Valisejad 18. dünastias oli 14 vaaraod: 1550-152 eKr Ahmos I 1525-1503 eKr Amenhotep I 1503-1492 eKr Thutmosis I 1492-1479 eKr Thutmosis II 1479-1425 eKr Thutmosis III 1473-1458 eKr Kuninganna Hatsepsut 1425-1401 eKr Amenhotep II 1401-1391 eKr Thutmosis IV 1391-1353 eKr Amenhotep III 1353-1335 eKr Amenhotep IV/Ehnaton 1335-1333 eKr Semenhkara 1333-1323 eKr Tutanhamon 1323-1319 eKr Ay 1319-1307 eKr Horemheb Ahmos I oli 18. dünastia esimene vaarao. Ta isa oli Tao II. Tal oli vend Kamose kes oli 17. Dünastia viimane vaarao. Temal oli 3 naist ja 7 last. Ahmos I suri 1525. aastal. Amenhotep I oli 18. dünastia teine vaarao. Ta oli Ahmos I poeg. Tal endal oli 2 last. Kellest üks suri lapsena. Amenhotep I suri 1504. aastal. Thutmosis I oli 18. dünastia kolmas vaarao. Tema isa pole kindlalt teada. Arvatakse, et see oli Amenhotep I. Tal oli 2 naist ja 5 last. Thutmosis I suri 1493. aastal. Thutmosis II oli 18. dünastia neljas vaarao
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus
I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik ndebele keele sõnad, mis tähendavad ,,minu", algavad ühildumise tunnusega: Um-fazi w-ami minu naine Aba-fazi b-ami minu naised I-yezi l-ami minu pilv Isi-lwane s-ami minu lõvi Neist näidetest selgub veel asjaolu, et ühildumise tunnused ei pruugi olla erinevate
Klassikirjand Kui inimene puhkab, siis loodus sageli kannatab Ma valisin selle teema, kuna armastan Eestimaad ja selle loodust ning mulle pole ükskõik, milline see on praegu ja tulevikus. Kas kujutate ette, kui me teaksime, et puhast keskkonda jätkuks vaid järgmiseks viieks või viiekümneks aastaks? Ma olen vahest nii mõelnud ja mul tõusevad kananahk ihule. Ma olen oma isaga käinud matkamas nii metsas kui vee peal. Isa on õpetanud mulle kuidas tuleb matkates käituda ja mida ei tohi kindlasti teha. Mulle meeldib isa lause: ,,Loodus ilma inimeseta saab suurepäraselt hakkama". Alguses ma ei saanud aru, mida isa selle all mõtles. Aga hiljem selgitas ta, et see on arusaam looduskeskkonna sälitamiseks ja kaitsmiseks. On palju inimesi kes arvavad, et kui nad teevad oma elu mugavamaks ehitavad endale majad, valmistavad riided või korraldavad endale puhkuse, siis teevad nad head ka loodusele.
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei
Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mrs. Ramsay võtab Charles Tansley oma jalutuskäigule kaasa, et külastada vaeseid abivajajaid. Mrs
,,Hamlet" kokkuvõttev töö Allar Org 10.klass Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudi poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti
Elus on nii ilu, kui ka valu. Elu ilu on see, kui sul läheb hästi ja sa oled õnnelik ja elu valu on see, kui sul on raske ja vajad teiste abi. Need kaks käivad alati käsikäes, sest ükski elu ei ole ainult pidu ja pillerkaar ja ükski elu, ei ole ainult kurbus ja nutt. Iga inimese elus on seda mõlemat. Selle väga heaks tõestuseks võiks tuua Honore de Balzaci kirjutatud raamatu ,,Isa Goriot". Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa
Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiižikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud Miles Davise mälestusmärk Poola linnas Kielces plaadi andis ta välja 1947. 1969. aastal
Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta
Seletan nende seost omavahel ja pereringi. Töö eesmärgiks seadsin lugejale tutvustada titaanide olemust ja tegusid. 3 Titanid ja nende seosed omavahel. Titaanlik tähendab üleinimlikku, võimsat ja hiiglaslikku. Titaanid aga on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu 6 poissi ja 6 tüdrukut. Hyperion on Uranose ja Gaia poeg, Theia abikaasa ja Heliose, Selene ning Eose isa. Iapetos on Uranose ja Gaia poeg, Atlase, Menoitose, Prometheuse ja Epimetheuse isa ja Klymene abikaasa. Klymene e. Asia on Okeanose ja Tethyse tütar, Iapetose abikaasa, Atlase, Menoitose, Prometheuse ja Epimetheuse ema. Koios on Uranose ja Gaia poeg, Phoibe abikaasa, Leto ja Hekate isa. Kreios on Uranose ja Gaia poeg, Eurybeia abikaasa, Astraiose, Pallase ja Persese isa. Kronos (Aeg) on Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia,
Järelikult ei saa öelda, et Hamlet kahtles oma printsiipides. Armastuses Hamlet aga nii järeleandmatu ei olnud. Hamleti jaoks oli armastus ilmselt tähtsal kohal, kuid elu mõte ja sihtmärk see tema jaoks ei olnud. Ta saatis Opheliale lõputuilt kauneid ridu, lummas teda otse südamest tulnud värssidega, kuid ei rääkinud ta kunagi enda sõpradele oma ihast, mis oleks täiesti tavaline sügavalt armunud inimese puhul. Võimalik, et selle põhjustas ta raske elukäik - kalli isa surm ning ema abielu ta isa venna Claudiusega, tema isa mõrvariga ja kõigest kaks kuud peale vana Hamleti surma. Ehk ei olnud Hamletil aega oma armastuse peale mõeldagi, kuna elu keerles ümber kui tornaado. Kuid kummaline on see siiski, et ta polnud nii kinni oma armastuses Ophelia vastu. Selle asemel, et tema armastust endale võita tegeles ta kõige muuga, peale selle. Õiglus oli tema jaoks tähtsam kui armastus, vastasel korral poleks ta suutnud ega
Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid tunneb isa pärast vahel piinlikust, ning mõtleb tihti ka isa surmast. Surmamõtted on tulenenud ta isa arusaamudest, kes räägib pidevalt surmast. Caldwell arvab, et just tema on inimene, kellele ei ole antud kaua elada, ning kui ta on viiekümneseks elanud, on ta veendunud, et surm tabab teda peagi. Ta peab oma elu viletsaks, mis seda ka on, kuid ta leiab rõõmu oma pojast, keda ta väga armastab, ning kellele ta tahab kõike seda, millest ta ise kunagi ilma on jäänud anda.
Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt vanaema voodisse magama. Kütt lõikas kääridega magava hundi kõhu lõhki. Punamütsike tõi kive, mis pandi hundi kõhtu. Ärgates püüdis hunt põgeneda, kuid kukkus surnuks kivide raskuse tõttu. Loo lõpus mõtles Punamütsike: "Eluilmaski ära taha enam üksinda teelt kõrvale metsa joosta, kui ema selle sulle on ära keelanud." "Tuhkatriinu" Tekst: Marie Duvel Egmont Estonia, 2001 Tuhkatriinu isa ka (peale ema). Iga päev mõeldi Tuhkatriinule uusi ülesandeid. Võõrasema ja õed: "Kõigepealt peame endale uued kleidid ja kingad ja ehted muretsema". Tuhkatriinut lohutas väike koerake. Taeast langes täheke Tuhkatriinu jalge ette. Kutsikast tegi ristiema tõlla kutsari. Tuhkatriinul siidikleit ja kristallkingad. Kesköötunnil kaob nõidus. Teener ohkas, kui kuulis, et peab juba varahommikul kuningriigis kõigile naistele kristallkinga jalga proovima.
Samueli võlupadi Kristiina Kass Alex Kivak Tutvustus ja tegelased Samuel on poiss nagu iga teine, kuid talle ei meeldi õppida. Samuel roniks õppimise asemel parema meelega puude otsas ja püüaks kala. Samuel tõstetakse ümber andekate laste kooli, kus talle sugugi ei meeldi. Ta sai sinna ilma sisseastumiseksamiteta sisse tänu oma emale, kuna Samueli ema lõikab direktori juukseid. Samuelil on õde Susanna, ema Katariina ja isa Silver. Samueli ema on range, kuna Samuel tegeleb lollustega ja ei õpi. Samueli isa on hoopis teistsugune, ta ei pahanda eriti ja üritab ema meele järgi olla. Samueli ema on juuksur, aga isa Silver töötab televiisorite alal, nimelt ta parandab neid. Susanna on ninatark ja on alati Samuelist targem olnud, kuid ühel ööl muutub kõik. Ühel õhtul enne koolipäeva hakkas Samuel geograafia kontrolltööks õppima.
palka hakkab nõudma. Teisel õhtul juhtub Kalevipoeg kodus vendadega kokku, kes talle jutustavad, kuidas mõlemad, kumbki oma teel, ilmaasjata palju maad olla läbi käinud, aga kadunud ema jälgedest neile pisematki märki silma ette ei sattunud. Noorem vend jutustab neile oma pikast teekäigust Soomemaale, aga sepa poja surmamise, lainetest ja tuuleõhust kõrva kostnud laulud jätab ta vendadele nimetamata. Öö varjul, kui teised magavad, läheb ta isa hauale; kadunud isa hääl noomib teda mulla alt, soovitab mõlemad tehtud kuriteod aegamööda heaks toimetada ja seletab pikemalt, et meie elulained jumalikul ju hatusel edasi lähevad. Kui Kalevipoeg unest üles ärkas, asus ta teele kodu poole. Kõndis mitu päeva läbi laante, mööda jõgesid ja mägesid, kui lõpuks jõudis mereranda. Rannas kalju küljes nägi Kalevipoeg Tuuslar-taadi paati. Kalevipoeg võttis Tuuslari paadi ja hakkas üle mere tagasi kodu poole sõudma. Tugevad
nagu keeristorm, sõber, kes alati tema piiritu astub mängu kujutlusvõime võib siis, kui Manolito igaühele eelkõige tahaks maa alla Manolitole supi vajuda. kokku keeta. Manolito isa ja ema, keda CIA ei olnud palganud vaid seepärast, et nad ei teadnud ema olemasolust ja kes oli vaieldamatult parim kukla võmmude asjatundja. Õpetaja Asuncion, ta Naabrid Lucia ja peab kõiki oma õpilasi tulevasteks
Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas vaatuses laidab Hamlet mõtetes enda ema kuningannat , kuna tema isa surmast oli alles kaks kuud möödunud aga juba oli ema jõudnud kihluda . Samal ajal lahkub Laertes kuningriigist , kes oli Poloniuse poeg . Laertes hoiatab enda õde Opheliat , et ta mitte mingil juhul Hamletiga tegemist ei teeks . Õpetussõnad jagatud, asus Laertes teele . Veel samal õhtul ilmubki Hamleti isa vaim
William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius
Räägin teile oma kurva loo... Enne minu sündi kuulis mu isa ennustaja käest, et tema poeg tapab tema ja abiellub tema naisega. Mu isa uskus seda ja loobus minust. Tänu heale karjusele, kes mind päästis, elasin ma oma lapsepõlve Korintose kuningriigis. Ma arvasin oma emaks ja isaks olevat valesi inimesi. Nad ei rääkinud mulle kunagi, kes olid mu tõelised vanemad. Delfi oraakel ennustas mulle: "Sa emaga heitvat ühte ja hõim sest sündivat ja isa, kes kord su soetas, saadad surma sa." Ma uskusin seda ja eemaldusin oma vanematest ja lahkusin kungriigist. Mööda maailma ringi rännates kohtasin ma tundmatuid mehi
Boccaccio Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida
Äärelinna Buddha Autori nimi on Hanif Kureishi, on inglase ja pakistanlase segu, tema ema oli inglane ja isa pakistanlane. Tema raamatud lähtuvad multikultuurse ühsikonna probleeme. Tema teostest peegeldub Kureishi enda noorepõlvekogemusi. Autori raamatud on täis vaimukust ja irooniat, situatsioonikoomikat ja mahlakaid kirjeldusi. Ta ise peab enda maailmavaateks huumorit. Ta on pälvinud näidendi ja kirjanuduse auhindu, nimetatud veel lootustandvaimaks näitekirjanikuks. Tema teosest Äärelinna buddha on pälvinud veel parima debüütromaani raamatuauhinna ja sellest on tehtud teleseriaal.
Sophoklese tragöödia ,,Kuningas Oidipus" on lugu saatuse mõjust: autor edastab sõnumi, et kui midagi on määratud juhtuma, ei saa inimene sellele vastu, ükskõik kui palju ta ka ei tahaks. ,,Kuningas Oidipuse" tegelased kuulsid oma saatusest ning proovisid halba vältida, kindlustades sellega ettekuulutuse täideminemise. Mida saanuks teisiti teha? Allakäik algas enne Oidipuse sündi, mil vanemad kuulsid ettekuulutust, et nende poeg mõrvab oma isa ja abiellub emaga. Arvan, et ennustus täitus vaid sellepärast, et vanemad kuulsid seda ning proovisid teha kõike, et saatust vältida. Sedasi kindlustasid nad oma tuleviku. On vähetõenäoline, et vanemate hoole all kasvanud poeg teadlikult isa mõrvab ja emaga abiellub. Seega oleks tragöödia ärahoidmiseks piisanud ka sellest, kui vanemad Laios ja Iokaste poleks ettekuulutust tõsiselt võtnud. Kui mina oleksin peategelane Oidipus, sooviksin samuti ema ja isa päästa, seega mõistan
Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga. Ühel õhtul võttis Hannes julguse kokku ja läks Niida juurde läbi akna. Tüdruk ei olnud sellega päris nõus, kuid siiski lasi poisi sisse. Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe. Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad. Tundus, et aastaajad on kui paaripäeva pikkused. Tegevus arenes kiiresti ja sündmusi oli palju. Klaus- Hannese teine vend võttis endale naise Luise. Too asus Turjale elama
J. Kross "Keisri hull" T. von Bock · kättemaks andestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Shakespeare` i Hamleti kõhklused- kahtlused ja etteheited emale M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Margarita kättemaks kriitik Latunskile, Jesua andestamine Pontius Pilatusele A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- Jevgeni Onegin ja Vladimir Lenski (duell) · ahnus heldus H. de Balzac "Isa Goriot"- Anastasie/ Delphine ja isa Goriot - emand Vauquer ja isa Goriot E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Tõnu Prillup ja Ulrich von Kremer Tsehhovi novell "Karusmarjad"- jutustaja vend · egoism/ üleolekutunne altruism/ teistega arvestamine F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"- Rodion Raskolnikov ja Sonja Marmeladova Raskolnikovi teooria harilike ja haruldaste inimeste ehk "täide" ja "Napoleonide" kohta J. Rooste novelli "Pornofilm ja pudel viina" nimetu peategelane
Kõrboja peremees Raamat räägib mehest, kes vangist välja saades koju sõitis ning linna tüdrukust, kes linnast isale külla sõitis. Villu oli vangis kakluses mehe tapmise pärast. Villu oli mees, kellele meeldis hirmsasti alkohli juua ning ta oli suur naistemees. Naiste pärast ta koguaeg kaklustesse sattuski. Tal on laps Kõrboja endise teenijannaga. Emal ei ole Villu vastu midagi, kuid Villu isa muudkui kirub ja tahab, et Villu asemel oleks tema Vabadussõjas langenud vend. Anna, kellega Villu noorena sõbrustas, saabub Kõrboja tallu. Villu isa peab vimma Kõrboja talu peale ajast, mil Kõrboja temalt ta maa ära osta tahtis. Kõrboja peremees Rein tahab, et Anna maale jääks talu eest hoolitsema, sest Rein ise enam ei jõua oma plaane ellu viia. Rein oli ka nõus talu maha müüma, kuid Anna ei olnud nõus kodutalu võõrastele andma ning luba ise perenaiseks hakata
!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja Villu on vanad tuttavad, lapsepõlve mängukaaslased. Oma parema silmagi on Villu kaotanud Annaga metsas joostes. Koos on nad nüüdki, lasevad (koos) paadist rakette, tantsivad (koos).
Perekond Perekond on püha side vanemate ja laste vahel, kus kõik hoolivad üksteisest ja näitavad oma armastust teineteisele pisiasjadega. Isa on see, kes toob leiva lauale ja kaitseb perekonda, ema on see, kes hoolib ja toidab ning lapsed on need, kes annavad vanematele südamesooja ning rõõmutunnet. Tänapäevases ühiskonnas on palju probleeme ning paljud ei saa tunda pererõõme, kuna lapsetoetused on väikesed, palgad on minimaalsed ja seepärast ei saa osad inimesed lubada endale lapsi. Need inimesed elavad nukralt oma rutiinset elu edasi ja ootavad helgemaid aegu.
Mõistan Hamletit Hamlet sai teada, et öövalvurid nägid tema isale sarnast vaimu. Ta läks järgmine päev seda ise vaatama. Kohates vaimu kutsus viimane Hamletit kaasa.Sõbrad aga hoidsid teda kinni, sest nad kahtlustasid, et mingi saatur on ta isa kehastanud. Hamlet läks aga siiski kaasa, et saada teada täit tõde. Mina Hamleti asemel oleks arvatavasti sama teinud. Kui vaim andis Hamletile käsu Claudiusele kätte maksta, siis Hamlet nõustus sellega kuigi oli vähe kahtlev. Mina samas olukorras oleksin samuti maksnud kätte oma isa tapjale. Kuigi oleksin kahelnud, sest ei saa tappa ju mõtlemata. Mis saab siis kui saad hiljem teada, et süüdi on hoopis keegi teine. Nagu vanasõnagi ütleb: ,,Enne mõtle, siis tegutse."
õhtuni. 8. Gabriel seltsib mõisameestega sellepärast, et talle hakkas preili Agnes meeldima ja ta läks Tallinna asemel Kuimetsa mõisa. 9. Peale lõunasööki näeb Risbiter õues Gabrieli ja läheb temega tüli norima. Peagi tõmbab Risbiter mõõga välja ja ega Gabrielilgi muud üle jää. Peale mõnda lööki lendas Risbiteri mõõk kõrgele ja kukkus tükk maad eemal maha. Agnes nägi seda vahejuhtumit pealt ja ta naeratas. 10. Agnes palub isal pulmad edasi lükata, aga isa ei ole sellega nõus, sest ta kardab, et kui tütar pulmad ära jätab, võib tema au selle tõttu kahjustatud saada. 11. Pulmade eelõhtul, kui joobnud sõjamehed kõik magavad, tungivad venelased laagrisse. Pulmalised eesotsas Ribisteriga põgenevad. Gabriel on sel ajal aias ja ta näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12
Kirjandusteose analüüs Teose autor: Franz Kafka Teose pealkiri: Metamorfoos Teose žanr: Novell Ilmumisaasta: 1915 1. Autorist kokkuvõte Franz Kafka (1883-1924) oli Praha rikka juudi kaupmehe poeg, kes tema vaimseid püüdlusi ei mõistnud. Isa tahtel õppis Kafka ülikoolis juurat ning hiljem töötas juristina, kuigi ta seda ei ihaldanud. Alguses kirjutas ta jutustusi ja esseid, hiljem lühijutte. Talle meeldis kirjutada inimese võõrastumisest, kus ta kasutas palju sümboleid. Ta kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3
saj. romantismile iseloomuliku väljenduseni. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Isa oli tema mänedzer ning oli ise kapellimängija.Mozarti kodus olid kõik mänguks vajalikud tingimused.Oli lapsepõlvest ärahellitatud. Isal olid poja suhtes väga tugevad ambitsioonid ja alates 1762 aastast viibis Mozart kontsertreisidel.See kestis kuni 1773. aastani . Oskas vabalt palju keeli.Koduõpetaja oli reisidel kaasas.11. aastaselt kirjutas ta ooperi.13. aastaselt töötas asekontsertmeistrina isa asemel. 1773-1781 Salzburg.Sai õukonna kapellis koha ja palga.Oli õukonna pidudel tähelepanu keskpunktis.Mozart oli harjunud vabadusega ning seepärast tekkisid tal õukonnas probleemid. Komponeeris motette ja kirjutas sümfooniaid.Vabastati õukonnas teenistusest tülide pärast. 1781-1791 Viin.Hakkas elama nagu vaba kunstnik.Oli esimene maailma vabakunstnik.Andis klaveritunde ja autorikontserte.Tal oli väga ebastabiilne elu.1777 armus primadonnasse, kuid seejärel
seisusest inimene kohale tuleb. · Laura sõbratar Elsale meeldib Meding, ning ta manib Laurale, et Meding tema poole kogu õhtu vaatab. · Lammerheim flirdib Lauraga ja see ahab Medingu kadedaks. · Meding lahkub peolt, kuid tunneb kodus, et miski justkui piinaks teda. · Palmer tunneb end halvasti ja laseb Medingul end tihti kontrollida. · Meding teeb Laurale abieluettepaneku. Laura palub Medingul vanematelt tema kätt paluda teades, et isa teda kerjusele mehele ei anna. Laura naudib, et saab Medingule tema noomimiste eest kätte maksta. Isa annab Medingule loa. · Laura on ehmunu ja pettunud. Meding võtab sõnad tagasi. · Pool aastat hiljem on Laura kihlatud Lammerheimiga. Meding ei käi enam mõisas. · Pulmapäeval proovib Meding Laurat ümber rääkida, et too ei abielluks peiuga, kuna too · olevat vassija ja valetaja. · Laura solvub ning nimetab Medingut kerjuseks, mis meest väga solvab.
Kolm vene kirjandushiiglast 19. sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust.
(Waldi) on tavaline 13 aastane koolipoiss, kellel on 15. aastane õde Sibylle, kes on väga nutikas ja pedandist ema, kes alati tänitab Ewaldi hinnete kallal ning käib õpetajatelt talle paremaid hindeid nurumas. Ja nii ka ühel päeval nägi Waldi, et ema nurub inglise keele õpetaja käest rahuldava asemel head ning õpetaja ei hakanud tegema Ewaldi emale karuteenet ja pani ikkagi rahuldava. Kodus rääkides teatas ema Waldile, et ta tahab saata ta inglismaale kolledzisse ja isa oli ka sellega nõus, sest ema meelest on Waldi th-de sisistamine ja üleüldse hääldus kohutav ning see mõjuks talle hästi.Waldile tundus see katastroofiline ning ta õde keerutas ta sealt välja kuid ühel päeval sai Waldi teada oma klassiõe Lene käest, et neile tuleb Inglismaalt vahetuslaps Tom. Waldile see just väga ei meeldinud sest tal oli plaanis veeta suvi vanaema pool.Kui nad läksid Tomile lennujaama
Bert vaatas siis filmi huviga ja hiljem tegigi jõugu.Hiljem jõuku polnud enam , nad lõpetasid jõugu asja.Nad läksid koolis kaklema teise jõuguga jasiis tulid õpetajad . Nad viid õpetajate tuppa anti plaastreid ja mahlajooki . Räägiti jõukutest janäidati filmi Los Angelese vangidest. Pärast filmi nad mõtlesid , et Becka Boysse pole enam janad on nüüd korralikud poisid.Bertil ja ta emal ja isal oli lõpuks auto opel , selle ostmisega oli suur riid ja jama . Ema tahtis volvot isa arvas et see on kallis ja tahtis opelit , siis olid berti ema ja isa vahepeal riius auto pärast. Berdi ema oli bussijuht , ta teadis autode remondist palju . Ta pidi parandama tööjuures koguaeg bussi.Isa ei teadnud autodest midagi .Lõpuks leppisid nad ära ja ema andis alla ja lubas isa opeli osta ,lõpuks sai ikkagi ostetud opel .Berdil oli opeli pärast häbi , sest see oli selline ront ja logu . Nad
Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm. Nii siis see raamat räägib peategelasest, 12- aastasest tüdrukust nimega Margaret. Tema elu on muutunud hetkest, 4- aastat tagasi, mil ta isa kummalisel kombel uppus. Sellest ajast peale on tema ema endasse tõmbunud,üksik, ahelsuitsetaja. Tal on ka väike 7- aastane õde, kes käib talle tiht närvidele. Muidu on selle pere elu üksluine ja igav. Kuni ühel päeval nende ema nad ühele saarele üksildasse lagunenud häärberisse viib ja selle ette müügi sildi paneb. Emale ei meeldi see koht ja ta tahab sealt ruttu ära sõita küll aga jõuab Margaret häärberist endale kaasa krahmata ühe paki, mis ta ema
ohvriks 15-aastased tüdrukud. Vanus 15-aastat on vägistamise riskivanuseks kogu maailmas. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni hinnangul moodustavad 15aastased tüdrukud eri riikides kolmandiku kuni 2/3 kõigist vägistamise ohvritest. Valitud juhtumid 1.Isa, kes vägistas tütreid üle kümne aasta Pereisa pidas seksi oma praegu 22-, 17- ja 15aastase tütrega elu loomulikuks osaks. Sama mõte süvenes ärakasutatud lastel endalgi. Isa kuritarvitas oma tütreid peaaegu iga päev. Nii kummaline kui see ka pole, aga õudused muutusid lastele kuidagi enesestmõistetavaks. Et lihane isa nendega seksib, oli tüdrukute elu loomulik osa ja kohustus - nagu koolitükid või hommikune hambapesu. Pere keskmine tütar põgenes kodunt 2009. aasta märtsis. Vanemad hakkasid teda otsima. Aga kui ta siis politseisse toodi, keeldus laps kategooriliselt koju minemast. Isa on varem kohtulikult karistatud -2008
mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis sõjas Rootsimaal, kus sõdisid saarlased ja rootslased. Seal kohtas ta Huldot kes võttis Meelise kloostri juurest oma laeva. Sõjas kohts ta veel maavürsti Sigurdit. Oma kodukohas kohtas ta oma isa venda Õnnepäevat, kes jutustas Meelisele kuidas Meelise isa suri. Meelis tahtis ta oma isa ja vendade eest ristirüütlitele kätte maksta. Ta kohtus vana karjuse Ivoga ning nad suundusid koos elama Pihkvasse
Kui ta oli juba väsinud , kukkus ta auku. Ken karjus appi, kuid keegi ei tulnud. Poole tunni pärast ta minestas, sest oli väga külm. Kui Ken ärkas, oli ta koopas. Ken ehmus väga , kui kuulis samme. Ta karjus : ,, Kes seal on?" ,, Ära karda," vastas hääl , ,, ma pole kuri." Välja ilmus Yety ja küsis : ,,Mis on sinu nimi?" ning lisas, ,,Minu nimi on Yety." Ken vastas : ,,Minu nimi on Ken." Järgmisel päeval tuli Ken Yetyle külla, aga seekord koos isaga. Kui isa nägi Yetyt tegi ta temast pilti ja jooksis koju, et pilt interneti üles panna. Yety ja Ken jooksid Keni isale järgi, sest Yetile ei meeldinud, et temast pilt tehakse, sest kui pilt üles panna kõik inimesed tahaksid teda näha, aga Yetyle meeldib vaikus. Kui nad jooksid Keni isale järgi, ei märganud nad auku nende ees ning kukkusid sinna. Kui isa jõudis koju, sai ta aru, et käitus koledasti ning läks tagasi, et Yety ees vabandada
Haldjatants Kristiina on pärit perekonnast, kus isa on oma pere juurest lahkunud ning ema on joodik. Isa läks teise naise juurde ja lapsed ega ema ei taha temaga suhelda. Ema hakkas jooma ajast, kui isa nende juurest lahkus, ta käib teistega väljas joomas. Vahest on ta paar päeva pohmellis. Sel ajal peab Kristiina hoolitsema nii oma väikse õe Jannu eest kui ka ema eest. Oma perekonna seisust ei taha ta väga mitte kellelegi rääkida. Sellest teavad ainult Triinu ja tema perekond, kes on ka väga palju neile toeks. Samuti ka Sven ja Argo.
enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmmukas, mustajuukseline, võõrapäraselt ilus). Nendega oli veel lapsehoidja Charlotte von Rosen. Berendsid olid üsnagi jõukad, elasid 78 toalises korteris, ka elamine ja sisustus olid vastavalt luksuslikud. Suviti käidi suvitamas ning ka välismaal, kus isa äriasju ajas. Ullo isal oli üldse palju jõukaid ja tähtsaid tuttavaid. Peagi hakkas Ullo isa aga tihti kodust ära
Ühel õhtul kui nad läksid Andreiga Pärnu sattus ta kokku oma klassiõega ja rääkis ta sisse. Ta jooksis minema Andrei juurest kuna ta ei tahtnud seletada miks ta nii tegi. Peale seda ta hakkas aru saama et nii enam ei saa ja ta läks Tallinna oma vana sõbranna juurde kes võttis Liisa-Ly enda juurde. Ta sõbranna Marilis võttis ühendust Liisa-Ly emaga Liisa-Ly seljataga. Kui Liisa-Ly aru sai mis toimus jooksis ta Marilisi juurest ma minema. Ta vist üritas oma isa käitumisega leida oma isa, kuid sellest polnud kasu. Lõpuks sai ta aru et ta peab koju tagasi minema. Liisa-Ly pani terve suve seiklused kirja ja jättis endale mälestuseks et ta ei unustaks. (2) ,,Nullpunkt" oli raamat poisist nimega Johannes. Johannes rääkis ennast sisse ühte eliitkooli. Alguses oli tunne et ta saab kõigiga läbi ja kõik on hästi. Johannes on pärit Lasnamäelt kellel on skisofreenikust ema kes teeb kodus põrgut. Peale ühte pidu läheb koolis kuulujutt lahti et
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus .
Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud. Samas oli aga seda kohta uuesti lubjatud ning lupjamisrante oli veelgi rohkem näha. Illimar sai lasta oma kujutlusvõimel lennata, sellepärast kaunistasidki truupi vahel kodukünkad ja orud ning vahel hoopiski mets oma puude ja põõsastega. Illimar pööras külge ning nägi, et tema vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis, kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaiguste höövlilaastude lõhna. Toa seinal rippusid kolm maali, samuti isa tehtud raamides. Ühel pildil oli Illimari arvates kujutatud Jumalat ja tema naist. Ühel pildil oli Magdaleena ning kolmandal pildil oli justkui juhtunud mingi õnnetus. Illimarile meeldis kolmandalt pildilt mees, kellel oli ülestõstetud käes luud
VÄIKE LORD FAUNTLEROY F.H.Burnett Cedric oli väike poiss, kui ta isa jäi raskelt haigeks ja suri. Tema ema leinas isa sügavalt ning Cedric leidis teda pidevalt kurvana ja mõtteis olevat. Cedric otsustas, et kõige parem on emaga isast mitte rääkida, sest see pani alati ema nutma. Cedricu ema oli orb ja ta elas ühe vanaproua juures seltsidaamina. Proua kohtles ema väga halvasti ning ei olnud sõbralik. Ühel päeval oli kapten Cedric Errol (Cedricu isa) läinud vanaproua juurde ja nägi seal trepist ülesjooksvat neiut, kes oli nii ilus ja armas. Sellest hetkest hakkas arenema nende suhe.
muutus poiss tema jaoks sümpaatseks. Tiit, Tiina, Marge ja Aabel said kõik omavahel väga hästi läbi. 5. Kes on Mihkel, millised olid tema suhted Aabel Haljandiga? Mihkel on Aabel Haljandi ja Eerika poeg. Aabel polnud suhelnud pojaga ajast kui Eerika (tema naine) ta juurest ära läks. Eerika oli teada saanud,et Aabelil oli tööasjus Tartus käies teine naine olnud (mitte Marge, sisi nad polnud tuttavad veel).. Poja ja isa suhtlus taastus siis kui Mihkel helistas Aabelile ja teatas,et ema oli surnud. Aabel kutsus poja kohe enda juurde, nad rääkisid üksteisele enda eludest. Mihklil oli poeg ja naine, ta töötas advokaadina, tal oli oma maja. Isa ja poja usaldus ja suhtlus taastus, Aabel rääkis talle Tahtamaast ja Mihkel aitas isal saada Tahtamaa endale ja hiljem toetas teda Tahtamaa projektis. 6. Kes on Juhan Soova, millised olid suhted Aabeliga?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
