· Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse · Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja · Järgnevad Hektori matused · Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid
Referaat Koostaja: Merili Männilaan 10.klass Juhendaja: Liina Vaimla Lihula 2014 Esialgsed kindlad andmed raamatupidamisest pärinevad 7000 aasta tagusest Mesopotaamiast. Veel on leitud märke Sumerist, Assüüriast ja Paabelist, mis ulatuvad veel kaugemale, kui 7000 aastat. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge. 6.sajandil e.Kr. võtsid kreeklased üldkasutusele rahamündid, mis võimaldas majandusarvestuse viia täiesti uuele tasemele. Lõpuks oli võimalik kirja panna kogu omand ja kõik tehingud mitte enam kui nii palju põlde ja nii palju orje või nii mitu vaati veini nii mitme untsi hõbeda vastu, vaid kui nii mitu teatud süsteemi rahaühikut. Hetkel maksunduses kasutusel olevate krediit- ja deebetkaartide nimed on pärit ladina keelest. Deebet tähendab „ta võlgneb“ ning krediit „ta usaldab“
pidustusi ning sportlikke võistlusi. Mükeene kunsti aga iseloomustab see vastu sõjatemaatika ja kangelaseepika, kui sellegi poolest on üle võtnud eredavärviliste freskode maalimise losside ja jõukate majade seintele. Minoilise tsivilisatsioonile ei leia vastet näiteks Mesopotaamia või Egiptuse kultuurist. Ka kiri on neil kohapeal välja mõeldud. Kreeta ja Mükeene olid väga tihedalt seotud oma sarnasuste poolest. Hilisemad kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi muistse kangelasajana, mille kohta kirjutati palju kangelaseeposeid.
Aristoteles elas aastatel 384322 e.m.a. Aristoteles oli keskmisest väiksemat kasvu. Ta oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi. Ta sündis Stageiras (Lõuna-Makedoonia) polises, mille olid asutanud kolooniana kreeklased. Päritolult oli Aristoteles seega kreeklane. 18-aastaselt läks Aristoteles Ateenasse ning asus õppima Platoni Akadeemias. Temast sai Platoni üks andekamaid õpilasi. Tõsi, teoreetilised lahkhelid Platoniga tekkisid Aristotelesel juba sel ajal ning hiljem asutas Aristoteles oma kooli. Lahkhelisid olevat tekkinud ka proosalisemates küsimustes. Nimelt pööras Aristoteles suurt tähelepanu oma välimusele, mis aga Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalanõude pärast, lasi endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud). Tema näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olevat olnud ülespuhutud. Vanemaid inimesi võis se...
· Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal? · Kuidas valitseti keisririigi ajal?
Õpik lk 135, Küs 1-8 1. Kuna Kreeka kodanikud osalesid valimisel, siis tehti palju otsuseid just läbi rahva hääletuse ning sellest võib järeldada, et Kreekas oli demokraatiline riigi kord. Kreeka riik oli väga võimas nii sõjaliselt kui ka poliitiliselt, kõik asjad ja seisukohad olid riigis täpselt paika pandud. Minu meelset need tunnusjooned võimaldasidki demokraatia kujunemise Kreekas. 2. Kreeklased suhtusid oma jumalatese väga siiralt, kuna jumalad seisid ühiskonna väärtuste ja moraali katitsel. Kreeka Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Nagu ka varasemates kultuurides oli kõigil jumalatel oma ülesanne või kehastus. Kreeka jumalatel oli väga tähtis roll ühiskonna poliitilisel kujundamisel. Kuigi hiljem avastati et inimestel on ühiskonna elus rohkem tabavust, jäid jumalad ikka oma ülesandeid täitma. 3
Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Vaste Roomamütoloogias on Mars . Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise ja õudutekitava iseloomuga. Ares oli kreeka kaheteistkümnest peajumalast kõige vihatuim verejanuline, julm, hävingut ja kannatusi toova sõja jumal.
510 eKr algas vabariigi periood, mis kestis 265. eKr. 265- 30 eKr hiline vabariik. 265 eKr vallutas Rooma linn kogu Itaalia. 133-30 eKr kodusõjad Roomas. 30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Rahvastik Apenniini poolsaarel itaalikud etruskid kreeklased asukoht keskosa põhjaosa Lõunaosa, Sitsiilia tegevusalad Põlluharimine ja karja Meresõitjad, Põlluharimine, kasvatamine kaupmehed, ehitajad, viinamarja- ja metalli töötlejad oliivikasvatus ühiskonnakorraldus Patriarhaalne suurpere aristokraatlik Demokraatia/türannia
Heebrea keeles) · Uus testament 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles) · Jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimeste pattulangemisest, Israeli rahva ajaloost, prohvetikuulutustest. Eestikeelne piibel: Esimene Eesti keelne piibel trükiti 1739 Tallinnas J. Köheri trükikojas. Tõlkis seda rida inimesi, keda juhatas Anton Thor Helle. Rootsi ajal rajati sinna majja Gustav Adolfi Gümnaasium. Kreeka mütoloogia ajalugu: Kreeka mütoloogia ime on see, et kreeklased lõid hirmumaailmast ilumaailma: austasid jumalaid, kuid ei kartnud neid. Jumalate tegudest jutustavadki Kreeka müüdid. Eeposed: Homeriidid kirjutasid eeposeid. Kuna kreekas oli tohutult eeposeid, jagati neid temaatilisteks sarjateks, mida nimetati küklosteks(küklos ring). Kõige olulisem oli Trooja küklos, kuhu kuulus 7/8 eepost. 1. ''Kypria'' Trooja sõja eellugu(Gain+Zeus) Trooja sõja eeldus (Paris+kuldõun) Trooja sõja algus 2
Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma. Kokkuvõtte Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Olümpiamängud olid kõige tähtsamad ja suurejoonelisemad ülekreekalised pidustused. Kreeklased tundsid nende üle suurt uhkust ja jätkasid nende korraldamist ka pärast iseseisvuse lõppu. Alles aastal 394 peale Kristust keelustati olümpiamängud. Valisin just selle teema sellepärast, et nendest valikutest tundus see kõige huvitavam. Huvitav oli uurida, kuidas nii oluline traditioon on alguse saanud. Kasutatud kirjandus: 1. Wikipedia 2. Mait Kõiv „Vanaaeg“ 1. osa, lk117
Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 – 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland
Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi, olümpiamängu peeti iga 4 aasta tagant. Populaarsed olid lühemad luulevormid, luuletusi esitati flöödi või keelpillil, kreeka luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel. Foiniikia kultuuri kõige silmapaistvam saavutus maailma esimene tähestik II aastatuhandel. Sai see alguse piltkirjast. Lugemine ja kirjutamine oli nüüd kättesaadavam rohkematele inimestele. Kreeklased lõid selle põhjal oma alfabeedi ja ka see on ka tänapäeva kirja eeskäija. Heebrealaste esiisa Aabraham. 13. eKr sajandil lahkusid iisraellased oma juhi Moosese eestvõttel Egiptusest. 10. sajandil eKr ühendas iisrae...
ülemäära hirmsaid teemasid harrastavaks ja maneerlikuks. Niisugust pitserit kannab ka skulptuur ,,Lakoon". See on loodud 1.sajandil eKr ja kujutab preester Lakooni ja ta kahe poja surmaheitlust madudega . See skulptuur on seotud ,,Trooja Hobuse" müüdiga. Kreeklaste juht Odysseus lasi Epeiosel ja Athenal valmistada puust hiigelsuure hobuse, kuhu ta oma parimate võitlejatega sisse ronis, et hävitada Trooja. Ülejäänud kreeklased lahkusid laevadega merele. Troojalased arvasid, et see hobune on kreeklaste kingitus. Paljud tahtsid seda kinki linna viia, kuid oli ka hoiatajaid, eelkõige õnnetusekuulutaja Kassandra. Kassandrat ei uskunud muidugi keegi peale Poseidoni preestri Lakooni, kes lennutas kuju pihta oda, demonstreerides, et see on seest õõnes. Apollon kartis, et tema plaan hävitada Trooja, nurjub ja saatis merest välja kaks hiigelmadu, kes põimusid ümber preestri ja tema kahe poja ning lämmatasid nad
moodustavad kujundeid, mis on alati ühesugused. Tähtedest kujundeid ehk tähtkujusid hakati nimetama olendite ja asjade järgi, mille moodi nad inimestele tundusid. Nendest on loodud palju muistendeid ja müüte. Kõige tuntum tähtkuju meie taevas on Suur Vanker. Kõik rahvad tunnevad seda tähtkuju erineva nime all. Näiteks soomlastel on see Otava, mis tähendab kalavõrku, aga ameeriklastel Big Dipper ja venelastel (loe: balsoi kovs), mõlemad tähendavad tõlkes suurt kopsikut. Kreeklased peavad eestlaste Suurt Vankrit hoopis suurema tähtkuju Suure Karu osaks. Suur karu Sodiaagi tähtkujud 12 sodiaagi märki(loomaring) Tähti omavahahel ühendades saadi tähtkujud. Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi,
Priamos laks Achilleusiga raakima ilma viha ja kattemaksuta, moistes, et see ei aita antud olukorras. Achilleus hindas seda vaga, et Trooja kuningas tuli rahu ja austusega mitte sodima. Trooja kuningas suutis austust ja viisakust ules naidata isegi oma suurima vaenlase vastu, kui samal ajal Kreeka ja Sparta kuningad Agamemnon ning Menelaos ei suutnud austada isegi oma ligimesi. Seetottu andis ka Achilleus Priamosele tema poja surnukeha ja lubas, et kreeklased ei runda troojalasi 12 paeva, kuni Hektor saab maetud (12 paeva oli kombeks matuseid pidada).
Ma leian, et 75 protsendi ulatuses palkade edasi maksmine tekitas riigile veel suurema kahju, kui saja protsendilise palga maksmine. Seda sellepärast, et koristajad ei teinud midagi selle heaks, et oma palk välja teenida. Teiseks tehti kulutusi veel erafirmadele, et nad koristamisega tegeleksid. Kui asjasse on segatud erafirmad, siis tekitab see minu silmis umbusaldust. Samahästi oleks võinud koristajad oma tööd teha. See ei ole tegelikult esimene apsakas. 2011 aastal avastasid kreeklased, et vähemalt 4500 surnud isikut on saanud aasta jooksul pensioni ühtekokku 16 miljoni euro eest. See näitab, et Kreeka, kui riik, ei oska majandada ja raha lugeda. Mis puudutab riigitöötajaid, siis pensionide maksmisest surnutele järeldub, et töötajatel on mugav elu. Seda näitab tegelikult ka minu kogemus, kui ma Kreekas käisin. Turistina soovisin rohkem linnas ringi käia ja uusi paiku avastada. Kui aga mõnes kohvikus oli plaanis peatuda,
2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad, poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab Kreeka, Makedoonia Aleksandri vallutused (Aleksander
Nike tempel Nike tempel on joonia stiilis väike tempel ja tempel ehitati umbes 420. a paiku eKr. Arhitekt Kallikratese poolt. Tempel oli ehitatud Nike´le ehk kreeka võidujumalannale. Tempel asub täiesti kalju ääres Akropolis. Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. Hoone koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion Seegi tempel on joonia stiilis, mis püstitati 421 406 eKr., mis oli ka Akropoli viimane klassikalises stiilis ehitis. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Kojas oli Athena kuju ja sammaste asemel noorte neidude marmorkujud nn. karüatiidid. Erechtheion,
hõime(germaanid), see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne- Euroopas 3. 1) Bütsantsil oli soodne geograafiline asend,tänu millele oli lihtsam end kaitsta 2) Rikkalikud materjaalsed võimalused(hea maksusüsteem ja kaubandus) 3)Hiiglaslik regulaararmee.Kaitsesõja asemel oli pealetungi sõda. 4)Sõjaline ülekaal merel 4. Bütsants hõlmas nii Balkanit, Väike-Aasiat,Palestiinat,Süüriat kui ka Põhja- Aafrikat. Rahvastik: kreeklased,bulgaarlased,armeenlased Riigikorraldus: kogu võimutäius kuulus riigis keisrile e. Basileusele( ka kirik allus temale) 5. 1054a. Puhkes patriarhi ja paavsti vahel tüli,mida nim. suureks kirikulõheks. Tagajärg: ristiusk jagunes ristiusk roomakatolikuks kirikuks(läänes) ja kreekakatolikuks e. Õigeusu kirikuks(idas) 6. 3 saj jõudsid frangid Galliasse(praegune prantsusmaa), 5 saj lõpul , kui võimul oli Merovingide dünastiast Cglodovech, haarasid frangid peaaegu
Sportlased vajavad teisi sissetulekuid peale oma heade tulemuste eest palka saades.Olümpiavõitja Tiit Sokk peab pubi ja korvpallikooli. Soku Korvpallikooli MTÜd ei asutatud kasumi teenimiseks, pigem sai see tehtud murest koduse korvpalli tuleviku pärast.Kuid kõigil ei lähe nii hästi ettevõtmisega.Indrek Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära. Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast
Sparta riik Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeks linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda: spartalased oli jub VIII sajandil eKr alistanud naabermaakonna Masseenia ja orjastanud selle elanikud. Samal ajal ei kujunenud Spartast kunagi tõelist linna, isegi siis, kui Spartast ei saanud tugevaim riik Kreekas, koosnes selle keskus neljast suuresr kindlustamata külast Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasi...
Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. · Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat. · Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. · Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. · Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Nad märkasid tähistaeva katketmatust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. · Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest?
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säi...
Pärsia kultuur Pärsia asus tänase Iraani territooriumist Egeuse mere ja Egiptuseni, kuid oli kultuuriliselt laiem piirkond. Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr, nad saabusid Iraani aladele koos teiste Indo-Euroopa hõimudega, kes rändasid Kesk-Aasiast ning allutasid kohalikud ja ajapikku sulandusid rahvad. Pärslased ise olid impeeriumi tekkimise ajal oma kultuuri ja ühiskonna arengu poolest madalamal tasemel kui alistatud rahvad. Suhtuti kohalike rahvaste uskumustesse ja kogemustesse lugupidavusega. Allutatud rahvaste ühiskonnakorraldust ja valitsusviise ei hakatud vägivaldselt muutma, vaid hoopis neile toetuda ja tagada sel teel kohaliku ülikkonna lojaalsus. Pärsia riik oli erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. Riik oli väga paljurahvuseline , tähtsaim rahvas olid pärslased (mis arvatavasti vana...
suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid. Kõigisse suhtuti lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi
· Tal on hiilgav palee keset ookeani, kuigi sagedamini on ta Olympose mäel. · Kronose ja Rhea poeg ning Zeusi(peajumal) ja Hadese(allilma valitseja) vend. · Nagu meri isegi, on see jumal mõnikord kõvasüdameline ja metsik ning teinekord jälle õrn ja heatahtlik. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Poseidoni pühaks loomaks peetakse hobust. Ta kinkis inimkonnale hobuse. · Meresõitja-rahvana pidasid kreeklased Poseidonit suures aus ja otsisid temalt tihti kaitset. · Poseidoni naine on Amphtirite, kellega on tal poeg Triton. · Ta röövis Amphtirite tema isa(Nerdus) juurest ning siis abiellus temaga. · Tema relvaks on kolmhark, millega ta paneb mere mässama ja maa värisema · Teiste jumalannade, nümfide ja surelike naistega on tal veel poegi. · Osad nendest poegadest on hiiglasliku kasvu ja jõuga nagu Polyphemos või Antaios. · Tal on võime muuta ennast hobuseks ning
Klassikalisel perioodil kummardati vaid Kreeka jumalaid, näiteks Zeusi, Aphroditet või Poseidonit. Hellenismi perioodil hakati vahemere- äärsetel aladel austama ka Idamaade jumalaid. Tekkis palju uusi usulahke, mis võtsid omaks teiste rahvaste jumalaid ja usulisi ettekujutusi. Seda hakati nimetama sünkretismiks. Leian, et religioonide segunemine oli põhjustatud kreeklaste massilisest väljarändamisest hellenismiajastul pärast Aleksander Suure vallutusretki. Kreeklased hakkasid uskuma selle piirkonna, kuhu nad elama asusid, jumalaid ja uskumusi. Klassikaline ajajärk ning hellenistlik periood erinevad üksteisest väga. Leian, et kui klassikaline ajajärk oli rohkem demoraatlikum, siis hellenistlik periood oli veidi türanlik.
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal.
Iannis Xenakis (1922 Rumeenia 2001 Pariis) Vanemad olid kreeklased, esimesed eluaastad elas perega Rumeenias, seejärel Kreekas. Muusikalised kogemused lapsepõlves: ema klaverimäng, mustlasmuusika, kreeka rahvam., kreeka- katoliku kirikum., raadiost klassikalist m. Gümnaasiumis käis Ateenas, õppis eraviisiliselt klaverit ja m.teooriat, astus 1940 tehnikaülikooli, kuid lõpetas selle pärast sõda. II Maailma sõja ajal osales vastupanuliikumises, sõdides Kreeka vabaduse eest. 1944 sai pommirünnakus tõsiselt haavata, elas
Vana-Kreeka kultuur keskendus inimesele Üheks tähtsaimaks kreeklaste maailmavaate aspektiks oli see, et nad asetasid inimkonna universumi keskpunkti. See tol ajal uudne ja ainulaadne inimesele keskenduv mõtteviis muutus püsivaks ja on säilinud tänapäevani. Seda iseloomutab kõige paremini fakt, et kreeklased lõid oma jumalad iseeneste näo järgi. Varasemas ajaloos polnud ükski teine kultuur selleni jõudnud. Vanas Egiptuses ja Mesopotaamias olid mitmed jumalused kui sulamid erinevatest olenditest: naise keha ja kassi peaga või härja pea ja lõvi kehaga. Nad olid olendid, kes erinesid drastiliselt kõigest elusolevat, kellel polnud midagi ühist reaalsusega. Kreeka jumalad olid inimese sarnased nii välimuselt kui ka iseloomult. Nad ei olnud kõikvõimsad ja kõiketeadvad, vaid oma
tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega. Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt
tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega. Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
Figuurid Pheidias. Ateenlaste Parthenoni idaviilult pidulik rongkäik. Reljeef Parthenonist. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase suure nimega- näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Athena kuju. Samast materjalist oli ka Zeusi kuju Olümpias, mida kreeklased üheks seitsmest maailmaimest pidasid. Paraku pole aeg Pheidiase töödele halastanud, palju on hävinud või kaotsi läinud. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on hävinud, veel enam aga võivad häirida nende ükskõikselt rahulikud ja omavahel väga sarnased ilmed. Kreeka kujurid nimelt ei püüdnudki nägudel mingeid tundeid või
hauakünkad; kivist majataolised hauakambrid; mägede sisse raiutud kambrid (ehitati ka eeskojad jms). Enamik nekropolides. Tuhastati, tuhk urnis/sarkofaagis. Keal surnu portree/kuju. Levinud poollamav poos. Sarkofaagidel kujutati vahel surnuid elu nautimas. Leitud hauakambritest seinamaale (kuulsamad Tarquinia ja Cerveteri nekropolides). Hauakambrid sisustati eluoana ja jäljendasid inimeste senist elu:heas ja halvas. Tihti tehti isikud tundeküllasemad, kui kreeklased neid tegid. Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist
Koostaja: Kristel Kiisk Klass: 10 A Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik fantastilised olevused, mida meie fantaasia suudaks luua. Kreeka jumalad on võrreldes teiste mütoloogiatega väga inimlikud. Neil on küll jumalikud võimed, kuid ka väga kindlad märgid inimlikest omadustest. Kreeka jumalad sünnivad,
mõned vallutatud alad, sattusid roomlste kultuur ja kunst teiste rahvaste mõju alla. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid nad Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Rooma vabariigi alguses olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomlasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit
ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend,
Bütsantsi ( 395-1453) diplomaatia Peale Rooma impeeriumi lagunemist hakkas rahvusvaheliste suhete süsteemis olulist rolli mängima Bütsants. Roomast eraldumise ajaks loetakse 395 aastat ja esimeseks imperaatoriks sai Arkadios. Ida-Rooma riigi kodanikud pidasid ennast roomlasteks. Etniline koosseis: kreeklased, süürlased, koptid, armeenlased, grusiinid, juudid, alates 6 sajandist slaavlased ja 11 sajandist araablased. Majanduses, poliitikas ja kultuuris kuulus üleolek kreeklastele. Riigikeeleks oli 6 sajandini ladina keel, hiljem kreeka keel. Uus rahvusvaheline süsteem erines tunduvalt Rooma impeeriumi aegsest. Algas Suur rahvasterändamise ajajärk. Kõiki selle nähtuse põhjusi ei suuda teadlased seletada. Kindlasti mängis oma rolli suurte hõimuliitude tekkimine ja
esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja
Põhjus on ka paljusti ehitus materjalides, kus roomlased kasutavad põletatud savitellist ning hiljem kaetakse marmor fassaadiga. Samas kasutatakse Kreeka ehitusvõtteid aga konstruktsiooni kesksed ehitised manduvad ära ning muutuvad ornamendi kesksesteks. Samuti võib arvata, et etruskid tõid kaasa kupli ja võlvi ladumise oskuse itaalia territooriumile, mis pärines mesopotaamiast. Kuppel ja võlv on kreeklastest mööda läinud, nende arhitektuuris seda ei esine. Kreeklased on täiesti egiptuse mantli pärijad. Oluline on ka, et etruskitel oli tegemist laibamatusega, kreeklased ja roomlased põletasid ära laibad. Roomlased tahtsid nii etruskitest erineda. Laibamatuselt näide terrakota sarkofaag. Selles on näha, et on egiptuse mõjutusi, inimesed naudivad elu, lamamisdiiavanil abielupaar. Näited siis veel Leopardide hauakambrist - värvikäsitlusarhailisele iseloomulik. Kapitooliumi emahunt, koos Romuse ja
Keha ja reis moodustavad kaks diagonaali. Ümmarguse üldvormiga pea vastab figuuri käes olevale kettale. Teose ülemine osa on sujuv ja avatud, alumine aga suletud ja nurgeline. Nende elementide seostatus ja igasuguse sümmeetria murdmine tagabki teose ainulaadse tasakaalu ja harmoonia. Teiseks valitud teoseks osutus hellenismi ajastust Lysippose skulptuur ,,Hermes sandaali sidumas", mis hakkas just silma selle ebatavalisuse poolest. Ebatavaline selle poolest, et enamasti kujutasid kreeklased atleete ning jumalaid kas uhkel sammul kõndivana, tähtsalt seismas või koos oma spordivahendiga, mitte aga sandaale sidumas. Lisaks on ka siin kujutatud detailsemalt lihaseid ning muid kehadetaile. Lysippose originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka hellenismi perioodil ligikaudu 320.aastal eKr. Ka selle teose kohta teame me tänu roomlaste koopiatele. Skulptuur kujutab Hermest (vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste,
ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke · Sireen- linnu keha ja inimese enamasti naise peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. · Sileen- osalt inimene, osalt hobune. Kõndisid kahel jalal, kujutati tihti kapjadega, vahel hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. · Nümf- kreeklased uskusid, et kõigil puudel, jõgedel, metsadel jm. On oma kaitsevaim- nümf, kes elab seal sees ja kes kaitseb oma elukohta, kelle elujärjest sõltub ka tolle olu. Kui puu maha raiuda, suri ka temas elav nümf. Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend,
kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund on pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Arhitektuur Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Funktsionalism ja Konstruktivismi ajajärk on mööda saanud ning üha rohkem kõnetab arhitektuuris inimesi ka esteetiline ilu. Ehitis ei pea olema üksnes praktiline, vaid ka silmaga nauditav. Üha populaarsemaks on muutunud ja muutumas vanade majade restaureerimine. Ilu
samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost. Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga üsna vaene ja mahajäänud maa, ka välissuhtlus oli margatavalt vähenenud. Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti
samaaegseid sundmusi-nähtusi Idamaade ajaloost. Kreeka tumeda ajajärgu ajal oli nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga üsna vaene ja mahajäänud maa, ka välissuhtlus oli margatavalt vähenenud. Tsivilisatsiooni uue tõusu ajal tekkisid taas tihedad valmissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli eelkõige suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foikniiklastega. Saades merel neile tõsisteks võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu just foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutusteni. Kreeka kasitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka ida kunstistiili. Klassikalise ajajärgul kerkisid esile Sparta ja Ateena 15.Peatükk. Riik ja ühiskond 1.Võrrelda Sumeri, Kreeka ja Foiniikia linnriike. Leida ühisjooni ja erinevusi. Sumerite linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti
ja mõned sõjariistad. Achilleus haaras sealt kohe sõjariistad ning Odysseus tundis ta ära. Nüüd polnud Odysseusel enam kuigi raske veenda Achilleust sõtta tulema. Kreeka laevastikus oli tuhat laeva. Koguneti Aulisesse, kust ei saanud enne ära minna, kuni lõõtsus Põhjatuul. Tuul aga ei lakanud puhumast, nii et päev läks päeva järel. Ennustustark Kalchas kuulutas, et jumalad öelnud talle, et Artemis on pahane, kuna kreeklased olevat tapnud jumalanna lemmikuluki (jänese) koos pojaga; nüüd tuli Artemise jaoks tuua ohver, kelleks oli Agamemnoni tütar. Agamemnoni jaoks oli see hirmus, kuid ta siiski alistus. Ta saatis käskjala koju tütrele järele ja kirjutas talle kirjas, et kavatseb korraldada tütrele pulmi Achilleusega. Kuid kui tütar pulmapeole jõudis, siis ta hoopis ohverdati. Põhjatuul lakkas puhumast ning Kreeka laevastik asus teele. Agamemnoni tütre ohverdamine maksis kreeklastele siiski kätte
Vana-Rooma Asub Appenniini poolsaarel. Jagunes geograafiliselt kolmeks: *Põhja-Itaalia-gallialased (geldid) *Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
