Arutlus Vana hea rootsi aeg Nimi Rootsi aeg algas pärast Liivi sõda . Pärast sõda olid Eesti alad jaotatud Poola , Rootsi ja Taani vahel .Poola ja Rootsi ei saavutanud ühist meelt ja sõdisid veel mitmeid aastaid .1561.aastal sai Rootsi endale Harju-, Viru ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna .1581 . aastal , kui Paide oli ära vallutatud said nad kogu Põhja-Eesti .1629.aastal Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile , siis sai rootsi oma võimu alla ka kogu mandri- Eesti.Brömsebro rahuga sai Rootsi Saaremaa ja muhu saare endale , see toimus aastal 1645 . Oliwa rahuga sai Rootsi Ruhnu saare aastal 1660 . Rootsi ajal tuli eestisse Luteri usk . Taheti , et rohkem eestlasi käiks kirikus sp . loeti kõik jutlustused enamjaolt eestikeeles . Paljud kirikud taastati . Ühesõna...
Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja
Kas Balti erikord soodustas või takistas Eesti ala arengut? Põhjasõda oli tõeliseks murranguks eestlaste ajaloos, seda sellepärast, et nüüd oli Eesti Vene riigi koosseisus, mitte enam osa Rootsist. Kuid kuna Rootsi oli endiselt ohuks Venemaale, tuli läbi viia mõningad ümberkorraldused, mida nimetatakse Balti erikorraks. Esimesed uuendused võeti vastu 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Balti erikorra suureks eesmärgiks oli baltisaksa aadlike lepitamine vene võimudega, et nad oleksid nõus Rootsile vajaduse korral vastu astuma. Balti erikorraga jättis toonane Vene tsaar Peeter I baltisaksa aadlikele alles pea kõik nende eelised ja omavalitsuse. Toimus ka redutseeritud maade tagasiandmine aadlikele ehk restitutsioon, mis loomulikult oli baltisakslastele meele järgi, kuid eestlastest talupoegadele ei tulnud see sugugi kasuks. Talupoegade olukord muutus halvemaks kui varem, sest nüüd oli aadlikel taas nende üle suur mõjuvõi...
toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj.v ühendas kubermangud, autonoomia (30.03.17) MAAPÄEV oli omamoodi tolleaegne parlament, olid parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de
17. saj maakonnaks, 7 linnuselääni) Liivimaa kubermang, jagunes keskpaik b) Poola võim Lõuna-Eestis maakondadeks); Rootsi-Taani sõjad (jagunes presidentkondadeks, 1598. 1643-1645, Brömsebro rahuga 1645 aastast vojevoodkondadeks) Saaremaa Rootsile c) Taani võim Saaremaal (jagunes ametkondadeks) Rootsi aeg 16. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Põhjasõda 1700-1721, Uusikaupunki saj lõpp-18. saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18
kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti LM maanõunik Rosen laiali Haldusjaotus EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, EM ja LM kubermangud, 5+5 4+3 maakonda, 10 linna 4+3 maakonda, 10 linna maakonda, uued linnad Paldiski ja Võru Talupoegade Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad Sunnismaised pärisorjad olukord Pärast reduktsiooni Vohnja Jaani kaebekiri Browne´i positiivsete määruste a
aasta revolutsiooni tähtsus tuleviku seisukohast? Järeleandmised poliitikas Poliitilised kogemmused Tähelepanu rahvukultuurile Mõju kirjanudsele, kusntile 7. 1917. aasta sündmused Eestis. Veebruarirevolutsiooniga Venemaal, kus kukutati monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus, võideldi, pärast eestlaste massidemonsttratsiooni Petrogradis, Eestis välja rahvuslik autonoomia Autonoomiaga ühendati Eesti- ja Liivima kubermangud, loodi eesti rahvusväeosad (lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp
habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi tunnustatakse Saksamaal kolmanda usuna Põhjasõda 1700-1721 Taani, Rootsi vastased olid Uusikaupunki rahu, balti Venemaa, vastu rootsi kubermangud liideti vene riigiga. Poola-Saksi ülemvõimule Rootsikaotas oma ülemvõimu VS. Rootsi läänemere läänemere piirkonnas piirkonnas.Venemaa soovis pääsu Läänemerele Liivi sõda 1558-1583 Eesti, Rootsi, Poola, Rootsi ja Põhja-Eesti kuulub Rootsile,
Pärisorjuse kaotamine Õpik §21, lk 134-135 18. sajandi lõpul kriisinähud majanduses: Mõisnikud elasid üle jõu tarbimise tase ületas mõisate kandevõime Ingliste mõisa 18. sajandil ehitatud peahoone Kunda mõis 17. sajandil Balti kubermangud kui Venemaa häbiplekk Euroopa silmis valgustajate tegevuse tulemus Garlieb Merkeli 1796. aastal avaldatud teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..."
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis
diplomaatidega. 18. veebruar 1918- algas saksa pealetung. 19 veebruar 1918- Päästekomitee loomine.( Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konstantin Konik) 23. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus. 24. veebruar 1918- iseseisvusmanifesti ettelugemine Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 3 märts 1918- Brest-Litovskis sõlmiti Vene- Saksa rahuleping. Eesti- ja Liivimaa kubermangud jäeti Venemaale, kuid tegelikult kuulus kogu võim Saksa sõjaväelastele. Aprill 1918- Riias peeti Baltimaade maanõukogu. Novembri algus 1918- Saksamaal puhkes revolutsioon. 11.november 1918-Eesti Ajutine Valitsus hakkab Saksa okupatsioonivägede juhtkonnalt Võimu üle võtma. Lõpeb Esimene maailmasõda. 28. november 1918-Punaarmee rünnakuga Narvale algab Eesti Vabadussõda.
· vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalituse moodustamine · rahvusväeosade loomine · maapäeva valimiste väljakuulutamine · hakati looma poliitilisi erakondi(Eesti demokraatlik erakond,Eesti tööerakond,Eesti sotsiaaldemokraatlik ühendus jne) Sõjasündmused
Peeter naine, kes võttis võimu ka valitsemisel ning tõi kaasa muudatusi. Katariina lõi kubermanguseadused, mis hakkasid kehtima Venemaa piirkonnaaladel, millele oli kehtestatud Balti erikord. See oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Katariina soov oli tihedamini liita piirialad Venemaaga ja terviklikkuse tagamine. Kehtima hakkasid seadused, mis Venemaalgi. Halduskord muutis maakondade ja valdade piire ning loodi uued maakonna linnad, Paldiski ja Võru. Kubermangud jagunesid nüüd maakondadeks, provintsid kaotati, Narva liideti Peterburi kubermanguga ja maakonnakeskused said linnaõiguse. Aadlikest said omavahel kõik võrdsed aadlikud, mõisad jäid neile alles aga privileege kärbiti. Asehalduskord kehtis 1796. aastani. Mõlemad korrad tõid endaga kaasa muudatusi, aga asehalduskord rohkem, kuna nii muudeti Eestimaa ja Liivimaa Vene impeeriumi moodi rohkem, hakkasid kehtima nende seadused ja aadlike privileegid kadusid ära.
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 · Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine Kokkuvõtteks oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. 1783-1796 Katarina II kehtestatud asehalduskord: 1) Balti kubermangude tihedam liitmine Venemaaga 2) Aadlimatriklide kaotamine
ümberkorraldustega. Venemaal tekkisid kahte sorti inimesed slavofiilid ja läänlased. Läänlased ja slavofiilid Slavofiilid toetasid Venemaa kultuuri ja olid senise valitsusstiili poolt Läänlased aga olid LääneEuroopa arengutee pooldjad. Talurahvaküsimus Talurahvaküsimus Venemaa elanikkonnast ligi 80% olid talupojad. Aleksander I tahtis pärisorjust kaotada, kuid see ei õnnestunud aadlike vastuseisu tõttu. Erandiks oli Balti kubermangud, kus 18161819 pärisorjus siiski kaotati. Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad poliitilise autonoomia. Nikolai I ajal hakati impeeriumi äärealadel rakendama venestamispoliitikat. See tähendas piirkondade muutmist Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Selline tegevus ei kandnud siiski vilja, sest sellega
Eesti ala valitsemine Rootsi ajal Brita Lodi Kubermangud · Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja
haldusjaotus-Liivi- ja Eestimaa kubermangud. Eestimaa jagunes Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks. Liivimaa jagunes Saaremaa, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti. Lõuna-Eesti jagunes Pärnu- ja Tartumaaks. maariik-Landesstaat, Rüütelkondade ja nende ulatuslike võimupiiride tunnustamise tagajärjel 17. saj keskpaigaks maariik. Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus.Eesti- ja Liivimaa aadlike moodustatud rüütelkonnad, mille alaliselt tegutsevaks organiks ehk omavalituseks maanõunike kolleegium. konsistoorium-Eesti- ja Liivimaal moodustatud kiriku kõrgeim valitsemis- ja juhtimisorgan. Eestimaal etteotsa piiskop, Liivimaal etteotsa kindralsuperintendent. Bengt Gottfried Forselius-Harju-Madise ja Risti rootslasest pastori poeg.1684.aastal lõi Forseliuse seminari, kus koolitati Eesti talupoegadest õpetajaid välja. Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu õpetaja, viis nad Karl XI ette. Seminaris u160 talupoissi, kellest 50 said õpetajateks. Andis suure panuse ...
Nii sündiski Eesti Vabariik Eesti Vabariik kuulutati ametlikult välja 24. veebruaril 1918. Polnud aga lihtne protsess lüüa lahku suurest Vene impeeriumist ja luua oma väike vabariik. Kuna aga oli käimas esimene maailmasõda ja venemaa oli nõrk, oskasid eestlased juhust kasutada ja nii see väikeriik sündis. Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirkondade hulka. Paldiski oli suur sadam ja Eestimaa oli venelaste ,,aken Euroopasse". Eestlased võimul ei olnud ja oma rahvust suruti venelaste poolt maha. 20. sajandi alguses jätkus ikka see aastaid kestnud venestamine ja kohalike saksa päritolu mõisnike surve. 1905. aasta sügisel hakkasid toimuma streigid, meeleavaldused linnades, detsembris rüüstati ja põletati mõisaid. Ületõus suruti Vene valitsuse karistussalkade poolt maha.
16.Mis juhtus 25.veebruaril? Korraldati sõjaväeparaad, loeti ette manifest. Peale manifesti lugemist marssisid linna saksa üksused ning Eesti iseseivus katkes üheksaks kuuks. 17.Kes oli tol hetkel Eesti Ajutise valitsuse peaminister? Konstantin Päts 18.Millal oli Saksa okupatsioon Eestis? 25. veebruar 11.(21.) november 19.Millise rahuga astus Venemaa 1.maailmasõjast välja (millal)? Saksamaa jättis Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale. 20.Milliseid ümberkorraldusi tehti saksa okupatsiooni ajal? Moodustati Venemaa endistest Balti kubermangudest Saksamaa koosseisu kuuluv Balti (hertsogi riik) 21.Millise riigi kavatsesid baltisakslased luua Eestisse ja Lätisse? Balti riiki 22.Miks see riik jäi loomata? Sest see hakkas vastumeeli tekitama Berliinis 23.Millal tuli üle pika aja jälle kokku Eesti Ajutine Valitsus? Mis päevaga see kattub? (ametlikult anti võim üle 21.11.) 11
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19
saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj. lõunaeestlane jõukam kui põhjaeestlane? · Erinevad kubermangud, linakasvatus. · parem maa (rohkem metsa), p-eestis on kivine ja pole head mulda. 9. Miks oli raharent talupojale kasulik? Miks mõisnikule? · Miks talupojale?: · Talupoeg - aeg kodus tööd teha, ei pidanud mõisas enam tööd tegema. · Miks mõisnikule?: · mõisnik - sai sularaha ja endale kraami kokku osta, nõud ja söök, jook,rikkalik elu ja mööbel - sai oma head elu elada. 10. Mis olid kõige olulisemad muutused eesti talurahva elus 19. sajandi jooksul
Ajaloo kordamisküsimuste vastused 1)Liivi sõda: Toimus aastatel 1558-1583, sõjas võtsid osa Taani, Venemaa, Poola-Leedu ja Rootsi. Sõda alustas Venemaa, kõik riigid soovisid enda mõjuvõimu ja territooriumi suurendada. Venemaa soovis sadamaid, P-L, aga territooriume ja Venemaa vastast liitu. Tulemused: Venemaa ei saanud alasid, Rootsi sai Põhja-Eesti ja Hiiumaa, Taani Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis ...
· Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a rahu, kus Rootsi loovutab Eesti- ja Liivimaa Vene riigile.Rootsi aja lõpp Eestis. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse ,nn Balti erikorra. · Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad
Balti erikord ja keskvalitsus 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845.aastal, kolmas 1864.aastal. 1860. Aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu, kuna selline eristaatus ei olnud vastuvõetav Vene avalikule arvamusele nin paljudele valitsusringkondade tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. Venemaa keskvalitsus kasutas äärealade valitsemisel mitmesuguseid eri vorme. Balti kubermangud olid alates 1801.aastast liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased...
VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid
Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus 1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk tö...
Aleksandrikooli loomise algatus J. Adamson ja J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena
3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia asehalduskondadeks eesotsas ühinse asehalduriga Riias · Maakonnad nimetas ajutiselt ümber maavanem, suurenes maakondade arv: Ajutiselt loodi Paldiski maakonnad (Paldiski, maakonna keskus sai linnaõiguse) Pärnumaalt eraldati Viljandi maakond (Püsib ka peale Kat II ahk-d) Tartust eraldati Võru maakond (Võru linn sai linnaõiguse maakonna
Fr. R. Faehlmann- oli eesti kirjamees ja arst. g. Fr. R. Kreutzwald- oli eesti kirjanik ja arst.(kirjutas Kalevipoja) h. Johann Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. i. Janis Cimze- oli läti pedagoog ja muusikamees. j. Philipp Karell- Ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. 3. Daatumid a. 1801 Balti kubermangud liideti ühtseks kindralkubermanguks b. Talurahvaseadused (sisu) i. 1802-talude pärandamise õigus(Eestimaa) ii. 1804-keelati talupeogade müük,kinkimine(Liivimaa). iii. 1816, 1817, 1819-pärisorjuse kaotamine(Est,Liivim.,Kuram.) iv. 1849, 1856-õigus talusid osta,üleminek raharendile(Liivim,Eestim,) v. 1866 vallaseadus c. 1863 passiseadus d
Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg 1700 Põhjasõda, Venemaa, Poola ja Taani ei olnud rahul Rootsi ülemvõimuga 1700 - Narva lahing, Rootsi võit 1701 Venemaa alistab Tartu, Narva 1721 Uusikaupunki rahu, Eesti ja Liivimaa Venemaa koosseisu
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus m...
TV lk. 23 ül. 1 rajas sõjakoole, teenistus kestis terve elu asendas bojaaride duuma senatiga rajas gallegiumid pearahamaks rajas manufaktuure Ainupärimisõigus-maavaldused võis pärandada ainult pere ühele järglasele Teenistusastmete tabel teenistusse võeti ainult aadlikke ning välistati teenistusse asumine lihtrahvale. Vene õigeusu kirik allutati riigile ühe ministeeriumina. 9. Peeter I reformide tagajärjed. Vihik Aadliriik tugevnes. Riigi administreerimiseks moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner. Kehtestas troonipärimise korra, mille kohaselt võim läks edasi ka naistele. 10. Miks kutsus Katariina II 1767.a kokku esinduskogu? Kas see täitis oma ülesande? Selgita. Õpik lk., 48 Arutamaks uut seadustekogu. Selle töö ei kandnud vilja ning Katariina II saatis selle laiali. Selgus et igal ühiskonna kihil olid omad huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Ka aadelkonna
Uus maakond 1950. Maakonnad asendatakse Paldiski(maakond ainult asehaldurkondade ajal), Petserimaa (kui Petserimaa kuulub rajoonidega, vallad Võru ja Viljandi. Uued linnad Paldiski ja Võru. Eestile on kindlasti tegu esimese Eesti külanõukogudega. Maakondade nimetused linnade järgi. 1796 1917. taastatakse kubermangud, Vabariigiga). Maakonnad jagunevad 1952 1953 on Eestis 3 maakondade nimetused muutuvad endisteks omakorda valdadeks. oblastit. (Tallinna maakond > Harjumaa). Uued maakonnad, v.a. Paldiski jäävad püsima. 1917. ühendatakse Eesti alad ühtseks rahvuskubermanguks (endine Eestimaa kubermang
ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann
Eestlased nägid selles võimalust ning hakkasid taotlema endale autonoomsust. Mõte iseseisvumisest jäi veel kaugeks aga eestlased saavutasid autonoomia 30. märtsil rahumeelse demonstratsiooni abil Petrogradis. Rahutused Venemaal enne esimest maailma sõda ning selle ajal aitasid Eestil saavutada autonoomia, mis oli sammuke lähemal iseseisvumisele. Viimase tõuke Eesti iseseisvumisele andis hirm saksaokupatsiooni ees. Peale autonoomia saavutamist liideti Eesti ja Liivimaa kubermangud ning kuberneriks määrati Jaan Poska. Veneametnikud vahetati eestlastega, toimusid esimesed Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikult kubermangu asjaajamiskeeleks ja hakati looma rahvusväeosi. Mõnda aega rahulduti autonoomiaga, kuid järk-järgult hakati ka rääkima täieõiguslikust Eesti osariigist, unistati ka iseseisvast riigist. See tekitas aga konflikte. Esile kerkisid ka enamlased, kes haarasid Venemaal oktoobripöörde käigus võimu. Nad tulid venemaal võimule 25,26
· Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks
1870.a. toimus esimene Kalevipoja õhtu, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts ( EÜS). EÜS valis oma värvideks sinise, musta ja valge. SININE - kodune sinine taevas MUST - põllupind; eesti mehe must kuub VALGE - lootus paremale tulevikule 1884.a. õnnistati Otepää kirikus sisse EÜS-i lipp. Lipust sai mitte ainult seltsi, vaid kogu Eesti sümbol. 1922.a. sai EÜS -i lipust Eesti Vabariigi riigilipp. VENESTAMINE 1880-aastatel otsustas Vene valitsus muuta Balti kubermangud vene keelt rääkivaks ja vene seaduste järgi elavaks maaks. Venestamist põhjendati sellega, nagu oleks see vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Venemaalt oli loodetud toetust oma rahvuslikele püüetele, nüüd selgus, et tsaarivalitsus on võtnud suuna eestlaste ümberrahvastamisele.
Paldiski, Viljandi, Võru, kõik maakonnad Oktoorbipöörde tulemusel ja enamlaste diktatuuri valgustus, Vennaste kogudused, pietism, nimetati keskuste järgi ajal võeti kurss iseseisvumisele ning 24.veebr klassitsism, talude päriseks ostmine, Tartu 1796-1917 tagasi kubermangud, maakondade 1918 kuulutati välja iseseisvus. Ülikooli taasavamine 1802, I laulupidu 1869, endised nimetused, uued maakonnad püsivad Ida rindel sakslaste pealetungi tulemusel ärkamisaeg (19.saj 60-70ndad), venestamine (va Paldiski) okupeeriti Eesti saksa poolt (19.saj 80-90ndad), Pärnu postimehe ja
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olu...
Seda kogesid aga eestlased „teise rahvusliku ärkamisena“, kuna rahvuslik liikumine oli juba niivõrd jõuline. Eestlased püüdsid venestamislaine ajal teha kõike võimalikku seaduse piirides. Uue venestamislaine alustas Stolõpini ringkiri 1908.a., milles nõuti siinse haldusaparaadi venestamist. Kuna: eestlased ja sakslased suhtuvad venelastesse ühtviisi vaenulikult, venelaste kehvem kirjaoskus, lätlased ja eestlased pöörduvad õigeusust luteri usku, vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. („Teataja“ kinni ja Päts kohtu alla). Ka „Postimees“ suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all
(parlament) oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler Bismarck. 9. 29 kubermangu Venemaa Euroopa-osas. Läänes liitusid selel alaga 15 kubermangu, mida asustasid samuti slaavlased ukrainlased ja valgevenelased. Kokku moodustasid need 44 kubermangu omamoodi metropoli, kus valitsev oli õigeusk. Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi(rangi) ning sätestati sõjaväe- ja tsiviilteenistuse vastavus. Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskonna sotsiaalseid suhteid kuni 1917
talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905. aastal puhkenud Vene revolutsiooniga aktiivselt kaasa. 16.oktoobril 1905.aastal Tallinnas jõudsid vastuolud valitsusega selleni, et võimud andsid käsu avada tuli meeleavalduse pihta. Ärevust leevendas 17.oktoobri manifest, mis lubas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamist. Vene Keisririik on olnud kahetsusväärselt kitsi kõikvõimalike piirangute kergendamisega, mistõttu kubermangud pidid loovutama ennem õiguste suurenemist paljude patriootide elusid. Mõlemate piirkondade, Soome ja Baltikumi edu pärast kättevõidetud suurenenud õigusi oli ajutine. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamislane. Keiser saatis Eduskonna mitu korda laiali ning ka võimu piirati sellel oluliselt. Eestis ja Lätis tekitasid sisevastasseisud revolutsiooniliste meeleolude süvenemise. Näiteks Eestis hakati mõisu põletama
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga (kes on nimetanud teda "Põhjala täheks"). Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutlustel, a...
I Maailmasõda 1914-1918 Sõjaks valmistumine ja plaanid ohvririkas (üle 9 milj. inimese) haavatuid (20 milj.) osales 38 riiki, 75% inimkonnast mürkgaaside kasutamine, tankide kasutusele võtt, kuulipildujad, lennukid Riikide liidud: Kolmik liit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, Antant liit- Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan (liitus hiljem) Ajend – Ungari herts-hertsogi tapmine 28. juuni 1914 Sarajevos. Eesti ja eestlased I Maailmasõjas Eestlaste jaoks oli I Maailmasõja lõpp positiivne, sest sõda viis Venemaa kodusõjani ning tänu sellele sai Eesti lõpuks iseseisvaks. Sõja puhkedes hakati represseerima kohalike baltisakslasi, paljud saadeti välja, saksakeelsed ajalehed hävitati. Sakslased oli survestatud ning nad hakkasid otsima koostööd eestlastega. Sooviti luua Saksa-Eesti ühine omavalitsus, mis ebaõnnestus. Rahvuslikus liikumises toimus elavnemine. Tallinnas ja Tartus asutati sõjatööstus komiteed, mille kohustuseks oli sõjali...
algul luurelennukid, sõja lõpus massiline pommitajate kasutamine ja õhusõda, kasutati ka zepeliine. 11) Šovinism võib esineda mitmetes vormides: Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse; Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia. 12) Balti kubermangud Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus Leedus oli areng madalam, tõi kaasa väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule Soome Vene imp. koosseisus Soome oli Vene imp. liige alates 19
põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu. Venelased tahtsid baltisakslastega hästi läbi saada. Balti kubermangud olid liidetud üheks kindralkubermanguks. Kindralkuberner- kõrgema võimu esindaja valitsuses, teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, enamasti kõrgemad sõjaväelased Kantselei- kindralkuberneri tugi, mille kaudu suheldi kohalike organisatsioonidega Frederico Paulucci oli keisri kindraladjutant. Ta püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada, Pauluccile polnud ka täiel määral vastuvõetav Balti erikord ja rüütelkondade privileegid
1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa Täyssinä Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola. 1629.a Rootsi valdusesse jäi kogu mandriala Brömsebro Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa Uusikaupunkki Rootsi ja Venemaa vahel, 1721. See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus. Millised maakonnad kuulusid Eestimaa ja Liivimaa kubermangu koosseisu?
Vabadussõjas, Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine andis võimaluse Eesti iseseisvumisele. Veebruarirevolutsioon 1917 Tsaar Nikolai I loobus troonist Venemaa krahhi äärel nälg, sõjaväsimus, Venemaa nõrgenemine Seadusandlik võim Riigiduumal, täidesaatev võim Ajutisel Valitsusel Autonoomia Märtsis taaskehtestas AV Soome põhiseaduse, kuulutas Poola iseseisvaks, alustas Ukraina autonoomseks muutmist. AV määrus Eesti kubarmangu ajutise korra kohta: 1) Eestimaa ja Liivimaa kubermangud liidetakse 2) esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska 3) nõuandev organ - Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Asjaajamiskeeleks sai eesti keel Oktoobripööre ja Enamlaste võimu all Eestis palju erakondi, võim läks mässumeelsete (VSDTP) kätte sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon. 27. okt Eestis Eestimaa Nõukogude täitevkomitee. Pankade riigistamine. Maapäev saadeti laiali Maapäeva Vanematenõukogu J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
