Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda. Ta ei saanud kindel olla, et see oli Tiina kuna ta ei näinud kuidas Tiina libahundiks muutus. Tiina elas viis aastat metsas oma ema vanas elukohas ja toitus marjadest ning lihast mille hundid murdsid. Lisaks räägib Tiinale kaasa see, et pärast sööki käed ristas ja jumalat tänas. Kui ta oleks libahunt siis ta ei tohiks jumalat tänada. Tiina sai huntidega läbi kuna ta üldse kõikide loomade vastu hea. Ta andis huntidele leiba süüa ning huntid jätsid murtud lamba Tiinale. Selletõttu tahtis üks hunt Marguselt noa pealt leiba võtta. Enne suremist ütles ta sonides, et ta ei tea murtud varsast mitte midagi. Sonides räägivad inimesed ainult tõtt
Valgepea- Merikotkas Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse...
REGULATSIOON REGULATSIOON Millise elundkonna Närvisüsteemi vahendusel Vere vahendusel vahendusel toimub? Regulatsiooni kiirus Kiire Aeglane (kiire/aeglane) 4.LIIGI TASE Erinevad liigid esinevad looduses oma levila ehk areaali piires populatsioonidena. Populatsiooni moodustavad ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid, nt hundid, tammed jne.Populatsioonisiseselt võib uurida mitmeid eluavaldusi, näiteks paljunemist. 5.ÖKOSÜSTEEMI TASE Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mille moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumis-suhetes olevad organismid koos eluta loodusega. Ökosüsteem koosneb elusast osast, mille moodustavad taimed, loomad, seened, mikroorganismid ja eluta osast, mille moodustab organismide elukeskkond (õhk, vesi, muld).
uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris). Esimene teadaolev koeralaadne loom on Cynodictis (kassitaoline loom). Arvatavalt plvnevad kik kodukoerte liigid aasia hundist. heks vikesekasvuliste aasia huntide kodustamise eelduseks vib pidada fakti, et nad on raipesjad. Samas suurekasvulised Euroopa ja Phja-Ameerika hundid pavad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mda Beringia maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Taadis Ennedi platool kujutab koera varases inimhiskonnas, arvatavasti suurulukite kttimisel abiks olles. Uurimus nitab, et kik tud (uuriti 85 koeratugu) kuuluvad hte neljast
oma nimed: tupp-villpea, jänes-villpea jt. Tundrates elavad loomad Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele. Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu
vanasti. Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima. Korraga märkas Susi Pekkat. Susi ehmatas nii ära, et ei saanud enam sõnagi suust, sest hundid kardavad inimesi. Susi saatsis oma valvurid poisile kallale karjudes ise: ,,Võtke ta kinni! Võtke ta kinni!" Seni kuini osad valvurid Pekkat taga ajasid, võtsid teised kinni metsaelanikud, kes seal lagendikul olid ja viisid nad Susi Suure lossi juurde vangikongidesse. Susi Suur jäi lossi juures oleva lava peale tooli magma. Kui Susi Suur magas, oli Pekka jõudnud ühe puu all lebava hundi kasuka endale selga ajada ja hiilida vangide ja Susi juurde valvama
Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt. Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed. Tiina elas viis aastat metsas.See on võimalik ainult juhul kui sa tunned metsa ja loodust. Seda õpetas talle tema ema. Ta suutis huntidega sõbraks saada pakkudes neile leiba . Tiina jaoks oli mets tõeline kodu ja ta oli seal ka varem ennast varjanud. See süvendas aga külarahva usku fakti, et ta on libahunt. Nende arvates polnud võimalik metsas pikemaaajaliselt elada ja ellu jääda.
Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv
Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on kaitse all. Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3- klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile tasuta. Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, näiteks Astrid Lindgren. Ta oli rootsi
See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt metsas huntide keskel, kui inimene parem ei ole kui teie! Hunt tapab ainult nälja pärast ja - hunt ei murra hunti, aga
Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
,,Kalevala" Tegelased: Väinamöis , Joukahainen , Aino-Neiu , Jänes , Põhjala emand, Ilmarinen , Kyllikki, Lemminkäinen, Kullervo, Ruotus Sisu: Sündis Soomes mees nimega Väinamöinen ,kellel olid võimed kuna ta oli nagu jumal. Ta hakkas ehitama ja kündma põldusi ning selle pärast ,ta raidus maha palju puid kui ühe puudest jättis lindude jaoks. Hiljem kohtus Väinamöinen Joukahaineniga ja nad hakkasid üksteisega halvustavalt kõnelema. Nad tegid kokkuleppe ,et Väinamöinen saaks endale Joukahaineni lapse ,sest Väinamöinen laulis väga võimsalt. Aino oli selle naise nimi ning ta keeldus Väinamöinenile naiseks mine ning ta uppus merre. Hiljem läks samasse merre kala püüdma Väinamöinen ning püüdis merineitsi kes oligi tegelikult Aino. Väinamöinen seda ,aga ei teadnud ja lasi ta vette tagasi. Joukahainen tahtis saada ,aga kättemaksu ja viskas Väinamöinenit odaga ,kes kukkus merre ning tänu kotkale kellele ta oli jä...
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokume...
sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat. Võimalik on nafta, SUUR SULA :P Satelliitvaatlused ja tipptehnoloogilised piirkondlikud atmosfäärimudelid on teineteisest sõltumatult kinnitanud, et Gröönimaa jääkate kaotab massi kiirenevas tempos, väidab ajakirjas Science avaldatud värske uurimus.
otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et oksad tema ema all hakkavad kohe murduma. Kui Leemet kõndis metsas, siis tema ema lehvitas vahest talle kusagilt kõrgelt kuuse otsast. Hale koht tundus mulle, kui Hiie pidi enda vanemate Tambeti ja Malli käsul jänestel päid maha raiuma, et neid huntidele sööta. Huntidele oli sööki vaja, sest neid peeti laudas. Hundid andsid metsa parimat piima. Teravmeelne tundus mulle koht, kus Näide huumori kohta : Kui inimahvid Pirre ja Räägu räägivad enda täi kasvatusest. Täid elavad puurides. Nad otsustavad kasvatada kitse suuruse täi. See õnnestub neil. Kui Pierre ja Räägu kolivad puu otsa, et saada veel ürgsemad eluviisid, võtavad nad kaasa ka kitse suuruse täi. Näide satiiri kohta: Kui Madgaleena ütleb Leemetile ja Pärtlile, et külaelanikud on
ta ise usub. Nad peavad tegema alati kõik endast oleneva, et uudis õnnestuks. Kaks kolm neli . Vastutus on ajakirjanduses alati väga suur. Kuna nende tööaeg on limiteerimata, peavad nad olema alati valmis, sest maailmas sünnid pidevalt midagi uut, millest neil tuleb inimestele infot edastada. Väga tähtis on ka töötempo, sest uudiste maht on suur. Et kirjutada korrektseid uudiseid, tuleb neil kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Väike viga ajakirjanduses võib valla päästa näljased hundid. Ajakirjanikud võivad isegi seetõttu araks lüüa. Et kirjutada erapooletuid uudiseid, peavad olema ajakirjanikud sõltumatud. Igasugune kingituste ja muude soodustujste vastuvõtmine vähendab tema usaldusväärsust. Ebaeetiline on levitada uudiseid, mis on vastuolus tema isiklike tõekspidamistega. Ajakirjanduses hoitakse arvamused ja faktid enamasti kindlalt lahus. Tihti on väljaandes märgitud, kas tegemist on uudise või arvamusega
võib lugeda sõjapidamist. Naljatlemata öeldakse, et rahu on hingetõmbepaus kahe sõja vahel. Need, kellel on olnud võimalik elada rahuajal, võivad arvata ennast õnnelike hulka. Paljud ei ole aga aegade jooksul saanud selle vilju maitsta. Sõja eesmärk on ainult üks: laiendada oma võimu nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Iseenesest on see loomulik, teevad seda loomadki kassid ja koerad, hundid ja lõvid. Inimeste puhul teeb asja aga erilisemaks see, et meie kõrgem intelligentsustase aitab meil sõjapidamist hoopis täiustada ja laiahaardelisemaks muuta. Samas võiksime seda instinktide mahasurumiseks kasutada. Ajaloost on teada, et sõdade põhjused muutuvad maailmapildi avardumisega aina keerukamaks, alates loomuses olevast võimuihast antiikmaailmas kuni keerukate majanduspoliitiliste oludeni uusajal. Nagu siga leiab alati pori, leitakse ka pidevalt põhjusi
REBASTE VANNE Mina, väike, hale ja räpane rebane, tõotan olla oma Jumalate kanni varju vääriline. Olles veel väidetavalt täie mõistuse juures, tõotan kanda alati kirburihma ja vaktsineerida end regulaarselt marutaudi, siberi katku ja laiskuse vastu. Kutsuda kõrgelt austatud hundid igale meie poolt korraldatud üritusele, võimaldades neile alati tasuta sissepääsu, ohtralt süüa ja juua ning peo lõppedes nad kätel koju kanda. Luban iga kell olla valmis abituriente aitama nii füüsiliselt, moraalselt kui ka majanduslikult. Igal õhtul enne magamaminekut kummardan nende altari ees. Toetan oma abiturientide II samba pensionifondi oma taskurahaga. Kasutan kõikvõimalikke tutvusi, et kaheteistkümnendike eksamid läheksid edukalt. Tõotan käsi südamel, et teenin 12. klassi truult terve aasta. Kui ma seda ei tee, siis karistagu mind meie ainsad abituriendid vabalt valitud meetoditega. Tervitan viisakalt igal hommikul 12. klassi õpilasi, ...
Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik
Leemeti isal läks eriti sandisti, kui ta leidis oma naise ühest voodist karuga ning too karu tal pea otsast hammustas. Kuigi selles pole iseenesest midagi imepärast, et karu on võimeline inimese vastu astuma, muudab asjalood veidramaks seik, et see sama karu sattus pärast mõrva meeleheitesse ning hammustas endalt suguelundi küljest. Samamoodi oli pentsik lugu huntidega. Kui tänapäeva maailmas peetakse hunti eelkõige metsas elavaks kiskjaks, siis Kivirähk muudab antud teoses hundid lausa metsas elavate inimeste koduloomadeks. Kuna inimesed, kes metsas elasid, oskasid ussisõnu, siis said nad ussisõnade abil hunte ja ka teisi ussisõnu mõistvaid loomi taltsutada. Selle tõttu oligi üsna tavaline, et igal perel oli vähemalt üks hunt. Pentsik oli ka nende huntide kasutus. Nimelt kasutati hunte selleks, et neilt piima lüpsta ja samas ka sõideti nende seljas ringi. Üsna veider oli ka see, et üks tegelane Tambet lausa kasvatas hunte oma laudas. Tal oli
avamise vajadust. Filosoofide kirjeldus omasooarmastusest Sokratese ja Platoni kirjelduse kohaselt on armastus noorukite vastu sama emotsiooniküllane ja õilis nagu armastus naise vastu, kuid ületab viimast vaimsuse astme poolest oluliselt. See pole lihtsalt füüsiline kirg ja omamisiha, vaid ka vastastikune kõrgemate vaimsete väärtuste vahetus. Kuigi Sokratese sõnul armastavad paljud mehed poisse samamoodi nagu hundid tallesid, ei saa sellist tunnet nimetada armastuseks. Kuidas aga oli lugu naistevahelise armastusega? Fallokraatlik kreeka ühiskond ei omastanud naise elule iseseisvat tähendust. Naiste seksuaalsus ei kuulunud avaliku elu valdkonda, see mis toimus maja naistepoolel, ei huvitanud kedagi. Ainus vanakreeka naine, kes ülistas naistevahelist armastust ja kelle nimest sai üldnimi, oli Sappho. Tema elust on väga vähe teada. Ta sündis Lesbose saarel, kuulus aristokraatlikku perekonda
Perepojale Tiina meeldis, aga pere oli selle vastu. Samuti peretraditsioonid keelasid tal kooselu. Margust aga võlus Tiina vabameelsus ja looduse armastus. Külarahvas uskus, et Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju. Ilmselt kirjandus on see jälle ühiskonna peegeldus, kaja sellest, et ka tegelikult jääb siirust ja otsekohesust aina vähemaks. Arutatakse põhjalikult ja ühiskonnakriitiliselt
rahuldava füüsilise vormi, et alustada iseseisvat elu. Paraku on palju juhtumeid, kui ema on salaküttide poolt maha lastud ja ilvesepojad ei saa iseseisvalt hakkama ning surevad. Viimaste aastatega on saanud suureks probleemiks keskkonnasaastatus ning haigused. Saastunud veekogu lähedus võib ilvese haigeks teha. Samuti ei meeldiks ühelgi loomal saastunud paigas elada. Ilvese populatsiooni mõjutab ka kisklus. Vahel murravad ilveseid ahmid ehk kaljukassid, keda Eestis ei leidu, ning hundid. Maadel, kus kattuvad erinevate kaslaste levialad, toimib konkurents: puuma ja tiiger murravad ilvese, ilves omakorda metskassi. Hunt ründab ilvest enamasti söömise ajal. Margus Kaljund 10M
o Puit o Hüdroenergia Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike nagu näiteks: o Põdrad o Metskitsed o Rebased o Hundid o Jänesed o Karud o Ilvesed o jne. Kokkuvõte Rootsi asub PõhjaEuroopas,Norra ja Soome vahel,Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht,Balti meri ja Skagerraki väin. Kasutatud kirjandus v wikipedia.org v Schreiber.E ,,õnnelikud skandinaavlased" v google.com/images Lisad Golfi hoovuse süsteem
Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises. Arvati, et hundid murravad sisse aga seal oli hoopis väike külmunud tüdruk. Hiljemalt otsustati, et ta jääb Tammarude juurde elama. 4.Sellepärast oli, et ta käis tihti oravatele pähkleid viimas. Viibis väga palju aega metsas( oli mitu päeva ära). Rääkis loomadega. 5. Esimese vaatuse lõpul sadas sisse väike tüdruk, nälginud ja räbalates, kõigil olid hämmastanud silmad ees ning viienda vaatuse lõpus oli seesama tüdruk tulnud ukselävele külmununa , räbalates ning oli metsik
Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul.
kaela ning madalama rinnaga. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada, kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral. Hundid on karjaloomad, milles on oma kindel hierarhia. Kari koosneb domineerivast paarist (alfa emane ja isane) ning nende järglastest; karjasisene positsioon pannakse paika juba kutsikaeas poegade omavaheliste mängudega ning täiskasvanuna kakeldes. Üksikud hundid on karjast mingil põhjusel välja heidetud või siis ise lahkunud, ka vanad või vigastada saanud loomad. Kuna üksikud hundid on karjale tõsised toidukonkurendid, tapetakse nad võimalusel karjade poolt. Mõnikord rünnatakse ja tapetakse (ning süüakse) ka karjakaaslasi. Talve tulles ja toiduolude halvenedes lähialade hundikarjad liituvad, et oleks lihtsam saaki tabada. Ka liitkarjades on hierarhia kindlalt paigas kuid selline suur kari jaguneb kevadel jälle väiksemateks.
piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal? Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel ja seetõttu püsib populatsiooni arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. 8. Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud. Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust. 1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
Temperatuurid on madalad Aborzi mägedes ja kõrged lõunarannikul. Kiltmaal valitseb mõõdukas ja kuiv kliima. Pealinnas Teheranis on jaanuaris temperatuur keskmiselt 2 kraadi ja juulis on umbes 29 kraadi. Kiltmaal on taimestik suhteliselt hõre, kuid Alborzi mägedes kasvavad tamme-, pöögi-, jalaka- ja kadakametsad. Zagrose mäestikus võib kohata tammesid, jalakaid, pistaatsiaid ja kreeka pähklipuid. Loomastik on aga Iraanis väga rikkalik. Sellesse kuuluvad hundid, hüäänid, saakalid, rebased ja karud ning teised loomad. Tüüpilised linnud seal on faasanid, põldpüüd, pelikanid , flamingod jm. Iraanis on kirev rahvastik. Selle moodustavad alla poole pärslased. Ülejäänud on aserid, keda on 17% rahvastikust, siis on veel kurdid, araablased, belutsid, gilaanid jt. Rahvaste ja keelte mitmekesisusest hoolimata on valdav osa iraanlasi riigiosaks kuulutanud islami usu. 94%
Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha. Emumäe kaitseala Emumäe piirkonnas on kaks kaitseala. Emumäe maastikukaitseala (1978) – tegemist on Pandivere kagunõlva voorestatud pinnamoe väga ilmeka liustikutekkelise pinnavormiga, mida iseloomustab voore, oosi ja ripporgude kompleks. Arvukalt esineb sügavaid sulglohke, orge ja oitusid. Emumäe park – kus asuvad kaitsealused põlispuud. Emumäe vaatetorn Looduspargis asub Emumäe vaatetorn, kuhu viib 115
HUNT Leviala · Elutseb põhjapoolkeral · Alates 17. sajandist hävitati nad peaaegu kõikjal Lääne-Euroopast · Jäid elama vaid mägedesse ja Ida-Euroopasse Elupaik Eelistab avamaastikku Koobas rajatakse veekogude äärde ja varjulisse paika Eestis enamasti võsastikes ja rabades Eluviis Elavad perekondlike karjadena (tavaliselt on karjas 7-9 isendit) Kari koosneb dominantsest eluaegsest paarist ja nende mitmes vanuses kutsikatest Karjas liiguvad nad sügisest kevadeni Hunt moodustab paari terveks eluks Hundid peavad pulmi südatalvel Märtsiks on nad tagasi oma pesitsuspaigas Suhtlemisviisid ja kord karjas Karja liikmed alluvad juhile vanale isashundile Karjale kuuluvaid jahiala piire märgitakse uriiniga Karja territoorium püsib samades mõõtmetes kuni sureb viimane karja liige Kasutatavad suhtlus kanalid: visuaalne, akustiline, olfaktoorne ja taktiilne Hundikutsikad Sün...
Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba.Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või
kolooniatena. Ühel pesitsuspaaril on tihti 1-2 abistajat. Esimene neist on tavaliselt otsene järglane eelmisest pesakonnast, mõnikord liitub tollega aga veel üks abistaja, enamasti mittesugulane. Esimene abistaja jääb koju niikauaks, kuni ta ise endale partneri leiab. Teine, mittesugulasest abistaja aga võtab juhul, kui pesitseva paari isalind juhuslikult hukkub, üle lesestunud emalinnu. Mõnikord aga lööb sekundaarne abistaja emase tolle paariliselt lihtsalt üle. Kui hundid murravad karjaga maha põdra ja söövad seda pärast üheskoos, siis sellisel juhul on tegemist ühiskasuga ehk mutualismiga, sest üksinda ei suudaks ükski hunt põdraga midagi peale hakata. Sel puhul saab abistaja, koostööpartner, ise samuti kasu, mis kaalub üles abistamise hinna. Näiteid mutualismist on loodusest tuua palju (grupid kaitsevad end efektiivselt vaenlaste eest, jagavad informatsiooni toiduallikate asukohast, noored lõvid hõivavad üheskoos emastest koosneva lõvisalga).
vestjaks. Preili akna taga luuravasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt- lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult võrgutanud oli, hiljem sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Tsitaadid Rehepapp: ,,Pole siis tarvis seal õgimas käia, kui ta hädaorg on! Piiri peab pidama, mitte
Kõige sagedasemad liigid on mänd, kuusk, haab, lepp ja tamm. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, ülane, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.. (cmsimple.e-ope) Loomastik Kõige levinumad loomad on rebased, hundid, jänesed , ilvesed, kitsed ja muud lodu-, soo-ja palumetsades elavad loomad. Suhteliselt arvukalt pesitseb siin kalju- ja merikotkast. Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis
nühkimise teel. Metskitsed tegutsevad peamiselt õhtu-ja hommikutundidel. Toitu otsides liiguvad nad aeglaselt ja ilma kärata, aeg-ajalt tõstavad pead ja kuulatavad teraselt. Meeltest on metskitsedel eriti hästi arenenud haistmine ja kuulmine, nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda. Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju metskitsetallesid hukkub heinakoristustööde ajal vikatite ees. Palju metskitsi hukkub liikluse tõttu suurtel teedel. Metskits on vastuvõtlik mitmetele haigustele. Nakkushaigustest on esinenud marutaudi. Metskitsed võivad haigestuda ka siberi
pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Ta on kiilja kehakujuga: keha eesosa on kõrgem ja tugevam kui tagaosa. Ninamik on tal tugeva tundliku kärsaga, mis aitab tal toitu leida ja maa alt kätte saada. Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul
Käo-Jaani ajama – luiskama ei ole sooja ega külma – ta on väga paksu nahaga – ükskõikne ei pilguta silmagi – ei liigu mitte üks närv – väga rahulik ei öelnud musta ega valget – ei saanud sõnagi suust – vaikima esimest viiulit mängima – kõige tähtsam olema hinge tagasi tõmbama – puhkama hinge taha panema – alles jätma hundid söönud ja lambad terved – kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule jalga laskma – ära minema jalgu jääma – maha või ette jääma kahe silma vahele jääma – mitte märkama kellegi luigelaul – viimane võistlus/esitus/jne kihva keerama – tuksi keerama – ära rikkuma kirvega kurge püüdma – kergesti läbinähtavate võtetega petta püüdma koera kaelas vorst / sea seljas sadul – millegi kiire läbilöömise, kulutamise kohta / millegi ligipääsmatu, kättesaamatu kohta kops üle maksa – vihastumise v vihale ajamise kohta kuidas Luukas õlut teeb – (ähvardades) õpetust andma kurg tuleb külla – last saama käis pappi...
Hunt (Canis lupus) kuulub kiskjate seltsi koerlaste sugukonda. Eestis elab Euroopa metsapiirkondi asustav alamliik euroopa metsasusi (Canis lupus lupus L) Hunt on peamiselt ööloom, enamasti karjalise eluviisiga Hundikari koosneb tavaliselt sigivast paarist ja nende sama-aasta kutsikatest, vanemates karjades lisanduvad neile ka osad eelmise aasta kutsikad. Lisaks karjadele on populatsioonis ka territoriaalsed paarid, kes ei ole veel jõudnud sigima hakata ning üksikud hundid, kes on enamasti noored ja vanemate territooriumilt hajuvad isendid Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Hundi peamiseks suremusteguriks on meil Eestis küttimine. Ainsaks parasiidiks, kes võib mõjutada
nagu Vänern ( 5585 km2) , Vättern ja Mälaren . Taimestik on piirkonniti erinev . Põhjaosa iseloomustab puudevaene tundra ; Keskosa ilmestab okasmetsade , eriti männikute ja kuusikute rohkus ; lõunaosas aga kasvavad heitlehised metsad , eelkõige tammikud ja pöögmetsad . Rikkalikust loomastikust on tähelepanuväärsemad põhjapoolsetel aladel arvukad põhjapõdrakarjad ning kõikjal metsades elunevad hirved , karud , ilvesed ,nugised oravad ja hundid . (Rootsi riigi kaart) 2 . Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima . Ilm on väga muutlik . Kliima on erinevates osades väga erinev . Põhjas on kogu aeg lumi , lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas . Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning
Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast. Kas siis selle pärast, et niiöelda äge olla või nõuab nende arvates seda ühiskondlik
Piison Pürg e. euroopa piison (Bison bonasus) Ühed ürgsemad loomad imetajate peres, kes on püsinud peaaegu muutumatuna mammutite ja karvaste ninasarvikute aegadest saati. Pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) hävitati loodusest täielikult 20. sajandi alguses. Tehistingimustes oli säilinud siiski veel 56 looma, kellest põlvnevad kõik tänapäeval nii looduses kui tehisoludes elavad pürjad. Selle liigi säilitamine on hea näide loomaaedade edukast liigikaitselisest tegevusest. Algselt asustas pürg ehk euroopa piison (Bison bonasus) suuremat osa Euroopa leht- ja segametsavööndist. Inimasustuse laienedes pürgade levila ahenes. Veel keskajal elasid pürjad koos käesolevaks ajaks välja surnud ürgveiste ehk tarvastega Kesk- ja Ida-Euroopa sügavates metsades. Kesk-Euroopas hävitati pürjad XVIII sajandil. XIX sajandil olid pürgadest järele jäänud vaid kahe alamliigi riismed. Euroopa pürja (B. b. bo...
paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on
Pinnase kuivust parandati kive ja potikilde peenra põhja pannes. On levinud naabrustaimestus. Haiguste kontrolli all hoidmine taimedel. KLASSIKALINE KOMPOSITSIOON Lava taustkompositsioon. Pompei. Skulptuuril dekoratiivne kui ka religioosne funktsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loomakujud Molossiani hundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jumalus ROOMA ISTUTUSPALETT Taimed enamasti kodumaised. Osadel lilledel kaubanduslik eesmärk. Igihaljad põõsad. Osa köögivilju Rooma aedades ravi eesmärgil. Click to edit Master text styles Second level
Kadestavad palju. Rumalus: Näiteks kui Jaan siis seepi, arvates, et see on söödav asi. Jaan ei teadnud, mis asi on parukas ja Ints valetas talle, et see on sai, mille peale Jaan seda sõigi, mille peale tegi ta end naerualuseks. 4. Tegelaste iseloomustused. Mõne sündmuse kaudu. Rehepapp Rehepapp, kes oli peategelane, oli kõikidest kõige targem, kavalam ja mõistlikum. Ta kavaldas isegi Vabapagana üle, kelle hundid lõhki rebisid. Aida-Oskar Aida-Oskar oli väga kaval mees. Imbi ja Ärni, kes on vanapaar ja kelle elu sisuks on vargil või santimas käia; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merelehma, kuid Aida-Oskar on väga kaval mees ja trumpab nad kavalusega üle ja võtab lehma endale. Kupja-Hans: Ta suutis inimestelt asju välja petta ja oli üsna taibukas mees. Näiteks õnnestus tal
Looduskaitse Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- mise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres
Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. Loomastik: Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid. Järved lausa kihavad veelindudest hanedest, partidest, luikedest ja teistest, kes on siia pesitsema tulnud. Palju on pisikesi närilisi, eriti lemmingeid, kellest toituvad polaarrebased, kärbid ja lumekakud. Suurematest loomadest on levinud põhjapõdrad ja hundid. Õhk on täis kihulasi ja sääski, kes on nuhtluseks nii loomadele kui ka inimestele.Talvel tundub tundra tühja ja elutuna. Külm ja toidunappus sunnib paljusid loomi ja linde otsima soodsamaid elupaiku. Peaaegu kõik linnud rändavad lõunasse, tundrasse jäävad vaid lumekakud ja lumepüüd. Lõuna poole, metsatundrasse, lähevad ka põhjapõdrad, kus nad saavad lume alt toiduks samblaid ja samblike kraapida. Väiksemad loomad vahetavad suvise karvkatte paksema, tihedama ja heledama vastu
Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähnu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
