eest ja õpetas, mida ta peab tegema. Deukalion ehitas suure laeva, kuhu läksid tema ise, tema naine, lapsed ja igast maailma looma-ja linnuliigist üks emane, üks isane. Tänu Herale maapind lõheneb ja vesi kaob. Inimkonna taastamiseks visati Maa-ema luid (kive) selja taha osadest said mehed, osadest naised. 5. Pandora laegas Kui Zeus inimeste peale vihastas ning neilt Prometheusi kingitud tule ära võttis, saatis ta maailma Pandora. Pandora laekast tulid maailma kurjus, nälg, haigus, vihkamine. 6. Kreeka jumalad Peajumal on Zeus, kes on taevajumal (Roomas Jupiter). Hera on taeva valitsejanna ja Zeusi abikaasa (Roomas Juno). Athena on tarkuse- ja õiglaste sõdade jumalanna, Ateena kaitsejumalanna (Minerva) Aphrodite ilu- ja armastusejumalanna. Poeg Eros (Venus & Amor). Apollon valguse ja muusika jumal, alati kujutatud lüüraga (Apollo) Hephaistos tule- ja sepatöö jumal (Vulcanos). Artemis jahijumalanna, kujutatakse alati hirvega (Diana).
konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised, põhinevad kirjandusteostel. Huvitasid filosoofilised probleemid elu, surm, headus, kurjus, inimese tugevus, nõrkus. Sümfooniad on sarnased Beethoveni omadega. Orkestratsioonis oluline roll tämbridramaturgial. Richard Strauss- saksa. Pillimehe perekond, õppis varakult klaverit ja viiulit. Õppis Müncheni ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. 20a. debuteeris dirigendina, mis oli ta saatus. Meiningeni sümf.orkestri peadirigent, konkurentsis seljatas isegi Mahleri. On võrreldud Mozartiga,
on sattunud olukorda, kus ei oska kohe midagi teha ega öelda. Seega ei tohiks alati kõike välja plahvatada, mis sülg suhu toob, vaid tuleks enne veidi kaaluda, kuidas öeldu mõjutab kogu olukorda. Kurjasti öeldes teed teisele haiget ja ka endale jääb halb tunne. Kui aga öelda kellelegi hästi, näiteks teha kompliment, siis on endal ka hea tunne ja teinekord tead, et ka sulle öeldakse hästi. Headus ja kurjus on väga erinevad, kui definitsiooni järgi võtta. Tegelikult on nende vahel aga õhkõrn piir, mida on inimene tavaliselt väga kärme ületama. Tihtipeale tekivadki lahkarvamused sellest, et inimene ei tea isegi, mis on õige ja mis vale. Seetõttu tulekski enne mõelda ja siis öelda. Nagu on öelnud Jeremias Gotthelf: ,,Üksainuke tähtsusetuna tunduv tegu, mis on korda saadetud mõtlematult ja kergemeelselt, võib otsustada kogu elu."
1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik" on peene psühholoogilise kaega teosed, milles tõdetakse, kurjus esineb ka inimeses endas. Inimene on loomult kahestunud, pürgib nii hea kui kurja poole. Poliitiline võitlus: 1847- ühineb petrasevskilastega, kes väidavad end võitlevat ülemaailmse vendluse, utopistliku sotsialismi eest. 1849- arreteeritakse, 4 kuud vaevleb Peeter-Pauli kindluses, aimamata, milles teda süüdistatakse, Mõistetakse surma mahalaskmise läbi, viimasel hetkel muudetakse otsus ära. 50ndad 1850-54 Omski vanglas. 1854-59 semipalatinskis asumisel
libahundiks saamisel. Usuti, et ka teised inimesed saavad aidata libahundil inimese kuju uuesti võtta. Selleks pidi andma hundile leiba süüa, seda pidi talle ulatama sepistatud rauast teraga. Libahundid võisid rahva arvates peale koduloomade ka inimesi murda. Seetõttu hakati neid üha enam palgama, eriti ristiusu ajal, kui libahundid polnud enam vaid osa loodusest. Kesk – ja varauusajal oldi aga veendunud, et libahundis peitub tegelikult kurjus, mis pärineb kuradist endast. Kurat tahtis inimesi hulluks ajada, näidates, kuidas inimloom hundiks muundub. Libahundi motiiv kirjanduses on võrreldav näiteks vampiiri omaga. Siiamaani paeluvad need müütilised olendid inimesi, sest ka kõige realistlikumad inimesed tunnevad enamast huvi nende vastu. Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui vampiiri
Sellest võib järeldada, et inimesed on pigem ahned. Üks hea näide kurjusest on aga katoliku kiriku laste ahistamise skandaal, mis on just nüüd teemaks tulnud. Kuidas on võimalik, et inimene, kes peaks olema headuse kehastus, saab olla nii võigas.Sellest saab järeldada, et kõik inimesed teevad pattu, ometigi on ka häid inimesi, kes kogu selle kurjuse sees paratamatult ära kaovad. Kuid millest siis oleneb inimese headus ja kurjus ? Iga inimene peab siseheitlust heatahtlikkuse ja õeluse vahel. Arvan, et meie hulgas pole ühtegi üdini heasüdamlikku ega õelat inimest. ,, Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi- tundma elu tumedamat poolt"- Johann Wolfgang Goethe. Inimesed peavad pidevalt oma mõttemaailmas niinimetatud lahinguid: kas teha asja ausalt ja südamega, või valida pisut halvem tee, mis võib lõpptulemuseks pakkuda paremat lahendust. Hea ja kurja vahel võitlemine on inimese
Ma pole eriti palju ballette käinud vaatamas ja arvasin, et see pole huvitav, kuid ,,Sülfiid" muutis mu eelarvamust. Muusika oli kaasahaarav ja huvitav, energiline ja üllatav. Kord oli rõõmsameelne meloodia kui äkki tuli sünge ja ähvardav noot sisse. Tantsijad tegid zeste ja grimasse täpselt muusika järgi. Kuna mu istekoht oli kõige ees, siis nägin kõiki näoilmeid ja silmapööritamisi. Lõpp oli üpris kurb, kurjus sai võitu, ning noormees ei saanudki oma unistust kätte. Mõnikord võib juhtuda, et oma eluunistust taga ajades võib sellest hoopis ilma jääda. Kuid loobuda oleks sama hull kui ilma jääda, kuna siis terve elu keerleksid piinavad mõtted selle unelma üle. Kurva lõpu võib tegelikult endale rõõmsaks mõelda. Kui James ja Sülfiid ära surid, siis pidid nad kindlasti taevas kokku saama, kuigi selles balletis seda ei näidatud, kuid alati võib ise uusi seikasi juurde mõelda
suguharude jumalad. Üks nende tütardest oligi päikesejumalanna Amaterasu, kes on sintoismi peajumal. - Et keisrid olid jumalate järeltulijad, siis nimetati neid tennodeks - taevavalitsejateks. Amaterasu järeltulijad (Yamato dünastia) ühendasid Jaapani riigi. Kogu inimkond on kami lapsed. Inimelu on püha. Õpetus - Sintoismis puuduvad normid või käsud. - Kuna inimene ja kogu maailm on pärit jumalast, on nad oma põhiolemuselt head. - Kurjus tuleb väljaspool asuvast pimedusest. - Inimene teeb kurja siis, kui pimeduse vaimud on võtnud temalt võime tegutseda normaalsel ja õigel viisil. - Heaks peetakse sõbralikku ja viisakat suhtumist perekonda ja kaaskodanikesse. - Halb on isekus, viha ja riid, mis rikuvad perekonna ja ühiskonna korda ning põhjustavad ebaõnne. Kodune sintoistlik altar Neli kinnitust 1. Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab
Wislawa Szymborska-Wlodek sündis 1923 2. juuli Prowenti linnas, mis on nüüdseks ümber nimetatud Kórnikuks ja elas kuni oma surmani 1. veebruaril 2012. aastal Krakow-is.Ta oli poola poeet, esseist ja tõlk. Sai 1996 Nobeli kirjanduspreemia selle eest, et kirjutas ,,Mozarti kerguse ja Beethoveni raevukusega" suurepäraseid tekste, mis on ühteaegu nii iroonilised kui ka inimlikud. Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Peamiselt just seetõttu, et ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad. Nüüd on Szymborska loomingut võimalik ...
Hoolivus Mis on ,,Hoolivus"? Juba aastaid ja sajandeid on olnud maailmas kindel reegel, et teised inimesed sinu ümber on ka elusolendid ja nendest peab hoolima! Elusolendeid on veel nt. Loomad, Linnud, Kalad! Kellest peab täpselt samamoodi hoolima, mõnes mõttes! Mis on siis tegelikult hoolivus? Hoolivus on eriline omadus mida saab välja näidata teise inimese peal või inimesele. Näiteks. ,,Hei! See on mu vanaisa, tal on raske kotti poest tuua, lähme aitame teda?!" Põhiliselt kõik oleksid muidugi nõus. Kas hoolitakse igast inimesest? Mõnes mõtte, jah! Igast inimesest ei pea hoolima, kuid on soovitav teist inimest aidata, kui mõni inimene läheb teise juurde ja näeb, et ta on kukkunud ja tal on raske püsti tõusta, siis on soovitav teda aidata! Kas aitamine ja hoolivus on üks ja sama? Kui väga aus olla siis nad on sarnased, kuid erinevad! Miks? Hoolivus ja aitamine on sellepärast erinevad, et kui sa ...
kirjutatusse. Ei piisa vaid kunstist, mida laval pakutakse. Ka kirjandis saab balletti väga hõlpsasti kasutada näiteks teemal, mis puudutab armastust, kuidas see aitab üle olla kõikidest raskustest. Kui on leitud see üks ja õige, siis ei ole olemas nii suurt kurjust mitte kellegi ega millegi näol, mis suudaks armastatuid lahutada. Samuti saab kasutada balletti veel teemadel nagu eneseotsing, kohustustest kõrvalehiilimine, kurjus ja ka headuse võit kurjuse üle. Võimalusi on palju, kuid võib juhtuda, et just see kuulus Tsaikovski ballett ei torka kirjandi ajal pähe ning hinges võib valitseda hirm, kas ballett on üldsegi aktsepteeritav näide kirjandisse. Küllap ta siiski on, sest tegemist on siiski vägagi kultuurse ning silmaringi laiendava tükiga, mis on ka omas valdkonnas täielik klassika selle teose sisust peaks olema igal inimesel mingisugune aimdus ja ülevaade.
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende...
saame kõige rohkem teada ühest teosest "Confessiones" ("Pihtimused"). Ta algul arvaski, et on leidnud tõe läbi vana kreeka antiikfilosoofia, see mis teda eemale tõukab kristlike tekstide juurest eemale on.......... ? Kuulus manilaste kogudusse, oli seal 10 aastat. See sekt tekkis Pärsias. Oligi Mani selle sektipea nimi. Kuulus gnostiliste õpetuste hulka, seal olid mingi spekulatsioonid, kus maailm on vaimsete printsiipide vahel ära jagatud, nähti , et jumal ja kurjus on võrdväärsed jõud ja nii nagu jumal on üks ürgprintsiip nii ka kurjus. Kurjus piirab jumalat. Selle sees hakkab teda väga paeluma kurjuse probleem. Mõnda aega õpetab Kartaagos ja tüdineb sellest elust ja läheb Rooma ja seal edasi Milaanosse ja teenis leiba retoorika õpetajana. Alguses saab temast skeptik jas isi ta läheb tänu uusplatonismile sellest välja. Tema arusaama kohaselt Platonistid nägid küll tõde,
- Jumala olemasolu tuleneb paratamatult Jumala definitsioonist- jumal on kõigest kujutletavast kõige täiuslikum või millest suuremat ple võimalik mõtelda. Kui jumal on suurim ja täiuslikem, peab ta definitsiooni järgi eksisteerima, vastasel juhul pleks ta suurim ja täiuslikem. - VASTUARGUMENDID: kurjus- kõiketeadev jumal teaks, et maailmas kurjus ja ta oleks võimeline seda takistama, sest ta on läbinisti hea. - VÕIMALIKUD LAHENDUSED: kurjus aitab heal tekkida ja esile tõusta, vaba tahe PASCLA: MÄNGURI ARGUMENT - See argument ei paku tõendeid Jumala olemasolu kohta, kuid näitab, et tema olemasolule on mõistlik panustada. Kuna olemasolu me ei tea, kas siis maksab panustada?
Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid pimeduse jõud kurjus VAMPIIRID Kes nad on? Vampiirid on inimesetaolised deemonid, kes hulguvad öösiti ringi. Kus nad elavad ? Vampiirid elavad enamasti vanades hauakambrites, laohoonetes, koobastes - ühesõnaga pimedates ja üksikutes kohtades. Millised nad on ? Vampiir näeb üsna inimese moodi välja, v.a. enne söömist või vihases ja ärritunud olekus. Siis paljastavad nad oma tõelise olemuse, ning ei näe eriti kenad välja
oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja Krõõta ja Marit väga inimlike karakteritena. Kuigi Krõõt suri juba romaani esimeses pooles, võrreldakse teda kogu aeg Mariga
mõisahärra Ulrich von Kremerile. Kuid kui ta töökoha sai, tundus palk naise kõrval tühine, aga lepngust taganeda enam ei saanud. Seega on inimesel väga kerge ajada segamini tarvilikkuse ning mugavuse eesmärki. Pidevalt raske dilemma ees seismine ning mõtlemine, mida ja kuidas teha on pingeline. Tuleb otsustada, kas eesmärk saavutada ,,kasvõi üle laipade" või tuletada meelde elu tegelikud väärtused ning sihi olulisus. Igas inimeses peitub nii headus kui kurjus. Kumbagi ei saa lihtsalt välja juurida. Kahe vastandi olemasolu tähendab lõputut heitlust, valikute tegemist. Kurjuse abil saavutatavad teod võivad ahvatlevatena paista, kuid alati tuleb mõelda tagajärgedele. Sama kehtib ka headuse puhul. Liigne heasüdamlikkus teiste suhtes võib põhjustada kurjust enese suunas. Hea ja kurja vahel rabeledes tuleb meeles pidada, et mitte kalduda liigselt ühe poole, vaid hoida neid võimalikult tasakaalus.
Budism 10/12/2008 16:30:00 Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sa...
ennast kui vangitorni aheldatuna. Soov pääseda vabaks ja hingata veelgi kord hingematvalt puhast õhku on suurem, kui jätkata elu paigas, mis surub sind kitsastesse raamidesse. Kuid kas mitte me ise ei raami ennast vangistusse? Kas pääseda vabadusse on vaid meie enda teha? Iga kord, olles rohelisel aasal ning silmitsedes ees olevat piiritut sinist taevast, tekib tunne, nagu sooviks tõusta kõrgustesse ja lennelda minema siit hallist ja sisutühjast maailmast. Maailmast, mida valitseb kurjus ja hirm tuleviku ees. Iga päevaga süveneb aina enam tahe piiluda üle aia, et uurida mismoodi teisel pool elu käib. Kas seal ka rohi sama roheline ja taevas sama sinine kui paigas, kus ei taha viibida enam päevagi kauem. Aga kartus iseenda ees sunnib meid jätkama oma tavapärast elu kohas, mis lausa tapab oma rutiiniga. Tõustes päikesega ja langedes unne koos pimedusega on kui loomulik lõik meie igapäeva elus, teostamata selle aja jooksul midagi,
,,Sonetid" 1917 ,,Sinine Puri" 1918 ,,Eelõitseng" 1918 Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka
ei armasta oma!" (Härra Schulz) Kõik, mis ilmas ilusat ja suurt, on minevikus. Ilus ja suur on surnud. Suured ja ilusad asjad on möödas. /--/ Kõik, mis suur ja ilus, seda peab salaja tegema. (Indrek) Mõnikord näib, et inimesed üldse ei tea, mis on armastus. Naisedki ei tea, meestest rääkimata. Nemad hoolitsevad küll oma naiste eest ja on hirmus armukadedad, aga mis armastus on, seda nad ei tea. Armastus oleks peaaegu nagu kurjus. Seda nägin ma oma õest, sest tema armastas oma meest tõesti. Aga niipea kui mees tema väiksematki tuju ei täitnud, sai ta kohe kole kurjaks, otse tigedaks, lubas mehe tulise ora otsa pista, ta peeneks jahvatada ja tuhaämbis prügikasti viia. Seal on vana mehe koht, kui ta ei armasta - ütles ta. Noored muidugi ei armasta, sest need ootavad, et neid armastatakse rääkis ta. /--/ Mis armastus see on, mis kõike ei suuda. Õige armastus võib kõik
Essee ,,K" Kõik tähed sõnastikus on vajalikud, ainult mõnda kasutatakse natuke vähem kui teisi. "K" on alfabeedis üheteistkümnes liige, seega võib arvata, et see täht on üsna vana. "K"-ga algavad paljud meile hädavajalikud sõnad. "K" nagu "kodu". Kodu on meie kindlus, koht kuhu saab peitu pugeda maailma hirmude eest. Sealt ei aeta välja kui elus on raskusi ning seal ootab alati keegi meid. Kodu jääb alatiseks südamesse, kust seda väga raske välja kangutada. "K" nagu ,,kurjus". On olemas häid ja kurjsid inimesi, kuid selleks ei sünnita, vaid keerulise elu tagajäejel muututakse selleks. Kunagi ei või teada milliseks keegi kasvab, selleks on mitu võimalust või haru nagu tähes "k". Tuleb, vaid loota, et ajaga jõutakse headuse juurde. "K" nagu "kallis". Sõnaga kallis kirjeldame endile lähedasi asju ja inimesi või mingi eseme hinda, mis tundub oleva...
Tolstoi Looming : EI OLE teost ,mis ei sisaldaks autobiograafilisi jooni. Näidendid: ,,pimeduse võim" realistlik,traagiline pilt vene külaelust. ,,elav laip" inimesest,kes tunneb ennast kõrgseltskonnas valesti , otsib mujalt positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tol...
vabakasvatuse mõistet, nagu oleks tegu hoolimatu ja inetu käitumisega või selle õigustamisega. Ent kasvatuse ajaloos on vabakasvatusel küll hoopis teine tähendus, mis pigem räägib nõudlikkusest kasvataja enese isiku vastu ning tema hingesuurusest. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Reeglid ja piirangud meie elus ei ole loodud aga põhjuseta. Anton Lavey, ,,Saatanliku Piibli" autor väidab, et meie elus on kurjus ja headus tasakaalus. Kus leidub head, seal leidub alati ka halba. Väidan, et vaimult täiesti puhast inimest ei ole olemas ja ka kõige sügavamalt usklikud inimesed on ka kord midagi halba teinud. Meie mõtetes valitseb kõhklus - võitlus hea ja kurja vahel. Arvestades, kui palju kurjust on meie ümber, panevad maailma esisatanisti sõnad paljud meist sügavalt järele mõtlema. 2001. Aastal õnnestus modzaheedide liikumise tegelasel, Osama Bin Ladenil
Üheks parimaks ühiskonna pahupoole kirjeldajaks võiks pidada Fjodor Dostojevskit ning tema raamatut ''Kuritöö ja karistus''. Kirjanik on ilmekalt suutnud edasi anda inimese sisemise võitluse. Kirjeldades Raskolnikovi olemust ning tema tõe ja õiguse otsinguid, võime saada selge kujutluse inimesest, kes on seaduste vastu astunud ning kelle sarnast kohtab igas ühiskonnas.Prantsuse romaanikirjanik ning luuletaja Victor Hugo on öelnud: ,, Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea." Need prantslase öeldud sõnad toetavad hästi Fjodor Dostojevski loodud tegelase Raskolnikovi vastuolulise karakteri sisemise võitluse põhjuse olemust. Prostitutsioon, alkoholism ning kuritegevus on tõsiseks probleemiks kaasaegses ühiskonnas ning on seda ka järgnevatel sajanditel, sest alati leidub isikuid, kes ei taha või suuda reeglitele ja seadustele alluda.
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas.
maailmavaateid, mis maailma alavääristavad (soov osavõtmatuks jääda kõige suhtes, mis on maailmaga seotud). Kuid eetika on siiski oma olemuselt maailmajaatav ja tahab headuse nimel toimida ja tegutseda. Erinevates kultuuriruumides on erinevad eetilised normid, kuid eetika põhiprintsiip "aukartus elu ees "on igaühes säilinud. Inimese maailma tunnetus ning headuse ja kurjuse (headus on elu säilitamine, hoidmine ja selle täiuslikkuse poole arendamine ning kurjus elu hävitamine ja selle arengu takistamine) olemuse lahtimõtestamine sõltub suuremal määral sellest, millised on last ümbritsevate ja kasvatavate inimeste tõekspidamised. Kui nende inimeste väärtusorientatsioonid on paigas tekib paratamatult väikeses lapses soov elu säilitada, seda arendada ja kaitsta. Terve tundlikkuse säilitanud inimene peab loomulikuks vajadust suhtuda osavõtuga kõigi elusolendite saatusesse. Schweitzeri arvates nõuab aukartus elu ees peamiselt sedasama, mis
,,Sonetid" 1917 ,,Sinine Puri" 1918 ,,Eelõitseng" 1918 Loomingu kõrgperiood: Ajaluule ,,Hääl varjust" 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka
kuritegusid. - ainult kannatanule kuuluv õigus saada hüvitist. Kohtunik saab vähendada kuritegude eest ette nähtud karistust, kuid ta ei saa vähendada hüvitist- ainult kannatanu ise saab hüvitist vähendada “Kes valab inimese verd, selle verd valab inimene” 1MS 9:6 (enesearmastus muudab inimesed erapoolikuks nii enda kui oma sõprade suhtes. ja teiselt poole viib nende kurjus, ägedus ja kättemaksuhimu neid teiste inimeste karistamisel liiga kaugele). Jumal on inimeste erapoolikuse ja vägivalla ohjeldamiseks määranud ametisse valitsuse. paragrahv 89-93: poliitilise ehk tsviilühiskonnas leiame ainult seal, kus mingi hulk inimesi on niimoodi ühte ühiskonda liitunud, et igaüks neist loobub loomuseadusest täidesaatvast võimust ja annab selle üldususele.
XX saj kirjandus- 12. klass 1. kursus ,,Orüks ja Ruik" ,,Uputuse aasta" 1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles...
panna. Ta on just selline, nagu me oleme harjunud ette kujutama. Neile kahele võib vastandiks tuua kolmanda Kuradi- Jürka Tammsaare teosest "Põrgupõhja uus Vanapagan". Ta on väga inimlik kõigi oma püüdluste, tahtmiste ja nõrkustega. Ta tuleb maa peale, et elada inimesena, rügada tööd ning saada selle läbi õndsaks. Head tahet ja pealehakkamist on temas rohkem kui nii mõneski inimeses, kuid kahjuks on see just maapealsete asukate kurjus, mis ei lase tal soovitut saavutada. Jürka on erinev kõigist teistest Saatanat kujutavatest tegelaskujudest. Inimestest on ta üle ainult rammu poolest, muidu on saanud temast lihtsameelne ja kohmakas talumees. Vastupidiselt eelmistele kasutatakse aga hoopis teda ennast inimese poolt ära. Ta talub aastaid kannatlikult kõike halba, kuid ükskord katkeb temagi kannatus. Lugejas tekitab ta imetluse või hirmu asemel hoopis kaastunnet. Tundub, nagu oleks tõeline Kurat hoopis Antsus.
Tema varajase surma nädal enne 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare,konarlik,vaba kompositsioon,põhiliselt vokaallooming. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga.Rimski Korsakovi looming: oli marinist e meremaalija.Teostele omane rahulikult jutustav ja kirjeldav väljenduslaad.Tal oli ,,värviline kuulamine" st iga duur/noot oli tema jaoks erinevat värvi.Loomingul tugev side rahvapärandiga. Kirjut 15 ooperit(,,Tsaari mõrjsa","Hispaania kapritso").Tema üks õnnestunumaid muinasjutuoopereid on ,,Lumivalgeke".Kirjutas veel sümfooniaid, süide, avamänge jpm.Enamus neist programmilised
maise abikaasaga koos, ei teinud ta kellelegi kurja, vaid elas oma elu. Ent kui ta muutus nõiaks, siis muutus halvemaks, sest ta jättis oma abikaasa maha. Lõi Moskva korterelamute klaasid puruks ja üleüldse laasta palju ning müüs oma hinge Saatanale. Teisalt ta tegi kõike vaid hea eesmärgi nimel, Meistri armastuse pärast. Woland - teose lõpu pool muutub paremaks, leebemaks, sest ta ju lahkub Moskvast ega tee enam inimestele kahju 6.Teinekord võib kurjus ka kasuks tulla. Ka kurjaga on võimalik head korda saata. 7.Antud teost ei loeks sellepärast, et sellest on raske aru saada, kuna sisse on kirjutatud palju idamaade sümboleid. Teiselt jälle tuleb see just kasuks kui uurida neid sümboleid, siis saab jälle targemaks ja teosest võib jälle leida uusi sügavusi, mida autor on kirjutanud. Ma soovitaksin seda teistele, kuid eelnevalt soovitan ka taustainfot teose kohta uurida, siis on raamatut selgem ja parem lugeda
,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks saanud tõsiküll vaid tänu loale `'Meister ja Margarita'' ilmutada, esitas ta palvena kirja kõige kõrgemale
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus. *Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid *Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeem...
peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab kogu ümbritsevat maailma ja oma kaasaega. Tema suurteks lemmikuteks on Mozart ja Goethe. Ta otsib oma elumõtet muusikast ning raamatutest ning tihti võib teda leida joomast ja aegaviitmast erinevates kehvades kõrtsides. Tema sisimas on võitlemas kaks erinevat poolust- hunt ja inimene. Nende kahe vahel käib pidev võitlus, kumb jääb peale. Hundist peegeldub kurjus, tahe elada omaette ning hävitada kõik suhted. Harry kui inimene on tõsimeelne, korralik, peen ja haritud meesterahvas. Teiseks tegelaseks oli Hermine, kes oli kurtisaan. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel. Hermine näis teadvat elust rohkem kui kõik targad kokku ning harrastas silmapilgu üürikest elumängu.Samal ajal võis ta olla unistaja ja
See oli hea tunne, arvan, et igaüks seal saalis tundis ühtekuuluvust tänu Zahharovi esitatud laulule. Pärast kontserti jagas bariton rõõmuga autogramme ning küsis ka kuidas kontsert meeldis ja vastas hea meelega küsimustele. Küsimusele,,Hindate elus siirust ja ausust, valskust ei salli. Kui teil oleks võimalik maailmast ära kaotada üks negatiivne asi, siis mis see oleks?" vastas Jazzi Zahharov ise esialgu tõsiselt mõttesse jäädes: ,,Kurjuse saadaksin minema. Kurjus on väga lai mõiste, kurjuse alla käib palju asju. Saadaksin kurjuse ära siit. Minema. Saadaksin ära ebavõrdsuse inimeste vahel. Valelikkuse, sõja ja kõik need asjad. No, kurjuse, ma ei oska muudmoodi öelda. Halba ei tohi olla, peame selle vastu iga päev võitlema. Väikluse ja ahnuse vastu, mis meid ükskord hukutab. Kunagi tuleb see päev, maailma lõpp, ja meid hukutab ahnus. Näete, kõik võitlevad selle vastu
Ristiusk ja kirik Usutõe peamised allikad olid piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Keskaja ettekujutus: jumala inglitest üks oli Lucifer, kes oli ülbe ja Jumala vastu mässu tõstnud. Seetõttu heideti ta taevast alla, temast sai allilma e põrgu peremees, tema kaaslastest deemonid. Saatan kiusas juba esimesi inimesi. Võttis paradiisiaias mao kuju ja ahvatles Eevat noppima õuna, mis oli keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine.
näidata Uruguays ja Argentiinas. Lisaks aitas see nädal tal leida uue töö, uusi tuttavaid, uue usaldusisiku jne. Ave räägib, et kui keegi küsib sinult hispaania keeles ,,Kuidas läheb?", siis iga vastus ei sobi, sest oluline on säilitada vestluse positiivne aura. Ehk siis tuleb käia välja kõik hea, mis viimasel ajal juhtunud on. Kolumbias on väga olulised teemad ilu ja headus. Olla hea on olulisem, kui olla prfessionaalne või intelligentne. Kurjus on selles riigis hämaralt esindatud. Suur kriminaal on samuti hea inimene, kui ta suudab oma pere ära toita ja sõprade eest hoolitseda. Kolumbiast tagasi tuleb Ave raskustega ning ta on teinud endale keerulise teekonna. Ta nutab Tallinnas meeletult ja ta lubab oma mõtetes ananassimüüjale, kes kunagi tema aknla all karjus, et ta ei unusta teda mitte kunagi ja et nad varsti kohtuvad taas. Minu jaoks oli see raamat väga huvitav ja mulle meeldis eriti see, et iga peatüki juurde käis
vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
Kui aga sõda oleks vältimatu, tuleks jälgida, et võimalikult vähe inimesi oleks ohustatud, et oleks oleks võimalikult vähe kannatajaid. Siiski ei ole see nii. Miks? Vastus seisneb riigijuhtide hoolimatuses. Enamasti peetakse tähtsamaks riigi uhkust, rikkust ja majanduslikku headu ning ei pöörata nii suurt tähelepanu lihtinimese turvalisusele. Tänapäeva ühiskonnas on media kõige tähtsam inimeste informeerija, samas ka mõjutaja. Seetõttu ka medias propageeritav kurjus ja vägivald aitavad kaasa julmuse suurenemisele maailmas. Kõige rohkem on mõjutatavad kindlasti lapsed. Televiisoris näitda tava mõrvu- ja õudusfilmid jätavad oma märgi areneva inimese maailmapilti. Kuid mitte ainult põnevusfilmid ei ole mõjutajad. Televisori vaatamine üldse, ükskõik missuguse saate jälgimine muudab inimese agressiivseks, sest sellel tegevusel puudub loominguline osa, kõik näidatakse detailselt ette ära, inimesel pole võimalust arendada oma loovust
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus. Jumalat määrtletakse kristlikus monoteismis kui transtendente, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants.
Oma välimuselt ja käitumiselt ma ei taha silmapaista proovin riietuda tagasi hoidlikult ja käitun ka viisakalt. Muud ma eriti ei oskagi enda kohta öelda. Polegi vist midagi enamat. 5. Teie näost ei peegelda just erilist rõõmu vaid vastupidi tundute olevat natuke hirmunud, miks see nii oleks? Mu elu pole just kiiduväärt. Isa on surnud ja raske on. Oma tööga seoses on kohtunud igasuguste jõhkarditega. Mulle tundub, et siin maailmas on nii vähe head, et kurjus kaalub selle lihtsalt üle. Kuid õnneks on olen saanud jõudu piibli lugudest. 6. Praeguseks hetkeks on surnud teie isa. Kuid milline panus oli teie isal raha teenimisel? Mu isa on alkohoolik. Ta oli kunagi hea ametnik, kuid viinakurat sai temast jagu. Siiski ta armastas mind ja ta hoolis meist kõigist väga. Hoolimata sellest, et ta vahest varastas viimsegi raha, et minna oma joomatuurile, armastan ma teda siiski. Jumal käsib oma ligimesi armastada ja seda ma ka teen. 7
Kollaboratsioon, kollaborant -mõistete selgitus erinevate allikat põhjal: Kollaboratsioon (ka kollaboreerimine < 'collaboration' -- ladina keeles 'kaastöötamine', prantsuse keeles 'koostöö') on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Kommunistlikud entsüklopeediad (must ENE IV kd, Tln, 1989, lk 649) on piiritlenud 'kollaboratsionisti' II maailmasõja ning "saksa fasismi" abil, lisades teisal (punane ENE IV kd, Tln, 1972, lk 66), et kollaboratsionist on "reetur". Selline osalt Kominterni antifasismi doktriinile ja Prantsusmaa resistance'i kogemusele rajatud definitsioon oli juba viimase, musta E...
Lõpuks leiab Faust juhuse tahtel ise, mis teda õnnelikuks teeb sattudes uputuse all kannatavat linna koos selle elanikega päästma, tajub Faust esmakordselt õnnetunnet. Nüüd ta mõistab elu mõte seisneb töös (tegevuses) inimkonna hüveks, teiste heaks. Fausti hing läheb taevasse ta leiab oma õnne, hetke, mille kohta tahaks öelda: "Oh kaunis hetk, sa viibi veel!" teiste heaks tegutsemises, mitte pahede nautimises. "Fausti" põhiideed: 1. kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust seos Goethe värvusõpetusega värviline on vari, mis on elus sama vajalik kui valgus; Mefistofelese sõnad: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead; kes kurja kavatseb, kuid korda saadab head." 2. inimese elu mõte seisneb tegevuses teiste heaks; see teeb inimese õnnelikuks. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga mees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Goethe kujutas teda uusaja teadmis- ja tunnetusjanulise isikuna
Tema kõige silmapaistvamaks luulekoguks peetakse raamatut ,,Teatud erandid“. Elo Viidingu luule on vaimne ning terav, tema luules on irooniat ja kriitilisust. Viidingu uuemas luules on tähtsal kohal vabavärss millele on omased hämarad kujundid. 4 Teemad Elo Viidingu luulekogus ,,Meie paremas maailmas” on luuletusi üksindusest, eluolust, iseloomust, surmast, luulest, armastusest ja inimestest. Üksindus Eluolu Iseloom Surm Kurjus Luule Inimesed Teine I Teine II Teine III Varjud I Varjud + Valimised IV Teine V Helsingi Teine IV Varjud II Saarikoskit Võit lugedes Mina ja Varjud Varjud V Kohtumõistja sina III
Richard ei reageerinud sellele ja leidis, et tal puuduvad volitused tegutsemiseks. Tarrou - Tema plaan oli, kuidas organiseerida vabatahtilike sanitaarüksusi. Rieux’ ema- Toetas Rieux'i. Astmahaige hispaanlane - '' Maailm on puhta pahupidi, arste rohkem kui haigeid. Eks ole, nüüd ta läheb tulise valuga. Küreel on õigus, see on neile paras.'' ( Katku kohta) Isa Paneloux -'' Vaadake seda katkuinglit, kes on ilus nagu Lutsifer ja sätendav nagu kurjus ise. Ta kerkib üle teie katuste ja hoiab oma parema käega punast piiki pea kohal ja oma vasku käega märgib ta teie maju. Just prageu võib-olla näitab tema sõrm teie ukse peale ja piik kõmiseb vastu ukselaudu. Veel üks hetk, ja katk astub teie kodudesse, istub maha teie toas ja ootab teie tulekut. Ta ootab seal kannatlikult ja tähelepanelikult, kindel nagu selle maailma kord ise. Kätt, mida ta teie poole sirutab, ei väära ükski maapealne vägi. Ja teadke, et
"TÕDE JA ÕIGUS" 1 OSA Tsitaadid: Mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevale põlvele. Aga põlluga on ikka nõnda, et kui narrid teda korra, siis narrib tema sind üheksa korda vastu Oma on ikka oma. Inimene mõtleb, jumal juhib. Vagadusega kaasnevad rangus ja kurjus, aga mitte inimsõbralikus. Ära poe teise hingele kunagi üsna ligi-see võib sind temast sootuks eemale-peletada Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht
lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja piiblist. Kloostrite juurde rajati koole ja kirjutati raamatuid ümber. Pärispatt Inimese kaasasündinud patusus; selle põhjuseks on esimeste inimeste, Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Püha kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal ja igavikuliselt kolmes isikus: Isa(jumal), Poeg(Jeesus) ja Püha Vaim. Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus,
sündides puhas ja puutumatu. Voltaire kirjanduslik looming on väga mitmekesine. See sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Tema tuntuimate teoste "Zadig ehk Saatus", "Mikromegas", "Candide ehk Optimism"ning "Kohtlane" peamisiteks teemadeks on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Ta oli veendunud, et need võidutsevad igal pool ja alati. Prantsusmaal on valgustus olnud tähtsam kui ühesgi teises Euroopa riigis. Sealsed valgustajad, kes olid ühtlasi ka valgustusliikumise kõige väljapaistvamad eestvõitlejad,uskusid optimistlikult, et uut ühiskonda, mis arvestab inimese vajadusi, on võimalik ehitada mõistuse toel. Valgustajad pidasid inimeste hädade põhjuseks harimatust ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
