· jutustab patuste inimeste hingerännakust teispoolses elus · Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab inimmõistust, patuse kehastuse piinad. Vergilius · teos koosneb kolmest osast põrgu, puhastustuli ja paradiis. · sümbolid kujundid, mille fantaasiarikkus küündib fantastilisuseni, ning keskaja kultuuris levinud arvude ja värvide sümboolika. · Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatusega on koguarv 100. · Hauatagune maailm koosneb maisest loodusest, hõlmates nii selle ,,kõrge" kui ka ,,madala" poole. · Teoses on kasutatud satiiri ja groteski s.o üleloomulikkuseni küündivat, madaldavat liialdust · Puhastustules satiir ja grotesk taanduvad. · Puhastustule tippu kui maapealset v lihtsurelike paradiisi 7 surmapattu, kõlbeline tee · ,,Paradiisi" taevastesse märtrid, Jumala truud teeniad, usu nimel suur kangelaslikkus
Keskmine hälve 18,1007 Min 18,027 Studenti tabelist kriitiline t (=0, Standardhälve 0,00720639 Max 18,166 B intervallhälve tõenäosustasemel P=0.95 Normaaljaotusele vastav mõõtetulemus t 2,01 Bmin 18,098652 n- on mõõtetulemuste koguarv, Bmax 18,102748 h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsio 5. Histogramm ja tihedusfunktsioon f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus Intervall 10 n 50 samm 0,0139 Intervall tabel
54gintegratsioon-liituminekeskkondtingimustekompleks,milles biosüsteem asubkineetilineenergiakonkreetinetegevus,valgusenergia,soojusenergiakoaktsioonid-organismide vastastikused suhtedkohanemine- pöörduv,ontogeneeetilinekontiinum-pidevuslevik-liigi territoriaalne paiknevusliigierisus-näitab,kuias antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahelliigirikkus-näitab erinevate liikide arvu antud alal liik-bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus,on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi logistiline kasv- populatsioon kasv on algul aeglane,seejärel kiireneb looduskaitseühiskondlikud ja riiklikud meetmed,mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise,taastamise ja
· See sisaldas üle 1000 hümni. · Ülejäänud kolm kogumit täiendavad seda muude hümnide ja juhistega. · Enne kirja kasutuselevõttu pärandati veedasid suuliselt põlvest põlve. · Suur osa veedadest on arvatavasti loodud juba II a.tuh. eKr. Kastikord · Kastikorra all mõistetakse Indiale iseloomulikku jagunemist erinevatesse seisustesse. · Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik muuta. · Kastide koguarv ulatuub umbes 3000-ni. · Kastikorra alged olid olemasa juba veedade ajastul. · Varna seisus, sanskriti k omadus, värv. · Aarjalased jagunesid kolme seisusesse, millele lisandus neljaski. · Pärast veedade ajajärku kujunesid selged piirid varnade ja nende sees moodustunud arvukate kastide vahel. · Ühe hümni järgi tekkisidd varnad siis, kui ohverdati ürgjumal Purusa. · Jumala suust loodi braahmanid. · Kätest ksatrijad. · Puusadest vaisjad.
ristumine ehk panmiksia ja mis on teistest sama liigi esindajatest suhteliselt eraldatud. Tsönopopulatsioon hõlmab kõikides (taime)populatsioonides olevaid sama liigi isendeid. Tsönopopulatsioonil on: · Geneetiline; · Sooline; · Vanuseline (normaalne, invasiooniline ning regressiivne) ja · Seisundiline koosseis (vitaalsus: kõrge ja alanenud). Populatsiooni arvukus ehk suurus on populatsiooni kuuluvate isendite koguarv mingil ajamomendil. Levi ehk dissimilatsioon on koosluse pideva rindena samm-sammult laienemine. See jaguneb: 1. Lähilevi levised jäävad olemasoleva koosluse piiridesse; 2. Kauglevi osa leviseid kantakse kooslusest välja; see võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning uute kasvukohtade hõivamist. Levimisviisid: 1. Autohooria ehk iselevi; 2. Barohooria ehk raskuslevi; 3. Anemohooria ehk tuullevi; 4. Hüdrohooria ehk veelevi ja 5
ületades samas vanuses naiste oma 4 protsendipunkti võrra. 50-74aastaste meeste töötus on samuti 15 protsenti, kuid erinevus samas vanuses naiste töötusest ulatub 5 protsendipunktini. Kõiki vanusegruppe arvesse võttes on meeste töötuse määr 17 ja naiste oma 12 protsenti. Statistikaameti IV kvartali töötuse koondandmed selguvad veebruaris. Töötute arv muudkui kasvab ja kasvab Töötukassa registreeris nädala jooksul 2765 uut töötut. Töötute koguarv tõusis 86847 inimeseni. Registreeritud töötute osakaal tõusis pügala võrra 13,2% tasemele. Mitte-eestlaste töötus on peaaegu kaks korda kõrgem Üle viiendiku Eesti muulastest on tööta, nende töötuse määr ületab eestlaste oma peaaegu kaks korda. Eelmise aasta III kvartalis oli eestlaste töötus statistikaameti andmetel 11,6 protsenti ning muulaste töötus 20,4 protsenti. IV kvartali koondandmed selguvad veebruaris.
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv N A = 6.02 10 23 mool-1. Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · mol...
Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv (A) A=Z+N . Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks. Prootonite arv on sama, aga on erinev arv neutroneid. Väiksema aatominumbriga elementide stabiilsetes isotoopides on neutronite ja prootonite arv ligikaudu võrdne. Raskemate elementide (Z > 30) stabiilsetes isotoopides muutub aga neutronite arv võrreldes prootonitega üha suuremaks, näiteks uraani isotoopis on 92 prootoni kõrval 146 neutronit.
Rahvusvahelisi restorane on kokku 89 (164.st). Küsimustiku ja intervjuu põhjal sain ma teada Saksamaa, Venemaa, Soome, Kasahstani ja Portugali rahvustoidud. Kooli õpilaste küsitlusest sain ma teada, et ainult 43% ehk 21 õpilast teavad põhjamaade rahvustoite ja 57% ehk 28 õpilast ei tea. Pühajärve Põhikoolis pakutakse ka rahvustoite. Kui palju on Tallinnas restorane, kus pakutakse ainult ühe kindla riigi rahvustoitu? (uuritavate restoranide koguarv on 164) Eesti, 18 Venemaa, 12 Saksamaa, 2 Itaalia, 20 India, 12 Hiina, 11 Rahvusvahelised, 89 Saksamaa rahvustoit Hapukapsas ja valge vorst. Eelroog salat ja supp Pearoog kartulid ja sealiha
7; 5% 8; 4% 9; 4% 10; 2% % 11; 4% 13; 4% 12; 4% Ülesanne 3 Märklaua suunas tehakse 3 sõltumatut lasku. Igal lasul on tabamise tõenäosus 0,7. Olgu X tabamiste koguarv. Leidke juhusliku suuruse X jaotustabel, keskväärtus ja standardhälve. Joonestage saadud jaotuse histogramm ja kirjeldage saadud jaotust. Tabamuste arv ( x ) 0 1 2 3 Tõenäosus ( p ) 0,027 0,189 0,441 0,343 Keskväärtus Standardhälve 2,1 0,79 Kirjeldus: a) milline on tabavate laskude oodatav väärtus : oodatav väärtus on 2
on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5. Isotoobid Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad aatommassi poolest. Aatommassi erinevuse põhjus on neutronite erinev arv tuumas. Tuumade tähistamiseks kasutatakse perioodtabeli sümboleid, mille juurde märgitakse tuuma laenguarv (ühtlasi järjenumber) ja massiarv kujul , kus element on tabelis järjekohal , (st tuumas on prootonit) ja tuumaosakeste koguarv ehk massiarv on (st, neutroneid on A-Z). 6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel
Mesopotaamia-maa-ala Aasia lääneosas,Eufradi ja Figrise kesk-ja alamjooksu piirkonnas. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud.Sumeri tsivilisatsiooni tunnused-:savitahvlite kohane kiilkiri,suurte templite ümber rajatud linnas,eripärane religioon,kõrgtasemeline kirjandus ja kunst. Hammurapi seadused-". Nimelt jagasid Hammurapi seadused Mesopotaamia elanikkonna kolme õiguslikku seisusesse: Vabad kodanikud, sõltlased ja orjad.Mesopotaamia perekonnas oli piiramatu võim. Pruudi kaasvara jäi tema omadusse. Mees võis abielluda ka mitme naisega. Mehel võisid olla ka abieluväliseid vahekordi.Mesopotaamia linnad-on linnatsivilisatsioon.paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid,elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi.Linnad oli kitsadja tänavad kõverad,mille kõrval seisid külg külje kõrval lameda katusega tellistest majad.tänavatel oli häälekas kauplemine.Mesopota...
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapan Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas. Niiskust ...
Saksa sõjaväes käis läbi üle 70 000 eesti mehe neist umbes 20 000 vabatahtlikku ja 50 000 mobiliseeritut. Langes kokku üle 20 000 mehe, 1944. aastal langes ainuüksi 10 000 12 000 meest. 1944. aasta jaanuaris moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulusid Tavesõjaajal soome läinud eestlased, kes otsustasid sel hetkel meie põhjanaabreid aidata. 200. Jalaväerügemendiülemaks määrati Eesti sõjakoolis õppinud ja eesti keelt valdav kolonelleitnant Eino Kuusela. Koguarv oli 200. Jalaväerügemendil umbes 1700 inimest. 200 jalaväerügement ootas, et neid kutustaks Eestisse tagasi sõjatandrile. Teade, et kodumaale võib pöörduda jõudis JR 200 võitlejateni 12 augustil. Otsus oli vabatahtlik, kas sa tahtsid koju minna või mitte. Soomlased ei andnud kaasa relvi. 13. augustil tuli anda otsas, kas jääda Soome või pöörduda Eestisse. Soome jäi 168 meest, Eestisse aga läks 1628, kellest 130 polnud kohal. 19. augustil kell 10.40 saabus JR
3. TRAMMID JA TRAMMITEED EESTIS Trammiteede vajalikkus on kõige suurem eelkõige just suurlinnades, kus rahva osakaal on suurem. Eestis on suurim trammiteede võrgustik pealinnas Tallinnas. 2015.aasta seisuga on Tallinnas neli trammiliini ( Kopli-Kadriorg, Kopli-Ülemiste, Tondi-Kadriorg ja Tondi-Ülemiste). Rööpme laius on 1067 mm. Trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatub 39 kilomeetrini. Trammide koguarv 2015. Aasta aprilli seisuga on 68. [1] [2] 3.1. Uued trammid Tallinnas Selle aasta jooksul saab Tallinn kokku 15 uut trammi, mis alustavad samal aastal ka liinivedu ning 2015. aasta lõpus teenindab sõitjaid kokku 16 uut trammi. Veel nelja Urbose tarne ja liinileminek jääb 2016. Aastasse, kui pärast kõigi uute trammide saabumist sõidab 5 uut trammi liinil nr 3 ja 15 uut trammi liinil nr 4. [3]
kanda. Osasid on pannud muretsema sündivuse tõus, sest kui meie praegused põnnid, kellel on probleeme lasteaeda mahtuvusega, peaksid jõudma kooli, siis neile ei ole ruumi ja seega klassikomplektide vähendamisel kulutatav raha on raiskamine. Tegelikult, hoolimata suurenenud iibele, ütlevad arvud ja Tõnis Lukase sõnad: ,,Meie praegune koolivõrk arvestanud 25000 õpilasega aastakäikudega, õpilaste koguarv väheneb aga sellega võrreldes rohkem kui 80000 lapse võrra. Eelnevad mahud ei taastu niisiis kindlasti lähiaastakümnetel." Eliisa Sommer 11. A klass 20. jaanuar 2009
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4
Tuuma ehitus: *tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel *ühel energiatasemel saab olla piiratud arv osakesi *prootonite ja neutronite energiatasemed on üksteisest sõltumatud *prootonite seoseenergia on väiksem kui neutronitel *seoseenergia-energia, mis oleks vaja osakesele anda,et teda täielikult tuumast vabastada 2.Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope. *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioaktiivsus,radioaktiivne kiirgus *radioaktiivsus on tuumade võime iseeneslikult kiirata *-radioaktiivsus e -lagunemine: Kui tuum on ergastatud olekus , st 1 madalamaist energiatasemetest pole lõpuni täidetud, prootonite süsteemis on auk, siis langeb sinna
muutunud (nagu kogu maailma kuurortid) monotoonseteks, kus kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannik on oma eraldatuse tõttu suutnud säilitada oma eripära.Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 19891991 olid umbes 90% turistidest eurooplased, eriti sakslased ja britid.Kuni 1990- ndateni ei ületanud turistide koguarv 89 miljonit, kuid 1994 oli otsustav aasta Kreeka turismi jaoks, sest sel aastal valis enam kui 10 miljonit inimest just selle riigi puhkusepaigaksTurismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal. Kreeka turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht, kuid viimasel ajal esineb erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi. Kokkuvõte Sain väga palju Kreeka kohta teada
need trükis. Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Hobuse monument 1. mail 1990. a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama põllumehe parima abimehe hobuse monument, mille autor on Endel Taniloo
Ilma peremeheta jäänud varemed olid kohati kasutusel veel Põhjasõjani (1700- 1721), misjärel varemed taas tühjenesid. Peaaegu puutumatuna säilis vaid kirikuruum, mille kõrgeid müüre oli arvatavasti rüüstajail tülikas lammutada. Esimesed süstemaatilised väljakaevamistööd algasid Pirita kloostri aladel 1934. aastal. Juba tollal väljakaevatud suurepärastele leidudele tuli rohkelt lisa ka 1960. aastate algul taasalanud väljakaevamistöödel. Leidude koguarv on aukartustäratav kirikus ja nunnade sulushoonestiku kohal leiti pea paarkümmend tuhat irdleidu, mis pärinevad 15. sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. 1992. aastal taotles Birgitta ordu juht ema Tekla Eesti valitsuselt Birgitta ordu Tallinna kloostri varemete rendilevõttu. 1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad
· Aineosakeste ehk tuumade lagunemise protsess erineb tavalisest lagunemisest, sest aineosakesed muutuvad teisteks keemilisteks elementideks. 4. lagunemisel tekib uus element, kus ematuum erineb tütartuumast 2 aatominumbri võrra. Üldjuhul võib lagunemise esitada järgmisel kujul: Kus X on ematuum, Y on tütartuum ning A ja Z vastavalt ematuuma massiarv ja aatominumber. · lagunemisel jääb tütartuuma nukleonide koguarv samaks, mis ematuumalgi, kuid ühe võrra on suurenenud prootonite arv tuumas. Järelikult on üks lähtetuuma neutronitest muundunud prootoniks. Selle protsessi käigust tekib lisaks elektronile veel üks osake, millele on antud nimeks neutriino väike neutron. 5. Energeetiliselt kasulikud on kergete tuumade sünteesireaktsioon (termotuumareaktsioonid) ja kontrollitavad ahelreaktsioonid (mida kasutatakse tuumareaktoris energia tootmiseks). 6
Päikesesüsteemi väikekehad 1. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired.
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega.
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart j...
tuumajõudude väikese mõjuraadiuse tõttu tuleb reaktsiooni käivitamiseks kaks lähtetuuma omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Selleks peab olema tagatud kõrge temperatuur( 108 kraadi) 19. Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone. 20. Mida nimetatakse massiarvuks? Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv tuumas. 21. Mis tekib raske tuuma lõhustumisel? Raske tuuma lõhustumisel tekib mitu väiksema jrk numbri ja massiaarvuga tuuma. 22. Kirjelda raskete tuumade lõhustumist. Raskete tuumade lõhustumist nimetatakse ahelreaktsiooniks, kuna raskete tuumade lõhustumisel võivad vabanenud neutronid põhjustada järgmiste uraanituumade lõhustumist. 23. Selgita mõistet neutronite paljunemistegur. Tuuma lõhustumisel tekib mitu uut neutronit, siis kasvab ahelreaktsiooni käigus lõhustuate
Päikesest mööduv valguskiir peaks kõrvale kalduma 1,75’’ Aastal 1919 toimus täielik päikesevarjutus Lääne- Aafrikas, kus möödeti ära nurk α. 1922a. 1,66’’ < α < 1,88’’ Üldrelatiivsusteooria kohaselt voolab aeg suurte masside läheduses aeglasemalt (Sekund Päikesel on pikem kui sek Maal). Seda tõestab spektrijoonte gravitatsiooniline punanihe. Valemid V=m/M V = moolide arv m = mass M = molaarmass N = V * Na N = molekulide koguarv V = moolide arv Na = molekulide arv moolis E = N * (3,2 * 10-11) E = Tuumaenergia N = molekulide arv 3,2 * 10-11 = energia ühe molekuli kohta Ee = N * t Ee = elektrienergia N = Võimsus t = aeg (s) Kasutegur = Kasuglik energia / koguenergia V = 4* r3 * π / 3 V = ruumala r = raadius
Läänemere ääres. Nimetused Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Arvukus Kuna saamiks olemise kriteeriumeid on eri riikides mitmeid, pole absoluutselt täpseid arve võimalik nimetada - erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami. Keel Saami (varasema nimetusega lapi) keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. Ajaks, mil läänemeresoome keeled ja saami keel ei olnud veel eraldunud, ehk läänemeresoome ühisajaks on arvatud ajavahemikku 1500-1000 eKr. Saami keele iseseisvaks keeleks kujunemine toimus tõenäoliselt aastatel 1000-700 eKr.
oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilmajõe. Usuti, et surnud söövad seal savi ja põrnu nind neil on tiivad nagu lindudel. 9. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Kiri täiustus aegamööda ja muutus hõlpsamini kasutatavaks. Häälikumärkide osa kasvas, märkide koguarv aga vähenes algperioodil rohkem kui 1500-lt mõnesajale. 10. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Ntx: Gilgamez 11. Mesopotaamias oli suhteliselt kõrgel tasemel matemaatika. Arvutamisel kasutati kuuekümnendüsteemi, mis on tänapäevani käibel. Esimesena maailmas rakendasid mesopotaamlased arvude märkimisel tänapäevalgi kehtivat põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema koht numbrite
Kvargid ja leptonid on mõlemad fundamentaalosakesed. Leptoneid esineb ka vabade osakestena, kvargid aga ei saa vabana eksisteerida. 5. Millistest kvarkidest koosneb neutron ja millistest prooton? Prooton koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist( p=(uud)); neutron koosneb aga ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist(n=(udd)) 6. Milline seaduspära kehtib universumis eksisteerivate kvarkide- antikvarkide arvu kohta? Kvarkide ja antikvarkide koguarv on jääv. 7. Miks võeti kasutusele suurus "värvilaeng"? Mikromaailmas kehtib Pauli keeluprintsiip mille kohaselt samas süsteemis ei tohi olla kahte täpselt samasugust elementaar osakest. Et eristada prootonis ja neutronis olevaid ühesuguseid kvarke võeti kasutusele uus omadus värvilaeng millevõrra kvargid teineteisest erinevad. 8. Selgita värvilaengu iseärasusi ja seost valgusega? Värvilaengu omadus võeti sarnaselt valgusega kus 3 põhivärvi liitmisel saame tagasi valge
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand
vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid *kromosoommutatsioonid uued geenid, muutused avaldumises *genoommutatsioonid uute geenide eristumise võimalus Mutatsioonide ... *tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali *sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist
Läbimõõdult on ta Maast 11 korda suurem, ruumalalt 1400 korda, pindalalt 125 korda, massi poolest 318 korda suurem. Praegu tuntakse Jupiteri Pildil on Jupiter. 16 kuud. Saturn Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiad ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. Saturni kuude koguarv on ametlikel andmetel kaheksateist. Pildil on Saturn. 4 Uraan Uraani katab paks valge udu, mis tõttu planeedi piirjooned on hägusad. Uraani rõngad avastati 1977. aastal, kui Maalt vaadate liikus Uraan ühe tähe eest läbi. Selle rõngad on peenikesed ja kokku on neid kümmekond. Uraani kuude arv ametlikel andmetel Pildil on Uraan
Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand
Formaalse laengu leidmiseks tuleb leida aatomi valentselektronide arv, kusjuures: igast sidemest kuulub aatomile 1 elektron; vabad elektronipaarid kuuluvad täielikult aatomile. Laengu leidmiseks tuleb valentselektronide arvust vastavas vabas aatomis lahutada sidemetes osalevate elektronide ja vabade elektronipaaride arv. V - valentselektronide arv vabas aatomis L elektronipaaride arv S sidemete arv ühendis V - (2L + S) Lewise struktuurvalemis: · Elektronide koguarv on võrdne kõigi aatomite valentselektronide summaga · Igat aatomit ümbritseb struktuurvalemis kindel arv elektrone: · H (vesinik) 2 elektroni · II ja III perioodi aatomitel 8 elektroni Valentselektronide arv võrdub rühma numbriga. Fl (formaalne laeng) = vaba aatomi valentselektronide arv miinus seotud aatomi sidumata elektronide arv miinus pool seotud aatomi seotud elektronide arv Näide: metaan (CH4) Fl(C)=4(val e) 0(sidumata e) ½ x 8(seotud e) = 0
haigusevabad, kui kes selle ajavahemiku vältel haigestuvad. Väärtused asuvad 0 ja 1 vahel. Kumulatiivhaigustemääraga peab alati esitama ka riskiperioodi pikkuse, mida tuleb arvesse võtta iga avaldatud väärtuse tõlgendamisel. Mõjutab ka suremus: paljudel isikutel oleks võinud uuritav haigus tekkida, kui nad poleks enne ära surnud muudesse haigustesse. Haigestumiskordaja- IR= uuritava haiguse juhtude arv, mis leiab aset rahvastikus mingil ajavahemikul/üksikisikute koguarv rahvastikus riskiaja jooksul. Haigestumiskordaja mõõdab just haigestumisjõudu. Eelnevast tulenevalt leitakse haigestumiskordaja juhtude arvu jagamisel rahvastiku arvu ja ajavahemiku pikkuse korrutisega, see korrutis on võrdväärne summaga, mille saame rahvastikus kõigi üksikisikute vastavate ajavahemike liitmise teel. Juhtude arvu jagamisel riskiajaga oleme arvesse võtnud vaatlusperioodi. Pole võimalik arvutada üksikisiku riskiaega. Erinevalt kahest eelnevast näitajas
KASUTATUD KIRJANDUS Kasutatud kirjanduse loetellu võib võtta ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Viidatud allikad loetletakse autori(te) perekonnanime(de) tähestikulises järjekorras autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimese sõna järgi Raamatute kohta esitatakse kirjanduse loetelus järgmised andmed: · autor või koostaja perekonnanimi, initsiaal · ilmumisaasta · pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse
RATE - Tagastab intressimäära annuiteediperoodi kohta. Nper Per_arv makseperioodide koguarv annuiteedis. Pmt - Makse iga perioodi makse; annuiteedi kestuse ajal see ei saa muutuda. PV - Praeg_väärtus praegune väärtus ehk kogusumma suurus, mida tulevased maksed on praegu väärt. FV - Tul_väärtus tulevane väärtus ehk saldo, mida soovite saavutada pärast viimast makset. Kui argument tul_väärtus puudub, eeldatakse, et see on null, st laenu tulevane väärtus on null. Type - Tüüp arv 0 või 1, mis osutab maksetähtajale. 0 või puudub perioodi lõpus
tasunud; 3) otsuse kehtivusaeg Maksu- ja Tolliamet väljastab otsuse seitsme tööpäeva jooksul deklaratsiooni esitamisest ja hasartmängumaksu laekumisest arvates. Õnnemängu või osavusmängu korraldajal on õigus muuta otsuses märgitud õnnemängu mänguautomaatide või -laudade ning osavusmängu mänguautomaatide arvu mängukohtades üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul nii, et nende koguarv jääb samaks. Maksumäärad 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; Loterii korraldamisel on hasartmängumaksu määr 18% loteriipiletite müügist saadud summast ning kaubandusliku loterii korraldamisel 18% kaubandusliku loterii võidufondist, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot. Loto ning õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel
Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased (kuud), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on gravitatsiooni mõjul kinni püütud pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. Kuidas asteroidid tekkisid
Maikel Jätsa Raud Referaat Õpperühm: TÖ11 Juhendaja: V. Sillaste Tallinn 2011 Ferrum Raud asub perioodilisusüteemis VIII B rühmas ja neljandas reas. Aatommass on 55,847amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit,elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Fe : +26/2)8)14)2) väliskihil asub 2 elektroni. Eleketronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d6. Raual on muutuv oksüdatsiooniaste, II ja III. Raua massisisaldus maakoores on 6%,. Suurimad rauamaagivarud asuvad venemaal Kurskis magneetilise anomaalia piirkonnas. Tähtsamad ühendid:
· Korteri suuruseks on arvestatud 90 m² ehitatava brutopinna kohta (hea ehitustava Tallinnas); · Leibkonna suuruseks on arvestatud 2,2 inimest. · Olemasolevates piirkondades jääb elanike arv ligikaudu muutumatuks (nii nagu viimase 10 aasta jooksul on juhtunud), sõltumata uute hoonete ehitamisest. · Põhja-Tallinna üldplaneeringus planeeritud elamute ligikaudne eeldatav brutopind on 1907245 m2 ning ärihoonete brutopind 1593188 m2. Lisanduvate elanike prognoositav koguarv on 46 600 inimest. · Põhja Tallinna prognoositav aastane ehitusmaht on 118 korterit ehk 260 uut elanikku ning 11 250 m² büroo pinda. Ajaline etapilisus ja liikumisviiside osakaal säästva linnaliikuvuse teabepäev I II III 2024 2044 2074 säästva linnaliikuvuse teabepäev
Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektron (e) -1 0,0005 (~0) * * 1 aatomi massi ühik = 1/12 C aatomi massist = 1,66*10-24g * Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: -) Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng (Z) = prootonite arv = elektronide koguarv. -) Perioodi number = elektronkihtide arv. -) A-rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne cksüdatsiooni aste. -) B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2e. [v.a vask (Cu) ja kroom (Cr)] -) Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neuronite arv. Elektronskeem * Elektronskeem näitab elektronide jaotumist elektronkihtidel. * Elemendi järjekorra number võrdub: -) tuumaleng -) prootonite arv -) elektronide arv.
Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik bakteri toitumiseks, aga tihti ka elutegevusele kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nii näiteks sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud võimaldavad bakteritel elada antibiootikumide keskkonnas. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv ja neis asuvate geenide arv ei ole püsiva suurusega. Geenid võivad liikuda rõngaskromosoomist plasmiididesse ja sealt tagasi. Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Selle tulemusena muutub nii plasmiidide kui ka neis sisalduvate geenide arv. Bakterite elutegevuse iseärasused Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine pärast seda on rakus
Seinale S sattuvaid molekule on N=1/6No=1/6nV=1/6nv..tS (V=v..tS) Asendame valemisse (*) P=2Nmv/S..t=2nv..tSmv/6..tS=1/3nmv2 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand p=2/3nmv2/2=2/3nE Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline ühikulises ruumalas olevate molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga GAASI MOLEKULIDE KIIRUSED. STERNI KATSE. Gaasis antud temperatuuril on alati erineva kiirusega liikuvaid molekule Kui molekulide koguarv N ja teatud kiirustevahemikus ..v liikuvate molekulide arv ..N. Suhe ..N/..v, so ühikulisse kiirusevahemikku kuuluvate molekulide arv 1)Temp tõstmisel nihkub jaotuskõvera maksimum paremale, st kiirus suureneb 2)Temp tõstmisel väheneb väga väikese ja väga suure kiirusega liikuvate molekulide arv 3)Et N ei muutu, jääb kõigi kõverate ja abstsisstelje vaheline pindala samaks Sterni katse: =0 Anum täitub aurustunud hõbeda aatomitega. Osa aatomeid lendub läbi pilu C ja
tahke aine, tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1539 kraadi. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Raual on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Aatommass on 55,847 amü, raua aatomi tuumas on 26 prootonit ja 56-26=30 neutronit, elektronide koguarv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga ehk 26. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil Raua elektroniskeem on: Fe +26| 2) 8) 14) 2)
Aarjalaste ühiskonnakorraldusest saab ülevaadet nende pühade raamatute ehk veedade vahendusel, seal on üle 1000 hümni mitmesugustele jumalatele. 3. Kastikorra all mõistetakse Indial iseloomulikku ühiskonnaliikmete jagunemist erinevatesse seisustesse. Nimetus tuleb portugalikeelsest sõnast casta - sünnipära. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda vahetada pole võimalik. Eri kastide vahelised abielud olid keelatud. Kastide koguarv ulatub umbes 3000'ni. Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati ürgjumal Purusa: jumala suust loodi braahamid, kätest ksatrijad, puusadest vaisjad ning jalalabadest suudrad. Aarjalased moodustasid nn puutumatute grupi. Braahamid ehk preestrid korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuse säilitamise ning edasikandmise eest. Ksatrijad ehk sõjamehed kaitsesid ja valitsesid kogukonda. Vaisjad kasvatasid
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...
B-(t* B+(t* 12.0996818 Bmin 4 12.1055981 Bmax 6 · Teha mõõtme B histogramm ja sellele vastav teoreetilise normaaljaotuse tihedusfunktsiooni graafik f(x). Intervallide arvuks valida 8 kuni 10. Samm h=(MaxMin)/intervallide arv. Normaaljaotusele vastav mõõtetulemuste arv ni" intervallis i on leitav valemiga: ni"= n*h*f( zi) n- on mõõtetulemuste koguarv, h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus s on standardhälve ja X keskväärtus. Intervall tabel Intervall Intervalli Kogus Teor. kogus i kesk-
Suhteliselt vähe on siinses jahedas kliimas kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad sellised loomad nagu karu, hunt, rebane, jänes, metssiga, kährik, metskass, punahirv, metsnugis, kobras ja paljud teised. Lindudest aga elavad seal roherähn, tihane, kassikakk, mets-lehelind, ööbik, rästad ja paljud teised. Pruunkaru on loomaliik karulaste sugukonna karu perekonnast. Pruunkarude koguarv maailmas on hinnanguliselt 185 000 kuni 200 000. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
