Villem Grünthal-Ridala Ernst Enno - Villem Grünthal-Ridala Sündis 30. mai 1885. aastal Kuivastus, kõrtsmiku Perekonnas. Eesti luuletaja, tõlkija ning keele-ja folklooriuurija. Elu Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis. Õpinguid jätkas Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare Gümnaasiumis. 1905. aastal astus Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910-1919) 1923. asus tööle Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina. Suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema ...
ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis · Laulutsükkel Kümme haikut, miniatuurtsüklid häälele ja klaverile(Neli kildu), Kolm lille · Kooriteosed Kolm mul oli kaunist sõna · Viisistanud Marie Underi, Gustav Suitsu, Hando Runneli ja Viivi Luige luulet · Kolm laulu eeposest(tekst Kalevipojast) · Meeskooriteos Hamleti laulud · Kasutab sageli liikumist paralleelsetes kvartides, kvintides, oktaavides, kolmkõlades
Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 3 ,,Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja" Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas Elo-Hanna Seljamaa 2010 Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes, et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale. Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse n...
Kehtestati kommunistlik reziim. 10) Praha Kevad(1968 1989) · Tekkepõhjused- Dubcek uue kursi välja kuulutamine. · Osapooled - Tsehhoslovakkia, NSVL · Tulemused- Tankid Prahas, vabaduseleek lämmatati, Breznevi doktriin 11) Breznevi doktriin- Breznevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. - Pärast Praha kevade mahasurumist Nõukogude Liidus kasutusele võetud välispoliitiline põhimõte: NL-il on õigus sekkuda kommunistlike riikide siseellu ja seda juhul, kui kommunistliku partei ülemvõim on ohus. Sellele põhimõttele toetudes susruti 1956. aastal maha Ungari rahvaülsetõus, Praha kevad ja seda kasutati siis, kui 1979. aastal NL viis oma väed Afganistani.
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool kooli territooriumi, mõnikord käiakse tööl ka mitmekümnete kilomeetrite kauguselt. Ja õpilaskodus ööbivad need õpilased, kes elavad koolist kaugemal k...
julgeid inimesi, ka piiblist valiti neid. Hakati kujutama rõivastamata keha, kuid rõivastatud skulptuurid tõid välja rõivavoldid, mis olid kujutatud väga loomulikult. · Renessansi ajal elustati Antiik-Kreeka kultuuri, mis ülistas elu ja inimest, kunst muutus maisemaks ja elulähedasemaks. Inimene muutus tähtsamaks. Maalijad lähtusid loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist. · Kevade ja Venuse sünni autor on Sandro Botticelli. · Leonardo da vinci huvitus kõikidest teadustest, kunstist, muusika ja kirjandus. · Sfumaatot iseloomustab kontuuride ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine. · Viimne kohtupäev. Kristliku usutunnistuses kohaselt toimub viimsel päeval kõigi surnute ülestõusmine, Kristuse taastulek ja viimne kohtumõistmine ning algab igavene elu. · Ateena kool
luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Liivi loomingust ei puudu loomulikult ka suvi ja talv, kuid mida ma nii palju ei kohanud kui eelnevalt nimetatuid
Ajavahemikul 1368-1577 olid nad tagasi pöördunud pärismaisesse loodususku. See oli tiibetlaste nõiakunst, mis mongolitele enim muljet avaldas. Marco Polo jutustab imeväärseid lugusid vaimulikkude mitmesugustest nõiatrikkidest, mida nad kandsid ette kuninga õukonnale; ning pärastpoole Dalai Laama, reisides idamongolite valitseja Altan Tsagani juurde, näitas kõikjal oma nõidusväge, sundis jõgesid ülesmäge voolama, pani kõrbes küllusliku kevade tärkama ja tema hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt
Pariisi rahuleping, mille doktriini. Teised sots. alusel pidi sõjategevus riikide liidrid olid valmis lõppema ja ameeriklased oma vägedega Praha lahkuma. Kuid sõda jätkus kevade lämmatamises sellest olenemata. L- kaasa lööma. (v.a Vietnamlased said lüüa, Rumeenia) Saigon alistus 1975. a ja kehtsetati jäik
Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. VEEBRUAR. Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev on 2. veebruaril. Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi
Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid. IP address jääb samaks. Subnet mask jääb samaks. Default gateway’ks määrame meie ruuteri IP aadressi. See on suure tõenäosusega vaikimisi (st pärast ruuteri reset’i) 192.168.1.1. Preferred DNS server oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin). Samm 5: Seadistame ruuteri kohaliku võrgu poolsed parameetrid 3COM liidese LAN Settings vaate alt. Siin võtame lihtsalt DHCP maha, kuna
kuid võib olla ka nt eri liiki määrus (b, c). (a) Mari laulis laulu. Kogeja võib olla subjekt (d) või (b) Käisime Mariga metsas. määrus (e). (c) Väljak täitus inimestest (d) Ma külmetan. (e) Mul on külm. Süntaktilisi teooriaid •Generativism: süntaktilised transformatsioonid Kevade on Lutsu parim teos. Siire, sh topikaliseerimine – Lutsu(topik) parim teos on Kevade Asendus– See on Lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine– Kas Kevade on Lutsu parim teos? Kõrvaldamine– Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -->Poiss tahtis õppida lugema. “Valentsiteooria”ehk sõltuvusgrammatika Verb+aktandid(subjekt, objekt, ...) +sirkumstandid(aeg, koht, viis) Näide kolmevalentsest verbist: eraldama– kes? - keda? - kellest? Lause aktuaalne (temaatiline) liigendus, lause infostruktuur teema(vana info) – reema(uus info)
riigikorda ja Eesti vabariigi taastamist olid dissidentide poolt.Kunda nad tegutsesid võimude vastu, siis dissidentliku liikumisse tugevnemisega tugevnes ka repressiivpoliitika,aktiivsemad dissidendid arreteeriti,paljud kaotasid oma ametikohad jne.Dissidentluse poliitika.Rahvale anti lootust,et kunagi võib veel Eesti vabaks saada.Töö näited kultuuri edusamme.Kirjandus-raamatute osatähtsus kultuuris suurenes, paguluskirjandus oli väga rikkalik.Filmikunst-eestlased tegid filme,mõned nt. Kevade on praegu kujunenud klassikaks,tehti ka palju lastesaateid.Massimeedia.Massiteabevahendite osatähtsus kultuuri tarbimises suurenes.1955a. alustas tööd ETV.Suurenes Eesti raadio saatemaht ja uudised hakkasid jõudma koju kätte.Muusika.korraldati laulupidusid,Nõukogude perioodi lõpus rahvuslikud laulud.Loodi uusi bände.Teater.Üha populaarsemaks muutus teater 1960ndate paiku.Sport.paljud sportlased said OM-lt medaleid.Tiit Sokk sai NL.koosseisus mängides korvpallis kuldmedali.
Nimed Roomas algul 18 mehenime, 30 suguvõsanime. 3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanu...
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju armastatud ka tänapäeval. Muidugi olen mina nende paljude seas , kes on seda teost kuulanud . Ei saa mainimata jätta , et see teos on mulle isegi meeltmööda. Esimen...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevak...
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühendud...
kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. 14. TALIHARJAPÄEV Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. 17. TÕNISEPÄEV Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
Libistamisel tasandatakse mullapinna mikrolohud. Kevadised mullaharimistööd tehakse risti või diagonaalselt sügiskünniga. Mulla vähesel paakumisel talve jooksul piisab kultiveerimisest 6…9 cm sügavuselt. 3 Optimaalne mulla lasuvustihedus suviteraviljade kasvuks on 1,1…1,3 g/cm (Reimets jt, 1986). Selleks tuleb enamikel juhtudel kultiveerida kaks korda kevade jooksul. Kui vahepeal sajab vihma või mullaharimisel ei olnud mullaniiskus õige, siis tuleb lisaks veel üks kord kultiveerida. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt. Muld peab olema enne külvi peeneks haritud, aga samas ei tohi tolmustada. Ebatasasel ja pankliul mullapinnal tärkavad orased ebaühtlaselt.
mitmeid autasusid millest ta keeldus, paludes vaid rahval ennast ristida lasta. Püha Jüri keeldus keisri soosingust, jäi oma usule kindlaks ja suri märtrina 303.aastal. Tema usukindlust nähes hakkas keisrinna Aleksandra kristlaseks. Püha Jüri auks on loodud mitmeid kirikuid üle maailma. Ka Tartusse on ehitatud Püha Jüri kirik (1870). Legend Pühast Jürist jõudis Eestisse kahelt poolt: idaslaavlastelt (9.-12. saj) ja germaanlastelt (13.saj). Eestlastele tähistab 23.aprill kevade ja kevadtööde algust ja kuna kevadel löödi Georgius märtriks (nimi tähendab kreeka keeles kündjat, maaharijat) nimetatakse seda päeva jüripäevaks. Minu arust oli Püha Jüri lihtrahva ja ülikute hulgas populaarne just usulevitajana. Toetudes sellele legendile arvan, et pühakuid kasutati inimeste mõjutamiseks, et inimesed pööraksid usku ja sellega tugevnes kirikuvõim. Kuna tollel ajal oli inimese elu väga raske mõeldi välja lugusid, et inimestele lootust ja usku pakkuda
(põlevkivi, energeetika, masinaehitus) · Kultuurielu muutus aktiivsemaks, seda perioodi nim. Ka ,,kuldseteks kuuekümnendateks" · Mõnel määral paranesid suhted läänega. Eestise jõudsid uued teadusharud: sotsioloogia, küberneetika, kunstisuunad · Eestis kuulati välisraadiojaamasid (Ameerika hääl) Stagnatsioon e. Seisakuaeg 1964 aastal sai NLKP juhiks Leonid Breznev. Esialgu kestis lahedam elu edasi, kuid 1968 kõik muutus. Põhjuseks sai Praaha kevade lämmatamine nõukogude tankide poolt. Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks". Kritiseerisid inimõiguste puudumist, püüdsid saada või andsid välja keelatud kirjandust, püüdsid anda teateid välismaailmale. 1979 koostasid Eesti-Läti-Leedu dissidendid ,,Balti Apell-i", millega pöörduti ÜRO poole ja
ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Tänu golfi hoovusele on meil talved soojemad ja suved külmemad. Mere lähedus mõjutab samuti kevade ja sügise saabumist. Atlandi ookeani tõttu on meil veel tugevad tuuled, palju sademeid ja suuri temperatuurikõikumisi, eriti sügisel ja talvel. Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Eesti kliima rekordid Tavaliselt - · Jaanuarikuu kesmine õhu temperatuur on 4 °C · Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur on 5 °C · Juulikuu keskmine õhutemperatuur on 18 °C
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala võrdlus Nende luuletused olid väga mõtlikkud. Vähesed kolleegid mõistsid nende luulet. Alles aastaid hiljem hakati neid tunnustama ning mõistma nende loomingu tagamaid. Ridala luule on sünge. Tema luuletuste teemaks on tihti üksinda olemine keset pilgast ööd ning kõik, mis sind ümbritseb, tundub salapärane ja hirmutav. Heaks näiteks on ,,Kadarikus". Nii Ennol kui Ridalal on luuletused, mis kannavad sama nime ,,Hall laul", kui neid võrrelda, siis Ridala luule on painajalik, rõske, masendav. Samas kui lugeda Enno ,,Halli laulu", tulevad meelde sõnad nagu teadmatus, igatsus, soov millegi järele, kuid teadmata täpselt mille. Seda saab üldistada ka Enno teise luuletuste kohta. Paljudes on igatsus kauguse järele. Luuletuses ,,Igatsus" on korrutatud ühte lauset ,,Rändavate vete ääres, rändavate vete ääres...", mis annab mõista, kuidas ta näeb päevast...
Antonio Vivaldi (1678-1741) Antonio Lucio Vivaldi oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja pojana sai ta nii muusiku- kui ka vaimulikuhariduse ja juba noorelt ka vaimulikupühitsuse (punakate juuste tõttu oli ta hüüdnimeks il prete rosso punane preester). Tema preestriteenistus algas 1703. aastal Veneetsia vaeslastekodus Ospedale della pietá, ent kroonilise haiguse tõttu vabastati ta missapidamisest ja Vivaldi pühendus muusikale. Ospedale della pietá oli tütarlaste kloosterkool, mis oli rajatud orbude ja väljaspool abielu sündinud laste jaoks. Vivaldi oli seal vaheaegadega kuni elu lõpuni viiuliõpetajaks, orkestrijuhiks ja muusikadirektoriks ning rajas oma õpilastest Euroopa ühe säravaima orkestri. Vivaldi kuulsus ulatus üle Euroopa: kuigi tema reisidest pole palju teada, oli ta seotud paavsti, Pran...
Lauljad jälgisid suure tähelepanuga dirigenti ja tõid kõik nüansid täpselt välja. Llugu oli päevakajaline ja pakkus kuulajatele omamoodi äratundmisrõõmu.Vahepalaks laulsid laulustuudio õpilased laulu ,,Viva la musica". Nimetatud lugu oli üsna kiire ja tekitas hea meeleolu. Kollektiiv intoneeris väga puhtalt, vaatamata keerulistele viisikäikudele selles laulus.Järgnevalt esitas neidudekoor laulu ,,Puhkuse veedame viljandis". See laul tekitas tõeliselt kevade meeleolu. Soprani ja bassi käigud olid väga puhtalt ja kõlavalt välja lauldud. Laul oli köitev ja tekitas inimestes ühtekuuluvustunnet ning pani kõiki kaasa elama. Laulu lõpus kostus publikult vali aplaus, kuna esitus oli olnud suurepärane. Vahepalaks laulis Mariann Õmblus laulu ,,Kõige parem polka" ja saateks laulsid Viljandi muusikakooli neidudekoori õpilased. Järgnevalt tulid neidudekoori poolt
cinema, featuring visual delight for every taste and age. - It consists of the main programme and three sub-festivals 1) Children and Youth Film Festival Just Film 2) Student and Short Film Festival Sleepwalkers 3) Animation Film Festival Animated Dreams - Tallinn hosts PÖFF in november/december Estonian films through the ages Top 10 1. Sügisball (2007), rezissöör Veiko Õunpuu 2. Hullumeelsus (1968), rezissöör Kajo Kiisk 3. Kevade (1969), rezisöör Arvo Kruusement 4. Viimne reliikvia (1969), rezissöör Grigori Kromanov 5. Ideaalmaastik (1980), rezissöör Peeter Simm 6. Georgica (1998), rezissöör Sulev Keedus 7. Nipernaadi (1983), rezssöör Kaljo Kiisk 8. Hukkunud alpinisti hotell (1979), rezissöör Grigori Kromanov 9. Naerata ometi (1985), rezissöör Leida Laius 10. Püha Tõnu kiusamine (2009), rezissöör Veiko Õunpuu Other films worth mentioning ,,Nimed marmortahvlil" (Names in Marble) 2002
1. Koorikontsert 2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti....
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu väljendasid muuhulgas geomeetrilised Am...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
,,Emasüda''. Selle kõrval ka ,,Oh räägi'' ja ,,Tamme all''. Peale luule on Koidula kirjutanud ka ballaade ja proosat. Ballaadidest üks tuntuim on ,,Narva neitsi'', mille aluseks oli Fr.R.Kreutzwaldi muistend ,,Narva kaupmehe tütar''. Proosateostest on aga tuntuimad ,,Ainuke''(1868), ,, Olesja'' ja teised, mis kõik teenisid rahvusliku liikumise põhilisi taotlusi. Kodu Ja õues on kevade Meil aiaäärne tänavas, Ma seisan kasepuu varjul- kui armas oli see! üks üksik leheke Kus kasteheinas põlvini ta ladvalt närtsides langeb- me lapsed jooksime. Ja õues on kevade. Kus ehani ma mängisin Miks, süda ,nii valjult tuksud? küll lille, rohuga, Vait, vait, ära värise!
kord puistab üle kullase lehesaju-ga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu. Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Sellest kirjutab oma mälestustes Konstantin Lepp: "See oli alles mõni aasta tagasi, kui Juhan Liiviga tuttavaks sain. Olin nii palju tema kurvast seisukorrast kuulnud, tema töid lugenud, aukartuses kui pühadust. Oli kevade, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Ta oli hiljuti Tallinna tulnud, oli merest ülivaimustatud ning ihkas merele minna, kuhu ta veel kunagi ei olnud saanud. Mäletan, kuidas ta ütles, kui keegi meist tema ettepanekust merele minna suuremat ei hoolinud: "Võõrastele ehitate teie auväravaid, aga kui teie oma luuletaja tuleb, siis ei taha teie temaga merelegi minna!" Läksime merele. Sõudsime tükike aega ringi. Ümbruse luulelikkus ühel pool kõrged
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...
Samuti peeti selles linnas Herale pühendatud avalike pidustusi. Iga nelja aasta tagant(hiljem iga aasta augustikuu täiskuu ajal) korraldati jooksuvõistlusi, kus paljarinnalised ning ülespantud juustega naised võistlesid kolmes vanuserühmas Hera auks. Need rühmad kujutasid Hera kolme staadiumit. Iga aasta korraldati pidustused, mille käigus ta järgijad pesid Hera kuju puhtaks. See kujutab tema neitsilikuse uusestisündi, mis toimub iga aasta, nagu kevade tulekki. Teised templid asusid Olümposel, Mükeenes, 5 Spartas, Paestumis, Korintias, Tiryns, Perachora, Selniuses ning Samose ja Delose saartel. Järgnevalt kirjeldan lähemalt mõnda neist. Olümpose kompleksis oli Herale pühendatud tempel kõige vanem. See ehitati seitsmenda sajandi keskel e.m.a. Tempel põles maha ja taastati 600 e.m.a. saviseinte ja puusammastega dooria peripteerina
1940ndad 1950ndad 1960ndad 1970ndad Berliini blokaad Ungari ülestõus, Berliini müüri Vietnami sõja lõpp (7) on Ida-Berliini ülestõus, ehitamine, Praha (6) Suessi kriis kevad (2, 3, 5) (1, 4) 12.2 Mis kriisi järel sõnastati Breznevi doktriin ja hakati seda ellu viima? Praha kevade 12.3 Selgitage mõistet "Breznevi doktriin". Breznevi doktriin- Nõukogude Liidu välispoliitika seisukoht aastast 1968 (Praha kevade mahasurumine) . Breznevi doktriini järgi oli Nõukogude Liidul õigus sekkuda, kui sotsialism on mõnel maal ohustatud 13. Töö kaardiga. 13.1 Pealkirjastage ajalooperiood, mida kaart kujutab Külm sõda 13.2. Millised märksõnad iseloomustavad kaardil kujutatud ajalooperioodi 3-Trumani doktriin 6-Marshalli plaan 13.3.Nimetage numbriga tähistatud riik 1
,,Carmina Burana" on Carl Orffi trioloogia ,,Triumfid" üks osa. Selle sõnalise osa aluseks on 13. saj pärit käsikiri, mis sisaldab rändajate, üliõpilaste, rändvaimulike, ja linnakodanike luulet ja laule. Kirja on need pandud rahvaladina, vanaprantsuse ja vanas keskülemsaksa keeltes. Laulud on koondatud kolme suurde gruppi: kevade ja looduse ülitamine, vein ja lõbu, armastus. 24 laulu on jaotatud 3 rühma vahel.: nendeks on ,,Saatuse- maailma valitseja"; ,,Kõrtsis" ja ,,Armastuse palee". Kõiki osi ühendab kujutlus pöörlevast saatuse rattast, mida inimesel ei ole võimalik peatada. ,,Oo, saatus oled muutuv, nagu kuugi, mis alati kasvab või kahaneb. Oled nagu veerev ratas, sinu süütõttu olen ma nüüd kõik kaotanud."- need värsid on ka aluseks teose proloogile ja epiloogile, mille mõlema nimi on ,,O, Fortuna"
Sinililill Laulvalt liueldes Luuletus lendas Lendas, kus sinilill Õitseda mõtles Maandudes maale Jäi luuletus seisma Maandudes maale Ta otsustas mõelda Mõelda, mis lillekest Kevadel äratab Mõelda, kust kohast Ta aega küll tajub Mõtles ja mõtles Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem" Luuletus käega lõi "Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu
Luulekogud § "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) § "Luule" (1976) § "Väike luuleraamat" (1984) § "Päikesepillaja" (1997) § "Alliksaar armastusest" (2002) Laskumine Kui pilget täis on hüljat mägiteed me armastuse närbund võidupärgi, ja mälestuste tontlik defilee, aet süüme tormidest, käib minu järgi. Et nautisin, kui ime tundub see, Su kallistuste kuldseid mesikärgi. Suur õnneviirastuse kevade mu hinge jättis kustumatu märgi. Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid, ma hälbin keset võõraid sadamaid, kesk mere raevu otsin ulualust. Ent pole puhkepaika väsind laul, ja nagu kirglik palve on mu laul, Su poole tõusev igatsuse valust. Tsitaate Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit. Suuri sõnu säilitab õhkki. (Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas taustaks", 1968)
21% LÄMMASTIK 78% Maa liikumine · Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks · 1. Tiirlemine ümber Päikese (perioodiga 1 aasta) 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandi. 3. Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga = 25725 aastat. http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011. htm Maa liikumine · Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevade punktist, nimetatakse troopiliseks. · Kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Varjutused · Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. · Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese (vaatleja jääb Kuu varju), kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu (pole tähtis, kus asub vaatleja; peaasi, et ta Kuud näeks). http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.s wf Allikad · www.google.com · http://www
Referaat Aialoomad Mesilased G.A.G. 6b Paula Juurik Meemesilane Meemesilane on väga kasulik ja töökas putukas. Mesilased tolmeldavad üle 80 protsendi õistaimedest. Meemesilane on vöödiline ja nõelav ning ta on kõrgelt hinnatud putukas. Kunagi kodustati ta Aasias, kuid tänapäeval on ta tuntud kogu maailmas. Mesilane elab peredes. Peredes on suve algul mõnikümmend tuhat ja kevade hakul mõni tuhat mesilast. Tarus elab kolme liiki mesilasi: kaht liiki emased, töölised ja isased (lesed). Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga. Järgmise 6-7 päeva jooksul ajavad vaglad neli korda kesta ning kasvavad kiiresti.
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
ulatuvate kõrgtasandike ja mäestike ala · Ida-Hiina tasandikud. Hiina lõunapiir kulgeb mööda maailma kõrgeima mäestiku Himaalaja harja. Vaatamisväärsused Hiina müür, kogupikkusega 6700 Click to edit Master text styles kilomeetrit, on pikim inimese poolt Second level valmistatud ehitis maailmas. Esialgu Third level Fourth level ehitati see Kevade ja Sügise ning Fifth level Sõdivate riikide ajastul hertsogiriikide poolt sõjaliseks kaitserajatiseks, et teiste riikide rünnakuid ära hoida. Seda peetakse näiteks vanimatest ja suurejoonelisematest muistsetest sõjalise kaitse struktuuridest. Macau, vägapisikene linnake mis on üks tihedamini asustatud piirkondi maapeal. Seal asub ka üks maailma suurimatest hasartmängukeskustest. 2008. aastal mängiti seal maha
ka üle Eesti liikuv niiske mereline õhumass põhjustab külmal ajal oluliselt soojemat, soojal ajal aga mõnevõrra jahedama ilma. Eestis valitseb üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. . Kõige madalam on sademete hulk saartel ja rannikul ning kõige rohkem sajab kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel paiknevas vööndis. Eesti asukoht tingib selle, et hulk ületab aurumise. Talvise lumikatte hulk ning ajaline kestus varieeruvad suuresti.
koos sõbra Marko Matverega". Siinkohal tulebki välja teine seik, mis mulle selle kontserdi juures väga meeldis kaasa tegi ansambel Udupasun. Minu arvates täiesti geniaalne bänd. Nende mängitud meloodiad olid taustaks- (vähemalt minu jaoks) ainuõiged ja kõlasid kuidagi väga puhtalt ja rikkumatuna, mida tänapäeval paljude bändide esituse kohta just öelda ei saa. Vahel jäingi suu ammuli ainult bändi kuulama ja momentaalselt tekkis kevade hommiku tunne, kui päike hakkab tõusma ja maas on kerge härmatis ja kõik on nii vaikne, nii vaine, taustaks vaid mõne linnu sirin. Ühesõnaga pillimehed olid tasemel. Kõige suurema üllatuse kontserdil pakkus mulle aga lugu ,,Revolutsioon", mida kuulsin seal esmakordselt. Tegu on ühe Udupasuna liikme kirjutatud lauluga. See laul varjutas minu jaoks enda kõrval kõik, isegi ,,Tuulevaiksel ööl". See laul on lihtsalt geniaalne, sest ta on nii lihtne, aga samas nii keeruline
ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968 Põhjused Oldi Matyas Rakosi Kommunistliku Partei juht valeliku ja vägivaldse Alexander Dubcek diktatuuri (1949-1953) liberaliseerimisprotsessi nn vastu. inimnäolise sotsialismi
2)Vietnami DV ei nõustunud riigi jagamisega ja toetas kommunistlike parti-sanide USA) vs. Vietnam (toetas 2)Põhja-Vietnam vs. Lõuna-Vietnam (kodusõda) sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See viis USA kohaloleku suurenemiseni, sest kartis,et Hiina RV ja NSVL) 3) Vietnami kodu-sõda muutus Vietnami-USA sõjaks. kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. Praha kevad Praha kevade reformid nägid ette ühiskonna liberaliseerimist, sealhulgas sõna- Tsehhoslovakkia vs. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. vabaduse kehtesta-mist ja tsensuuri tühis-tamist. Sotsialismileer kartis, et sealsed NSV Liit, Poola, Ungari, Moskva kehtestas nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on
Noor-Eesti rühmitus Mis on Noor-Eesti? • NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Pisut ajaloost • Noor-Eesti algatasid 1903-04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. • 1905 astus Noor-Eesti esimest korda avalikkuse ette. • 1905 I album • 1907 II album • 1909 III album • 1910-1911 ajakiri Noor-Eesti • 1912 IV album • 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna • 1915 V album Noor-Eesti tähtus • Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundum...
leherohket algavat sügist. Silme ette tuli just üks kena ilus sügispäev, kus ei puudu ka pidev liikumine ja tihe melu. Sügis oli väga rõõmus ja rütmikas ning andis kontserdi algusele ja sügise algusele särtsu sisse. Lehed langesid ning talve algus oli isegi natuke kurb ja kujutas raskusi talveoludes. Kujutasin kohe seda tavalist talve pakast ja külma, mis meid kõiki nakatab ja nohusse ajab. Talv möödus rahulikumalt ja vaiksemalt ning kevade alguse trumbiks oli jällegi rõõm ja soojus. Õite väljapuhkemine, loomade sigin sagin igal pool. Tihe elu hakkas taas käima ümberringi. Kõigil jälle palju asju ajada ja siia sinna käia. Suve aga oli kujutatud väga mitmekülgselt ja erinevalt. Osalt äikest ja torme mis suvel tavalised on, kuid ei puudunud ka suverõõmud ehk lilled, liblikad ja päike. Suve muster oli veidi nukker ja lõppes ka veidike kiiruga ja sellise ruttava tooniga pannes punkti kontserdile.
on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18) ta esimesed annid on hüatsindid ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd, kus und ei saa taevas, maa, ei meri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
