evil is the only true evil? Why? Vähema hea valimine enama hea asemel, kuna sedasi inimene valib kurjuse (millegi puudumise). 8. Why do we make evil choices? Kuna me näeme neis (vähemat) head. C. Thomas Aquinas
P U H A S T U S T U L E T I A A R A I C S D U E I U C L U N Y K L O O S T E R B S I E F L E R 1) Esimene inimene 2) Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster
Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole. See mõtlemine võisgi aga muuta inimesi nii ahneteks ja ei midagi lootvateks. Inimesi ei iseloomustanud enam headus ja südamlikkus, vaid kurjus, ahnus ja ükskõiksus. Nad olid ennast justkui lukustanud kõige halva sisse ning sellest välja tulemine on teadagi raske ja keeruline ning nii mõnelegi võib see vangistus osutuda lausa võimatuks takistuseks. Bulgakovi teose tegelased olid samuti liiga kinni oma pattudes ning inimesed ei osanud enam oma hinge päästa. Väga vähe on ühiskonnas inimesi, kes julgeksid teistest erineda ja võtta igasuguseid ohverdavaid riske. Me ei oska kuulata oma südant ja teha midagi, mida ihaldame
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada
Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika.
Kalevipoega analüüsinud Saksa psühhoterapeut Peter Peterson on leidnud, et Kalevipoeg oli tark psühholoog, kuna Sarviku tapmise asemel aheldas ta Sarviku kalju külge. Tema eesmärgiks ei olnud kurjuse absoluutne hävitamine, vaid selle ohjamine. Psühholog Voldemar Kolga leiab Eesti Ekspressis ilmunud artiklis "Kurja aheldamine" lausa, et USA ekspresident Bush oleks pidanud meie rahvuseepost lugema ja sellest õppima. Nimelt hävitati Iraagi kurjuse kehastus Saddam poomise läbi, kuid kurjus vohab ju tänaseni edasi. Bush oleks Kolga arvates pidanud eesmärgiks seadma kurjuse piiramise mitte hävitamise. Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega,
Küünikute ellusuhtumine-inimeste suhtumine ühiskonda sõltub nii ajastust kui ka isiksusest. Üks elab harmoonilises kooskõlas ümbriteseva maailmaga, teine muutub revolutsionääriks, kolmandat valdab aga ahastus ja väljapääsmatustunne. Oma eluviisiga väljendasid küünikud totaalset põlgust kaasaegse ühiskonna seaduste, kommete, väärtuse ja stereotüüpide vastu. " Tark ei järgi mitte riigi, vaid vooruse seadusi. ,,( Diogenes Laertios) ,,Voorus ei vaja sõnu, neid vajab kurjus." Küünikud eitasid moraali, mille varjus tehakse alatusi. Küünikute arvates võib saavutada sisemise vabaduse kui muutua oma suhtumist maailma, loobudes ühiskonnas tunnistatavates väärtustest; kuna maailma ennast muuta pole võimalik. Diogenes olevat öelnud,et ,, ei rikkas riigis ega rikkas majas ei saa olla voorust." Küünikud arvasid,et suurimad enesepetjad on need, kes on saavutanud midagi( kuulust, rikkust vms) ning nüüd suurima rahuldustundega saavutatut
mõttestruktuuride/-süsteemideni. Vaataja saalis/ruumis (asetatuna ideaalis keskele) "on sattunud otsekui võimsate jõudude keerisesse". Ta jälgib seda "totaalset akti", mis näitlejaga toimub. Kuigi Grotowski ei usu, et pimedusjõudude esilekerkimine laval kaitseks meid nende eest elus, et sublimatsiooni ei toimu, siis tundub, et asi võib seisneda hoopis enamas. Nähes laval totaalset kurjust, terviklikku, sümbolina, ei paku eluline kurjus, mis on rikutud oma rikutuses, oma detailsuses ning kaotanud oma totaalsuse, see kurjus ei paku meile enam hiljem pinget. Sest me oleme näinud/tajunud enamat, totaalset mõrva totaalse sümbolina, mistõttu mõrv elus ei ole enam (mõrvarile) pooltki nii rahuldust pakkuv, nii nauditav, nii ihaldatav. Elu ise võib muutuda tühiseks, laialivalguvaks, segaseks. Artaud arvas, et teatri lõpetamata sümbol/tegevus/akt,
M M K Kes ei riski, , see sampust ei joo Kes hunti kardab, see metsas ei käi. , Hea sõna võidab võõra väe Kurjus on nagu jää elab soojani Tõde tõuseb, vale langeb Õiglus kohut ei karda Suur tükk ajab suu lõhki Võõra täkuga kaugele ei sõida O Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea Prillid grammatikat ei õpi H - Kes ei tööta, see Tuule peale ära lootma jää ilma leivata jääd ei söö H ...
Kalduvus rõhuda negatiivsusele Eeldab, et kõigist võimalikest variantidest tuleb kõige kehvem Reaalsus on eriti halb Subjektiivne Esimene pessimist Hardy Pooldas evolutsiooniteooriat Kristluse vastane Kurjus kaalub headuse üle Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21
kunagi ei tohi sellest variandist loobuda. Kui isik on korraldanud laastavaid moraalseid ja füüsilisi terroriaktsioone, on naeruväärne vastata talle säravi silmi, et kõik on korras, veendes end, et vahest on tal lihtsalt ebasoodne olukord. Põhjus, miks sügava kurjuse vastu pole ravimiks südamlikkus, seisneb selles, et pahed on ses karakteris kõvasti juurdunud ning ainsama pääseteena on sama (või julmema) relva rakendamine. Tuleb loota, et kurjus kuulub Platoni ideedeõpetuse järgi näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailma, sest pühtsüdamlikult öelduna on inimene oma loomuselt hea. Tihti on otstarbekaim otsida algset põhjust tõigale, miks isik on just selline teatud momendil. Üsna tõenäoline võib olla ka tõsiasi, et süüdi on kiusatav ise. Liigse headusega toidetakse Dante kolme kiskjat: lõvi, pantrit ja hunti ehk sümbolistlikus tähenduses vägivalda, himurust ja reetlikkust
IMPRESSIONISM JUUGEND SÜMBOLISM/ FOVISM EKSPRESSIONISM RAHVUSROMANTISM Veergude pealkirjad Nende mõjutaja Teema/sisu Maanakse seda, mida Ornament Kunst, saladuslik, elu, Sisu pole, positiivsus Kurjus, negatiivne nähakse vabaõhumaal eksistentsiaalsus/ Kanvusega seotud, ajalugu, loodus, müstika Kompositsioon Avatud, suvaline Ebasümmeetriline Tasakaalust väljas
ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusele" ja ka luuletuse ,,Küla", mida kannab vabaduse paatos. Pealmised teemad Puskini loomingus olid:
Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused). 5. Voltaire ja ühe tema teose tutvustus. Ta oli kuulsaim Prantsuse valgustaja. Oma teostes naeruvääristas ta mitmesuguseid elupahesid. Tema eriliseks naerualuseks oli katoliku kirik. Voltaire sattus oma kirjatööde pärast mitmel korral vanglasse ning saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Voltaire ei uskunud demokraatiasse. Tema teostes on peamisi teemasid maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire vaatab oma filosoofilises proosas kaasaega sellise inimese pilguga, kellele kaasaeg ja ajalugu jäävad arusaamatuks. Tuntuim filosoofiline jutustus on ,,Zadig ehk Saatus", mis koosneb novellidest. Zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult, aga maailmas valitsev kurjus ja rumalus muudab kõik ebaloogiliseks ja mõttetuks. Jutustuse ,,Mikromegas" peategelane on teise planeedi elanik, kes avastab lõpuks, et on jõudnud parimast parimasse maailma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
