üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetad käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Kätelseis Kätelseis õlgadelaiuselt asetatud kätega tiriseis, nii, et käed, kere ja jalad moodustavad ühe sirge, pea on suunatud kergelt taha, vaade suunatud sõrmedele. Kätelseisu õpetamise järjekord: 1. Toengkükist vasakul jalal, parem taga varbal, asetades käed maha (umbes sammu kaugusel ees asuvast jalast), sõrmed ettepoole. Parema jala hooga ja vasaku tõukega sooritada kätelseis. 2. Kätelseis umbes 1,5 sammu kaugusel seinast. Vasaku jala sammuga ette kätelseis vastu seina. Sild
-4- Jaguarundi Jagurarundid on väga haruldased kiskjalised. Jaguarundi ladina keelne nimi on Felis yaguaroundi. Jaguarundide kehapikkus on 0,55 kuni 0,77 meetrit. Turjapikkus on 0,33 kuni 0,4 meetrine. Neil on teravnev koon ja lühikesevõitu jalad mis on üldistes proportsioonides pigem kärplane kui kaslane. Jaguarundid kaaluvad 4,5 kuni 9 kilogrammi. Jaguarundil on eriti viljas ja paindlik kere, lüheldased jalad ning pikk peenike saba, mis võib ulatuda 33 cm kuni 60 cm ni, mistõttu ta sarnaneb Madagaskari fossaga. Vastsündinud on laigulised, täiskasvanud seevastu ühetooniliselt mustad ( enamasti metsas) , pruunid või hallid ( kuivades põõsastikes). Mõnikord täheldatakse kõiki neid värvitoone koguni ühes pesakonnas. Jaguarundi levila ulatub Põhja- Argentiinast Ameerika Ühendriikide lõunaosani. Ta asutab tihedaid metsi ja astelpõõsaste tihnikuid, kus üllatava
deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Väntpressi põhisõlmedeks on kinnine teraskere, milles paikneb jäik väntkepsmehanism 1, mis annab üles-alla liikumise pressi kere külge kinnitatud juhtpindades 2 asuvale liugurile 3. Stantsi ülemine pool on kinnitatud pressi liuguri külge, alumine- reguleeritava kõrgusega lauale 4. Mõlemad stantsipooled on varustatud
puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest. Amazonas Maailma suurim troopiline vihmamets (6 miljonit km2) Asub ühtekokku üheksas riigis Bioloogiliselt üks maailma rikkalikumaid ja eriliigilisemaid piirkondi. Esindatud ligi 20% maailma taimeliikidest ja linnumaailmast, 10% maailma imetajatest Jaaguar Läänepoolkera suurim ja võimsaim kaslane Kaslastest jaaguarist suuremad vaid lõvi ja tiiger Jaaguari kere 150-180 cm pikk, jässakas saba 4070 cm pikk Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi Head ujujad ja ronijad Võib looduses ohustada vaid anakonda, kelle peale jaaguar ka ise jahti peab Pildid Amazonas: Jaaguar: http://www.braziltravel.com/amazon-river.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaguar_sitting.jpg Kasutatud allikad
on on kaks olulist eesmärki: Näiteks Fastech 360, mis on 1)Parandada õhu liikumist üle kere, muutes autot suurtel kiirustel stabiilsemaks. mõeldud liikuma kiirustel 2) Minimaliseerida õhu sattumist auto alla, mis põhjustab auto kerkimist.
tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem kasvu kiirus. Rooti ja norra piimakitsed Kitsed piimajõudlus kontroll eesti praktiliselt puudub
Atlandi tuur Atlandi tuur ehk tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala. Välimus Kiilukujuline lamenenud pea. Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu väga väike. Tavaliselt 1...2 m pikkune. Kaalub keskmiselt 150 kg. Kere on piklik. Keha paistab viietahuline. Palju väikesi rombikujulisi luunaaste selja- ja küljekilbiridade vahel. Kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks. Elupaik Teda võib kohata Euroopa vetes Vahe- ja Mustast merest kuni Nordkapini ja sealt edasi kuni Põhja-Ameerika idarannikuni välja. Eestis oli peamiseks tuura kudejõeks Narva jõgi. Ohustatus Kaitsestaatus: äärmiselt ohustatud (III kat.)
oma presitiizi suurelt jaolt kaotanud. Toulouse-Lautrec´i vanemad olid krahv Alphonose de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma varajase lapsepõlve Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile
MINU LEMMIKAUTO Referaat Juhendaja: Tartu 2012 1. ESIMENE PÕLVKOND (1994-2003) Audi A8-t esitleti Euroopas esmakordselt 1994. aastal ja see oli mõeldud asendama firma senist lipulaeva Audi V8-t. Põhja-Ameerikas jõudis Audi A8 müüki alles 1997. aastal. Erinevalt mudelist V8, mis oli ehitatud terasraamile, ehitati Audi A8 uuele Volkswagen D2 põhjale, mis kujutas endast ruumilist alumiiniumraami, vähendades auto kaalu, samas jättes kere sama jäigaks kui varem. Mudelit pakuti ka Audi A8L nime all pikendatud teljevahega, mis oli tavalisest umbes 13 cm pikem, pakkudes rohkem ruumi tagaistujatele. 1997. aasta Audi A8 oli esimene auto maailmas mille varustusse kuulus 6 turvapatja. Aastal 2000 uuendati Audi A8 välimust: lisandusid suuremad esituled, madalam esistange uuendati iluvõret. Mõnevõrra muudeti ka auto interjööri. 2001 lisati autole külgmised kardin-õhkpadjad. Suurim uuendus antud aastal oli siiski
Hõõgniidi vastupidavust suurendab joodiaur, mille rõhk ulatub 0,8 MPa. Niidilt aurustunud volfram ühineb ajutiselt joodiga. Kui volframjodiidi molekul satub hõõgniidi lähedasse kõrge temperatuuriga alasse, siis ta laguneb ja volfram sades tub uuesti niidile. Kirjeldatud protsessi nimetatakse jooditsükliks. Joon. 5.4. Autolaternate halogeenlambid Joon. 5.5. Euroopa valgusjaotusega põhilatenn CDF140: I hajuti, 2 hoiderõngas, 3 seadekruvi, 4 kere, 5 seaderõngas, 6 peegeldi, 7 sirm, 8 hõõglamp, 9 pide, 10 klemmiklots, 11 tihend, 12 gabariidilarnbi pesa, 13 gabariidilamp. Joon. 5.6. Ameerika valgusjaotusega optiline element: 1 hajuti, 2 kummitihend, 3 peegeldi, 4 ääriksokliga lamp, 5 lambipesa, 6 ja 14 hambad, 7 karboliitpide, 8 lambi äärik, 9 sokkel, 10 klemmikots, 11 juhtmed, 12 pideme väljalviigud, 13 klemm
Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.
tõstetakse enda ette nii, et nad moodustaksid kolmnurga, ja labakäed nii, et pöidlad ja esimesed sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele.
Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt. Jaguneb:Ristluupiirkonnaks,tuharapiirkonnaks,sabapiirkonnaks,Lahklihapiirkonnaks. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol
Kuigi absoluutsest sümmeetriast ja sarnasusest rääkida ei saa. Minimaalsed erinevused kahe poole vahel on siiski olemas. 1.5. Inimese keha põhiosad Inimese keha põhiosad jaotatakse järgmiselt: pea, ld. cput kael, ld. cóllum kere, ld. truncus jäsemed, ld. mémbra Kõik keha põhiosad jaotuvad omakorda: Pea näoosaks ja koljuosaks. - otsmik - kiirud - kukal - oimud Näoosa ja otsmiku piiriks on kulmud. 6 Kael kuulub kere juurde, kuid tavaliselt vaadeldakse seda omaette - eesosa: päriskael - tagaosa: kuklatagune Kere jaotub rindkereks ja kõhuks. Rindkere ja kõhu tagaosa on selg Rindkere eesosa on tuntud rinnana Kõht jaotatakse mõtteliselt kolme horisontaaljoonega kolmeks. - ülakõht - keskkõht - alakõht Alakõhu keskosa e. häbemepiirkond. Alakõhu külgosad e. kubemepiirkonnad. Ülajäse jaotub vöötmeks (õlavööde) ja vabaosaks. Vabaosa: - õlavars - küünarvars - käsi Käsi:
Juhtmete vahel peaks olema 60 oomi. NB! Ära unusta akut lahti ühendamast!! 5. Juhtmed ei tohi olla lühises maandusega. Juhtplokkides on tavaliselt väike leke maandusesse. 14 15 Kere ja mugavussüsteemi arvutivõrgud Ühejuhtmeline 3 seeria kere arvutivõrk Tegelikkuses võib juhtplokke olla rohkem või vähem kui juuresoleval joonisel näidatud. NB! Võrkude ühenduskoht asub kindalaeka taga elektroonikakeskuses. Täpset asukohta vaata konkreetse mudelil skeemilt! Loomulikult on sama signaali võimalik lugeda kõikidest juhtplokkidest. 15
Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge. Neid kasutatakse eesmärgiga aktiviseerida lihasterühmad, mis asuvad liikumatus seisundis atroofia suurendamise ärahoidmisteks. Tingitud harjutused nt tuharalihastele on järgmised: · painutus põlveliigeses · kere painutus tagasi lamades kõhuli · samanimelise ülajäseme lähendamine lamades kõhuli
kulub seejuures aku laadimiseks. Praegu toodetavatel autodel kasutatakse vehelduvvoolugeneraatoreid. Suurte diiselveoautode elektriseadmestik on 24-voldine. Voolutarvitid on käiviti, valgustus- ja märguseadmed, mõõdikud ja abiseadmed. Kõige suuremat voolu (600...700A) tarvitab käiviti. Vooluallikad ühendavad tarvititega juhtmed, kaitsmed ja lülitid. Auto elektrivõrk on ühejuhtmeline: vool kulgeb aku või generaatori plussklemmilt tarvitisse mööda juhet, kuid miinusklemmile tagastub kere kaudu. Seega on teise juhtme ülesanne metallosadel (kerel). Juhtmed on kogutud kimpudesse ja ümbritsetud plastkaitsega. Käivitustüüpi pliiaku Aku on vajalik mootori käivitamiseks ning tarvitite toitmiseks siis, kui mootor seisab või kui generaatorseadmes on rike(nt generaatori rihm libiseb). Aku vaid salvestab generaatori poolt toodetud elektrienergiat. Akud peavad taluma vibratsioone ja suurt tühjendusvoolu ning säilitama pika aja jooksul töövõime
21 saj alguses oli maailmas 700 miljonit autot 1960 a Põhja riigid hakkasid ehitama tehaseid Lõunasse 1930a toodeti Venemaal Moskvitseid, 1971a hakatakse tootma Zigulisid. Autotööstuse tootmisprotsessid 1) uurimis- ja arendustegevus 2) detailide valmistamine 3) monteerimine 4) hooldamine Hõlmab tänapäeval nii 2 kui ka 3 sektori (kindlustus, pangandus, reklaamindus jt) Buckeye Bullet Maailma kiireim elektrijõul töötav auto Süsinikfiibrist kere, kroom-molübdeen raam pikkus 9 m., laius 60 cm, kõrgus 90 cm. Põhi 1,2 cm kõrgusel. Mass 1,5 tonni. 510 km /h ThrustSSC Kõige kiirem auto 2 reaktiivmootorit 15.okt.1997 ületas I-se autona heli kiiruse 1227 km/h. Ford Motor Company Asutati 1903 a. Detroidis 1903 - 1700 autot, 1908 a 10 660, 1921 a 56,5% maailma autodest Rahastatakse H-kütusega autode uuringuid Maailma suuremad autofirmad Firma Toodang (tk) General Motors 8,2
Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid ja silmad on kollast värvi. Tiigritel on sissevälja käivad küüned nagu kassidelgi. Täiskasvanud tiigril on 30 hammast. Keegi ei tea täpselt miks tiigritel on triibud, aga arvatakse, et need aitavad varjuda saagi püüdmisel. Kasukas on enamikel tiigritel oranz ja mustade triipudega.
ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega. Ei allu nend talitlus meie tahtele. St tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata. Silelihased tõmbuvad kokku aeglased ja meie tahtest sõltumata nt soolestiku lainelised liigutused.Pealihased on mälumis ja miimilised lihased nt saame toitu peenestada väljendada emotsioone. Kere lihasitiku moodustavad kaela , rinna ja khu ja seljalihased. Kõige pikem lihas on rätsepalihas ja suurem tuharalihas , väikseim silmamuna liigutavad lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat , seda saadakse glükoosi ning ka rasvade lõhustamisest Väsimust tekitab kiire töörütm ja ka sundasend.
8) Jõuharjutus kõhule La. Sellili maas, kannad pingil, käed ülal 3 korda Käed sirged, jalad sirged 1. Tõusmine istukile 2. Laskumine sellili, lõpetades lähteasendis 9) Jõuharjutus seljale La. Kõhuli, jalad pingi all, käed kuklal 4 korda Jalad sirged, käed kõrvuti, käed sirged. 1. Kere tõstmine üles 2. Laskumine lähteasendisse 10) Painduvus- ja La. Kaaslased algseisus rinnati pingil, käed ees-ülal pihkseongus 3 korda Käed pihkseongus, vaade otse. venitusharjutus 1-3. Mõlemad teevad pöörde 180 kraadi, jäädes pingile käärseisu seljati, käed ülal pihkseongus, venitused 4-6. Lähteasendisse
roomikeenduriga, käsitsi, kettidega jne. Pikilõikesaepingi osad on järgmised: 1. Survevaltsid 2. Saekettad 3. Veotrummel 4. Veovõll 5. Kruvimehhanismid 6. Sidur 7. Reduktor 8. Variaator 9. Käsiratas 10. Elektrimootor 11. Käsiratas 12. Saevõll 13. Hammasülekanne 14. Määrimissüsteem 15. Veetav trummel 16. Roomik 17. Tagasilöögi kaitse 18. Tööpingi kere (enamasti ehitatud terasest) Olenevalt saevõlli pikkusest saab kinnitada sinna nii mitu saeketast Kuna mitmekettalisi lahkamissaagpinke on palju ja erinevaid võivad nad erineda ehituse poolest ning omada lisasid nagu nt laserid. Tööohutus Ära kasuta seadet, kui oled tarbinud alkoholi või uimasteid või tunned end väsinuna. Kasuta ainult terveid ja teravaid lõiketeri ning saekettaid. Kasuta sobilikke kettakaitseid.
Jäälõhkujad Jäälõhkuja ülesanded ning omadused · Teistele laevadele tee rajamine jääs ning laevade puksiirimine · Tugev kere ja võimsad mootorid · Võimsamad jäämurdjad võivad murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali · Vastu jääd sõites laev tõuseb ning purustab selle raskusega Esimesed jäälõhkujad · Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899
UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru Ujuvusvaruks nimetatakse laevakere veekindlat osa, mis paikneb lastveejoonest kõrgemal. Ujuvusvaru mõõdetakse kuupmeetrites või protsentides laeva mahulisest veeväljasurvest. Vajalik ujuvusvaru tagatakse laeva vabaparda minimaalse kõrgusega, mis on piisav ohutuks meresõiduks teatud kindlates piirkondates ja kindlal aastaajal. LAEVA PIKKUSMÕÕDUD Laeva pikkus: 1. - Lmax maksimaalne laeva pikkus 2
Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mi...
Helkuri külje pikkus peab olema 150 mm 300 mm. (5) Suuremõõtmelise põllumajandusliku liikurmasina tähistamisel ei ole parempoolse laiveose tunnusmärgi, parempoolse(te) ääretule(de) ja parempoolse lisamärgutule kasutamine kohustuslik. [RTL 2003, 23, 333; - jõust. 01.03.2003] §22. Eriveoki tähistamine külgedelt Üle 6 m pikkusel sõidukil ja pukseeritaval seadmel peavad olema mõlemal küljel vähemalt iga 3 m tagant merevaigukollased helkurid ja ääretule laternad, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis vähemalt 4 m tagant. Kõik ääretuled peavad lülituma üheaegselt ja põlema koos kaug- ja lähituledega. Vähemalt üks helkur ja üks ääretule latern peavad asuma sõiduki keskmisel kolmandikul. Külgmised helkurid ja ääretule laternad peavad asetsema 0,25¿1,5 m kõrgusel teepinnast, kui kere ehituse omapära seda ei võimalda, siis kuni 2,1 m kõrgusel. §23. Väljaulatuva veose tähistamine
Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliikme kojusõidu majutus- ja toitlustuskulud kannab Select one: reeder laevapere liige Feedback The correct answer is: reeder Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laeva kogupikkus on vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel: Select one or more: kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut kus ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid kus vöör hõlmab pukspriiti ja kaitsereelingut Feedback The correct answers are: kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kus ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, seadmeid, püstuvuse näitajaid, ohutusvarustust ning varusid Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1
Laps sooritab 15. KUIDAS JAGUNEVAD ÜLDARENDAVAD HARJUTUSED OMA TOIMELT? 1. Hooharjutused- põhiliikumisi pingevabalt, säilitab paigal olles ja liikudes tasakaalu.Sooritus paraneb pidevalt, s.t. ülesandeks on õpetada lihaseid vahelduvalt pingutama ja lõdvestama. Õpetatakse tunnetama ja harjutusi tehes kasutab laps mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kasutama kere raskust ja hoogu. Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama ning nende vahelisi sidemeid painduvus-venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. koordineeritult
Kuna mõte oli selles, et õpetaja saaks alumisse sahtlisse panna rohkem ja suuremaid asju. Alustasime sahtli esipaneelidest, mille valmistasime samuti olemasolevast 7 materjalist. Selleks tegime juba eelnevalt kirjeldatud etappe. Panime paika mõõdud ning lõikasime välja, liimisime igasse nelja serva liistud ning lihvisime mõlemad pooled. Sellele järgnevalt tuli otsustada, kuidas lahendada sahtli kere valmistamine. Peale otsuse tegemist alustasime sahtli kere tegemisega. Selleks lõikasime paksemast vineerist välja esipaneelist väiksemate mõõtudega plaadid, millest üks kinnitub esipaneelile ja teine jääb tagumiseks seinaks. Samuti lõikasime sahtli seinte jaoks õhemast vineerist plaadid, mille kinnitasime otsaplaatidele tavaliste kipsikruvidega. Seejärel asusime valmistama sahtlipõhja. Selleks oli meie juhendaja meile välja otsinud
3) mootori suurima võimsuse ja täismassi suhe ületab 75 kW/t. (4) Alates 1. oktoobrist 1985 esmakasutusele võetud auto seisumüratase peab vastama valmistaja juhendis või sertifitseerimise aluseks olevas katseprotokollis näidatud piirväärtustele. (5) Alates 1. oktoobrist 1996 esmakasutusele võetud üle 2,8tonnise täismassiga ja õhkpiduritega auto suruõhuseadmete müratase ei tohi ületada 72 dB(A). § 18. Auto kabiini või kere sisemüratase Auto kabiini või kere sisemüratase ei tohi ületada: 1) M2 ja M3 kategooria bussil sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel 80 dB(A); 2) autol, mis on esmakasutusele võetud alates 1. jaanuarist 1998 sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel 80 dB(A); 3) bussil, mis on esmakasutusele võetud alates 1. jaanuarist 1998 sõitjate, juhi ja teenindava personali pea kõrgusel 75 dB(A);
7) Friktsioonsidur 8) Hõrdkattega klots 9) Elektrimootor a) Sissetulev kütus b) Trumli täitmisvesi 29 c) Väljaminev puhastatud kütus d) Üleliigne vesi trumlist e) Muda väljatulistamis kanal f) Avamisvee sissevool g) Sulgemisvee sissevool Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt jaotuskambrikaanega. Kaane ja ülemise ketta vahel on ülemine jaotuskamber koos ülemise jaotuskettaga, mille kaudu trumlist separeeritud kütus välja pumbatakse. Sludge´i ruum on sisemise põhja ja trumlikaane ühenduskoha perifeerias
.2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.10. Lepime kokku, et võtame maha või lisame väikese lasti s.o. alla 10% veeväljasurvest. Olgu see P. Muutub kaaluline veeväljasurve δΔ=P. Muutub ka mahuline veeväljasurve δV võrra. Kuna Δ=ρV, siis δΔ=ρδV ehk P=ρδV. Kui lasti P lisamine ei tekitanud kreeni ega muutnud trimmi, siis võib δV olla loetud kui kere lisamaht, mis on vette vajunud. Seda mahtu saab leida korrutades tegutseva veeliini pindala AW (mööndusega, et süvise vähese muutumise piires veeliini pindala praktiliselt ei muutunud, AW=AW1) süvise muutusega δT: δV=AWδT asendades δV valemis P tarvis, saame: P=AwδTρ P kust juba: δT = ja uus süvis T’=T+δT, ρA W
fleksioon-ekstesioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine Pähkelliiges e enartroos- liikumissuunad samad, mis keraliigesel, ent väiksema ulatusega Lameliiges (art plana)- minimaalnne rotatsioon ja nihkumine teineteise suhtes, teljetud liigutused, lateraalne deviatsioon vasakule ja paremale Amfiartroosid e pingulliigesed Funktsionaalne liiges- nt skapulokostaalne e skapulorakaalne liiges KERE LUUDE ÜHENDUSED Lülidevahelised ühendused - Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste varal. - Lülidevahekettad (23) diski intervertebrales: Paiknevad naaberlüli keha vahel Koosnevad säsituumast, mis on ümbritsetud kiudkõhrelise fibroosvõruga. Painutusel liigub säsituum tahapoole, sirutamisel ettepoole. Tugeval kompressioonil või fibroosvõru defektide puhul võib säsituum
tõsta näitlejat ,,taevast maale". Sophokles tõi teatrisse keerukama tragöödia, kus oli karakteriseerimine peenem, stiil paindlikum ja harmoonilisem. Oidipuse probleem: inimese ja tema saatuse suhe.- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev
kindlasti kasutama helkurit. Helkuri leiutamine ja selle kandmise kohustus on minu arust hea mõte. Aitab hoida inimelusid. Koolilapsi mõjutab veel suuresti nii magamatus kui väsimus. Näiteks kui minnakse magama hilja öösel, siis hommikul ärgates on laps väga unine, kooliteel või tunnis aga väsinud. Koolitee on koht kus teineteisega suheldakse. Kuid siingi leidub oht: ära mine suuremate kaasõpilastega ülbitsema, tüli norima, kuna võid saada kere peale. Tihti on noored koolipoisid kaugelt julged igasugu inetusi ütlema, kuid tagajärgede eest ei vastuta keegi. Et laste koolitee oleks ohutu, tuleks arvesse võtte kõike seda millest ma eelpool kirjutasin: kanna helkurit, ole ettevaatlik, vaata paremale - vasakule enne kui teed ületad, kõnni õigel pool teed ning ole oma suhtlemisega teistelegi eeskujuks! Ohutut kooliteed!
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised: · Sidekirmed kiuline sidekoe kest üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber. Ei lase lihaseid paigast nihkuda, annavad elastsuse ja hoiavad ära omavahelise hõõrdumise · Sünoviaalpaunad hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. Funktsioneerivad...
Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroonmootorid Mootori paigalseisev osa ehk staator koosneb valatud kerest, mähiseuuretega staatorisüdamikust, mähistest ja otsakaantest koos laagripesadega. Kere on kaetud jahutusribidega, allosas on tald mootori kinnitamiseks, vastavalt vajadusele võib talla asemel olla otsakaane küljes kinnitusäärik. Staatorisüdamik on koostatud elektrotehnilise terase lehtedest, vähendamaks pöörisvoolusid. Südamiku uuretesse on paigutatud kolm staatorimähist. Mähised on pööratud üksteise suhtes 120°, et tekiks pöördmagnetväli. Rootori südamik on samuti valmistatud elektrotehnilisest terasest lehtedest, mis on paigutatud võllile
Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajand...
Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas, rõhk kõrge, kiirus kiire, ül O2 ja toitainete transport kudedesse. Veen seinad pehmed ja õhukesed, klapid, südame poole, liikuma paneb kere lihased, rõhk madal, kiirus aeglane, ül CO2 ja jääkainete transport kudedest südamesse. Kapillaar üks rakukiht, lihaskiht puudub, liikuma paneb süda ja lihased, liigub südamesse ja südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab
Viljandi Ühentatud Kutsekeskkool Referaat VEDELIKAMORTISAATOR Koostas: Marko Illus Vana-Võidu 2011 Vedelikamortisaator Amortisaatorite ülessanne on summutada vedrude (kere) võnkumist. Nende töö põhineb vedeliku (õli) läbi väikeste avade voolamise takistusel, takistades sellega amortisaatori kolvi ja kogu vedrustuse vaba liikumist. Amortisaatori takistus on suurem tema pikenemisel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaf autokere küikumist ja muudavad sõitmise mugavamaks. Amortisaatorid on ka üks tähtsaim auto esmase ohutuse tagaja- olulise poolest võrreldav rehvide ja piduritega, neil on auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise seisukohalt lausa võtmeroll. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjuvaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist, ninghoiavad nii auto rattaid pidevalt kindlasti kontaktis teega. Tavaoludes teeb amortisaatori kolb 1200 käi...
Auto ülevaade: VW Scirocco Reeglina kõik autofännid teavad, et Golf GTI on hea auto. Kujutage nüüd ette autot, mis sõidab veidi paremini, näeb palju parem välja ja maksab napilt rohkem. Mugavus Jäik kere, adaptiivne vedrustus ja madalapõhjalised istmed tähendavad, et sõit Sciroccoga ei tundu väga turbulentne. Istmete paigutus on hea, kuid pikematel reisjatel võib taga istudes veidi kitsas olla, kuna lagi on madalam kui Golfil. Sõites on kuulda ka mõõdukat tuulekohinat ja rehvimüra, eriti veel valikulise klaasist panoraamkatusega. Jõudlus Scirocco mudelivalikus on 1.4l TSI, kaks kaheliitrist turboga neljasilindrilist 197-hobujõulist
Tood e Tein ti aasta o M K .2 e te rikka versioo l 1982- m. U n oli 1992 seer u l i s ial u enduse ade po moo u n o o torid em kere a olid s lest 1989 ning el a-st v õims turu hak ama l ase k ndam as Corra d cc o a do S ciroc cot Sciro
Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kere kuju poole, siis öeldakse, et tegemist on mittemärgamisga. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. 9. 1)Hüdroloogias on kapillaarnähtused tähtsad põhjavee liikumises. Põleva küünla tahis liigub kapillaarjõudude mõjul sulanud küünlarasva pidevalt põleva otsa poole.
· UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11. Tirelringi kõrvale sooritades, milline järgnevatest kehaosadest ei mõjuta soorituse kiirust. · Peaasend · jalahoog · jala tõuge 12. Nimeta hüppe erinevad osad. I äratõuge II õhulend III maandumine 13.Tasakaalu ei mõjuta... · keha raskuskese · kaldepind · keha mass 14.Tahatireli sooritamisel on pea..
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Autoteenindused minu kodukohas Referaat Koostaja: Sandra Matsalak 10.klass Juhendaja: Eve Tapp Viljandimaa 2014 1 Sisukord Sisukord……………………………………………………………………………………………2 1. Referaadi osad………………………………………………………………………………3 1.1. Tiitelleht……………………………………………………………………………………………………………………………………3 1.2. Sissejuhatus……………………………………………………………………………………………………………………………3 1.3. Töö sisu………………………………………………………………………………………………………………………………………3 1.4. Kokkuvõte……………………………………………………………………………………………………………………………………3 1.5. Kasutatud andmed………………………………………………………………………………………………………………………4 2 Sissejuhatus Valisin siis siin järgnevad autoteenindused ...
, laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda, kere ja kotikujulised, e. kutiikula, keha, pea pisike, kutiikula ainult valgust), jalg, pole maitsmine, 2 ininappa, puudub, pea ja ajlg, pead, nägemine, lülistumata harjased, kühtjalgsed, 2 kompimine, suured silmad, keha. epiteel paari maitsmine lõuad, millega
Taavi Kallas ÕHKVEDRUSTUS REFERAAT Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Trantsporditeaduskond Õpperühm: AT-71 Juhendaja: Jaanus Vint Tallinn 2010 Sissejuhatus Õhkvedrustus on vedrustuse tüüp, mida toidetakse elektrilise kompressori, või automootoriga kompressori käitamisel. Lihtsustatult öeldes seisab auto tavaliste keerdvedrude asemel "õhkpatjade peal", mida täidetakse suruõhuga. Enamasti kasutatakse neid veoautodel, bussidel, erimasinatel ja luksusautodel, kuid tänapäeval ka maasturitel.
Rahvaluule liigid : rahvajutt, rahvalaul, rahvaluule väikevormid. Rahvaluule väikevormid : vanasõnad( vaimukas, napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt.Nt: Aeg kaob, aga õnn ei kao (Laiuse), Loll pea on kere nuhtluseks (Simuna), Elu õpetab, aga eluõpetus on kibe-kibe (Pöide), Muna õpetab kana (Karja), Vesi on vanem kui tuli (Suure-Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)), kõnekäänud(Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nätust või isikut.Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev
a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid:
*Ülesirutushüpe üles, maandudes jalgadele tirel ette *Tirel ette harkseisust *Tirel ette käte erinevate asenditega ( puusal, kõrval, kuklal ) *Pikk- ja lendtirel Tirel taha õpetamise järjekord *Tirel taha toengkägarast *Tirel taha algseisust *Tirel taha toenguppharkseisu *Mitu tirelit järjest *Tirel taha istest harkseisu *Tirel taha poolspagaati Ratas kõrvale: Ratas kõrvale - algseisust käed ees-ülal tõsta vasak jalg ette, hoogsa käte ja kere liikumisega ette-alla asetatakse eesolevast jalast (tõukejalg) 30-50cm kaugusele samapoolne käsi. Samaaegselt liigub hoojalg taha-üles 90 kraadise pöördega ning tõuget lõpetades jõutakse kätelseisu 90 kraadise pöördega lähteasendist jalad harkis Juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused Kõik samad harjutused, mis kätelseisu õppimiseks. Eelkõige tuleb ära õppida 11 kätelseis. Ratas kõrvale õpetamise järjekord: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
