( linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber Päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega). 3. Mehaanika põhiülesanne. Mehaanika põhiülesanne määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukoht mistahes ajahetkel. Keha asukohta kirjeldatakse tema koordinaatide abil. 4. Kiiruse definitsioonvalem vektorkujul (1.3) ja projektsioonides (1.3a). 5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning projektsioonides (1.10). Valemite (1.10) tuletamine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 8
Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6
tsentrid asuvad ühel ja samal sirgel, mida nim. pöörlemisteljeks (võib olla ka väljaspool keha) Teepikkus- on pikki trajektoori. Läbitud tee pikkus. Nihe-vektoriaalne suurus. Nihkevektor on suunatud sirglõik, mis ühendab liikumise lähtepunk-ti lõpppunktiga . Keha alguskohta lõppasukohaga ühendavat vektorit nim. nihkeks. Ainepunkti kiirus ja kiirendus Kiiruse definitsioon. Kiirus trajektoori mingis punktis. Nurkkiirus. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Periood. Sagedus. Kiirenduse mõiste. Nurkkiirendus. Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel (normaal- ja tangentsiaalkiirendus). Teepikkuse arvutus kiiruse ja kiirenduse kaudu. Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet
Põhivalem: = / t, kus (fii) on pöördenurk ja t on aeg. = 2f. Nurkkiirus on võrdeline sagedusega f, selle tõttu kutsutakse perioodilise liikumise nurkkiirust ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. - Nurkkiirendus saame kui pöördliikumisvõrrandist võtame teise tuletise aja järgi (nurkkiiruse esimese tuletise). Näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). - Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N)
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei
defineeritud ka nurkkiiruse hetkväärtus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. v - v0 Tähis a (ld. acceleratio kiirustamine), kusjuures a = , kus v on keha t lõppkiirus, v0 algiirus ja t ajavahemik, mille jooksul kiirus muutus. Kiirenduse ühik on 1m /s2. Nurkkiirenduse defineeritakse analoogselt, kuid kuna meie seda mõistet oma kursuses ei kasuta, siis me sellel ka ei peatu. Liikumiskiiruse järgi jaotatakse liikumisi ühtlaseks (v = const) ja mitteühtlaseks (v const). Mitteühtlane liikumine jaguneb veel omakorda ühtlaselt muutuvaks ja mitteühtlaselt muutuvaks liikumiseks. 5.2. Newtoni seadused 5.2.1. Newtoni I seadus Ühtlase liikumise korral kehtib Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
Kehade vastastikmõju. Inertsus. Mass. Selgitame välja, millistel tingimustel liiguvad kehad kiirendusega. Katse näitab, et kui keha liigub kiirendusega, siis on alati olemas teine keha või kehad, mille mõju selle kiirenduse tekitas. Katses kukkuva kehaga on kukkuva keha kiirendust tekitavaks kehaks Maa. Paljud sarnased katsed kinnitavad, et keha kiirenduse põhjuseks on teiste kehade mõju sellele kehale. Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht
klassikalisele mehaanikale. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. Vastasmõju puudumisel või vastasmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: Inertsiseaduse formuleeris esimesena Galileo Galilei aastal 1632. Laiemalt tuntakse seda seadust Newtoni esimese seadusena. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: . Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: .
Olgu meil antud liikumisvõrrand vektorkujul: Kui see koordinaate pidi lahti kirjutada, saame kolm tavalist võrrandit: Asendades nendesse võrranditesse aja t mingi väärtuse (näiteks t = 3.5 ), saame keha (punkti!) asukoha, st. tema koordinaadid x , y , z sel ajahetkel: Kui küsitakse kiirust, peame võtma kõigist kolmest võrrandist tuletise aja järgi: ning asendama jällegi aja t väärtused: Samal moel leitakse kiirendus: 1 Asukoht on asukoht; kiiruse ja kiirenduse kohta võidakse küsida ka suunda. Suunda saab anda nurkadega kiirusvektori ja koordinaat-telgede vahel; kooligeomeetriast teame, et piisab ka kahest nurgast (nurk xy-tasandiga ning nurk vektori projektsiooni ja x-telje vahel tasandil xy). Kuidas neid nurki leitakse, pidite õppima matemaatika kursuses. Mina piirdun kõige lihtsamaga - küsin nurka vektori ja mingi koordinaattelje vahel. See on nurk kahe vektori (uuritava ja baasivektori) vahel, mille teatavasti määrab skalaarkorrutis:
Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni originaal-formuleering: Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. Ülaloleval pildil võib näha 1687 a. originaal Principia Mathematica'st tehtud pilti, kus on ladina keeles Newtoni I ja II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni teisest seadusest järeldub, et keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: . Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks njuuton (N). 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu
Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. 4. Millised jõud on kompenseerunud järgmiste ühtlaste liikumiste korral: a) udusule liikumine õhus maa külgetõmbejõud, üleslükkejõud b) auto ühtlasel liikumisel teel maa külgetõmbejõud, hõõrdejõud 5. Kui suure kiirenduse annab 100 kg massiga autole mootor, mille veojöud on 400 N. Jõud F=400 N Mass m=100 kg Kiirendus a=? a=F/m Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7
a= q.e.d. dt Kiirusvektor oli suunatud piki trajektoori puutujat. Kiirendusvektoriga on lugu teisiti: · Kiirendusvektor on üldjuhul suunatud trajektoori nõgususe poole · Kõverjooneline liikumine ilma kiirenduseta on võimatu · Kiirendus on suunatud piki trajektoori ainult sirgjoonelisel liikumisel Kiirenduse tekitab muutus punkti liikumise kiiruse suuruses ja/või liikumise suunas. Seetõttu on mõistlik jagada kiirendusvektor kaheks komponendiks a = at + a n kus at on kiirenduse tangentsiaalkomponent ja a n on kiirenduse normaalkomponent (vt joonis 3). Siin peab selgitama väljendit kõverusraadius. Nimelt saab igast kõverjoone punktist (välja arvatud käänupunktid) lähtudes joonistada sinna ringjoone, millel on antud kõverjoonega üks ühine punkt. Mida suurem on kõverusringjoone raadius, seda lamedam on kõverjoon. Sirge puhul R = . Kõverusringjoone raadius on uuritavas punktis risti kõverjoonega. v
Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid kehi. Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniks
Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi. Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Kirjutada ka valem. dv a v dt Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi. Mida nimetatakse punkti liikumise kiirenduseks? Millised on kiirenduse projektsioonid nii ristkoordinaadistiku koordinaattelgedele kui loomuliku teljestiku telgedele? dv a v dt Punkti kiirendus on selle punkti kiiruse tuletis aja järgi. dv
jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1
EBV-süsteem hoolitseb külgsuunalise haardumise säilitamise ja pidurdusjõu reguleerimise eest. 4. ESP- Elektrooniline stabiilsuse kontroll 11 ProDiags Rataste Pikisuunalise pöörlemissagedusandurid kiirenduse andur Juhtplokk Rooliratta pöördenurgaandur Külgsuunalise kiirenduse andur Pöörlemise andur Pidurivõimendi Pidurdusrõhu Eeltoite- Hüdrosõlm andur pump
tugevusega jõud keha liikumist muudavad, võib tähele panna, et suurem jõud jaksab liikumist kiiremini muuta. Suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Kehad on erinevad. Mõne keha liikumist on teistega võrreldes raskem muuta. Sel juhul öeldakse, et see on suurema inertsusega. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Inertsuse mõõduks on keha mass. Suurema massiga kehade inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse. Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga: F a m Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust. Mõju ja vastastikmõju seadus Newtoni III seadus Selle seaduse all tuntakse mõju ja vastumõju
vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga suurem jõud jaksab liikumisolekut kiiremini muuta Teisisõnu – suurem jõud annab kehale suurema kiirenduse. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Suurema massiga keha inertsus on suurem ja sama suur jõud suudab sellele anda väiksema kiirenduse a - kiirendus F - jõud m - mass Newtoni III seadus e. mõju ja vastasmõju seadus Kehade mõju pole kunagi ühepoolne - see on vastastikune.
1) Trajektoor on sirge. 2) Kiirus muutub ühtlaselt. 2) Mida näitab kiirendus? Kuidas seda arvutada? – Füüsikaline suurus. Hetkiiruse muutumise kiirus. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. Kiirendus näitab kiiruse muutu ühes sekundis. 3) Millal on kiirendus positiivne, millal negatiivne? – Kiirendus on positiivne kui kiirus kasvab ehk lõppkiirus on suurem kui algkiirus. Kiirus on negatiivne, kui kiirus väheneb. 4) Kuidas kiirenduse valmist tuletada keha kiirust mingil ajahetkel? – Kiirenduse arvutamiseks jagame kiirenduse muudu selle muudu tekkimiseks kulunud ajaga. Kiirendus = kiiruse muut/aeg => valem: a = V – Vo / t A = kiirendus V = lõppkiirus Vo = algkiirus t = aeg ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE LIIKUMISVÕRRAND JA LIIKUMISGRAAFIK 1) Kuidas arvutada ühtlaselt muutuval liikumisel nihet? – s = Vot + at ruudus / 2 s = nihe v = algkiirus a = kiirendus
oluline ka rakenduspunkt). Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab. Newtoni teise seaduse järgi on kehale mõjuv jõud võrdeline keha massiga ning võrdeline ja ühesuunaline kiirendusega, mille keha jõu toimel omandab. · Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis
kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3- (mõju ja vastumõju) Kaks masipunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont .4- Jõudude mõju sõltumatuse seadus: Mitme jõu mõjumisel on massipunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga
*Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. Kaal sõltub kiirendusest ja on elastusjõud. *Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kiirenduse puhul
siis seis majätmiseks või kiire mini liikumapane miseks tuleb rakendada j õudu. Sellist nähtust ni m etatakse inertsiks. Sellepärast kutsutakse ka Newtoni I seadust inertsiseaduseks. Newtoni teine seadus Se e seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: . Newtoni I seadus näitab, et kui kehale ei mõju jõudu (jõudude summa on null), siis keha liigub ühtlaselt. Ehk teisiti öelduna kiirendus on null. Järelikult kui mõjub jõud, siis kiirendus ei ole null. Kuidas on omavahel seotud kiirendus ja jõud? Katsed näitavad, et suurema massiga kehad saavad väiksema kiirenduse jääva jõu korral. Katsed näitavad
k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui alghetk on null a kiirenduse suurus Harmooniline võnkumine ja lained r amplituud 0 algfaas
läbiviimiseks kulunud lõpmata lühikese ajavahemiku suhe. Ühtlaseks muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist sirgjoonelist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus millega iseloomustatakse seda kui kiiresti kiirus muutub. a=v-v0/t , kus a-kiirendus, v-algkiirus, v0-lõppkiirus t-aeg Kui liikumine on kiirenev, siis on algkiiruse ja kiirenduse vektorid samasuunalised. Aeglustuva liikumise korral on algkiiruse ja kiirenduse vektorid vastassuunalised.
Hetkkiirus v(t) = lim x/t (kui t 0) = dx/dt (tuletis) Hetkeline nurkkiirus (t) = lim /t (kui t 0) = d/dt v - v0 - 0 a= = Kiirendus t (ühik 1 m/s2) Nurkkiirendus t (ühik 1 rad/s2 = 1 s-2) Kiirenduse hetkväärtus a(t)= dv/dt = d2x/dt2 (teine tuletis) Nurkkiirenduse hetkväärtus (t)= d/dt = d2/dt2 Kiiruse muutumisseadus v= v0 + a t Nurkkiiruse muutumisseadus = 0 + t Liikumisvõrrand ühtlaselt kiireneval (aeglustuval) liikumisel Liikumisvõrrand ühtlaselt kiireneval (aeglustuval) liikumisel x = x0 + v0 t + a t2/2 = 0 + t + t2/2
Hetkkiirus v(t) = lim x/t (kui t 0) = dx/dt (tuletis) Hetkeline nurkkiirus (t) = lim /t (kui t 0) = d/dt v v0 0 a Kiirendus t (ühik 1 m/s2) Nurkkiirendus t (ühik 1 rad/s2 = 1 s-2) Kiirenduse hetkväärtus a(t)= dv/dt = d2x/dt2 (teine tuletis) Nurkkiirenduse hetkväärtus (t)= d/dt = d2/dt2 Kiiruse muutumisseadus v= v0 + a t Nurkkiiruse muutumisseadus = 0 + t Liikumisvõrrand ühtlaselt kiireneval (aeglustuval) liikumisel Liikumisvõrrand ühtlaselt kiireneval (aeglustuval) liikumisel x = x0 + v0 t + a t2/2 = 0 + t + t2/2
Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C’. koormis C’ rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C’ massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalasendis. Kui koormisele C asetada lisakoormis massiga m1, siis hakkab koga süsteem liikuma ühtlaselt kiirenevalt. Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmisest kaalutlusasendist. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu –raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidise kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Newtoni teise seaduse põhjal saab neil eeldustel koormiste C+D ja C’ jaoks kirjutada:
Raskusjõud Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole, ning selle valem on : F=m m-mass F-jõud Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk vedrukaaluga. Maast kaugenedes raskusjõud väheneb. Raskusjõud on kehakaalu põhjustajaks. Kaal on jõud, millega keha rõhub alust või riputus vahendit. Kehakaal mõjub alusele, raskusjõud, kehale endale. Keha mis liigub maagravitatsiooni väljas ühtlaselt kiirenevalt ülespoole, tekib
Nagu näha, muutub kiirusvektor ajas. Kui arvutame selle vektori pikkuse, saame v = r , mis ei muutu ajas ja klapib eespooltooduga. Samamoodi arvutame kiirendusvektori suvalisel ajahetkel ja saame a(t ) = -r 2 cos(t + 0 )i - r 2 sin (t + 0 )k (5) Ka kiirendusvektor muutub ajas. v2 Vektori pikkuseks saame a = 2 r ehk a = , mis näitab, et kiirenduse suurus on r konstantne. Kiirenduse suuna saame valemite (3) ja (5) võrdlusest. Valem (3) esitab kohavektori, mille suund on keskpunktist eemale. Valemi (5) mõlemad komponendid on võrreldes valemiga (3) vastasmärgilised. Järelikult on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole. Nii kiirendusvektori suund kui suurus vihjavad asjaolule, et tegu on kiirenduse normaalkomponendiga, mis on ühtlasi kogu kiirenduseks, sest liikumine
Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C'. Koormis on rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks arvestada ka ploki inertsmomendist tingitud niidi pinge erinevust kummalgi pool plokki
suuruse tuletisega aja järgi ja on suunatud mööda trajektoori puutujat. Normaalkiirendus on suunatud mööda trajektoori normaali tema kõverustsentri poole, tema suurus võrdub kiiruse ruudu ja trajektoori kõverusraadiuse suhtega. Dünaamika põhiseadused (Newton): 1.(inertsi seadus) masspunkt, millele ei mõju jõude, püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2.(määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) masspunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse, mis on suuruselt võrdeline jõuga. 3. (mõju ja vastumõju kohta) kaks masspunkti mõjuvad teineteisele suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega mööda neid punkte ühendavat sirgjoont. 4. jõudude mõju sõltumatuse seadus: mitme jõu mõjumisel on masspunkti kiirendus võrdne iga jõu poolt üksikult tekitatud kiirenduste geomeetrilise summaga. Dünaamika põhivõrrand: ma=P, m-punkti inertsuse mõõt
Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos =v/r. Pöörlemissageduse e. pöörete arvu ajaühikus ja nurkkiiruse seos v= 2r. Pöörlemisperiood jasagedus on pöördarvud T=1/n; n=1/T. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Kiirenduse valem ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel a=v2/r Newtoni I seadus Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või kui teite kehade mõjud neile kompenseeruvad. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks.
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2) Ühe keha mõju teisele nimetatakse jõuks, tähistatakse F. Kehale mõjuv jõud on võrdne selle
· Kõverjooneline liikumine on punktmassi , mille korral kiirusvektori suund muutub. · Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori. · Pöördliikumise korral asub ringliikumises osaleva keha punkti trajektoori keskpunkt keha sees. 2. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. · Kiireneval liikumisel on kiirenduse märk positiivne. · Aeglustuval liikumisel on kiirenduse märk negatiivne. · Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta ( ) · Kiireneval sirgjoonelisel liikumisel ühtib kiirendusvektori suund kiiruse vektori
Ainepunkti liikumine, kiirus, kiirendus Punkti asukohta ruumis saab määrata raadiusvektori r abil, mis liikumisel muutub suuna ja suuruse poolest. Väikese ajavahemiku jooksul läbib punkt teelõigu s ja elemnt.nihke r. Tekib suhe delta r/ delta t, mis väga väikeste t juures enam prakt. ei muutu. Saamegi punkti kiiruse r dr v = lim v= t 0 t dt Järelikult võib määrata kiirust kui liikuva punkti tuletist aja järgi . Kiiruse mooduli jaoks saame järgmise s ds valemi: v = lim = t 0 t dt Kui on teada kiiruse sõltuvus ajast t, saab arvutada tee pikkuse, mille punkt on läbinud...
F - jõud m - mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust. Valemist saame ka jõu mõõtühiku. Võttes keha massiks 1 kg ja jõu poolt temale antavaks kiirenduseks 1 m/s2, saame, et F = 1kg * 1 m/s2. SI s ongi jõu mõõtühikuks võetud sellise suurusega jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 . Jõuühikut nimetatakse klassikalise mehaanika rajaja I. Newtoni auks njuutoniks (N). Jõu ühik rahvusvahelises süsteemis SI on tuletatud Newtoni II seadusest. Seadus ütleb, et kiirendus on võrdeline jõuga - seega peaks valemis olema võrdetegur - konstantne kordaja, millega korrutatakse jõu ja massi suhet. Kui valida jõu ühik nii, et võrdetegur oleks võrdne ühega, saaksime lihtsaima valemi. 1 njuuton on jõud, mis
m2-m2'=14,905 1,8239 0,08966 0,008039 1,7259 -0,00834 0,000070 ARVUTUSED (1) ÜHTLASELT KIIRENEVAL SIRGLIIKUMISEL LÄBITUD TEEPIKKUSE VALEMI KONTROLL Arvutan süsteemi kiirenduse. 1) s1=71,5 cm=0,715 m t1=1,83624 s ( ) 2) s2=94,6 cm=0,946 m t2=1,96698 s ( ) 3) s3=47,5 cm=0,475 m t3=1,43148 s ( ) Arvutan süsteemi kiirendustele liitmääramatuse 1.1) Mõõtmiste rea määramatus:
nendevahelise kauguse ruuduga. Hooke'I seadus Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega Mõisted: Inerts on ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigalseisu säilitamise nähtus, mis ilmneb teiste kehade mõju puudumisel. Inertsus keha omadus, mis väljendab selles, et kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg Keha mass on keha inertsust ja gravitatsioonilist külgetõmmet iseloomustav suurus. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma Resultantjõud on jõud mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju . Resultantjõud on arvutuslik suurus, seda ei saa siduda ühegi konkreetse kehaga. Keha impulss on liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega p=mv Vaba langemise kiirendus ehk raskuskiirendus on kiirendus millega kõik kehad liiguvad Maa poole. Raskusjõud on gravitatsioonijõu erijuht. Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega Maa tõmbaba keha enda poole.
süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena (põhiühikud), ülejäänud ühikud tuletatud. *põhiühikud mehaanikas: a) Pikkus [L] =m b) Mass [M]= kg c) Aeg [T]= s d) Jõud [F]= kg*m/s2 , Njuuton on jõud, mis kehale massiga 1kg annab kiirenduse 1 m/s2. 3. Jõud (moodul, mõjusuund, rakenduspunkt). Jõud - DEF: Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõud on vektoriaalne suurus, tal on a) moodul b) mõjusuund c) rakenduspunkt * Kahte jõudu loeme samaväärseiks ainult siis, kui neil on sama tugevus (moodul), mõjusuund ja rakenduspunkt. 4. Staatika aksioomid: a) Tasakaalu aksioom - Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja
4) tugev vastastikmõju – mõjutab kõiki osakesi, millel on värvilaeng (kvargid, gluuon). Mõjuulatus on väga väike (aatomi sisemus), kuid tugevus on ülisuur. Vastastikmõjud võivad olla väga erineva tugevusega. Selleks, et vastastikmõju tugevusi saaks omavahel võrrelda, on kasutusele võetud füüsikaline suuruks, mida kutsutakse jõuks. Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele kehale, kutsudes esile teisel kehal kiirenduse. Jõud on vastastikumõju mõõt ning tema arvväärtus näitab selle tugevust. Seega on jõud kiirenduse ehk kiiruse muutumise põhjustaja. Jõud on alati vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on sel olemas ka mõju suund. Jõudu tähistatakse tähega F (ladina keeles fortis, mis tähendab tugev, võimas) ja seda mõõdetakse njuutonites (N). 1 njuuton on selline jõud, mis annab 1 kilogrammise massiga kehale kiirenduse 1 m/s2.
Kiirendus b. Gravitatsioon c. Inerts 7. Kiirusega 60 km/h liikuva veoauto koormast kukub pakk. Kui õhutakistus jätta arvestamata, siis enne maapinnale jõudmist on paki horisontaalsuunaline kiirus a. 0 b. Ligikaudu 60 km/h c. Vastamiseks on vaja rohkem informatsiooni d. Suurem kui 60 km/h e. Suurem kui 0, kuid väiksem kui 60 km/h 8. Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null, siis keha a. Säilitab oma kiiruse b. Säilitab oma kiirenduse c. Liigub aeglustuvalt kuni peatumiseni 9. Kalle tõukab magavat Priitu. Priit a. Tõukab kallet vastu juhul kui ta ärkab b. Tõukab kallet kohe kuid mitte nii tugevasti c. Ei tõuka kallet ka siis kui ta ärkab d. Tõukab kallet sama tugevasti, ilma et ta ärkaks 10. Keha keskmise kiiruse leidmiseks on vaja teada järgmisi suurusi: a. Keha mass b. Teepikkus c. Ajavahemik d. kiirendus 11
Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nende kõikide jõudude koosmõjust ehk resultantjõust ( tulemusjõud). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Keha kuju muutumisel (deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hõõrdejõud - liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu
Kiirusvektori tuletis aja järgi annab kiirendusvektori: a (t ) = -r ( i cos(t ) + j sin(t ) ) = - 2 r . 2 (2.14) Et suurus on positiivne, siis viimasest valemist järeldub, et ühtlasel pöördliikumisel on pöörleva 2 keha punkti kiirendus suunatud pöörlemistelje suunas. Kiirenduse moodul v2 a = a = 2r = . (2.15) r Viimase tulemuse saamiseks kasutasime ka joon- ja nurkkiiruse seost, vt. valem (2.4). Valemiga (2.15) defineeritud kiirendust nimetatakse ka kesktõmbekiirenduseks ehk normaalkiirenduseks ja tähistatakse a n . Nimetus ,,normaalkiirendus" tuleb sellest, et see on suunatud trajektoori normaali sihis. 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus Punktis 2
3 1. NEWTONI SEADUSED Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist seadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Nad kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus ja inerts, mis tegeleb kehade liikumise ja vastastikmõjude uurimisega. Teine seadus ehk kiirenduse ja mehaanika põhiseadus, mis tegelebki kiirenduse ja mehaanikaga. Kolmas seadus ehk mõju ja vastumõju seadus. Dünaamika ülesandeks on leida kehade vastasmõjule matemaatiline esitus ja lahendada saadud diferentsiaalvõrrand. 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto
4) Programmi kõige olulisemad muutujad - Ratta kiirendamine ja pidurdamine. Kasutades ratta hetkelist kiirust (ratta kiiruse andurist), ratta kiirendamist või pidurdamist saab arvutada arvesse võetes pikaajalisemat muutust. - Pikisuunaline haarduvus rehvi ja teepinna vahel: aju arvutab täpselt välja momentaarse hõõrdumise ratta käitumise järgi. Erinevat tüüpi hõõrdumine tekitab teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. - Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused). · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas).
aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Ühik kg 7. Määratlege jõu mõiste ja esitage ühikud.
Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse tõttu ei suutnud märgatavalt suurendada oma enda kiirust. -aeglasel tõmbamisel katkes ülemine niit, sest alumise niidi tõmbejõud koos kuulikese enda massiga mõjutasid ülemist niiti.(sõidukite turvavöö) Njuutoni II seadus! See määrab ära keha kiirenduse.(joonis) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.Jõudu vähendatakse Njuutonites ja jõu ühikuks on 1 njuuton. Def: 1njuuton on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s(ruudus). Njuutoni III seadus-mõju ja vastumõju seadus. N:stardist lend kahurist, tõugates enda ees uiskudel jääl olevat kelku- kelk liigub edasi, ise liigud tagasi. -vastastikmõjus mõjuvatele kehadele mõjuvad jõud mõlemale kehale, kehad on alati paari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
