Tema luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil. Isamaaliste luuletuste kõrval kirjutas ta ka palju loodusluulet. Inspiratsiooni sai ta oma kauni kodukoha ümbrusest. Kõige rohkem kirjutas ta kevadest. Ja õues on kevad Ma seisan kasepuu varjul- üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb Ja õues on kevade. Vait, vait, ära varies! Nad leinalaulu sul laulavad- Ja õues on kevade! Tal oli ka mõtteluulet, mis oli inspireeritud loodustunnetusest. "Jutt" oligi mõtisklus isamaast ning see oli inspireeritud loodusest. Luuletuses "Üürikene" mõtiskleb ta elu sisust ja rikkusest. Koidula kirjutas ka armastusluulet. Kõige kuulsam armastusluuletus on kindlasti "Emasüda
ja maeti toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Koidulat jäid leinama tema kaks tütart -Hedwig 10-aastasena ja Anna 8-aastasena. Noorem tütar Anna kolis lõplikult välismaale, ja kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Koidula ümbermatmine toimus aastal 1949. Tallinna Metsakalmistule. Selle auks korraldati 11. augustil Estonia kontsertsaalis mälestusaktus. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise!
Eesti muusika A. Thomson "Ketra Liisu" koorilaul "Kannel" koorilaul F.Saebelmann "Kaunimad laulud" koorilaul K.A.Hermann "Oh laula ja hõiska" koorilaul "Isamaa mälestus" koorilaul "Munamäe otsas" koorilaul "Lauljate tervitus" koorilaul "Uku ja Vanemuine" lauleldus "Kungla rahvas" paroodia rahvalaulust M.Härma "Kui sa tuled too mul lilli" koorilaul "Ei saa mitte vaiki olla" koorilaul "Lauliku lapsepõli" koorulaul "Tuljak" koorilaul A.Läte "Pilvedele" koorilaul "Kuldra...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal
oma saart aga otsin ma. Öö tuleb, pime ja pilkane. NOORUSE AEG Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks? Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, KEVAD JA SÜGIS aeg musta mulla all magada. Sina oled kevade mureta laps -- Kuid mis on nooruse aeg ? kevad ise sa oled. Mina olen tumeda sügise poeg -- Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, sügis ise ma olen. ei vaimu närides närtsida : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- Kuid mina ihkan kevade järele. ja armsa kaela ümber hakata. Sirutan vastu sull' käed. Kevad ! -- ei ära sa põgenegi,
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei ...
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu l...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö VBA Rada Üliõpilane Matriklinumber Õppejõud Õpperühm Ülesannete püstitus 6 7) märgid, string luua vektorist valitud juhuslikest märkidest 17) vektori negatiivsete elementide summa 8 29) jada järgmine liige, näiteks: 2, 5, 8,… jada ja tulem luua programmiga 39) veeru number, kus asub maatriksi minimaalne element 14=>4 45) elementide summa ruutmaatriksis ülalpool peadiagonaali 55) maatriksi elementide absoluutväärtuste summa juhuslikus veerus oma 63)pindala 73)nurk 100) viktoriin aeg_1 64.253906 trahv 20 7 39 aeg_2 rekord 17 J 55 Start ...
Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde. Kevade ja külmataadi õnne kadestab päikesejumal Jarilo. Ema lubab Lumivelgekesel inimeste juurde minna. Lumivelgeke armub kaupmehe poega ning ta süda sulab. Kuulamine ,,Külmataadi aaria", ,,Lumivelgekese aaria", ,,Vastlate ära saatmine", ,,Skomorokkide tants"
XI ÜLDLAULUPIDU Eesti Vabariigi 20. aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav "LAUL KODUMAAST" M. Saar "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk ...
Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kirjaniku isa, Kaarepere mõisakupja sulasest poeg Hindrik Luts, oli 1886. aastal nainud Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning elatas oma peret puutööga, hiljem Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne ...
" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega. Sidus aastaaegade vaheldumise inimese üürikese eluga.Karmi tõe meeleolu.Sõnumiks on see et kõik saab ükskord otsa. ,,Ööbik!" Selgusetuks jääb mida luuletaja püüab tegelikult sõnumina edasi anda, ühelt
Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid. Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse,...
Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu) Elukäik. · Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus · Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist · Ühtekokku jõudis kirjanik oma 66 eluaasta jooksul luua 69 teost · Pseudonüüm Thomas Oskary. · Hasartne kirg - lugemine. Haridus. · Lugemine oli selge juba 6-aastaselt. · 189...
Kevin Vahisalu Al13b Kriisi kolded 18. detsembril 2010 araabia maades alanud suur protestide laine sai tuntuks araabia kevade nime all. Paljud lootsid, et see toob demokraatlikumaid muudatusi ning vanad diktaatorlikud režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused.
Gustav Ernesaks (1908-1993) Elulugu: Sündis Tallinna lähedal. Tegeles noorena joonistamise, lugemise ja spordiga. Õppis Tallinnas. Hakkas tegelema muusikaga. Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppe...
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
eurooplasteks!. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. LÕPP JA ALGUS NOORUSE AEG KEVAD JA SÜGIS Kas tunnete : väriseb maa ! Aeg antud naerda, aeg antud Sina oled kevade mureta laps Kas kuulete : kisendab veri ! nutta, -- Nüüd tuleb kas ei või jaa ! aeg antud pisaraid pühkida. kevad ise sa oled. Nüüd on kallastest tõusnud Aeg seatud elada, aeg seatud Mina olen tumeda sügise poeg meri. surra, -- Olge valmis ! aeg musta mulla all magada
2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3
ära hoida? Kuuba kriisi ajal oli uue maailmasõja oht kõige suurem, see õnnestus ära hoida niimoodi, et USA võttis kindla seisukoha ja suutis NSV Liiduga kokku leppida, et NSVL likvideerib Kuubalt raketibaasid, kuid USA ei tee katset Kuubat vallutada. 3. Mis oleks juhtunud, kui USA poleks Vietnami kodusõtta sekkunud? Too vähemalt kaks näidet. Tõenäoliselt oleks vähem süütuid surnud, sest sõda oleks kiiremini lõppenud. LK 31. 1.Miks otsustas NSV Liit Praha kevade maha suruda? Sest Moskvas mõisteti, et tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti öelda sotsialismist või NSV Liidu ülemvõimust, ja see võiks käivitada ahelreaktsiooni muudes satelliitriikides. 2.Kuidas mõjutas Praha kevade mahasurumine kommunismileeri edasist arengut? Rahvas kaotas lootuse, et nõukogude kord muutub mõistlikumaks, ja et seda on võimalik parandada, dissidentide tegevus hoogustus.
hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Ja õues on kevade Miks, süda ,nii valjult tuksud? üks üksik leheke Vait, vait, ära värise! ta ladvalt närtsides langeb Nad leinalaulu sul laulavad Ja õues on kevade. ja õues on kevade! Mina valisin selle luuleyuse sellepärast, et kuna õues on külmad ilmad ja mulle ei meeldi see. Sellepärast ootan ma kevadet. Juhan Viiding Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängita...
Kool: Meremäe- Obinitsa PK Oskar Lutsu näidendid Koosta: Peeter Tammik 7. klass Meremäe 2009 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat....
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga
jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud." Kui sügist iseloomustab süngus, siis selle vastandiks on kevad aastaaeg, mil talve pimedus hakkab pöörduma suve päikeselisuseks, ilmad lähevad taas soojaks ning linnud hakkavad laulma. Underi jaoks on kevade saabumine joovastav: ,,Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin / ..." Kevade saabumine kuulutaks talle justkui parema elu algust: ,,End laotanud üle minu vaikse aia/on rohelised õndsad lootused, / ja igas väikses põõsas suured ootused / ..." Heiti Talviku kevades kõlab laul: ,,Ah, võsastik rõkkab, orkester on koos, / lind linnuga sillerdab paisuvas hoos."
järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed Linadesse Pesudest Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... 4. Moodusta nõutud vorm. Ains. Olev SELLINE ...................................................... Ains. Osastav VIIENDIK- ................................................... Mitm. Ilmaütlev NELI- .....................
toomine koolisüsteemi. Esmalt toon välja, et järjekindel õppimine ning puhkamine käivad käsikäes, pole noori, kes jõuaks kuude kaupa ilma mingisuguse puhkuseta koolis käia. Ma räägin teile kahest argumendist, esimese argumendina võtan kõne alla, mida võidavad õpilased, õpetajad ning lapsevanemad uue süsteemi jõustumisel. Teisena võtan luubi alla õpilaste enda tunded muutuse kohta. Mida me näeme praegu on see, et kevade saabudes on noorte ja õpetajate koormus suur ning see kõik on väsitav. Õppeaasta lõppu jõudes, on õpilaste motivatsioon õppida langenud ja tahe koolis käia vähenenud. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul on praegusel 2016/17 aasta õppeperioodide pikkused järgmised. Septembrikuus kooli minnes peame vaheaega ootama 37 päeva, järgmise vaheajani on 39 päaeva, kuid kevadvaheajani on juba 49 päeva ning suveootust veel 50 päeva
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade"
Heli Lääts Karmo Kevade ja Kristjan Paavel Elukäik • On sündinud 24. juunil 1932. aastal Kuressaares • Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konsvervatooriumi lauluerialal • Aastatel 1957-1961 laulis ta Eesti Raadio naistrios. • Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. • Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Laulud Tema laulud: „Kaunid baleriinid“, „Tsirkus“ ja „Oma laulu ei leia ma üles“ https://www.youtube.com/watch?v=jze1HJLUp7c Pildid . AITÄH KUULAMAST
kirjaviisis või kuulata Kreutzwaldi nõu ja kirjutada see uues vormis. Koidula tegi mõlemat ,,Emajõe ööbik" sisaldab endas nii vana, kui ka uut kirjaviisi. Säärase uuenduse sissetoomine eesti toonasesse luulemaailma näitab tema uuendusmeelsust, ning veidi lõhub idülli üdini klassikalisest ja vanamoelisest romantik-poeedist. Näide kogumikust ,,Emajõe ööbik": Ja õues on kevade Ma seisan kasepuu varjul - üks üksik leheke ta ladvalt närtsides langeb - ja õues on kevade. Miks, süda, nii valjult tuksud? Vait, vait, ära värise! Nad leinalaulu sull' laulavad -
GUSTAV SUITS (1883-1956) LUULEKOGU ,,Elu tuli" ,,Tuulemaa" ,,Kõik on kokku unenägu" AASTA 1905 1913 1922 TEEMA *ühiskondlik *süngetooniline *ajalugu tõusumeeleolu maailmapilt *usk paremasse *revolutsioonijärgn tulevikku ja e ummikutunne valmidus selle eest võidelda MÄRKSÕNAD *selge ja järjekindel *sümbolistlik luule *häälestuselt ja ülesehitus *kirjutatud tertsiinis väljenduslaadilt Vastanduste kaudu vaheldusrikas avaldub luuletuse *nähtuste kordumine mõte *modernistlik *viimane, ...
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
Lydia Emilie Florentine Jannsen Merilyn 10. klass 2006 Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luule...
14. 13. 15. 5. 6. 9. 1. 2. 3. 4. 7. 8. 10. 11. 12. 1. Näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond. 2. 365 päeva ehk ... 3. Helivältuste organiseeritud järgnevus ehk ... 4. L. Koidula luuletus Mu ... on minu arm. 5. Homerose Vana-Kreeka eepos. 6. Riik Okeaania edelaosas. 7. Komodo Varaan on maailma suurim ... 8. Eesti majandusminister 1990-1992 1992 perekonnanimega 9. O. Lutsu "Kevade" tegelane 10. Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus 11. H. De Ba...
Karl August Hermann (1851-1909) Oli keele teadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusik, tegelane toimetas ajalehte postimees ja andis välja Eesti esimest kuu muusika kirja. Alustas esimest Eesti enüklopeediat. Oli silma paistav organisaator nii Tartus kui kogu Eesti elus. Üle 300 muusika teose, enamus koorilaulutes kasutas rahvaviise. Muusikalise hariduse sai enamasti ise õppimis teel. LOOMING: Tuntumad laulud ,,Kungla rahvas'', ,,Mingem üles mägedele'', ,,Munamäe'', ,,Oh laula ja hõiska'', ,,Kevade marss'' Nende lustakate laulude muusika on tema sülest. Erandlik ja parim saavutus tema loomingus on ,,Isamaa mälestus''. Kalevipoja tekstile Kreutsvald pani kokku ,,Kalevipoja''. Hermannile kuulub Eesti esimene ooperi katsetus. Ooperi katsetus ,,Uku ja vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad'' Kuulasime: ,,Mingem üles mägedele'', ,,Oh laula ja hõiska'' ja ,,Isamaa mälestus''
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 2 Metsas on enne raiet 80 000 puud. Puuraidurid plaanivad teha tööd 4 päeva, võttes maha iga päev 5% allesjäänud metsas...
eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Luulekogus ,,Eelõitseng'' esineb peamiselt loodusluulet. Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne ja tore, kuna autor kirjutab sellest, kuidas ta loodust armastab ning rõõmsates toonides. Autor näeb maailma ilusana ,,Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: näoke nii rõõmus ning hää ja suuke nii sulaval naerul." Pealkiri tuleneb sellest, et autor räägib kevade saabumisest ning kuidas puud ja põõsad õitsema hakkavad. Mulle see luulekogu meeldis, kuna luuletused on paraja pikkusega ja rõõmsameelsed ning tekitasid hea ja sooja tunde lugedes.
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid. Merelt puhuvad tuuled toovad sademeid, suvel vihma,
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
1. Ärkamisaja eeldused: pärisorjuse kaotamine aastatel 1816 ja 1819, eestlased said endale pärisnimed, talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallak...
´´Peaegu geenius ehk Schröderi kassi otsimas´´ Autor:Helga Nõu Tegelased:Aapo Einsten-peategelane,Teele,Josef Totz,Raija Telemar(Teele),Heinrich Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? ...
1) 2 Eesti kunstnikku * Priidu Aavik. Maalikunstnik. Tema loomingusse kuuluvad peamiselt maastiku ja olustikumaalid (kalurite eluolu). * Kristiina Kaasik. Maalikuntsnik. Väärtustab oma teostes värvimaagiat. 2) 2 Briti kunstnikku * George Dawe. Portreekunstnik * John William Waterhouse 3) 3 kuulsat rezissööri välimaal * Randolph Severn Parker III. Üks South Parki loojatest. * Clint Eastwood 4) 5 kuulsat Eesti filmi * Nimed marmortahvlil * Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala Teater Uus Vana Teater
o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad Kupp, 2012 Ader, 2010 A.Adoson NARVA 20 90
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
(Niguliste kirik) 1230 (Kirik rajati algkujul 1230. aastal) (kirik on gooti stiilis) (Tallinna loomaaed) 350 (Üle 350 looma- ja linnuliigi) (peipsi järv) :3555 km² : 25 km³ : 15,3 m :7 m (Kõrgus merepinnast) 30 m vali ise kumb pilt parem on (Tuhamäed) (Suurimad tehismäed Eestis) (Kõrgeim) 115m : 2 603 ² : 37 525 (endla raba) : 10110 ha 460 182 (460 taimeliiki ning 182 linnuliiki) (Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.) 1272 (Ehitamist alustati juba 1272. ...
· Moldovlased moodustavad rahvaarvust 67% · Suurem osa Moldova meediatööstusest asub Chiþinu's. · Chiþinu's asub ka 4 professionaalset jalgpalliklubi. Geograafiline asend · Chiþinu asub Bîc jõe ääres. · Linn asetseb Moldova keskosas. · Maastik on üsna tasane. Kliima · Mandriline kliima. · Suved on kuumad ja kuivad. · Talved on tuulised. · Talvel langevad temperatuurid tihti alla 0°C. · Suve keskmine temperatuur on 25°C. · Kevade ja sügisel on keskmiselt 20 °C. Arhitektuur · Paljud 19. sajandi hooned on säilinud tänapäevani. · 1991. aastal ehitati linna mitmed modernsed ehitised. · Modernsed kontori- ja poekompleksid. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Chi%C5%9Fin %C4%83u · http://en.wikipedia.org/wiki/Chi%C5%9Fin %C4%83u · http://www.worldofmoldova.com/en/cities- of-moldova/chisinau/
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
